(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ 5 „Materiaalne ja immateriaalne vara“ esitatud põhimõtetest ja üldeeskirjast. Erinõudena ei ole avaliku sektori üksuse lubatud kapitaliseerida materiaalse ja immateriaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive (v.a. tööjõukuludelt arvestatud maksud).
(2) Materiaalse ja immateriaalse põhivara (välja arvatud maa) kapitaliseerimise alampiir on 510 000 eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis. Maa võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest olenemata.
(3) Põhivaratehingute kirjendamisel kontorühma 155-157 kontodele, jälgitakse raamatupidamiskonto täiendava liigendamise reegleid. Tehingupartner ja tegevusala on nõutav märkida esmasoetamisel, sh parenduste lisandumisel. Allika koodi ei kasutata. Kapitalirendi korras soetatud varad kajastatakse ka bilansivälistele kontodele soetusmaksumuses ja varade aasta lõpuks kogunud kulumit. Rahavoo koodi kasutatakse kõikide nimetatud kontorühma kontodel kajastatud tehingute liigendamiseks. Nimetatud koodide kasutamine võimaldab koostada aastaaruande lisa „Materiaalne põhivara“ otse saldoandmikust.
(4) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja asukohta (lammutuskulud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega, vara soetamismaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele).
(5) Põhivara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu, vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelevalve), kui seda tehakse oma töötajate poolt, vara soetamiseks võetud laenude kulu (sh intressikulu), käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive (va tööjõukuludelt arvestatud maksud).
(6) Maa arvestatakse bilansis maa maksustamishinnaga.
(7) Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
(8) Materiaalne põhivara võetakse raamatupidamises arvele arve, ostu-müügilepingu, vastuvõtmis-üleandmisakti või muu dokumendi alusel.
(9) Kui põhivara ehituse etapp valmib enne põhivaraobjekti lõplikku valmimist, vormistatakse etapi kasutuselevõtmine.
(10) Iga põhivaraobjekti kohta peetakse üldeeskirja kohast arvestust põhivarakaartidel, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta, kogumina arvelevõetud põhivarale avatakse koondkaart.
(11) Kui sihtfinantseerimine on laekunud, kuid põhivara ei ole veel soetatud, kajastatakse saadud vahendeid bilansikontol kas lühiajalise (203856 ja 203857) või pikaajalise (kontoklass 257) kohustisena. Kui põhivara on soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid sihtfinantseerimine on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine kohustisena (kontorühm 257) või tuluna (kontogrupp 3502) ja nõudena (bilansikontod 103556 ja 103557).
(12) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutusele võtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul.
(13) Juhul, kui 100% amortiseerunud vara on veel kasutuses, siis kajastatakse nii soetusmaksumust kui kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud.
(14) Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi linnavara spetsialisti ettepanekul, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast.
(15) Amortisatsiooninormid aastas uutele soetatud põhivaradele on järgmised: 1) hooned, eluhooned, korterid 2-10 %; 2) rajatised 3-10 %; 3) masinad ja seadmed 10-20%; 4) inventar 10-50%; 5) arvutustehnika 33-50%; 6) kontoritehnika 33-50%; 7) transpordivahendid 20%; 8) muu inventar 20%.
(16) Maad ja kunstiväärtusi ei amortiseerita.
(17) Juhul, kui aastainventuuri ajal ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, teeb inventuurikomisjon ettepaneku amortisatsiooniperioodi muutmiseks.
(18) Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.
(19) Materiaalse põhivara ümberhindlusel lähtutakse üldeeskirjas sätestatust, ümberhindlust on lubatud läbi viia ainult üks kord ja ainult varale, mis on soetatud enne 1995. aastat ja mille tegelik väärtus erineb oluliselt bilansilisest väärtusest; põhivara ümberhindlusena võetakse olenemata tähtajast arvele peremehetuks tunnistatud vara ja maakatastrisse kantud maad, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis arvele võtnud.
(20) Ümberhinnatud vara järelejäänud eluiga tuleb hinnata ja kulumi normi muutus on kohustuslik.
(21) Materiaalse põhivara allahindlust tehakse varale, mille bilansiline jääkväärtus on oluliselt kõrgem vara kasutusväärtusest, vara soetamisaeg ei ole oluline.
(22) Materiaalse põhivara allahindlusel ei tohi eemaldada varasemat soetusmaksumust, vaid täiendava kandega korrigeeritakse kogunenud kulumit.
(23) Parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes.
(24) Juhul, kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele juhul, kui see vastab materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Asendav komponent kantakse bilansist maha isegi juhul, kui see ei olnud eelnevalt eraldi komponendina arvel. Juhul kui asendatava komponendi algne soetusmaksumus ei ole teada võib seda hinnata lähtudes antud komponendi tänasest soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi.
(25) Parenduste lisamisel põhivara soetusmaksumusele hinnatakse varaobjekti kasulikku eluiga ja olulise muutuse korral korrigeeritakse amortisatsiooninormi tugeva spetsialisti kirjaliku arvamuse alusel.
(26) Linnavalitsuse (kui ametiasutuse) ja hallatavate asutuste vahelist põhivara tasuta võõrandamist ja tasuta kasutusse andmist käsitletakse siirdena, mille puhul antakse üle vara soetusmaksumus ja kulum.
(27) Riigi, avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja kohaliku omavalitsusüksuste vahelist põhivara tasuta võõrandamist kajastatakse mitterahalise sihtfinantseerimisena, eemaldades vara bilansist ja kajastades selle jääkväärtuse kontol 450200. Tasuta võõrandamisel teistele juriidilistele isikutele kajastatakse põhivara jääkväärtus müügi kuluna või mitterahalise sihtfinantseerimisena vastavalt lepingu sisule.
(28) Põhivara tasuta kasutusse andmist käsitletakse kui rendile andmist (RTJ 9). Kui vara anti tasuta kasutusse perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, loetakse tehing oma sisult kapitalirendiks. Kuna tasuta rendile andmisel kapitalirendinõuet ega –kohustist ei teki, kajastatakse tehingut mitterahalise sihtfinantseerimisena rendile andja põhivara jääkväärtuses. Põhivara tasuta kasutusse andja eemaldab vara bilansist ja kajastab selle jääkväärtuse kontol 450200, ning peab vara kohta edaspidi arvestust bilansiväliselt. Kui rentnik on samas avaliku sektori üksus, võtab ta arvele põhivara ja saadud sihtfinantseerimise kontol 257000 või 350200 kas põhivara õiglases väärtuses või vastaspoole poolt näidatud põhivara jääkväärtuses, kui õiglane väärtus ei ole teada.
(29) Maad kui piiramatu kasutuseaga vara üle ei anta vaid kajastatakse vara omaniku bilansis ka siis kui see on antud kasutusse. Põhivara kaardile tehakse märge kasutuses olemisest.
(30) Sihtfinantseerimise vahendite arvelt soetatud põhivara müümisel teistele juriidilistele isikutele kajastatakse sihtfinantseerimise jääkmaksumus tuluna ning eemaldatakse sihtfinantseerimine ja sihtfinantseerimise kulum bilansist samaaegselt põhivara bilansist eemaldamisega.
(31) Põhivara müügi tulemust kajastatakse kontogruppides 3810 kuni 3813.
(32) Kasutusrendile võetud varade korral kajastab rentnik rendiobjektil tehtud rendilepinguga hõlmamata parenduste, remondi ja hoolduse kulutused põhivara soetusena, kui kulutused vastavad materiaalse põhivara mõistele (mitte tulevaste perioodide rendi ettemaksena). Kui rendileandja ei ole avaliku sektori üksus, amortiseerib rentnik vastava põhivara kuludesse rendiperioodi või vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb neist on lühem. Kui rendileandja on avaliku sektori üksus, amortiseerib rentnik vastava põhivara kuludesse vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Kui rendileandja on avaliku sektori üksus, kelle kaudu vastavad tööd tehakse, kajastab ta enda poolt tehtud töödega seotud kulutused kuludes (mitte põhivara soetusena) ja rentnikult saadud tasu tuludes (mitte saadud tulevaste perioodide rendi ettemaksena).
(33) Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestust peavad Linnavalitsuses (kui ametiasutuses) ja hallatavas asutuses vanemraamatupidajad, kes korraldavad vastava asutuse raamatupidamisarvestust.
(1) Kui asutuse raamatupidamisarvestuses tekib dokumenteerimisel olukord, mida ei kajastata käesolevas sise-eeskirjas, siis lähtutakse „Raamatupidamise seadusest“, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest, üldeeskirjast ja Riigi Tugiteenuste Keskuse poolsetest juhenditest. (2) Käesolevas sise-eeskirjas esitatud põhimõtete muutumisel seoses seadusandluse muutusega või asutuse sisemiste raamatupidamise korraldamise vajaduste muutumisel tehakse vastavad parandused. (3) Sise-eeskirja muutmise ja asendamise eest vastutavaks isikuks on Linnavalitsuse rahandusosakonna pearaamatupidaja. (4) Seoses materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja bioloogilise vara soetusmaksumuse piirmäära tõstmisega 5 000 euroni kantakse sellest väiksema soetusmaksumusega varaobjektid hiljemalt 31. detsembri 2016. a seisuga bilansist välja, kasutades rahavoo koodi 12 ja kajastades jääkväärtuse amortisatsioonikuluna. (5) [Käesolevast tekstist välja jäetud]. (6) Seoses materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja bioloogilise vara soetusmaksumuse piirmäära tõstmisega 10 000 euroni kantakse sellest väiksema soetusmaksumusega varaobjektid hiljemalt 2023. aasta 31. jaanuari seisuga bilansist välja, kasutades rahavoo koodi 12 ja kajastades nende jääkväärtuse amortisatsioonikuluna.