(1) Kuressaare linnavara valitsemise kord (edaspidi Kord) sätestab Kuressaare linna omandis oleva vara (edaspidi linnavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise korra. (2) Kord ei reguleeri Kuressaare linnale kuuluvate eluruumide kasutada andmist.
Linnavaraks käesoleva Korra tähenduses on Kuressaare linna (edaspidi linn) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui õigusaktidest ei tulene teisiti.
(1) Linnavara valitsemine on linnavara valitseja õigus ja kohustus käesoleva Korra alusel linna nimel korraldada linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. (2) Linnavara valitsejad on: 1) linnavalitsus; 2) linnavalitsuse hallatavad asutused. (3) Linnavara valitseja valitsemisel olevat linnavara võib linnavalitsuse otsuse alusel anda teise valitseja kasutusse. Vastavas haldusaktis sätestatakse: 1) kasutusse andmise tähtaeg; 2) kommunaalteenuste jm. lepingute sõlmimine ja nende eest tasumise tingimused; 3) sellise linnavara teistele isikutele kasutada andmise ja saadud kasutustasu käsutamise tingimused; 4) muud linnavara kasutaja õigused ja kohustused vastavalt vajadusele. Käesolevas Korras sätestatud alustel võib linnavara kasutajaks olla kolmas isik. (4) Linnavara valitsejad on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutada antud linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja korrashoiu (sh valve, avariide likvideerimine, jooksev remont jmt.) eest. (5) Linnavara majandamisega seotud kommunaalteenuste osutamise lepingud (elektri-, sooja-, veevarustus-, valve-, prügiveo-, puhastus-, tehnosüsteemide hoolduslepingud jmt) sõlmib linnavara valitseja, kui käesolevast Korrast või linnavara kasutusse andmise otsusest ei tulene teisiti. (6) Linnavara jaotuse valitsejate vahel ja linnavara üleandmise otsustab linnavalitsus. Linnavara soetusmaksumusega kuni 2000 eurot üleandmine ühelt valitsejalt teisele võib toimuda vastavate valitsejate kokkuleppel. (7) Linnavara üleandmisel, välja arvatud väheväärtuslik vara, koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles näidatakse üleandmise alus, vara koosseis, seisukord, vara soetusmaksumus ja akumuleeritud kulum. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks linnavalitsuse raamatupidamisele. (8) Linnavalitsuse valitseda on linnale kuuluvad varalised õigused, sealhulgas aktsiad, osad jm. väärtpaberid. Väärtpaberitest tulenevaid õigusi teostatakse seaduses ning linna õigusaktides sätestatud korras.
(1) Linnavara arvestust korraldab linnavalitsus raamatupidamise seaduse ja rahandusministri poolt kehtestatud ning linnavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud korras. (2) Linnavara arvestuse pidamise kohustus lasub linnavara valitsejatel, kes esitavad regulaarselt linnavalitsusele nõutavad andmed nende valitsemisel oleva linnavara kohta.
(1) Linnavara omandamisel peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, peab tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise ning järgima riigihangete seaduses sätestatut. (2) Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise (edaspidi linnavara omandamine) otsustab: 1) linnavara valitseja: a) jooksva aasta eelarves ettenähtud vahendite piires kui linnavara omandamine on vajalik nimetatud linnavara valitseja korrapärase tegevuse tagamiseks; b) käesoleva Korra § 3 lõikes 5 nimetatud kommunaalmajandusteenuste tellimine; 2) linnavolikogu, kui sellega võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves või võetavad rahalised kohustused ületavad ühte eelarve aastat või mille võtmist pole delegeeritud linnavalitsusele; 3) muudel juhtudel linnavalitsus. (3) Linnavara omandamise lepingu sõlmimise korraldab linnavalitsus. Kui linnavara omandamine kuulub linnavara valitseja pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 1 vastav linnavara valitseja.
(1) Riigihankeid korraldavad linna nimel linnavara valitsejad. (2) Riigihangete korral, mille puhul sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta, väljakuulutamiseks annab loa linnavolikogu. (3) Pakkumise edukaks tunnistamise ja hankelepingu sõlmimise korraldab linnavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse linnale rahalisi kohustusi, milliseid ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab linnavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa linnavolikogu. Kui hankeleping sõlmitakse pikemaks perioodiks kui üks eelarveaasta ja selle riigihanke väljakuulutamiseks andis loa linnavolikogu, ei pea hankelepingu sõlmimiseks linnavolikogu luba küsima.
(1) Laenu võtmise otsustab linnavolikogu. (2) Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab linnavalitsus. (3) Muu rahalise kohustuse võtmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui sellega võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves või mille võtmist pole delegeeritud linnavalitsusele; 2) muudel juhtudel linnavalitsus.
(1) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab linnavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse linnale rahalisi kohustusi, milliseid ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks linnavolikogu. (2) Pärandi ja kingi vastuvõtmise otsustab linnavalitsus. Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab pärandi või kingi vastuvõtmise linnavolikogu.
(1) Linnavara antakse kolmandate isikute kasutusse: 1) üürile, rendile või tasuta või alandatud hinna eest kasutusse; 2) suulise, kirjaliku või elektroonilise enampakkumisega; 3) eelläbirääkimistega pakkumisega; 4) otsustuskorras. (2) Linnavara kasutusse andmise otsustab: 1) linnavara valitseja, kui:a) kasutusse antakse väheväärtuslikku vara, soetusmaksumusega kuni 2000 eurot; b) kasutusse antakse vastava linnavara valitseja valitsemisel olevat vara teisele isikule kasutamiseks ühekordsete ürituste korraldamiseks või väljaspool tööaega tähtaega määramata; 2) muudel juhtudel linnavalitsus. (3) Linnavara kasutusse andmiseks peab andma loa linnavolikogu, kui: 1) linnavara antakse kasutusse tähtajaga üle viie (5) aasta; 2) linnavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega. (4) Linnavara antakse kasutusse tähtaega määramata seaduses ettenähtud juhul või kui on tõenäoline, et linnavara on linnale vajalik muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vaja jätta võimalus leping omal äranägemisel lõpetada. (5) Linnavara kasutusse andmise lepingu sõlmimise korraldab linnavalitsus. Kui linnavara kasutusse andmine kuulub linnavara valitseja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 1 vastava linnavara valitseja.
(1) Linnavara võib anda otsustuskorras kasutusse: 1) linna osalusega äriühingutele; 2) avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele või mittetulundusühingutele ja sihtasutustele; 3) kui linnavara kasutusse andmine enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras on ebaõnnestunud; 4) § 9 lg 2 punkti 1 alapunktides a ja b sätestatud juhtudel; 5) isikule, kes soovib temaga sõlmitud linnavara üüri- või rendilepingu tähtaja möödumisel jätkata sama linnavara kasutamist; 6) ettevõtjale, kes kasutab linnavara elanikkonna hooajaliseks teenindamiseks ühel hooajal; 7) isikule reklaamikandja paigaldamiseks; 8) isikule avaliku ürituse korraldamiseks, sh kaubandustegevuseks avaliku ürituse toimumise paigas; 9) teistele isikutele, lähtudes avalikest huvidest. (2) Linnavara kasutusse andmisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud alusel peab kasutusse andmise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama. 1) Alampunkti tekst (3) Linnavara otsustuskorras kasutusse andmisel määrab tasu suuruse linnavalitsus. (4) Linnavara kasutamise tasu suuruse määramisel peab linnavalitsus arvestama samas piirkonnas samal otstarbel ja seisukorras ning samadel tingimustel kasutatavate üüri- ja rendipindade tasumäärasid. (5) Linnavara võib tasuta või alla turuhinna kasutusse anda ainult lähtudes avalikest huvidest. Linnavara kasutusse andmise otsustaja peab sellist otsust põhjendama.
(1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab linnavalitsus: 1) enampakkumise viisi; 2) üüri või rendi algsuuruse, kui see on otstarbekas; 3) enampakkumise läbiviija (vähemalt 3-liikmeline komisjon); 4) lepingu põhitingimused; 5) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse, kui see on otstarbekas; 6) vajadusel muud enampakkumise tingimused. (2) Enampakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja internetis Kuressaare linna koduleheküljel, vajadusel ühes üleriigilises ajalehes, raadios või mujal. Kuulutus avaldatakse vähemalt 7 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) kasutusse antava linnavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus. Vara täpsem iseloomustus, koosseisu, piiride ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) üüri- või rendi algsuurus või selle puudumine; 4) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 5) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik), kirjaliku pakkumise korral esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumisele märgitav märgusõna; 6) enampakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis. 7) vajadusel nõuded pakkumisel osalemiseks ja pakkumise vormistamiseks. (3) Kuulutus avaldatakse pärast seda, kui enampakkumise tingimused, kasutuslepingu tingimused ja alghind või selle ärajätmine on kinnitatud linnavalitsuse poolt Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aega ja kohta. Kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija.
(1) Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud ja nende abikaasad ning alanejad ja ülenejad sugulased; 2) riiklike ja kohalike maksude võlglased ja isikud, kellel on linna ees täitmata võlaõiguslikest lepingutest tulenevad rahalised kohustused.
(1) Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise või kirjaliku või elektroonilise pakkumisena. Enampakkumise läbiviimise viisi otsustab linnavalitsus. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. (2) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviijaks on linnavalitsuse määratud vähemalt 3-liikmeline komisjon, koosseisus komisjoni esimees - enampakkumise juhataja, komisjoni sekretär ja liikmed. Elektroonilise enampakkumise läbiviimiseks kasutatakse elektroonilist oksjonikeskkonda.
(1) Enampakkumise juhataja, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, teeb enampakkumisel osaleda soovijaile ettepaneku esitada pakkumisest osavõtuks kirjaliku avalduse, isikut tõendava dokumendi, juriidilise isiku esindajal tuleb lisaks esitada volitusi tõendav dokument, tõendid osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta jm. enampakkumise tingimustes nõutud dokumendid. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. (2) Isikuid, kes ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumente, pakkumisest osa võtta ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. Enne enampakkumise läbiviimist enampakkumise juhataja: 1) tutvustab enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda; 2) kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse; 3) tutvustab enampakkumisel osalejaid. (3) Kui enampakkumisele ei registreeru ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistatakse enampakkumine nurjunuks. (4) Pärast lõigetes 1 ja 2 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise juhataja vastavat korraldust (esimest haamrilööki) alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. peatükkvõtja annab enampakkumise juhataja märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise juhataja haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist. (5) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada protokolli ning enampakkumisega seonduva kohta kirjalikult märkusi või kaebusi 3 tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. (6) Osavõtja, kelle pakkumine on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele, talle ei tagastata tagatisraha ning enampakkumise komisjonil on õigusteha ettepanek lepingu sõlmimiseks pakkujale, kelle pakkumine on tunnistatud paremuselt teiseks. (7) Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut vajalike muudatustega. (8) Osavõtjatele, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist.
(1) Elektroonilisel enampakkumisel teevad enampakkumisel osalejad pakkumisi ja suhtlevad enampakkumise läbiviijaga üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel ning osalejate kasutajanimed ja tehtud pakkumised on kõigile enampakkumisel osalejatele üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel reaalajas kättesaadavad. (2) Elektrooniline enampakkumine avatakse enampakkumise teates märgitud ajal ja kohas vajaliku teabe kättesaadavaks muutmise ning pakkumiste tegemise võimaldamise teel. (3) Elektroonilisel enampakkumisel osaleda soovija registreerib end üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel. (4) Elektroonilisel enampakkumisel osaleja on kohustatud järgima enampakkumise protseduurireegleid ja enampakkumise tingimusi ning tasuma enda pakutud hinna, kui enampakkumise tulemused tema kasuks kinnitatakse. (5) Elektroonilisel enampakkumisel osaleja tasub osavõtutasu ja tagatisraha, kui see on ette nähtud enampakkumise tingimustes. (6) Elektroonilisel enampakkumisel osaleja võib teha piiramatu arvu pakkumisi, mis ei tohi olla alla alghinna. Ühe pakkuja tehtud pakkumistest läheb arvesse kõrgeim juhul, kui ta on teinud mitu erinevat pakkumist. (7) Elektrooniline enampakkumine lõpeb enampakkumise tingimustes märgitud tähtpäeval. Juhul kui enampakkumine on pikeneva lõpuga, lõpeb enampakkumine enampakkumise tingimustes märgitud tähtpäeval, kui enampakkumise pikenevaks lõpuks määratud perioodi jooksul enne tähtpäeva saabumist ei ole esitatud ühtegi uut pakkumist. Kui pikenevaks lõpuks määratud perioodi jooksul enne tähtpäeva saabumist esitatakse uus pakkumine , loetakse selle pakkumise esitamise hetk pikenevaks lõpuks määratud perioodi uueks alguseks ja enampakkumine pikeneb. Pikeneva lõpuga enampakkumine pikeneb seni, kuni pikenevaks lõpuks määratud perioodi jooksul esitatakse uus pakkumine. Kui pikenevaks lõpuks määratud perioodi jooksul ei esitata ühtegi uut pakkumist, enampakkumine lõpeb. (8) Elektroonilise enampakkumise võitjaks on kõrgeima pakkumise teinud osaleja.
(1) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 15 päeva jooksul enampakkumise toimumisest. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 3) enampakkumise võitjaks osutus § 12 lõikes 2 nimetatud isik; 4) enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks isik, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. (4) Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab varaga edasise toimimisviisi linnavalitsus: kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras vm.
(1) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga leping. Lepingu sõlmib linnavalitsus. Lepingus sätestatakse lisaks enampakkumise ettevalmistamise käigus kindlaksmääratud tingimustele: 1) üürniku- või rentniku nimi, elu- või asukoht, isikukood või registreerimisnumber; 2) üksikasjalikud andmed kasutusse antava vara kohta (asukoht; ruumide puhul korrus ja nende üldpinna suurus ruutmeetrites; kinnisasja puhul kinnisasja iseloomustavad andmed vastavalt kinnistusraamatuseadusele, samuti muud olulised andmed); 3) kasutusse antava vara kasutusotstarve; 4) üüri või rendi suurus ja selle korrigeerimise alused; 5) üürnikult või rentnikult nõutavad lepingu täitmise tagatised; 6) lepingu sõlmimise aeg ja koht. (2) Enampakkumises osalejatele teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga. Samas lisatakse enampakkumise võitjale teade üüri-või rendilepingu sõlmimise aja ja koha kohta. (3) Teate vastuvõtmisest keeldumisel või lepingu sõlmimisele teates ettenähtud tähtajaks mõjuva põhjuseta mitteilmumisel, kaotab enampakkumise võitja tagatisraha ja õiguse lepingu sõlmimisele. (4) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama lepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha ja õiguse lepingu sõlmimisele. (5) Üüri- või rendilepingu sõlmimise korral loetakse tagatisrahana makstud summa lepingujärgse makse osaks. (6) Enampakkumises osalejaile, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. peatükkvõtutasu tagastamisele ei kuulu. peatükkvõtutasu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud.
(1) Linnavara antakse kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine on olulisem linnavara kasutamise eest makstava tasu suurusest. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 3) investeeringute suurus; 4) linnavalitsuse poolt kehtestatud muud lisatingimused. (3) Linnavalitsusel on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. (4) Linnavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva Korra §-des 11–17 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on tasu suurus ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 3) eelläbirääkimistele kutsutakse tingimustele vastava pakkumise teinud osalejad; 4) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara kasutamise tasu ja kõigi lisatingimuste kohta; 5) võrdväärsete pakkumiste korral või juhul kui tingimustele vastavaid pakkumisi ei esitatud, võib pakkumise läbiviija, lähtudes pakkumistest, kutsuda nende esitajaid läbirääkimistele pakkumiste täiendamiseks, teatades sellest pakkujatele kirjalikult; 6) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks on isik, kelle pakkumise on linnavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Pakkumise võitjaga sõlmitakse leping. 7) eelläbirääkimistega pakkumisel sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab linnavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks ning otsustab linnavara edasise kasutamise; 8) eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) teatatakse pakkujatele pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga. Samas lisatakse enampakkumise võitjale teade lepingu sõlmimise aja ja koha kohta.
(1) Linnavara kasutaja peab tema kasutusse antud linnavara parendamiseks tehtavad tööd kirjalikult kooskõlastama linnavalitsuse määratud linnavara valitsejaga enne vastavate töödega alustamist. Kooskõlastamisel hinnatakse planeeritavate tööde jaotumist vajalikeks, kasulikeks ja toreduslikeks kulutusteks asjaõigusseaduse tähenduses. (2) Linnavara kasutaja poolt linnavara parendamisel tehtud kulusid hüvitatakse ainult juhul, kui see tuleneb linnavara kasutamise lepingust. Linnavalitsus võib sõlmida linnavara kasutamise lepinguid, millest tuleneb linnavara parendamisega seotud vajalike ja kasulike kulude hüvitamise kohustus, ainult lähtuvalt avalikest huvidest. Linnavalitsus peab vastavat otsust põhjendama. (3) Taotlus linnavara parendamisega seotud kulude hüvitamiseks tuleb linnavara kasutajal esitada enne vastavate töödega alustamist. Linnavara parendamisega seotud kulude hüvitamise otsustab linnavalitsus, näidates otsuses ära millised ja millises ulatuses parendustega seotud kulud hüvitatakse ning milline on tehtud parenduste hinnanguline kasulik eluiga.
(1) Üüri- või rendileping ja tasuta kasutamise leping lõpeb seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Linnavara kasutuslepingute muutmise, pikendamise, ülesütlemise otsustab linnavalitsus, välja arvatud käesoleva Korra § 9 lõike 2 punkti 1 alapunktid a ja b, mille puhul sõlmitud kasutuslepingute osas teeb eelnimetatud otsused linnavara valitseja. (2) Linnavara allkasutusse andmiseks nõusoleku andmise otsustab linnavalitsus.
(1) Kuressaare linna omandis oleva tee ajutine kasutamine liiklusväliseks otstarbeks on lubatud linnavalitsuse loal, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. (2) Tee on maantee, tänav, jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis on Kuressaare linna omandis. Tee moodustavad ka: 1) liiklemiseks kasutatavad rajatised: sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; parkla ja puhkekoht; ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; teepeenar jm; 2) muud rajatised: kraav, haljasala ning eraldus- või haljasriba; teemärgistus- ja teevalgustusrajatis; tee ääres asetsev muu teehoiurajatis.
Linnavara võõrandamine on linnavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas Korras kehtestatud tingimustel ja korras.
Linnavara võõrandamise otsustab: 1) linnavolikogu, kui:a) võõrandatava vara alghind on suurem kui 32 000 eurot;b) vara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle müügihind on suurem kui 6400 eurot; 2) muudel juhtudel linnavalitsus.
(1) Linnavara võõrandatakse: 1) tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumise korras (suuline, kirjalik, elektrooniline); 3) eelläbirääkimistega pakkumise korras; 4) otsustuskorras. (2) Linnavara võõrandamisel tasuta või alandatud hinna eest peab võõrandamise otsustaja vastavat otsust põhjendama. (3) Linnavara müügilepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib linnavalitsus määrates vajadusel kindlaks ka lepingu täitmise tagatised.
(1) Linnavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda: 1) kui võõrandatav vara võib laguneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 2) kui enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 3) kui vara võõrandatakse linna osalusega äriühingutele; 4) kui vara võõrandatakse avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, mittetulundusühingutele või sihtasutustele; 5) võõrandatavat vara kasutab ostja pikaajalise (üle 5 aasta) üüri- või rendilepingu alusel; 6) kui hoonestaja on täitnud hoonestusõiguse seadmise lepingus ette nähtud ehitiste püstitamise kohustused; 7) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (2) Linnavara võõrandamisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud alusel peab võõrandamise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama.
(1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab linnavalitsus: 1) enampakkumise viisi; 2) alghinna, kui see on otstarbekas; 3) enampakkumise läbiviija (vähemalt 3-liikmeline komisjon); 4) müügilepingu põhitingimused; 5) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse, kui see on otstarbekas; 6) vajadusel muud tingimused. (2) Enampakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja internetis Kuressaare linna koduleheküljel, vajadusel ühes üleriigilises ajalehes, raadios või mujal. Kuulutus avaldatakse vähemalt 7 päeva enne enampakkumise läbiviimist või elektroonilise enampakkumise algust. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) võõrandamisele kuuluva linnavara nimetus. Vara täpsem iseloomustus, koosseis, piirid ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, elektrooniline), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumisele märgitav märgusõna; 5) müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning ostuhinna järelmaksuga tasumisel müügilepingu täitmise tagatised; 6) enampakkumise alghind, juhul kui see määratakse; 7) enampakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha, juhul kui need on määratud; 8) nõuded pakkumisel osalemiseks ja pakkumise vormistamiseks. (3) Kuulutus avaldatakse pärast seda, kui enampakkumise tingimused, müügilepingu tingimused ja alghind või selle ärajätmine (§ 27) on kinnitatud linnavalitsuse poolt. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aega ja kohta. Kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija.
(1) Alghinna määramisel võetakse aluseks 1) vara eeldatav turuväärtus; 2) või eksperdi hinnang. (2) Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks linna seisukohast kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramisel võib mitte leida varale ostjat. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. (3) Enampakkumise alghinna määramise või selle ärajätmise otsustab linnavalitsus.
(1) Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud ja nende abikaasad ning alanejad ja ülenejad sugulased; 2) riiklike ja kohalike maksude võlglased ja isikud, kellel on linna ees täitmata võlaõiguslikest lepingutest tulenevad rahalised kohustused.
(1) Linnavara võõrandamise enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise, kirjaliku või elektroonilise pakkumisena vastavalt käesoleva Korra §-des 14-16 sätestatule, arvestades käesoleva Korra §-dest 26-28 tulenevaid erisusi. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. (2) Kui enampakkumisel on määratud müüdavale varale alghind, alustatakse pakkumistega alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis alustatakse pakkumist hinnast, mida esimesena pakutakse. (3) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi Korra § 13 lg 2 kohaselt määratud enampakkumise läbiviija.
(1) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 7 päeva jooksul enampakkumise toimumisest. (3) Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt läbiviimise korda; 2) osavõtjatevahelised kokkulepped mõjutasid enampakkumise käiku; 3) enampakkumises osales § 28 lõikes 2 nimetatud isik; 4) enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumises osales ainult üks isik, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. (4) Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud pakkumised on võrdsed, võib enampakkumise läbiviija anda võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse teha täiendav kirjalik pakkumine. Müügileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgem. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee pakkujad täiendavat pakkumist, tunnistatakse enampakkumise võitjaks pakkuja, kelle pakkumine registreeriti varajasema kuupäeva või kellaajaga. (5) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab varaga edasise toimimise viisi linnavalitsus: kas korraldada uus enampakkumine, võõrandada vara otsustuskorras vm.
(1) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud müügileping ja asjaõigusleping. Müügilepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu sõlmib linnavalitsus. (2) Enampakkumises osalejatele teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga. Samas lisatakse enampakkumise võitjale teade müügilepingu sõlmimise aja ja koha kohta. (3) Enne müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised või maksedokumendid kohustuste täitmise kohta. (4) Teate vastuvõtmisest keeldumisel või lepingu sõlmimisele teates ettenähtud tähtajaks mõjuva põhjuseta mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste või maksedokumentide esitamata jätmisel, kaotab enampakkumise võitja tagatisraha ja õiguse lepingu sõlmimisele. (5) Müügilepingu sõlmimise korral, kui enampakkumise võitja on täitnud käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded, loetakse tagatisrahana makstud summa lepingujärgse makse osaks. Kui müügilepingut ei sõlmita, tunnistab linnavalitsus enampakkumismenetluse nurjunuks ning otsustab linnavara edasise käsutamise. (6) Enampakkumises osalejaile, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. peatükkvõtutasu tagastamisele ei kuulu. peatükkvõtutasu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud. (7) Müügilepingu ja vajadusel asjaõiguse lepingu sõlmimisel tasub ostja notaritasu ja riigilõivu kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.
(1) Linnavara müüakse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine linnavara müügil on olulisem müügihinnast. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 4) linnavolikogu poolt kehtestatud muud lisatingimused. (3) Linnavolikogul on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. (4) Linnavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva Korra §-des 26 -31 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on müügihind ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks Korra § 26 lõikes 2 nimetatud andmetele eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 4) eelläbirääkimistele kutsutakse tingimustele vastava pakkumise teinud osalejad; 5) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara müügihinna ja kõigi lisatingimuste kohta; 6) võrdväärsete pakkumiste korral või juhul kui tingimustele vastavaid pakkumisi ei esitatud, võib pakkumise läbiviija, lähtudes pakkumistest, kutsuda nende esitajaid läbirääkimistele pakkumiste täiendamiseks, teatades sellest pakkujatele kirjalikult; 7) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks on isik, kelle pakkumise on linnavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Pakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping. 8) eelläbirääkimistega pakkumisel sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab linnavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks ning otsustab linnavara edasise käsutamise; 9) eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) teatatakse pakkujatele pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga. Samas lisatakse enampakkumise võitjale teade müügilepingu sõlmimise aja ja koha kohta.
Linnavara koormamine käesoleva Korra tähenduses on linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine.
(1) Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi või reaalkoormatise seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides. (2) Linna omandis olevale kinnisasjale seatakse reaalservituut või reaalkoormatis linnavalitsuse poolt. (3) Linnavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu, sõlmimise korraldab linnavalitsus.
Linna omandis olevale kinnisasjale seatakse ostueesõigus linnavolikogu poolt. Linnavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu, sõlmimise korraldab linnavalitsus.
(1) Linna omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides. (2) Isikliku servituudi seadmise otsustab: 1) linnavalitsus, kui see toimub vastaval kinnisasjal asuva tehnovõrgu või -rajatise omaniku kasuks; 2) muudel juhtudel linnavolikogu. (3) Isiklik servituut seatakse tasu eest või tasuta. Tasu suuruse määrab kindlaks isikliku servituudi seadmise otsustaja. Tasuta isikliku servituudi seadmine võib toimuda seaduses sätestatud juhtudel või avalikest huvidest lähtuvalt. Sellekohast avalikku huvi peab põhjendama. (4) Isikliku servituudi seadmise lepingu sõlmimise korraldab linnavalitsus.
(1) Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. (2) Hoonestusõigust võib seada suulise, kirjaliku, elektroonilise enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras. (3) Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda: 1) linna osalusega juriidilise isiku kasuks; 2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks; 3) linnamaad või sellega püsivalt ühendatud ehitist kasutuslepingu alusel kasutava isiku kasuks; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (4) Hoonestusõiguse seadmise otsustab linnavolikogu. (5) Hoonestusõiguse seadmise otsus peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) hoonestusõigusega koormatava kinnisasja suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 2) hoonestusõiguse tähtaeg; 3) hoonestusõiguse tasu (alg)suurus ja maksmise kord; 4) hoonestusõiguse seadmise viis (otsustuskord, enampakkumine, eelläbirääkimistega pakkumine); 5) vajadusel muud hoonestusõiguse seadmise tingimused.
(1) Hoonestusõiguse seadmise algatab, hoonestusõiguse tingimused määrab, vajalikud materjalid valmistab ja teisi hoonestusõiguse seadja toiminguid teeb linnavalitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel. (2) Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras linnavalitsus kinnitab järgmised hoonestusõiguse seadmise tingimused: 1) hoonestusõiguse seadmise õiguslik alus; 2) hoonestusõigusega koormatava kinnisasja suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 3) hoonestusõiguse tasu algsuurus ja maksmise kord; 4) hoonestusõiguse seadmise viis (enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine); 5) osavõtutasu ning tagatisraha suurus (kui see on otstarbekas) ning tasumise kord; 6) lepingu sõlmimisel nõutavad tagatised; 7) pakkumise võitja väljaselgitamise alused (eelläbirääkimistega pakkumisel); 8) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitiste lubatud suurim ehitusalane pind, ehitiste lubatud kõrgus vm.), hoonestamise tähtaeg jm. lepingu põhitingimused; 9) pakkumise läbiviija (vähemalt 3-liikmeline komisjon); 10) hoonestusõiguse seadmise lisatingimused eelläbirääkimistega pakkumisel; 11) vajadusel muud pakkumise tingimused. (3) Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel otsustuskorras ei märgita korraldusse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4, 5, 7, 9 ja 10 nimetatud andmeid. (4) Hoonestusõiguse seadmise enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja internetis Kuressaare linna koduleheküljel, vajadusel ühes üleriigilises ajalehes, raadios või mujal. Kuulutus avaldatakse vähemalt 7 päeva enne pakkumise läbiviimist. Teistkordsel pakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutus peab sisaldama järgmisi pakkumise tingimusi ja andmeid: 1) pakkumise korraldaja; 2) pakkumise läbiviimise viis (eelläbirääkimistega, enampakkumine suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumisele märgitav märgusõna; 3) hoonestusõigusega koormatava kinnisasja asukoht, suurus, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus; kinnisasja täpsem iseloomustus, koosseisu, piiride ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest koormatava kinnisasjaga ning pakkumise tingimustega tutvuda kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 4) hoonestusõiguse tasu algsuurus, 5) hoonestamise tingimused ja hoonestusõiguse tähtaeg; 6) eelläbirääkimistega pakkumise korral selle lisatingimused; 7) pakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis; 8) pakkumise läbiviimise koht ja aeg; 9) eelläbirääkimistega pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 10) nõuded pakkumisel osalemiseks ja pakkumise vormistamiseks; 11) vajaduse korral muud tingimused. (5) Kuulutus avaldatakse pärast seda, kui pakkumise tingimused, hoonestusõiguse seadmise lepingu tingimused ja alghind või selle ärajätmine on kinnitatud linnavalitsuse poolt Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aega ja kohta. Kuulutuse avaldamise tagab pakkumise läbiviija.
(1) Hoonestusõiguse tasu algsuuruse määrab linnavolikogu (2) Hoonestusõiguse tasu algsuuruse määramisel lähtutakse koormatava kinnistu turuväärtusest, mille aluseks on vajadusel eksperthinnang. Hoonestusõiguse tasu algsuuruse miinimummääraks on: 1) ärimaale 5% maa maksustamishinnast; 2) tootmismaale 4% maa maksustamishinnast; 3) transpordimaale 4% maa maksustamishinnast; 4) muu sihtotstarbega maale 2% maa maksustamishinnast. (3) Avalikes huvides või juhul kui hoonestusõiguse seadmise aluseks on linnamaa või sellega püsivalt ühendatud ehitise kasutusleping, võib hoonestusõiguse tasu määrata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust erinevates määrades.
Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub avalikult kas suulise, kirjaliku või elektroonilise pakkumisena käesoleva Korra §-des 14, 15 ja 15¹ sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse tasu; 2) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse leping ja asjaõigusleping.
(1) Hoonestusõiguse seadmine toimub eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine hoonestusõiguse seadmisel on olulisem müügihinnast. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 4) linnavalitsuse poolt kehtestatud muud lisatingimused. (3) Linnavalitsusel on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. (4) Hoonestusõiguse seadmine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva Korra §-des 14 ja 15 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on hoonestusõiguse tasu ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimistele kutsutakse tingimustele vastava pakkumise teinud osalejad; 3) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 4) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise hoonestusõiguse tasu ja kõigi lisatingimuste kohta; 5) võrdväärsete pakkumiste korral või juhul kui tingimustele vastavaid pakkumisi ei esitatud, võib pakkumise läbiviija, lähtudes pakkumistest, kutsuda nende esitajaid läbirääkimistele pakkumiste täiendamiseks, teatades sellest pakkujatele kirjalikult; 6) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks on isik, kelle pakkumise on linnavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud tasu suurust. Pakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse leping ja asjaõigusleping; 7) eelläbirääkimistega pakkumisel sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab linnavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks ning otsustab linnavara edasise käsutamise; 8) eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) teatatakse pakkujatele pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga. Samas lisatakse enampakkumise võitjale teade müügilepingu sõlmimise aja ja koha kohta.
(1) Hoonestusõiguse seadmise enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus . (2) Pakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 15 päeva jooksul pakkumise toimumisest. (3) Pakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui 1) pakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt läbiviimise korda; 2) osavõtjatevahelised kokkulepped mõjutasid pakkumise käiku; 3) pakkumises osales § 28 lõikes 2 nimetatud isik; 4) pakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumises osales ainult üks isik, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. (4) Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud pakkumised on võrdsed, võib pakkumise läbiviija anda võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse teha täiendav kirjalik pakkumine. Leping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgem. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee pakkujad täiendavat pakkumist, tunnistatakse enampakkumise võitjaks pakkuja, kelle pakkumine registreeriti varajasema kuupäeva või kellaajaga. (5) Pakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab linnavaraga edasise toimimise viisi linnavalitsus.
Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg ja selle lõppemise või tähtaja uuendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel) ja hoonestusõiguse võõrandamise tingimused; 7) hoonestamise tingimused ja tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; 9) muud vajalikud andmed.
(1) Hoonestusõiguse tasu maksab hoonestaja osadena kaks korda aastas 01. juuliks ja 01. jaanuariks, järgneva perioodi eest ette. Tasu maksmise kohustus algab hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse. Tasu maksmise kord hoonestusõiguse kinnistamisest kuni esimese makse tähtajani määratakse hoonestusõiguse seadmise lepingus. (2) Hoonestusõiguse tasu maksmise kohustus tuleb kanda hoonestusõiguse kinnistusregistri ossa reaalkoormatisena kinnistu omaniku kasuks. (3) Hoonestusõiguse tasu mittetasumisel hoonestusõiguse lepingus ettenähtud tähtajaks on hoonestaja kohustatud tasuma viivist 0,1% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. (4) Linnavalitsusel on õigus nõuda hoonestusõiguse tasu muutmist vastavalt maa maksustamishinna muutumisele. Tasu muutmist võib nõuda kõige varem kolme (3) aasta möödumisel arvates kinnistu hoonestusõigusega koormamisest ning edasi iga järgneva kolme (3) aasta möödumisel viimasest tasu muutmisest. Tasu suuruse muutmise nõude tagamiseks tuleb kinnistusregistri hoonestusõiguse ossa kanda reaalkoormatisega samale järjekohale vastav märge.
(1) Hoonestaja on kohustatud rajama hoonestustingimuste kohased ehitise(d) hoonestusõiguse lepingus kindlaks määratud tähtajaks. Kui hoonestaja ei täida nimetatud tingimusi, võib hoonestusõiguse seadja nõuda hoonestusõiguse ennetähtaegset lõpetamist ja kinnistusregistri kande kustutamist. (2) Hoonestusõiguse ja asjaõiguse lepingu sõlmimisel tasub hoonestaja notaritasu ja riigilõivu kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.
Hoonestusõiguse võõrandamisel on linnavalitsusel ostueesõigus, mis kantakse linna kasuks kinnistusraamatusse vastavalt Asjaõigusseaduse paragrahvile 257. Hoonestusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks asjaõigusega on vajalik linnavalitsuse nõusolek, milline tingimus kantakse vastavalt Asjaõigusseaduse paragrahvile 249 kinnistusraamatusse.
(1) Linnavara (põhivara) utiliseeritakse või hävitatakse, kui see ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine on ebaotstarbekas. (2) Eelmises lõikes nimetatud linnavara kantakse maha (bilansist välja). Linnavara mahakandmisel koostab linnavara valitseja mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed: 1) mahakandmisele kuuluva linnavara täpne koosseis; 2) soetusmaksumus ja akumuleeritud kulum; 3) lühiiseloomustus; 4) kõlbmatuks muutumise põhjused; 5) linnavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused; 6) muud olulised andmed. (3) Linnavara hulka kuuluvatest nõuetest loobumise otsustab: 1) linnavalitsus, kui nõude suurus on kuni 6400 eurot või selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud; 2) linnavolikogu, kui nõude suurus on suurem kui 6400 eurot.
(1) Nõudeid hinnatakse vastavalt raamatupidamise seadusele ja selle alusel antud õigusaktidele. Nõude lootusetuks tunnistamise kinnitab linnavalitsus. (2) Linnavara hulka kuuluvatest nõuetest loobumise otsustab: 1) linnavalitsus, kui nõude suurus on kuni 6400 eurot või selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud; 2) linnavolikogu, kui nõude suurus on suurem kui 6400 eurot.
[Käesolevast tekstist välja jäetud].
Käesolev määrus jõustub 1. aprillil 2007. a.