(1) Tamsalu valla heakorraeeskiri (edaspidi eeskiri ) sätestab Tamsalu valla avalike kohtade, kinnistute, kruntide, hoonete, rajatiste ja hoovide korrashoiu ning keskkonnaohutuse nõuded, Tamsalu ja Uudeküla kalmistu (edaspidi kalmistu ) kasutamise korra ning valla tiheasustusaladel puude raiumise korra. (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes viibivad ja/või tegutsevad Tamsalu valla haldusterritooriumil. (3) Lisaks käesolevale eeskirjale on heakorra tagamise nõuded sätestatud Tamsalu valla jäätmehoolduseeskirjas, Tamsalu valla avaliku korra eeskirjas ja Tamsalu valla koerte ja kasside pidamise eeskirjas.
Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) avalik koht - iga territoorium, ehitis või selle osa, mis on antud üldiseks kasutamiseks või on tegelikult üldkasutatav (terviserada, spordirada, tänav, tee, park, haljasala, kalmistu, estraadilava, turg, suplemiskoht või muu puhkeala, vaateplatvorm, hoov, hoone, rajatis, toitlustusettevõte, kauplus, võimla, käimla, ettevõte, elamu, trepikoda, ühissõiduk jms); 2) kinnistu - kinnistatud maatükk koos selle oluliste osadega. Kinnistuga on eeskirjas võrdsustatud ka kinnistamata maaüksus, mille suhtes isikul on kasutusõigus; 3) omanik - kinnistu omanik. Omanikuga on eeskirjas võrdsustatud ka kinnistamata maaüksuse valdaja, kasutaja ja/või valitseja, kui valdamine, kasutamine ja/või valitsemine toimub õiguslikul alusel. Juhul, kui omaniku poolt sõlmitud leping ei kehtesta teise poole kohustusi heakorra tagamiseks , lasub nimetatud kohustus omanikul; 4) puhastusala - kinnistuga külgnev haljasala või muu ala kuni kõnniteeni või teeni . Kinnistute ja/või rajatiste ja hoonete vahelise maa-ala puhastusala piiriks on nende vaheline mõtteline telgjoon, kuid mitte rohkem, kui 10 m kinnistu piirist; 5) avalik ujumiskoht – Porkuni järv; 6) tiheasustusala - selgelt piiritletav kompaktse asustusega territooriumi osa. Puude raiumise osas on eeskirjas tiheasustusalaga võrdsustatud ka väljaspool tiheasutusalasid asuvad haljasalad, pargid, kuni 20 meetri laiused raudtee-, maantee- ja põllukaitseribad, puude ja põõsaste istandused, puukoolid, veejuhtmete kaitseribad, Tamsalu ja Uudeküla kalmistud, samuti maatükid, kus projekteerimistingimused või detailplaneering näevad ette metsa majandamisest erinevat maakasutust, ning kõik teised maatükid, kus metsaseadust ei rakendata; 7) kalmistu - üldkasutatav territoorium Tamsalu linnas ja Uudeküla külas, mis vastavalt Tamsalu valla ja Tamsalu linna üldplaneeringule on ette nähtud surnute matmiseks. Kalmistu juurde kuuluvad parkla, veevõtukoht, jäätmekogumiskoht, piirdeaed, tööriistakuur, teadetetahvel; 8) hauaplats - maa-ala kalmistul, mis on eraldatud hauaplatsi valdajale surnu(te) matmiseks, ja mis koosneb ühest või mitmest hauakohast (hauast); 9) hauaregister - haudade ja hauaplatsi valdajate andmekogu; 10) matmisraamat – matmiste registreerimise raamat; 11) purgimine – tekkekohast äraveetud heitvee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine; 12) heakorratööd – tolmu, liiva, prahi, jäätmete, lume ja jää koristamine (sh jääpurikad katusel) ning libedustõrje, muru niitmine, rohu ja heina niitmine, lehtede riisumine, heki pügamine ning sõidu- ja/või kõnniteel liikumist takistavate puude ja põõsaste okste lõikamine; 13) romusõiduk – sõiduk, millel puuduvad selle mehhaanilised osad või kereosad või klaasid või rattad ja mis oma välimusega riivab territooriumi esteetilist väljanägemist; 14) tuleohtlik ala – metsa ning muutaimestikuga nagu kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga (kadakas), poolpõõsastikuga (kanarbik, sookail, põõsasmaran) ja kuivanud rooga kaetud ala ning turbapinnasega ala.
Vallavalitsus on kohustatud tagama: 1) kohalike maanteede, teede, tänavate, väljakute, parkide, haljasalade ja muude üldkasutatavate territooriumide korrashoiu ning teehoiutööde läbiviimise, sõlmides vastavaid lepinguid, tehes ettekirjutusi ja määrates kohustusi, mis tulenevad kehtivatest õigusaktidest või käesolevast eeskirjast; 2) tänavatel (tänava alguses, lõpus ja ristmikel) eestikeelsete tänavasiltide ja/või viitade ning teedel ühtsele kujundussüsteemile vastavate külasiltide olemasolu ja korrashoiu; 3) avalikes kohtades asuvate tuletõrje veevõtukohtade ja veehoidlate korrasoleku ning juurdepääsu nendeni; 4) sademeveekraavide ja truupide puhtuse vallateedel.
(1) Kinnistu omanik on kohustatud: 1) hoidma korras oma kinnistu territooriumi ja kinnistu piirdeaia ning rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks. Tekkinud risustus ja reostus tuleb koheselt likvideerida ning käidelda vastavalt Tamsalu valla jäätmehoolduseeskirjale. Metsaomanikud on kohustatud koristama igal aastal hiljemalt aprillikuu jooksul metsaalad jäätmetest, edaspidiselt vastavalt vajadusele; 2) teostama heakorratöid nii kinnistul kui puhastusalal. Maaomanikud ja teede valdajad on kohustatud hoidma korras teeääred ja teeäärsed kraavid ning truubid. Teede ääred ja kraavide kaldad peavad olema niidetud vähemalt kaks korda aastas: 20. juuniks ja 1. septembriks; 3) puhastama maa-aluse tehnovõrgu luuki ja resti, kui eelnimetatud jäävad tema puhastusala piiresse; 4) tegema umbrohutõrjet (ka põllumaal hajaasustusega aladel), niitma muru ja rohumaadel (vähemalt üks kord suve jooksul) rohu/heina, õigeaegselt kärpima puude ja põõsaste oksi, mis kasvavad väljapoole kinnistu piire ja varjavad liiklust reguleerivat tehnilist vahendit, takistavad jalakäija ja/või sõiduki liiklust.. Puude võrad peavad olema jalgtee kohalt 2,5m kõrguselt piiratud, lehed riisutud ning krundile sattunud jäätmed ja praht koristatud; 5) hoidma korras prügikonteinerite hoiukohad ja juurdepääsuteed nendele; 6) kaitsealade piiridesse jääval maa-alal juhinduma täiendavalt nendel aladel kehtestatud eeskirjadest; 7) tagama vastavalt tänava hoonete ja korterite numeratsioonile õige numbrimärgi olemasolu hoone tänavapoolsel seinal või kinnistu piirdel, kindlustades tähise nähtavuse üldkasutatavalt teelt.; 8) tähistama ja säilitama kinnistu piiri märgid; 9) tagama, et kinnistul puuduks selle üldist välisilmet rikkuvad hooned, esemed jms; 10) koristama kinnistult kuivanud puud, oksad, prügihunnikud jms; (2) Tahket kütust, ehitusmaterjali jms tohib hoida ainult krundi piires tagapool ehitusjoont korralikult ladustatult. Kui krunt ei võimalda ehitusmaterjalide, tahke kütuse jms mahalaadimist, võib selleks kasutada üldkasutatavat territooriumi lühiajaliselt nii, et ei oleks takistatud liiklus ega segataks kaasinimesi, sellel eesmärgil maa-ala kasutamiseks väljaspool kinnistu piire tuleb taotleda eelnevalt luba vallaasutuselt Tamsalu Kommunaal.
Ehitise omanik on kohustatud: 1) remontima või kehtestatud korras lammutama lagunenud ehitised; 2) hoidma korras hoone fassaadi ja rajatised ning sinna juurde kuuluvad elemendid, mis peavad olema terved ja värvitud ning vastavuses ehitusprojektiga; 3) hoidma korras hoone vihmaveerennid ja -torud, kõrvaldama nendesse kogunenud prügi; 4) vajadusel kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama nende tööde ajal tänaval ohutu liikluse; 5) kindlustama üldkasutatavate trepikodade korrasoleku ja pimedal ajal nende valgustamise võimaluse; 6) omama kinnistul prügi ja tahkete jäätmete paigutamiseks tervisekaitsenõuetele vastavat prügikonteinerit ning sõlmima prügiveofirmaga korraldatud jäätmeveo lepingu, mis kindlustab konteineri õigeaegse tühjendamise ja väljaveo ning tagama konteineri pesemise ja desinfitseerimise vastavalt tervisekaitse-eeskirjadele; 7) tagama heitvee kogumiskaevu ja/või kuivkäimla korrasoleku, veepidavuse, korrektse sulgumise, õigeaegse tühjendamise, vastavuse tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele ning heitvee koguse üle aruandluse pidamise ja ümbruse hooldamise; 8) tagama kortermajade keldri-, katuse- ja pööninguukse lukustatuse; 9) tagama talvisel ajal üldkasutatava hoone juurdepääsutee ja välistrepi puhastamise jääst ja lumest ning vajadusel nende lume- ja libedusetõrje; 10) tagama põllumajandushoonete ja rajatiste vastavuse tervisekaitse- ja keskkonna-kaitsenõuetele, hoidma ümbruse korras ja vältima selle saastumist; 11) hoidma tootmistegevuses tekkivat müra lubatud piires; 12) tagama televisiooni- ja raadiovastuvõtu antennide korrektse asetuse ja ohutu kinnituse; 13) kasutusel mitteoleva ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ja sinna juurde kuuluva krundi heakorra ja esteetilise väljanägemise ning vältima hoone varisemisohtlikkust, sulgema sissepääsud (akna- ja ukseavad) hoonesse ja võimalusel ka krundile; 14) lammutama kõlbmatud hooned, piirdetarad ja varemed ning tööde käigus tekkinud jäätmed nõuetekohaselt käitlema; 15) tagama elu-, äri- ja büroohoonetel lipualuste või territooriumil lipumastide olemasolu; 16) paigaldama kaupluste, majutus-, toitlustusasutuste, administratiiv-, õppe- ja tootmishoonete ning teiste avalikult kasutatavate hoonete sissekäikude kõrvale piisaval arvul prügiurne ja tagama nende regulaarse tühjendamise.
(1) Ehitus-, remondi- ja kaevetööde tegija on kohustatud : 1) järgima ehitise välisilme muutmisel ning ümberehitamisel riigi ja valla õigusaktidega sätestatud korda; 2) vältima objektilt prahi jms sattumist teele; 3) hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee; 4) rajama ja korras hoidma piirdeaia või muu tõkke; 5) pärast töö lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist heakorrastama selle ümbruse. (2) Mulla- ja kaevetöid võib teha vallavalitsuse poolt välja antud loa alusel. Kaevamistöödel tuleb kasvupinnas kõrvaldada ja vedada loaga määratud kohta. Samuti tuleb täita kaevamisloaga kindlaksmääratud eritingimusi. Kaevamisloal märgitud ajaks tuleb seada teed ja haljasalad endisesse seisukorda.
Tehnovõrgu omanik on kohustatud: 1) korras hoidma temale kuuluva tehnovõrgu; 2) hoidma tehnovõrgu nähtava osa ja muu konstruktsiooni seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja teekatte korrasoleku tehnovõrgu kohal, kusjuures kaevupea peab olema teekattega või haljasalaga ühes tasapinnas; 3) likvideerima vee- ja kanalisatsioonitorude ning kommunikatsioonide avariidest või nende rajamisest põhjustatud antisanitaarse seisukorra teedel, õuedes või hoonetes.
Tänavakaubanduspunkti (kiosk, paviljon, haagis, lett) omanik on kohustatud: 1) paigaldama tänavakaubanduspunkti ainult vallavalitsuse lubatud kohta; 2) koristama iga päev pärast kauplemise lõppu kauplemiskoha ümbruse kuue meetri raadiuses, kui puhastusala ei ole määratletud teisiti.
(1) Prügi ja veose vedaja peab koristama peale- ja mahalaadimisel või sõiduajal mahalangenud prügi (ka kauba). (2) Kinnistu reostamisel ja risustamisel, samuti ehitise kahjustamisel on reostaja, risustaja või kahjustaja kohustatud selle viivitamatult puhastama või korda tegema. Kui süüdlast ei ole võimalik kindlaks teha, peab selle ala või ehitise korrastama selle omanik või temaga võrdsustatud isik mõistliku aja jooksul. Keskkonnaohtliku reostuse korral teavitada koheselt Tamsalu Vallavalitsust ja Päästeteenistust. (3) Üldkasutatava laste mänguväljaku omanik või haldaja on kohustatud välja vahetama liivakasti liiva üks kord aastas kevadhooajal või vajadusel tihedamini ning tagama mänguväljaku elementide hoolduse ja remondi. (4) Avaliku ürituse või avaliku koosoleku korraldaja peab ürituse toimumise kohta paigaldama vajalikul hulgal jäätmemahuteid ja välikäimlaid ning maa-ala, millel üritus läbi viidi, peab olema puhastatud ja heakorrastatud hiljemalt 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist või loal määratud tähtajaks. (5) Põllumajandustööde tegija peab tagama, et teedele ei satuks pori, sõnnikut jms. (6) Reklaamiobjektide (ettevõtetele viitavad viidad ja neid reklaamivad tekstid) paigaldamine tuleb kooskõlastada Tamsalu Vallavalisusega. (7) Kuulutuste paigaldamine ei kuulu vallavalitsuse kooskõlastamisele. Kuulutusi, teateid, plakateid, reklaamstende võib paigaldada ainult selleks ette nähtud kohtadesse (nt teadetahvlid). Eraomandis olevatele hoonetele võib teateid panna ainult omaniku loal. Kuulutuse paigaldaja on kohustatud maha võtma enda paigaldatud kuulutused ühe ööpäeva jooksul kuulutuse aegumisest. (8) Heakorra tagamiseks on Tamsalu valla haldusterritooriumil keelatud: 1) risustada ja reostada valla territooriumi ja ehitisi; 2) määrida, kritseldada ja/või joonistada ehitiste seinale, müürile, piirdeaiale, pingile, kõnniteele, ühissõiduki peatuse ootepaviljonidele, kommunikatsiooni ehitistele jms või kahjustada neid muul viisil; 3) vigastada ja omavoliliselt maha võtta kõrghaljastust (v.a viljapuud, marjapõõsad) nii avalikes kohtades kui ka kinnistu territooriumil, rikkuda murukamarat, teekatet, kinnitada puude külge tarasid, traate, silte. Puude ja põõsaste (v.a viljapuud, marjapõõsad ja hekid) mahavõtmine võib nii avalikes kohtades kui ka kinnistu territooriumil toimuda maatüki omaniku nõusolekul ning kooskõlastatult vallavalitsusega; 4) omavoliliselt püstitada ehitisi; 5) maha panna jäätmeid selleks mitte ettenähtud kohta; 6) kloppida riiet ja vaipa mitmekorteriliste elamute rõdul, aknal ja uksel, kuivatada pesu rõdu või lodža piirdest kõrgemal; 7) ehitada kinni rõdu või lodžat ilma vallavalitsuse loata ja kinnitatud projektita; 8) pargiinventari (lillekastid, pingid, valgustid, prügikastid, piirded, viidad, rattahoidjad, väikevormid), kaldaehitiste (sillad, purded), veekaitserajatiste kahjustamine, lõhkumine ja omavoliline ümberpaigutamine; 9) paigutada üldotstarbelisse prüginõusse või -konteinerisse vedelaid jäätmeid, kivi- või betoonijäätmeid; puisteliiva, hõõguvat sütt, tulist tuhka, radioaktiivseid või teisi ohtlikke jäätmeid, jätta lahti prüginõu või -konteineri kaant; 10) hoida küttepuid, ehitusmaterjali jms korralikult ladustamata õue tänavapoolses osas ja laduda neid vastu kasvavaid puid; 11) lasta olme- või heitvett sademeveekraavi või sademeveekanalisatsiooni, reostada või risustada neid muul viisil, omavoliliselt ühendada krundidrenaaži üldkasutatavasse sademeveekanalisatsiooni; 12) lasta veekogusse, kanalisatsiooni- ja sademeveevõrku pühkmeid, esemeid, mürgiseid, söövitavaid või kergestisüttivaid aineid, naftasaadusi ja nende jäätmeid, samuti teravat või lämmatavat lõhna levitavaid aineid; 13) valada naftasaadusi või nende jääke maapinnale, hoida mürgiseid aineid kohtades, kus ei ole välistatud nende imbumine pinnasesse; 14) matta jäätmeid pinnasesse, välja arvatud kompostimine; 15) matta põllumajandus- ja koduloomi; 16) telkimine selleks mitte ettenähtud kohas; 17) telkimisel reostada loodust ning teha lõket selleks mitte ettenähtud kohas; 18) pesta mootorsõidukit veekogus ega lähemal kui 20 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta; 19) viibida loomadega üldkasutatavas supluskohas; 20) kasutada mürkaineid, pestitsiide ja väetisi kehtestatud eeskirja vastaselt; 21) tekitada ülenormatiivset müra, vibratsiooni või tolmu; 22) sõita ja parkida mootorsõidukitega haljasaladel, laste mänguväljakutel, kalmistutel, suusa- ja matkaradadel, Porkuni järvede jääl ja teistes selleks mitte ettenähtud kohtades; 23) purgida selleks mitte ettenähtud kohtadesse; 24) parkida romusõidukit või muud ilmselt kasutuses mitte olevat sõidukit avalikul teel või muul üldkasutataval alal ning kinnistu tänavaäärses õue osas; Sellise sõiduki parkimiseks korterelamu maal peab olema majavaldaja luba; 25) tuleohtlikul ajal (algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel) rohket suitsu tekitava risu, põhu jms põletamine. (9) Skuutriga ja/või mootorpaadiga (veemootorsõidukiga) sõitmine Porkuni järvedel on keelatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.detsembri 2005.a määrusega nr 295 kinnitatud Porkuni maastikukaitseala kaitseeeskirjale. (10) Küttekoldevälise tule tegemisel tuleb arvestada järgmist: 1) põlevmaterjali jäätmeid ja prahti põletada ning lõket või muud küttekoldevälist tuld võib teha väljapool ehitist tuulevaikse (lubatud tuule tugevus kuni 1,5 m/s) ilmaga selleks kohandatud mittepõleval alusel või taimestikust ja põlevmaterjalist puhastatud mineraalpinnasel tuletöö üle järelevalvet teostava isiku juuresolekul. Käeulatusse tuleb varuda esmased kustutusvahendid (nt. Tulekustuti, ämber veega, kustutusluuad, märjad oksad). Lõke peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast; 2) avaliku lõkke tegemise peab selle korraldaja eelnevalt kooskõlastama kohaliku päästeasutusega ning omama selleks vallavalitsuse luba. Avaliku lõkke tegemise koht peab paiknema mistahes ehitisest, põlevmaterjali hoiukohast või metsast vähemalt 50 m kaugusel; 3) pärast prahi põletamist ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel; 4) tahkekütusel töötav teisaldatavšašlõkiahi või muu samalaadne seadis ning kala- või lihatoodete suitsutusahi peavad mis tahes ehitisest või põlevmaterjali hoiukohast asuma vähemalt 5 m kaugusel. Nimetatud ahjud peavad kasutamise ajal olema pideva järelevalve all. Pärast töö lõpetamist tuleb kütusel lasta täielikult ära põleda või põlemisjäägid veega kustutada; 5) tuleohtlikul ajal on tuleohtlikul alal keelatud:· kulu põletamine· risu, põhu jms põletamine· suitsetamine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas· lõkke tegemine ja teisaldatavašašlõki- või grillahju või muu samalaadse seadise kasutamine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas· raiejäätmete põletamine· muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahjuTuleohtlik aeg algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab igal aastal Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut ning teavitab sellest avalikkust massiteabevahendite kaudu. (11) Tamsalu Vallavalitsusel on metsatulekahjude ennetamiseks õigus, teatades sellest kohalikus või maakonna ajalehes ja ka muudes kohalikes massiteabevahendites ja vajadusel piirangule viitavate tähistuste paigaldamisega, keelata: 1) metsa kasutamine puidu saamiseks, kõrvalkasutuseks, jahinduseks, teadus- ja õppetööks ning rekreatsiooniks; 2) võõras metsas viibimine, välja arvatud teenistusülesannete täitmisel.
(1) Kariloomade ja kodulindude pidamine on lubatud vaid loomapidamiseks sobilikes kohtades, kus selline tegevus on kooskõlas maakasutuse sihtotstarbega ja on välistatud reostuse sattumine põhjavette ja veekogudesse. (2) Kariloomade või kodulindude pidamine mujal kui tootmismaa või maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksustel saab toimuda erandkorras ainult vallavalitsuse nõusolekul. Enne küsimuse otsustamist kuulab vallavalitsus ära menetlusosaliste, sealhulgas naabrite arvamused ja vastuväited. Erandeid ei saa teha aianduspiirkondades. Vallavalitsuse nõusolekuna kariloomade või kodulindude pidamiseks tuleb käsitleda ka loomapidamishoonete püstitamiseks ja kasutamiseks antud ehitus- ja kasutuslubasid. (3) Loomade pidamine on lubatud sanitaareeskirju ning käesoleva paragrahvi punkte 1 ja 2 järgides loomapidamiseks sobilikes ja heakorrastatud lautades või aedades. (4) Loomi tuleb karjatada ketis, aia või elektrikarjusega piiratud alal. Samuti peab omanik tagama, et tema loomad ja linnud ei kahjustaks naabruses asuvaid aia- ja põllukultuure ega reostaks avalikke kohti. (5) Loomi ja linde ei tohi pidada koolide, lasteasutuste, toitlustusäride, kaupluste ja teiste ühiskondlike hoonete vahetus läheduses (lähemal kui 50 meetrit).
Põllumajandusliku tootmisega tegelev isik on kohustatud: 1) kooskõlastama sõnniku välihoidla asukoha ja ladustamistingimused valla keskkonnaspetsialistiga; 2) asfalteeritud alusega hoidlates välistama virtsa väljavalgumise; 3) juhtima katustele koguneva vihmavee sõnnikuhoidlast, virtsakaevust ja sõnnikuveoga seotud pindadelt eemale.
(1) Tiheasustusalal võib kinnistu omanik oma kinnistult raiuda puid ja põõsaid vallavalitsuse poolt väljastatava loa alusel. Viljapuude ja marjapõõsaste raie puhul luba pole vaja. (2) Raieloa taotluse saab vallavalitsusele esitada: 1) puu(de) kasvukoha kinnisasja omanik(ud) või omaniku(e) esindaja volituse alusel; 2) Tamsalu valla omandis oleval maal lepingu alusel heakorratöid teostav isik või tema esindaja volituse alusel; 3) riigi omandis oleval maal, kui riik ei ole valmis vastavat taotlust esitama, seaduse või lepingu alusel heakorratöid teostav isik või tema esindaja volituse alusel. (3) Raieloa taotlus peab olema kirjalik ning selles tuleb ära näidata andmed taotleja kohta ja puude raiumise põhjus, arv ning liik (taotluse vorm on määruse lisaks nr. 1). (4) Raieloa taotlusele tuleb lisada: 1) plaan, millel on näidatud raiutavate puude asukohad; 2) nõusolek loodusobjekti valitsejalt, kui raiutavad puud asuvad kaitstaval loodusobjektil; 3) nõusolek Muinsuskaitseametilt, kui raiutavad puud asuvad kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või kinnismälestise kaitseks kehtestatud kaitsevööndis; 4) nõusolek Lääne-Virumaa keskkonnateenistuselt, kui raiutavad puud asuvad veekaitsevööndis; 5) volikiri või muu volitusi tõendav dokument, kui taotluse esitab kinnisasja omaniku esindaja. (5) Raieluba ei ole vaja taotleda alla 13 sentimeetri rinnasdiameetriga (puu tüve läbimõõt mõõdetuna 1,3 meetri kõrguselt juurekaelast) puudele, põõsastele ja viljapuudele v.a. avalikel haljasaladel kasvavatele viljapuudele. (6) Kord ei reguleeri raiet metsaseaduse tähenduses ning ei kehti viljapuude ja metsamaana maakatastrisse kantud maa kohta. (7) Raieluba ei ole vaja taotleda, kui puu raiumine on ettenähtud kehtestatud detailplaneeringus või detailplaneeringu kohustuslikkuse puudumise korral projekteerimistingimustes. (8) Raieluba ei ole vaja taotleda tuuleheite või tormimurru korral maha kukkunud või ohtlikuks muutunud ja kohest likvideerimist nõudvale (avariiohtlikule) puule.
Raieloa taotluse läbivaatamisel vallavalitsus: 1) kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning nõuab taotlejalt vajadusel täiendavaid dokumente (dendroloogi hinnang, haljastusprojekt vms.)ja selgitusi; 2) teostab puu ülevaatuse ja märgistab vajadusel raiumisele kuuluva puu looduses; 3) võib otsuse tegemiseks kaasata eksperte; 4) määrab vajadusel puu(de) asendusistutuse; 5) otsustab raieloa andmise ühe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates; 6) Raieluba kehtib 7 (seitse) kuud.
Vallavalitsus keeldub raieloa andmisest, kui: 1) raieloa taotlus ei vasta lõikes 2 esitatud nõuetele ja taotleja ei kõrvalda puudusi talle selleks antud tähtaja jooksul; 2) tegemist on olulise tähtsusega põlispuu(de)ga, eripäras(t)e või muul põhjusel väärtusliku (väärtuslike) puu(de)ga; 3) elamu(te) püstitamiseks täielikult või osaliselt metsastatud alale säiliks vähem kui 50% katastriüksusel asuvast kõrghaljastusest või metsast; 4) raiumine kahjustaks väärtuslikke loodus- ja kultuurmaastikke, rohelist võrgustikku või rikuks vaateid või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega.
(1) Raietööde tehniliselt õige teostamise ja raiekoha puhastamise eest vastutab raieloa saaja. Raie teostamisel ei tohi kahjustada keskkonda. (2) Raieloa saaja on kohustatud kaitsma teistele isikutele kuuluvaid ehitisi ja tehnovõrke ning vältima kahju tekitamist kolmandate isikute elule, tervisele ja varale.
(1) Vallavalitsusel on õigus raieloa väljastamise kõrvaltingimusena nõuda raiutavate puude asendusistutust. Puu asendusistutuse korral nõuab vastav ametnik taotlejalt garantiikirja (lisa 3), milles on näidatud raieloa taotleja kohustus istutada määratud ajaks vastav arv puid ning istutuskoht asendiplaanil. Garantiikiri vormistatakse koos raieloaga ühel blanketil. (2) Kui vallavalitsus ei otsusta teisiti, tehakse võimaluse korral asendusistutus endises asukohas või selle läheduses arvestades naabrusõigusi. (3) Asendusistutuse kohustuse saaja tagab kõigile raieloas nõutud asendatud puudele vajalikud kasvutingimused. (4) Kui asendatud puu hävib 2 (kahe) aasta jooksul istutuse fikseerimisest vallavalitsuse ametniku poolt, on vallavalitsusel õigus nõuda samaväärsete asenduspuude istutamist.
Vallavalitsusel on õigus peatada raieloa kehtivus või see kehtetuks tunnistada, kui ilmneb, et taotleja on esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid, rikutakse raieloa tingimusi või raiutakse raieloata puid.
(1) Kalmistu haldamist korraldab vallaasutus Tamsalu Kommunaal. (2) Tamsalu Kommunaal peab kalmistu kohta järgmist dokumentatsiooni: 1) hauaregistrit; 2) matmisraamatut; 3) kalmistu plaani, millele on kantud hauaplatsid ja hauad. (3) Kalmistu kohta peetav dokumentatsioon kuulub säilitamisele vallavalitsuse arhiivis. (4) Kalmistu on avatud iga päev. (5) Tamsalu Kommunaal: 1) korraldab kalmistu üldkasutatavate alade korra ja puhtuse; 2) tagab kalmistul nõuetekohas(t)e prügikonteineri(te) olemasolu; 3) tagab kalmistul haudade korrastamiseks ja kaevamiseks töövahendite olemasolu; 4) tagab kalmistul teadetetahvli olemasolu (teadetetahvlil peavad olema kalmistuvahi kontaktandmed ja kalmistu kasutamise kord - väljavõte eeskirjast).
(1) Hauaplatsi eraldab kalmistuvaht surmatunnistuse ettenäitamisel. (2) Kalmistuvaht registreerib hauaplatsi eraldamise hauaregistris, märkides sinna andmed hauaplatsi asukoha kohta, surnu ees- ja perekonnanime, vanuse, viimase elukoha, surmaaja ning surmatunnistuse numbri koos tunnistuse väljaandja ja väljaandmiskohaga, hauaplatsi asukoha ja hauaplatsi valdaja ees- ja perekonnanime, aadressi ja sidevahendite numbrid. (3) Kalmistuvaht näitab hauaplatsi taotlejale kätte hauaplatsi asukoha ja märgib platsi looduses. Eraldatava hauaplatsi suurus (hauakohtade arv platsil) sõltub taotleja soovist ja võimalustest. Hauaplatsi suurus on vähemalt 2,5 x 1,3 meetrit ühe hauakoha kohta.
(1) Matusekorraldaja on kohustatud matmise aja ja hauakaevamise eelnevalt kalmistuvahiga kooskõlastama. (2) Matta võib kirstuga või tuhastatult urniga. Kirstuga matmisel peab haua sügavus olema vähemalt 1,8 meetrit, urniga matmisel 0,8 meetrit. (3) Pealematmine võib toimuda 25 aasta möödumisel. Kultuurilooliste isikute haudadele on pealematmine keelatud . (4) Hauakaevamisel hauast väljatulnud säilmed tuleb matta haua põhja. Tervena säilinud kirst tuleb jätta puutumata. (5) Kalmistuvaht registreerib toimunud matuse matmisraamatus.
(1) Hauaplatsi valdaja on kohustatud: 1) hoidma hauaplatsi ja sellega piirnevat teeosa heakorrastatuna ja puhtana; 2) korrastama hauaplatsi peale matust; 3) likvideerima teistele hauaplatsidele matmise käigus tekitatud kahjustused hiljemalt viie päeva jooksul pärast matust, kui kahjustatud hauaplatside valdajatega ei ole kokku lepitud teisiti; 4) viima kalmistu tööriistakuuri tagasi sealt kasutamiseks võetud inventari – tööriistad, äärelauad, haudalaskmise lindid jm.) ning hüvitama lõhutud inventari maksumuse; 5) toimetama hauaplatsilt ja sellega piirnevalt teeosalt koristatud prahi prügikonteinerisse. (2) Hauarajatised (hauatähised, piirded ja istepink) ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piires ja olema paigaldatud nii, et haua kaevamisel külgnevale hauaplatsile ei tekiks varisemisohtu. (3) Hauaplatsi haljastus peab olema madal, istutada tohib puid-põõsaid, mille kõrgus täiskasvanult ei ületa kahte meetrit. (4) Kalmistuvahil on õigus nõuda hauaplatsi valdajalt kalmistu ilmet häirivate hauarajatiste ja haljastuse eemaldamist.
(1) Tamsalu Kommunaalil on kalmistuvahi ettepanekul õigus hauaplatsi kasutusõigus lõpetada, kui hauaplats on jäetud hooldamata – hauaplats on rohtunud või risustunud, hauarajatised lagunenud või kõdunenud. Selline hauaplats tähistatakse meeldetuletuseks hoiatustähisega. (2) Hauaplatsi kasutusõiguse saab lõpetada, kui hoiatustähise paigaldamisest järgneva kahe aasta jooksul hauaplatsi ei korrastata. Kui hauaplatsi valdaja ja tema elukoht on teada, tuleb teda hauaplatsi kasutusõiguse lõpetamise kavatsusest ka kirjalikult teavitada.
Lisaks eeskirja § 9 lõikes7 sätestatud keeldudele on kalmistul keelatud: 1) hauaplatside ja kalmude kahjustamine ja risustamine; 2) sõita kalmistul jalgrattaga või mistahes mootorsõidukitega ilma kalmistuvahi loata v.a invasõidukid ja teenindav transport; 3) hõivata või tähistada omavoliliselt võõraid või hooldamata hauaplatse; 4) rikkuda oma tegevusega kalmistu rahu; 5) lõkete tegemine; 6) hauaplatsi omavoliline mõõtmete suurendamine; 7) lemmikloomade matmine.
(1) Vastutuse eeskirja rikkumise, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktides 2 – 4 märgitud juhtudel, sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66². (2) Toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on vallavalitsus, politseiprefektuur ja keskkonnainspektsioon. Kohtuväline menetleja omab õigust teha ettekirjutusi, andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse tähtaegselt täitmata jätmise korral võib rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
Tunnistada kehtetuks Tamsalu Vallavolikogu 25.aprilli 2007.a määrus nr 9 “Tamsalu valla heakorraeeskirja kinnitamine”.
Eeskiri jõustub 01.07.2009.a.