(1) Pärnu rannaniidu looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada:11 1) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*)3, rannaniidud (1630*) ja, valged luited ehk liikuvad rannikuluited (2120), hallid luited (2130*) ning puiskarjamaad (9070);22 2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud kaitsealuse liigi, mis on ühtlasi II kaitsekategooria liik, ning II lisas nimetatud liigi – emaputke (Angelica palustris), mis on ühtlasi III kaitsekategooria liik, elupaiku;33 3) liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 792009/409147/EMÜEÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas ning kellest üks kuulub I kaitsekategooriasse: kiivitaja (Vanellus vanellus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), punajalg-tilder (Tringa totanus), jõgitiir (Sterna hirundo), väiketiir (Sterna albifrons), ja teine II kaitsekategooriassenende elupaiku; 4) rändlinnuliike nagu väiketüll (Charadrius dubius), ningliivatüll (Charadrius hiaticula), hänilane (Motacilla flava), kuldhänilane (Motacilla citreola) ja nende elupaiku;44 5)II kaitsekategooria kaitsealuseid liike ning III kaitsekategooria liike nagu sile kardhein (Ceratophyllum submersum), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), ja ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum), künnapuu (Ulmus laevis), küürlemmel (Lemna gibba) ja villane katkujuur (Petasites spurius) ning nende elupaiku.
2(2) Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
3(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
(1) Kaitseala asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas ja Tahkuranna vallas Reiu külas.2(2)Kaitseala välispiir ja vööndite piiridKaitsealal on esitatud kaardil määruse lisas4ehituskeeluvööndi laius 50 meetrit.
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning püüda kala kogu kaitsealal.
2(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.3
(3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud paikades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Õuemaal on telkimine ja lõkke tegemine lubatud omaniku loal.
4(4) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ning maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses ja lisaks piiranguvööndis teostatavatel liinirajatiste hooldustöödel ja maatulundusmaal metsamajandus- või põllumajandustöödel.
(1) Kaitsealal on keelatud jahipidamine.
2(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:11 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;22 2) koostada maakorralduskava ja teostadateha maakorraldustoiminguid;33 3) väljastada metsamajandamiskava;44)kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;55 4)anda nõusolekut väikeehitise lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lautrilubada püstitada või paadisilla ehitamisekslaiendada lautrit või paadisilda
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
2(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. 3 (3)Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui keskkonnamõju hindamise järelevalvajal on õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
2(2) Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:11 1) Rannaniidu sihtkaitsevöönd;22 2) Naisteranna sihtkaitsevöönd;33 3) Vana-Pärnu sihtkaitsevöönd.
(1) Rannaniidu ja Vana-Pärnu sihtkaitsevöönditesihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on rannaniitude, sonniderannikulõugaste, puiskarjamaade, liivaste ja rannaluidete ningmudaste pagurandade ja seal esinevateleiduvate kaitsealuste liikide elupaikade kaitse ja tutvustamine.
2(2) Naisteranna sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on sonnidehallide luidete, rannikulõugaste ja roostikurannaluidete ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse ja tutvustamine.
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud rahvaürituse korraldamine, sealjuures rohkem kui 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
2(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:11 1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ning poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus;22 2) metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudmisi raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;33 3) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine.
3(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud pilliroo ja adru varumine.
Sihtkaitsevööndis on keelatud:11 1) majandustegevus;22 2) loodusvarade kasutamine;33 3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee või tehnovõrgu rajatise rajaminening tootmisotstarbeta ehitise püstitamine, kaitseala või kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustööd.
(1) Kaitseala piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
2(2) Kaitsealal on Kristiine piiranguvöönd.
3(3) Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
(1) Piiranguvööndis on lubatud:11 1) majandustegevus;22 2) kuni 150 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1) ehitise, kusjuureskaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine; 2) rohkem kui 100150 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnesja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas.
Piiranguvööndis on keelatud:11 1)ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, välja arvatud teede ja rajatiste rajamine kaitseala valitseja nõusolekul;22 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;33 3) uue maaparandussüsteemi rajamine;44 4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;55 5) maavara kaevandamine;66 6) uuendusraie;77 7) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine, välja arvatud õuemaal.
Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik heina ja roo niitmine ning puu- ja põõsarinde kujundamine.1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).2 Kaitseala on moodustatud Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 12. septembri 1958. a otsusega nr 376 «Kohaliku tähtsusega looduse objektide kaitse alla võtmisest» kaitse alla võetud ornitoloogilise kaitseala – Pärnu rannaroostiku baasil. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 326 hõlmab kaitseala Pärnu roostiku loodusala ja lisa 1 punkti 1 alapunktist 45 Pärnu lahe linnuala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitseala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:000) alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga november 2005. a. Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).