(1) Suuremõisa lahe maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta:11)elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: lood (6280*)3, lääne-mõõkrohuga lubjarikkad madalsood (7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*) ning puiskarjamaad (9070);22)nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud II kaitsekategooria taimeliiki ja selle elupaika;33)I kaitsekategooria liiki, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas, ja selle elupaika;44)II kaitsekategooria taimeliike ja harilikku käoraamatut (Gymnadenia conopsea), harilikku porssi (Myrica gale), kahkjaspunast sõrmkäppa (Dactylorhiza incarnata), kahelehist käokeelt (Platanthera bifolia), siberi võhumõõka (Iris sibirica) ning soo-neiuvaipa (Epipactis palustris), kes on ühtlasi III kaitsekategooria liigid, ja nende elupaiku.2(2)Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ning majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.3(3)Kaitsealal kehtivad «Looduskaitseseaduses» sätestatud piirangud käesolevas määruses sätestatud erisustega.
(1) Kaitseala asub Saare maakonnas Muhu vallas Aljava, Laheküla ja Pädaste külas.2(2)Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud käesoleva määrusega sätestatud ajal sihtkaitsevööndis.2(2)Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.3(3)Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud õuemaal ning paikades, mis on kaitseala valitseja poolt selleks ette valmistatud ja tähistatud.4(4)Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine ning vetel mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid, maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta ning mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud ka piiranguvööndis liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ja maatulundusmaal metsamajandustöödel või põllumajandustöödel.5(5)Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht.
(1) Kaitsealal on keelatud kalapüük ja linnujaht.2(2)Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:11)muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;22)koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;33)väljastada metsamajandamiskava;44)kehtestada detail- ja üldplaneeringut;55)anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;66)anda projekteerimistingimusi;77)anda ehitusluba;88)rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee-erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.2(2)Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.3(3)Kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, on Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui keskkonnamõju hindamise järelevalvajal õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid.
Kaitseala poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks vajalik kaitsekorrast tulenev tegevus nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ning kujundamine.
(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.2(2)Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:11)Paeranna sihtkaitsevöönd;22)Suuremõisa lahe sihtkaitsevöönd.
(1) Paeranna sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on haruldaste liikide elupaikade säilitamine ning metsakoosluste kasvukohatüübile iseloomuliku liigikoosseisu säilitamine ja arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.2(2)Suuremõisa lahe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on haruldaste liikide elupaikade säilitamine ning koosluste mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud rahvaürituse korraldamine Suuremõisa lahe sihtkaitsevööndis, sealjuures rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.2(2)Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:11)Suuremõisa lahe sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;22)Suuremõisa lahe sihtkaitsevööndis koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures metsakoosluse kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;33)olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd;44)olemasolevate ehitiste hooldustööd.
(1) Sihtkaitsevööndis on keelatud:11)majandustegevus;22)loodusvarade kasutamine;33)uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul õppe- ja loodusraja rajamine Suuremõisa lahe sihtkaitsevööndis;44)inimeste viibimine Paeranna sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.2(2)Kaitsealal on Laheküla piiranguvöönd.
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
(1) Piiranguvööndis on lubatud väetiste kasutamine ja majandustegevus, arvestades käesolevas kaitse-eeskirjas sätestatud kitsendusi.2(2)Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud uute ehitiste püstitamine.3(3)Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas.
Piiranguvööndis on keelatud:11)puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;22)maavara kaevandamine;33)uue maaparandussüsteemi rajamine;44)uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus;55)biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine looduslikul rohumaal ja metsamaal;66)puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel. Kui pinnas seda võimaldab, võib kaitseala valitseja lubada puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel kuiva ilmaga.1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).2 Kaitseala on moodustatud Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsusega nr 32 «Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis» kaitse alla võetud Suuremõisa lahe ornitoloogilise keeluala baasil.Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 395 hõlmab kaitseala Suuremõisa lahe loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:000) alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga november 2005. a. Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).