(1) Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitse tagamine:11 1) piirkonnale iseloomulikele maastikele, liustikutekkelistele pinnavormidele, inimtegevusest vähe mõjutatud metsa- ja sookooslustele, eriilmelistele järvedele, haruldastele ja kaitsealustele liikidele ning nende elupaikadele;22 2) kaitsealustele liikidele, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 792009/409147/EMÜEÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas ja kellest üks on ühtlasi I kaitsekategooria liik ja neli on II kaitsekategooria liigid, ning I lisas nimetatud liikidele, kes on ühtlasi III kaitsekategooria liigid, ja nende elupaikadeletoitumis- ja pesitsuspaikadele. Need I lisas nimetatud III kaitsekategooria liigid on: musträhn kaljukotkas (Dryocopus martiusAquila chrysaetos), sookurglaululuik (Grus grusCygnus cygnus), nõmmelõokejärvekaur (Lullula arboreaGavia arctica), metsis (Tetrao urogallus), rüüt (Pluvialis apricaria), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix) ja, mudatilder (Tringa glareola) ja nõmmelõoke (Lullula arborea);33 3) elupaigatüüpidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: liiva-alade vähetoitelised järved (3110)3, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*);44 4) kaitsealustele liikidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaikadele. Üks II lisas nimetatud liik on ühtlasi I kategooria kaitsealune liik ning kolm on ühtlasi II kategooria kaitsealusedNeed liigid;55 on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)I, IIpalu-karukell (Pulsatilla patens), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja III kategooriamännipurelane (Stephanopachys linearis); 5) kaitsealustele liikidele nagu põdrajuure-soomukasja nende elupaikadele. Need liigid on heletilder (Orobanche bartlingiiTringa nebularia), karukoldsõtkas (Lycopodium clavatumBucephala clangula), roomav öövilgesinikael-part (Goodyera repensAnas platyrhynchos), metsmägi-vareskoldlipphernes (Diphasium complanatumOxytropis campestris), vööthuulmuda-sõrmkäpplahnarohi (Dactylorhiza fuchsiiIsoetes echinospora), aasvesilobeelia (Lobelia dortmanna), liiv-karukellesparsett (Pulsatilla pratensisOnobrychis arenaria), nõmmkõdu-vareskoldkoralljuur (Diphasium tristachyumCorallorhiza trifida), kahelehine käokeeljärv-lahnarohi (Platanthera bifoliaIsoetes lacustris), mis on III kategooria kaitsealused liigidebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) ja kivisisalik (Lacerta agilis).
2(2) Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja neljaks piiranguvööndiks.
3(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
(1) Kaitseala asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Kemba, Koitjärve, Liiapeksi, Pala, Sigula, Suru, Tõreska ja Valgejõe külas ning Anija vallas Pillapalu külas.
2(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
2(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.3
(3) Kaitsealal on lubatud kalapüük:11 1) ühe lihtkäsiõngega, välja arvatud Mähuste järvel;22 2) harrastuspüügivahenditega Soodla jõel, Jussi Suurjärvel ja Jussi Väinjärvel, välja arvatud nakkevõrkude, põhjaõngejadade, harpuunipüssi ja harpuuniga, millega on lubatud kala püüda vaid teadusotstarbel.
4(4) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud üksnes kohtades, mille kaitseala valitseja on selleks ette valmistanud ja tähistanud. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
5(5) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud kaitseala sihtkaitsevöönditesse kuuluval Soodla jõe ja Valgejõe vahelisel alal, kus on lubatud sõita vaid jalgrattaga. Sõidukiga sõitmine Soodla jõe ja Valgejõe vahelisele alale jäävatel teedel,
Kaitsealal ei või ilma kaitseala valitseja nõusolekuta:11 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;22 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;33 3)väljastada metsamajandamiskava;44 4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;55 5)anda nõusolekut väikeehitise lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas paadisilla ehitamisekslubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;66 6) anda projekteerimistingimusi;77 7
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
2(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. 3 (3)Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
2(2) Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit:11 1) Kivijärve sihtkaitsevöönd;22 2) Jussi sihtkaitsevöönd;33 3) Ämmakääpa sihtkaitsevöönd;44 4) Tagavälja sihtkaitsevöönd.
(1) Kivijärve ja Jussi sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.
2(2) Ämmakääpa ja Tagavälja sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on kooslusetüüpide säilitamine, neile omase liikide ja vanuse struktuuri hoidmine, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
(1) Sihtkaitsevööndites on lubatud:11 1) Tagavälja ja Jussi sihtkaitsevööndites jahipidamine kährikule, mingile ja ondatrale;22 2) Ämmakääpa ja Kivijärve sihtkaitsevööndites jahipidamine 1. augustist 31. märtsini, välja arvatud ajujaht ja linnujaht, mis on keelatud aastaringselt;33 3) kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine;44 4) kaitseala valitseja nõusolekul rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine.
2(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:11 1) olemasolevate rajatiste hooldustööd;22 2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;33 3) veerežiimi taastamise tööd;44 4
Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:11 1) majandustegevus;22 2) loodusvarade kasutamine;33 3) uute ehitiste, sealhulgas ujuvehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala või riigikaitse tarbeks.
(1) Kaitseala piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
2(2) Kaitsealal on neli piiranguvööndit:11 1) Uurita piiranguvöönd;22 2) Suru piiranguvöönd;33 3) Koitjärve piiranguvöönd;44 4) Nahe piiranguvöönd.
(1) Piiranguvööndis on lubatud:11 1) Suru ja Nahe piiranguvööndites jahipidamine kährikule, mingile ja ondatrale;22 2) Koitjärve piiranguvööndis jahipidamine 1. augustist 31. märtsini, välja arvatud ajujaht ja linnujaht, mis on keelatud aastaringselt;33 3) jahipidamine Uurita piiranguvööndis;44 4) turberaie Uurita piiranguvööndis, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus;55 5)turberaie hall-lepikutes Suru, Koitjärve ja Nahe piiranguvööndites, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikideNahe ja vanuse mitmekesisus. VäljaspoolSuru piiranguvööndis lageraie kuusikutes ja hall-lepikuid on nimetatud piiranguvööndites
Piiranguvööndis on keelatud:11 1) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;22 2) uue maaparandussüsteemi rajamine;33 3) maavarade kaevandamine, välja arvatud liiva, kruusa, savi võtmine oma tarbeks kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades;44 4) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal, välja arvatud põllu- ja looduslikul rohumaalõuemaal;55 5) puhtpuistute kujundamine ning energiapuistute rajamine;66 6) metsa kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel sinika, karusambla, naadi, sõnajala, angervaksa, tarna-angervaksa, osja, tarna, lodu, kõdusoo, madalsoo, siirdesoo ja raba kasvukohatüübis.
[käesolevastKäesolevast tekstist välja jäetud].1] ¹ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 792009/409147/EMÜEÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜTELT L