(1) Järva-Jaani vald raamatupidamiskohuslasena korraldab oma ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste raamatupidamist ja finantsaruandlust tsentraliseeritult Järva-Jaani Vallavalitsuse kaudu. Raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on finantsaruandlusekorra ja raamatupidamisarvestuse kehtestamine. (2) Järva-Jaani Vallavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) hallatavateks asutusteks on: 1) Järva-Jaani Gümnaasium; 2) Järva-Jaani Lasteaed Jaanilill; 3) Järva-Jaani Kultuurimaja; 4) Järva-Jaani Raamatukogu; 5) Karinu Raamatukogu ja 6) Järva-Jaani Valla Avatud Noortekeskus. (3) Sise-eeskiri kehtestab täiendavad arvestuse ja aruandluse nõuded, mis reguleerivad raamatupidamiskohuslase: 1) majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist; 2) kontoplaani; 3) raamatupidamisregistrite pidamist; 4) arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises; 5) aruannete koostamise korda; 6) algdokumentide käivet ja säilitamist; 7) vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume; 8) varade ja kohustuste inventeerimist. (4) Käesolevas sise-eeskirjas käsitlemata juhtudel lähtutakse raamatupidamise seadusest, Riigi raamatupidamise üldeeskirjast, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (RTJ) ja rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standardites toodud põhimõtetest. Vajadusel konsulteeritakse audiitoriga.
(1) Järva-Jaani Vallavalitsusel on õigus ja kohustus pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust lähtudes käesolevast eeskirjast. (2) Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (3) Raamatupidamise arvestuse pidamisel kasutatakse arvutiprogrammi Pmen. Pmen on integreeritud tarkvaraprogramm, mis ühendab raamatupidamise korraldamiseks vajalikud alamprogrammid (eelarve, kassa/pank, arveldused, palgaarvestus, põhivahendid, pearaamat). Kasutusel on kõik standardkomplekti kuuluvad programmid. (4) Sise-eeskirja kohaldatakse Järva-Jaani valla ametiasutusele ja ametiasutuse hallatavatele asutustele. (5) Raamatupidamise eest vastutab raamatupidamiskohuslase tegevjuhina vallavanem. Raamatupidamise igapäevast tegevust korraldavad ametiasutuse koosseisus olevad raamatupidamise arvestust pidavad ametnikud ja töötajad (teenistujad). (6) Raamatupidamist korraldab vahetult pearaamatupidaja, kelle õigused ja kohustused on määratud tema ametijuhendis. Ökonomist-raamatupidaja ja raamatupidaja, kellede õigused ja kohustused määratakse ametijuhenditega, vastutavad vahetult oma töölõikude eest. (7) Ametiasutuse hallatavates asutuses juhib igapäevast tegevust asutuse juht, kelle õigused, kohustused ja vastutus määratakse asutuse põhimääruses, ametijuhendis, töölepingus. (8) Vallavalitsuses esimese allkirja õigusega isikuks on vallavanem ning teise allkirja õigusega on pearaamatupidaja. (9) Raamatupidamisarvestus peab olema korraldatud nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivsuse ja võrreldava informatsiooni saamine asutuse eelarve täitmise ja majandusliku tegevuse kohta. (10) Raamatupidamise arvestust peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel tekkepõhiselt üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaani alusel. (11) Raamatupidamiskohuslane on kohustatud tagama, et kõik varad, kohustused, tulud ja kulud kajastuvad raamatupidamisaruannetes ainult üks kord. (12) Eelarve täitmise aruande, pearaamatu ja kõikide kuuaruannete väljatrükke tehakse igakuuliselt. Väljatrükkimise kuupäeva kindlaks ei määrata. (13) Analüütilist arvestust kontode lõikes peetakse iga programmi alalõikes eraldi ja pearaamatusse imporditakse andmed alamprogrammidest. (14) Bilansikontode saldod ja tulemiaruanded trükitakse välja vastavalt raamatupidamise üldeeskirja § 8 punktides 1-3 kehtestatud perioodidele. (15) Raamatupidamise dokumentide kontrolli eest Järva-Jaani vallas vastutab vallavanem ning ametiasutuses ja ametiasutuse hallatava asutuses vastava asutuse juht, kes kontrollib: 1) dokumendi vastavust raamatupidamise seaduses kehtestatud nõuetele; 2) tehingu kooskõla eelarvega; 3) maksetähtpäeva ja tekkepõhist perioodi; 4) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest pole varem tasutud. (16) Vastavalt riigieelarveseadusele koostatakse eelarve ja jälgitakse selle täitmist eelarveklassifikaatorite lõikes. (17) Vastavalt eelarveliste vahendite olemasolule võib töid ja teenuseid tellida vallavanem või ametiasutuse hallatava asutuse juht. Vara soetamisel, tööde või teenuste tellimisel tuleb jälgida hankijate paljususe ja eraldatud vahendite säästliku kasutamise põhimõtet. Ametiasutuse hallatava asutuse juht peab enne lepingu, mille eeldatav maksumus ületab 2000 eurot ilma käibemaksuta, sõlmimist selle kooskõlastama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vallavanemaga. (18) Ettemakseid võimaluse korral välditakse. Ettemaksu tegemine võib ette tulla juhul, kui ettemakse teostamine tuleneb lepingust.
(1) Ametiasutus on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimimist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. (2) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. (3) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number; 6) tehingupartneri kood. (4) Ametiasutuse raamatupidamises tehakse algdokumendile kirjend infosüsteemi sisestamise lihtsustamiseks, milles märgitakse debiteeritavad ja krediteeritavad kontod, kuluartikkel ning kuluobjekt. Algdokumendile märgitav kirjend on informatiivse iseloomuga ega ole kohustuslik. (5) Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud kirjendite ja saldode kohta. Kõik kontode aruanded ja registrid koostatakse kasutatava raamatupidamisprogrammi alusel. (6) Arvestamisel kasutatakse alljärgnevaid dokumente: 1) arved (ostuarved, müügiarved); 2) saatelehed, üleandmis-vastuvõtmisaktid; 3) sularaha kviitungid, tšekid; 4) kassa sissetuleku ja väljaminekuorderid; 5) töölähetusaruanded; 6) palgadokumendid (palgalehed, tööaja arvestuse tabelid, käskkirjad, lepingud). (7) Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid (raamatupidamise seaduse § 7); 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed koos hallatava asutuse nime äramärkimisega; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid, juriidilistel isikutele registri kood, käibemaksu kood; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit. (8) Ametiasutuse juht ja ametiasutuse hallatava asutuse juht vastutavad, et: 1) dokument kajastab majandustehingut õigesti; 2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastaksid eelnevalt sõlmitud lepingutele; 3) tehing on seaduspärane ja vajalik; 4) tehing on kooskõlas eelarvega; 5) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete lepingute tingimustele; 6) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist; 7) dokument jõuaks raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele oleks märgitud selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisus. (9) Algdokumentide käive Järva-Jaani Vallavalitsuses: Dokumendi nimetus Raamatupidamisele esitamise tähtaeg Esitaja Tööaja arvestuse tabelid igakuuliselt 3 tööpäeva enne kuu lõppu ametiasutus ja ametiasutuse hallatavad asutused Töövõtu ja muud võlaõiguslikud lepingud palga maksmiseks koheselt pärast lepingu allkirjastamist, aga vähemalt 1 päev enne töövõtja tööleasumist ametiasutuse hallatava asutuse juht, vallavanem Käskkirjad palkade, lisatasude, preemiate ja puhkuste kohta 3 tööpäeva enne väljamaksmist ametiasutus ja ametiasutuse hallatavad asutused Tarnijate arved, sularahaarved kohe pärast arve saabumist ja kinnitamist ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse juht Sõiduleht ja sõidupäevik igakuuliselt järgneva kuu 3 tööpäevaks ametiasutus ja ametiasu-tuse hallatavad asutused Lähetuskulude aruanded 3 päeva jooksul pärast lähetusest saabumist ametiasutus ja ametiasu-tuse hallatavad asutused Kassa dokumendid igakuuliselt 2 tööpäevaks pearaamatupidaja Toiduaruanded, menüülehed, toiduraha nimekirjad, laste kohalkäimise nimekirjad igakuuliselt 3 tööpäeval ametiasutuse hallatavad asutused Puhkuste ajakavad iga aasta 31. märtsiks ametiasutus ja ametiasu-tuse hallatavad asutused Puhkuseavaldus vähemalt 2 nädalat enne puhkuste ajakava muutmist ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse juht Töövõimetuslehed esimesel tööletuleku päeval töötaja Peopiletite ja sularaha kviitungite eest laekuv raha hiljemalt üritusele ja kviitungite kasutamisele järgneval tööpäeval ürituste korraldajad,
(1) Raamatupidamine juhindub üldeeskirja § 6 (arvestades vastavate muudatustega) kinnitatud kontoplaanist. Kontoplaan on majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontod on liigendatud 5-ks rühmaks. Rühmas tähistab konto koodi esimene number: 1) 1- bilansi aktivakirjete kontod 2) 2- bilansi passivakirjete kontod; 3) 3- tulude kontod; 4) 4,5,6-kulude kontod; 5) 9- statistilised kontod. (2) Valitud kontole lisatakse tehingupartneri (TP), tegevusala (TT), allika (A) või rahavoo (RV) kood, kui kontol on vastavas veerus märge „nõutav“. (3) Majandustehingute kirjendamisel raamatupidamises kasutatakse majandus-informatsiooni liigendamiseks, lisaks kontoplaanile järgmisi täiendavaid tunnuseid: 1) ) eelarveklassifikaatoreid – tunnused eelarve koostamiseks ning eelarve täitmise jälgimiseks eelarve struktuuris; 2) objekti-, projekti- vms. koodi- lisatunnused, millised võimaldavad liigendada ja analüüsida majandusinformatsiooni täiendavalt.
(1) Rahalisi vahendeid hoitakse pangas ametiasutuse arvelduskontodel ja sularaha ametiasutuse kassas pearaamatupidaja kontrolli all olevas seifis. (2) Pangaoperatsioone teostatakse elektrooniliselt Internetipangas. (3) Rahaliste ülekannete tegemisel osaleb kaks isikut: 1) ökonomist-raamatupidaja, kes sisestab ostuarved arveldustesse ja 2) pearaamatupidaja, kes impordib maksekorraldused ja saadab nõuetele vastavad ülekanded Internetipanka tasumiseks või ülekanded e-Riigikassasse. (4) Laekumiste ja pangateenustasu kirjendamise aluseks on elektrooniline pangaväljavõte. Kontol 100100 arvestatakse arvelduskontol toimuvaid jooksvaid muudatusi. (5) Kassaoperatsioonide arvestust peetakse Pmeni programmi alamprogrammis kassa/pank. Kassaoperatsioonide arvestusega tegeleb raamatupidaja. (6) Sularahas kassase laekumised on: 1) lasteaia õppekulu- ja toiduraha; 2) võimla teenused; 3) raamatukogude teenustasud; 4) koduteenuste tasud;5) riigilõiv jms. Iga sularaha tehingu kohta koostatakse sissetuleku ja väljamineku order. Sularaha vastuvõtmise kohta antakse maksjale kviitung (orderi teine pool), millel on raha vastuvõtja allkiri. (7) Kassasse kogutud vahendite arvelt võib teha väljamakseid eelnevalt nõuetekohaselt vormistatud väljaminekuorderi alusel, sh kulude hüvitamiseks, toetuste maksmiseks, jms. (8) Töötasud ja preemiad kantakse töötaja pangakonto arvele. Erandjuhtudel (töötaja palvel) makstakse töötasu ja preemiat sularahas ametiasutuse kassast. (9) Ametiasutuste hallatavate asutuste tasulistel üritustel kasutatakse Järva-Jaani Vallavalitsuse raamatupidamisest väljastatavaid pileteid. Teenuste ja ruumide kasutamise korral koostatakse kassa sissetuleku order või väljastatakse vastavasisuline arve. (10) Sularaha arvestatakse kontol 100000, sh: 1) sularaha laekumine kassasse: TP TT D 100000 Laekumine kassasse 800699 01112 K sisu Vallasekretäri tõestamistoimingute riigilõiv sisu sisu 2) sularaha väljamaksmine kassast: D 4,5,6 Kulukontodele väljamaks 01112 K 100000 Väljamaks kassast 800699 01112 3) tulu kandmine pangakontole kassast: D 100100 Arvelduskonto K 100000 Kassa 4) raha laekumine pangakontole: D 100100 Arvelduskonto K 350000 Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks K 655000 Intressitulu deposiitidelt 5) kohustuse tasumine pangakontolt: D 201…, 55…. Kohustused, majandamiskulud D 601… Käibemaks K 100100 Arvelduskonto
(1) Nõuete ja ettemaksete arvestust peetakse Pmen arvelduste programmis isikute ja asutuste lõikes koos tehingupartneri koodi näitamisega. Nõuded ja tehtud ettemaksed kajastatakse vastavalt RTJ 3 nõuetele. Kontodel 103… arvestatakse nõudeid ostjate vastu, mille laekumise tähtaeg on jooksval majandusaastal. Arveldusi ostjatega arvestatakse klientide lõikes: D 103000 Lühiajalised nõuded ja ettemaksed K 3… Tulukonto (2) Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit. (3) Nõuete hindamisel ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille makse tähtaeg on ületatud: 1) 90-180 päeva võrra, alla 50 % ulatuses; 2) üle 180 päeva võrra, alla 100 % ulatuses (Riigi raamatupidamise üldeeskiri § 37). (4) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, millele kirjutavad alla raamatupidaja ja asutuse juht. (5) Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõude lootusetuks tunnistamine toimub Järva-Jaani valla põhimääruse §-s 120 sätestatud korras. Võla summa kohta teeb raamatupidamine kande: 1) D 605…ebatõenäoliselt laekuvad; 2) K 103… muud lühiajalised nõuded. (6) Viitlaekumised arvestatakse kontogrupis 1031.Kajastatakse tekkepõhiselt tuludena, mille kohta ei ole esitatud nõudedokumenti (arvet, deklaratsiooni). Laekumata intressid: D 100100 arvelduskonto - K 103100 laekumata intressid. (7) Ettemakstud tulevaste perioodide kulud: 1) kontol 103930 arvestatakse töötajatele tehtud ettemakseid tulevaste kuude töötasude eest (puhkusetasud), mis kuuluvad kulusse kandmisele tekkepõhiselt sellel kuul, mille eest puhkusetasu arvestati; 2) kontol 103931 deklareeritud sotsiaalmaks ja kontol 103932 deklareeritud töötuskindlustusmaks kajastatakse töötasu ettemaksetelt arvestatud ja deklareeritud maksukulu, mis kuuluvad kulusse kandmisele järgmistel perioodidel. (8) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest (perioodika tellimine, autokindlustus) ettemaksed võetakse üles vastavalt kontode 103990 ja 103910 deebetisse. Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti. Kui tulevaste perioodide kulude ettemakse arve summa on alla 2000 euro (ilma käibemaksuta ja arvestades muudatusi), siis kantakse arve koheselt kuluks. Üle 2000 euro (arvestades muudatusi) ettemakstud tulevaste perioodide kulud kantakse kogu summas kuluks järgmise eelarveaasta alguses alljärgnevalt: 1) ettemakstud summade kuluks kandmine: TP TT D 551307 Sõiduki kindlustus 800599 01112 D 601000203000 Käibemaks 014001 K 103910103990 Ettemakstud kindlustusEttemakstud muud kulud 800599 2) ettemakstud puhkusetasu ja maksude arvestus: TP TT D 103930 Puhkusetasude ettemaks 800699 K 202000 Töötasude arvestus 800699 D 103931 Sotsiaalmaksu ettemaks 800699 K 203010 Sotsiaalmaksu arvestus 014001 D 103932 Töötuskindlustuse ettemaks 800699 K 203030 Töötuskindlustus 014001 3) kanded puhkuse kuul: TP TT D 500000 Arvestatud puhkusetasu 800699 500100 500140 500150 500240 500250 500260 500280 K 103930 Puhkusetasu ettemaks 800699 D 506000 Arvestatud sotsiaalmaks 800699 K 103931 Sotsiaalmaksu ettemaks 800699 (9) Pikaajalisi nõudeid kajastatakse kontol 1532. Siin kajastatakse laenulepingutest ja kapitalirendilepingutest tulenevaid pikaajalisi nõudeid.
(1) Kohustuste kajastamisel lähtutakse RTJ 3,RTJ 8 ja RTJ 9 nõuetest. Kohustusi kajastatakse tekkepõhiselt. Kohustused on lühi- ja pikaajalised. Lühiajalised kohustused on kohustused, mille maksmise tähtaeg on alla ühe aasta ja pikaajalised on kohustused, mille maksmise tähtaeg on üle ühe aasta. See osa kohustustest tuleb tasuda järgneval majandusaastal. Lühiajalised kohustused on võlad hankijatele (kontogrupp 201), võlad töövõtjatele (kontogrupp 202), muud kohustused (kontogrupp 2036) jne. (2) Laenukohustused kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Olulised lepingutasud kajastatakse laenude võtmisel laenukohustuste hulgas (miinusega) ja amortiseeritakse intressikuludesse laenuperioodi jooksul, ülejäänud lepingutasud kajastatakse laenude saamisel koheselt intressikuludes. Kapitalirendikohustused kajastatakse laenukohustusena vastavalt renditud varade kajastamise kohta antud selgitusele. Bilansis kajastatakse laenukohustusi tulenevalt nende järelejäänud tähtajast lühi- ja pikaajaliste osadena. Laenukohustusena kajastatakse bilansis kõik finantseerimistegevuse tulemusena tekkinud võlakohustused nagu panga- ja muud laenud, arvelduskrediidid, kapitalirendikohustused, faktooringukohustused, emiteeritud võlakirjad ja muud sarnased võlakohustused, millega kaasneb intressikulu või muu sellelaadne kulu. Kui valla võetud laenuvahendite haldamiseks sõlmitakse leping kolmanda osapoolega, kajastatakse valla raamatupidamises üheaegselt laenukohustust laenuandja ja laenunõuet kolmanda osapoole või olenevalt laenuvahendite haldamise lepingu sisust, otse kasusaajate vastu. (3) Lühiajalised kohustused hankijatele ostetud kauba ja teenuste eest kajastatakse kontol 201000. Kohustus ostetud põhivara eest kajastatakse kontol 201010. (4) Analüütilist arvestust peetakse iga hankija kohta ja saldosid võrreldakse pearaamatuga iga kuu lõpul. Kui hankijaks on avaliku sektori üksus, siis võrreldakse jääke kvartali lõpu seisuga. Kohustusi kajastatakse tekkepõhiselt järgmiselt: 1) arve saabumisel teeb raamatupidamine kande: TP D 55…. Tegevuskulud 800599 D 601000 Käibemaks 014001 K 201000 Hankijad 800599 2) põhivara ostmisel: TP RV D 155… Põhivara 800599 01 D 601002 Käibemaks 014001 K 201010 Hankija põhivara
(1) Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. (2) Sihtfinantseerimist kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval (üldeeskirja § 25 lõige 3), milleks loetakse maksetaotluse aktsepteerimise kuupäeva (kulude abikõlbulikuks tunnistamise kuupäev). (3) Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud summad sihtfinantseerimiseks saadud vahendite ettemaksete kontodel. (4) Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse tuluna ja saamata sihtfinantseerimise nõudena. (5) Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna hetkel, kui selle laekumine on kindel (maksetaotlus on toetuse andja või vahendaja poolt aktsepteeritud), üksus on täitnud sihtfinantseerimisega seonduvaid lisatingimusi ning teinud kulutused, mille hüvitamiseks antud toetus on mõeldud. (6) Vastavalt Riigi raamatupidamise üldeeskirja § 26 lõikele 3 võib tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist kajastada laekumisel kohe tuluna ja ülekandmisel kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem kui 2000 eurot (ilma käibemaksuta). (7) Põhivara sihtfinantseerimise korral lähtutakse sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist. Sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse arvele tema soetusmaksumuses ning varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse bilansis kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. (8) Vastavalt Riigi raamatupidamise üldeeskirja § 27 lõikele 1 kajastab Järva-Jaani Vallavalitsus avaliku sektori üksuselt saadud põhivara sihtfinantseerimist toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna ning ei kasuta sel juhul tulude ajatamist põhivara kasuliku eluea jooksul. (9) Projektipõhisteks raamatupidamisdokumentideks on esitatud arved, saatelehed, maksekorraldused, pangakonto väljavõtted, töövõtulepingud, jt. lepingud, tööde vastuvõtu aktid, tööaja arvestuse tabelid jne. Projektipõhistele kuludele lisatakse raamatupidamisprogrammi Pmen sisestamisel projektiga seotud tulude ja kulude eristamiseks projekti nimetus, viitenumber või lepingu number. Projektipõhised algdokumendid allkirjastab raamatupidamiskohuslast esindav isik. (10) Projektipõhiste kulude originaaldokumentide, kui projekti dokumentatsiooni säilitamistähtaeg on väiksem kui raamatupidamisdokumentidele kehtestatud säilitamistähtaeg, säilitamine toimub vastavalt raamatupidamisdokumentide säilimise korrale vastavates raamatupidamise registraatorites. Kui projekti dokumentatsiooni säilitamise tähtaeg ületab raamatupidamisdokumentidele kehtestatud säilitamistähtaja, säilitatakse projektiga seotud kulude originaaldokumendid projektiga seotud dokumentide registraatoris. (11) Projekti raames soetatud või renoveeritud põhivara võetakse arvele selle soetusmaksumuses. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinev kasulik eluiga, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektina. Neile määratakse ka eraldi amortisatsiooninormid, vastavalt nende kasulikule elueale. Sel juhul tuleb müügidokumendile märkida ka põhivara eri komponentide hinnad, et nende soetusmaksumust oleks võimalik välja arvutada. (12) Kogusumma lepingu puhul, mille müügidokumentidel ei ole eraldi maksumusi välja toodud, siis piisab töövõtja hinnangust või selle puudumisel eksperthinnangust eri osade maksumuse kujunemise kohta. Nimetatud maksumuse kujunemise arvutus tuleb välja tuua kuludokumentidel või lisada arvestusmeetod kuludokumentidele, et oleks võimalik näha projekti kulude kujunemist. (13) Üks aasta pärast projekti lõppu Euroopa Liidu Struktuurfondist finantseeritud projekti kaust arhiveeritakse ja säilitatakse järgmiselt: (14) Kui projekti rahastaja esitab eelmises punktis sätestatule erinevaid nõudeid dokumentide säilitamisele, rakendatakse neid nõudeid.
(1) Varud: 1) ametiasutustel ja ametiasutuse hallatavatel asutustel varusid strateegiliste varude mõistes ei ole; 2) materjalid kantakse soetamise hetkel kuludesse ja materjalide analüütilist arvestust peetakse (vajadusel) bilansiväliselt; 3) toiduained kantakse soetamise hetkel kuludesse ja toiduainevarude analüütilist arvestust peetakse bilansiväliselt allasutustes kohapeal; 4) toiduainete laoarvestust peavad allasutuse vastava ala töötajad; 5) toiduainete sissetuleku aluseks on arved, saatelehed, ostu-müügilepingud ja väljamineku aluseks on menüülehed; 6) koostatakse toiduainete liikumise kuukoondaruanne, mis allkirjastatakse koostaja poolt. (2) Bilansiväliste varude arvestus: 1) varad, mille kasutamisiga on üle 1 aasta ja mille soetamismaksumus on kuni põhivara kapitaliseerimise alampiirini, arvestatakse bilansivälise varana; 2) bilansivälise vara väärtusega alla 300 eurot arvele võtmise otsustab ametiasutuse hallatava asutuse juht tehes vastava märke arvele või mõnele muule vara saamist tõendavale dokumendile; 3) olenemata maksumusest peetakse bilansiväliste varade nimekirjades arvestust rendile antud vara kohta; 4) bilansiväliste varade nimekirjas peetakse raamatuid avalikes raamatukogudes, kus raamatute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele on põhitegevuseks, kui ka haridusasutuste raamatukogudes kohapeal. Raamatukogudes raamatuid põhivarana arvele ei võeta. Ostetud raamatud kantakse kohe kuluks; 5) bilansivälise vara arvestust peetakse nimekirjaliselt, koguseliselt, summaliselt ja vastutavate isikute lõikes.
(1) Põhivara arvestust peetakse Pmen programmis “varad“. Põhivara on vara, mida kasutatakse pikema perioodi jooksul kui 1 aasta ja mille maksumuse alampiiriks on 5000 eurot (ilma käibemaksuta ja arvestades piirmäära muudatusi), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumusena arvele olenemata maksumusest. Kõik muu vara on käibevara ja kajastatakse perioodikuluna. Põhivara jaguneb materiaalseks ja immateriaalseks ning arvestuses lähtutakse RTJ 5 esitatud põhimõtetest. (2) Materiaalseks ja immateriaalseks põhivara on vara, mille kasutusiga on rohkem kui 1 aasta ja mille soetusmaksumus on alates 5000 eurost (ilma käibemaksuta ja arvestades piirmäära muudatusi). Materiaalset põhivara kajastatakse sõltuvalt põhivara liigist kontorühmas 155 ja immateriaalset põhivara kontorühmas 156 (tarkvara, litsentsid). Põhivara võib arvele võtta soetusmaksumusega ilma käibemaksuta. Soetusmaksumusesse võetakse arvele ka kulutused , mis on vajalikud põhivara töökorda seadmiseks ja kohale toimetamiseks. Tasuta saadud ja üleantud põhivara ühelt riigiasutuselt teisele käsitletakse kui siiret, mille puhul antakse üle ja võetakse arvele vara soetusmaksumus ja kulum. Põhivara soetusel tuleb näidata tehingupartneri (TP) kood, mis näitab, kellelt vara soetati ja tegevusala (TT) kood, mis näitab, millisel tegevusalal vara kasutatakse. Nimetatud koodid on nõutavad ainult aruandeaasta soetuste korral, kus rahavoo (RV) koodiks on 01 (vara soetus). (3) Materiaalse põhivara rahavoo koodi (arvestades muudatusi) kasutatakse: 1) 00 - aruandeaasta algsaldo; 2) 01 - vara soetud; 3) 02 - vara müügid, mille eest laekub raha; 4) 05 - kohustuste soetus; 5) 06 - kohustuste tasumine, müük; 6) 11 - varade kulum ja allahindlus; 7) 12 - varade mahakandmine; 8) 13 - üleviimised materiaalse põhivara grupist kinnisvarainvesteeringute gruppi; 9) 14 - üleviimine kinnisvarainvesteeringute grupist materiaalse põhivara gruppi; 10) 15 - varade mitterahalised siirded (üleandmine); 11) 16 - varade mitterahalised siirded (saamine); 12) 17, 18 - mitterahalised sissemaksed (üleandmine, saamine); 13) 19 - mitterahaline sihtfinantseerimine (saamine); 14) 20 - varade tasuta rendile andmine (kapitalirent, saamine); 15) 21 - varade ümberhindlused; 16) 22 - intresside ja viiviste arvestus; 17) 23 - ümberklassifitseerimine; 18) 24 - mitterahaline sihtfinantseerimine (üleandmine); 19) 25 - varade tasuta rendile andmine (kapitalirent, üleandmine); 20) 26 - üleviimine põhivara grupist müügiootel põhivarade gruppi; 21) 27 - üleviimine müügiootel põhivara grupist põhivara gruppi; 22) 28 - arvestuspõhimõtete muutus; 23) 29 - muud mitterahalised kanded varaga. (4) Põhivara arvelevõtmise aluseks on üleandmise-vastuvõtmise akt või ostuarve, mille põhjal koostatakse vajadusel arvelevõtmise akt. Üleandmise aktile või ostuarvele võetakse koheselt vastutava isiku allkiri ja tehakse märge kontogrupi kohta. (5) Iga põhivara objekti kohta peetakse arvestust põhivarakaartidel elektrooniliselt vastutavate isikute lõikes. Põhivara kaardil on kajastatud detailne informatsioon põhivara kohta (nimetus, inventarinumber, tüüp, mark jm tehnilised andmed, hoone puhul aadress, sõiduki reg-nr jm vajadusel). (6) Parendustega seotud kulud arvestatakse maksumuse suurendamiseks juhul, kui need oluliselt parandavad põhivara kvaliteeti, tõstavad esialgset tootlustaset ja pikendavad järelejäänud kasulikku tööiga ning nende maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 2000 eurot (arvestades piirmäära muudatusi). Kulutused, mis taastavad küll vara esialgset tootlustaset ja võimaldavad vara kasutamist järelejäänud eluea lõpuni esialgses kvaliteedis, kajastatakse perioodi kuluna. (7) Põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil nende kasuliku eluea jooksul. Maad ja varasid, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Vara hakatakse amortiseerima alates selle kasutusele võtmise kuust ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerimise või väljalangemise kuule eelneval kuul. Täielikult amortiseerunud vara kajastatakse bilansis kuni mahakandmiseni nii soetusmaksumuses kui ka kogunenud kulum. Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes vara kasutuseast. Kui ilmneb, et põhivara kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, siis tuleb amortisatsiooniperioodi muuta. Muutus kajastatakse aruandeperioodil ja järgmistes, mitte tagasiulatuvalt. 1) uute ja sagedamini ostetavate põhivarade amortisatsiooninormid on: Põhivara liik Amortisatsiooninorm %-des Maa - Hooned 2-10 % Eluhooned 1,5-4 % Rajatised 2,5-20 % Teed 5-25 % Masinad ja seadmed 10-20 % Transpordivahendid 20 % Muu amortiseeruv inventar 10-50 % Arvutustehnika 33-50 % Immateriaalne põhivara 5-50 % Mitteamortiseeruv põhivara - 2) amortisatsiooni arvestamisel tehakse kanded: TT RV D 611…. Materiaalse põhivara amortisatsioon 01112 D 613…. Immateriaalse põhivara amortisatsioon 01112 K 1551… Materiaalse põhivara kulum 11 K 156010 Immateriaalse põhivara kulum 11 (8) Üldjuhul põhivara ümber ei hinnata. Erandina asendatakse põhivara algne soetusmaksumus ümberhinnatud väärtusega juhul, kui objekti väärtus erineb oluliselt tema bilansilisest jääkmaksumusest, tingituna vähemalt ühest juhendi RTJ § 5 § 33 nimetatud asjaolus: põhivara on soetatud 1995. a või varem, põhivara kohta puuduvad korrektsed andmed. Põhivara, mis on soetatud 1995. a või varem, viidi ümberhindlus läbi 31. detsembriks 2005. a. Materiaalse põhivara ümberhindlust on lubatud läbi viia ainult üks kord. (9) Põhivara kanatakse bilansist maha, kui vara on kasutuskõlbmatu või vara enam ei eksisteeri (on hävinenud vms) mahakandmisakti alusel, mis on vallavalitsuse poolt kinnitatud. Inventeerimiskomisjoni poolt esitatakse raamatupidamisele mahakandmise akt, kuhu on märgitud inventari number, vara nimetus, maksumus ja mahakandmise põhjus. Vara mahakandmisel kantakse jääkmaksumus kuluks amortisatsioonina (kontorühm 611 - materiaalse põhivara kulum või 613 - immateriaalse põhivara kulum). Akti alusel teeb raamatupidamine kande:D 611…Põhivara jääkmaksumus TT 01112D 155…Materiaalse põhivara kulum RV 12K 155…Põhivara maksumus RV 12.Mahakantud vara kuulub hävitamisele või utiliseerimisele, mille korraldamise eest vastutab inventeerimiskomisjon.
(1) Põhivara müügi tulemust kajastatakse kontogruppides 3810-kuni 3813. (2) Põhivara tasuta võõrandamisel kajastab võõrandaja mitterahalise sihtfinantseerimisena eemaldades vara bilansist ja kajastades selle jääkväärtuse kontol 450200. Mitterahalise sihtfinantseerija saaja võtab vara arvele põhivara mitterahalise sihtfinantseerimise kontol 257000 või 350200 põhivara õiglases väärtuses või kui see ei ole teada, siis üleandja poolt näidatud jääkväärtuses. Kui põhivara õiglane väärtus on teada, kajastab vara võõrandaja eelnevalt varade ümberhindluse õiglasele väärtusele. (3) Põhivara tasuta kasutusse andmist käsitletakse kui rendile andmist RTJ 9. Kui vara anti tasuta kasutusse perioodiks, mis ületab 75 % vara järelejäänud kasulikust elueast, loetakse tehing oma sisult kapitalirendiks. Kuna tasuta rendile andmisel kapitalirendinõuet ega kohustusi ei teki, kajastatakse rendile andja põhivara jääkväärtuses. Põhivara tasuta kasutusse andja eemaldab vara bilansist ja kajastab selle jääkväärtuse kontol 450200 ning peab vara kohta edaspidi arvestust bilansiväliselt. Rentnik võtab ta arvele põhivara ja saadud sihtfinantseerimise kontol 257000 või 350200, kas põhivara õiglases väärtuse või vastaspoole poolt näidatud põhivara jääkväärtuses. Kanded müügi kajastamisel ostjale väljastatud arve alusel:D 103010 Nõue müüdud põhivara eest TP xD 3811… Põhivara jääkväärtus TP xD 155… Põhivara kulum RV 02K 155…. Põhivara maksumus RV 02K 3811… Põhivara müügihind TP x.
Kinnisvara investeeringute kajastamisel lähtutakse juhendi RTJ 6 „Kinnisvarainvesteeringud“ põhimõtetest, võttes arvesse avaliku sektori liikmetele kehtivaid alljärgnevaid erisusi: 1) kinnisvarainvesteeringuks loetakse ainult sellist maad või hoonet, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses; 2) kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse kontodel 154000 ja 154010 soetus-maksumuse meetodil (soetusmaksumus, millest on maha arvatud kogunenud kulum ja võimalikud allahindlused), amortisatsiooni kontol 610000 ja müügiga seotud tehinguid kontogrupis 3810; 3) kinnisvarainvesteeringutega seotud toimingud on samased põhivaraga seotud toimingutega.
(1) Tütarettevõtjat loetakse kontrolli all olevaks, kui aruandekohuslane omab üle 50 % tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nimetada või tagasi kutsuda enamikku juhtorgani liikmetest. (2) Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20 kuni 50 %. Osalusi tütar- ja sidusettevõtjate aktsiates ja osades kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. (3) Aruandekohuslase bilansis kajastatakse neid osalusi mittetulundusühingutes, mille üle raamatupidamiskohuslasel on valitsev või oluline mõju. Osalused on bilansis kajastatud kapitaliosaluse meetodil.
(1) Tööjõukulusid kajastatakse tekkepõhiselt perioodis, mille eest kulu arvestati. Töötasu arvestust peetakse Pmeni palgaarvestuse alamprogrammis struktuurüksuste, töötasuliikide, kuluartiklite ja kinnipidamiste lõikes. Palgaarvestuse programmist saab importida töötasu andmed teistesse vajalikesse alamprogrammidesse. Palgaprogrammis saab koostada ettenähtud maksudeklaratsioonid ja edastada need maksuametile failina. (2) Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust võib ümber hinnata üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. Puhkusetasu ja sellega seotud maksukohustuste korrigeerimine kontol 202010 kajastatakse lõppenud aruandeperioodi kuluna (vähenemine kulu vähenemisena). (3) Hüvitised töölepingu lõppemisel kajastatakse üldjuhul kuluna töölepingu lõpetamise hetkel, sõltumata sellest, millal tegelikult vastav hüvitis välja maksti. (4) Palga, lisatasu, hüvitise, puhkusetasu ning muude tasude arvestamise aluseks on kehtiv seadusandlus, Järva-Jaani Vallavolikogu või Järva-Jaani Vallavalitsuse õigusaktid, vallavanema või asutuste juhtide käskkirjad, töövõimetuslehed, lepingud puhkuste ajakavad ja tööaja arvestamise tabelid. (5) Töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt kuu viimasel tööpäeval või järgneva kuu 10. kuupäevaks. Töötasu kantakse üldjuhul töötaja pangaarvele. Maksud kantakse üle samuti kuu viimasel tööpäeval või järgneva kuu 10. kuupäevaks. Avanssi töötajatele ei maksta. (6) Palgaarvestus sisaldab: 1) koosseisulistele ja koosseisuvälistele teenistujatele ja töötajatele palga arvestamist kõikide töötasuliikide lõikes; 2) puhkusetasu arvestust; 3) ühekordsete väljamaksete arvestamist; 4) töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötasude arvestamist; 5) maksete kinnipidamist; 6) arvestatud tasude kuukoondite tegemist. (7) Järva-Jaani Vallavalitsuse palgalehed koostab pearaamatupidaja või mõni teine raamatupidaja vastavalt oma ametijuhendile. Palgalehed koostatakse ja tehakse väljatrükid struktuurüksuste lõikes, palgalehtedele kirjutavad alla vallavanem ja pearaamatupidaja. Töötajatele väljastatakse kas igakuuliselt või vastavalt vajadusele elektrooniliselt palgaarvestuse lipikud. Iga majandusaasta lõpus trükitakse välja isikukaardid. (8) Töötasude ja maksude õigeaegse maksmise eest vastutab pearaamatupidaja. Tööjõukuludega seotud maksukulud kajastatakse selles perioodis, mille eest nad olid arvestatud. Tööjõukulude arvestamisel teeb raamatupidamine kande vastavalt ametiala põhigruppide ja töötasuliikide lõikes. 1) töötasu tegemise kanne: TP TT D 500…. Töötasu 800699 01112…. K 202000 Töötasu võlgnevus 800699 2) arvestatud maksud: TP TT D 506000 Sotsiaalmaks töötasudelt 800699 01112… D 506040 Töötuskindlustuse makse 800699 01112… K 203…. Maksude kohustused 014001 (9) Puhkusetasude arvestamisel lähtutakse kehtivatest õigusaktidest ja puhkuste ajakavast ning makstakse välja eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Puhkuste ajakava koostatakse iga kalendriaasta kohta I kvartalis ja esitatakse raamatupidamisele 31. märtsiks. Puhkuse ajakava muutmiseks esitatakse avaldus vähemalt kaks nädalat enne puhkusele jäämist. Puhkusetasud kajastatakse selle kuu kuludes, mille eest oli see arvestatud. Puhkusetasu väljamaksmisel puhkusele eelnenud kuul järgnevate kuude eest kajastatakse ettemaksetena. (10) Töötaja esitab palgata puhkuse saamiseks avalduse ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse juhile, kes käskkirjaga vormistab puhkuse ning esitab käskkirja koopia raamatupidamisele. (11) Hüvitised teenistusest vabastamisel või töölepingu lõpetamisel kajastatakse üldjuhul kuluna teenistusest vabastamise või töölepingu lõpetamise päeval, sõltumata sellest, millal tegelikult vastav hüvitis välja maksti. Raamatupidamises koostatakse palgaleht ja raha kantakse töötaja pangakontole hiljemalt viimasel tööpäeval.
(1) Tulude ja kulude kajastamisel lähtutakse üldeeskirja peatükkidest 7, 8 ja 9. Tulud ja kulud kajastatakse tekkepõhiselt. Tulude ja kulude kajastamisel tulu- ja kululiikide viisi lähtutakse kinnitatud tulude ja kulude klassifikaatorist. (2) Tulude arvestust peetakse tululiikide lõikes lahtuvalt tulu sisust ja kinnitatud tulude klassifikaatorist, kusjuures ametiasutus võib kohandada oma raamatupidamisele sobivaid tululiike. 1) arve kassase tasumisel: Konto nr. TP D 100000 Kassa K 103000 Nõuded ostjate vastu 800699 2) ülekandega maksmise laekumine arvelduskontole: Konto nr. TP D 100100 Arvelduskonto K 103000 Nõuded ostjate vastu 800… 3) toetuste laekumine toetuste kontole: Konto nr. TP D 100100 Arvelduskonto K 350000 Kodumaine sihtfinantseerimine 014001 K 352000 Riigieelarvest tasandusfondi 014001 K 323320 Mitteeluruumide rent (3) Tegevuskulude all kajastatakse tööjõukulud ja majandamiskulud. Tööjõukuludena kajastatakse võlaõiguslike lepingute alusel tekkepõhiselt arvestatud töötasud, preemiad, toetused ja lisatasud ning nendelt arvestatud maksud. Aruandeperioodil väljamaksmata tööjõuga seotud kulud kajastatakse kohustusena töövõtjale. Majandamiskulud on mitmesuguste kaupade ja teenuste ostmiseks tehtud kulud (lähetuskulud, koolituskulud, hoonete kulud jne). Kulude arvestust peetakse kuluartiklite lõikes lähtuvalt kulu sisust vastavalt kinnitatud kulude klassifikaatorile. (4) Personalikulusid kajastatakse tekkepõhiselt kontoklassis 50, mille eest kulu arvestati. Maksukulu kajastatakse kontorühmas 506. Tehingupartneri koodiks on füüsilise isiku kood 800699. Maksukohustusi arvestatakse kontogrupis 2030 ning vastava grupi kontod peavad võrduma Maksuameti kontokaartidel kajastatud maksunõuete tekkepõhise saldoga. (5) Administreerimiskulud hõlmavad kulusid bürootarvetele (paber, kirjutusvahendid, kaustad jne), trükistele (perioodika tellimine, erialane kirjandus), sideteenustele (telefon ja fax koos abonement ja kuutasuga, postikulud postiteenuste kasutamine, ümbrikud, margid), personaliteenustele (tööpakkumiskuulutused), esinduskuludele (kingitused jne). Mobiiltelefonide limiidid kehtestatakse ametiasutuses vallavanema ja ametiasutuse hallatavas asutuses vastava asutuse juhi käskkirjaga. Administreerimiskulude kandmine tekkepõhiselt: TP TT D 5500… Administreerimiskulu 800….. 01112… D 601…. Käibemaks 014001 01112… K 201000 Võlad hankijatele 800….. (6) Lähetuskulud on seotud töö- ja teenistuslähetustega ja nende maksmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse määruste alusel kehtestatud teenistus- ja töölähetuskulude hüvitamise ja päevaraha (ainult välismaal) maksmise tingimustest, ulatusest ja korrast ning ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse juhi käskkirjast. Vajadusel võib hüvitada sõidukulud eelneva või järgneva kuupäevaga sõidupileti eest, kui ei ole võimalik lähetuse päeval vastavaks kellaajaks ja lähetusest lahkumine ei ole samal päeval võimalik. Välislähetusse saatmise korral makstakse päevaraha:1) vallavanemale ning vallavolikogu ja –valitsuse liikmetele volikogu otsuse alusel;2) ametiasutuse hallatava asutuse juhile ja ametiasutuse teenistuses olevatele isikutele vallavanema käskkirja alusel;3) ametiasutuse hallatava asutuse töötajatele vastava asutuse juhi käskkirja alusel.Lähetusest saabumisel esitab lähetatu aruande, mis on kinnitatud lähetajast sõltuvalt kas volikogu esimehe või aseesimehe, vallavanem, ametiasutuse juhi või vastava ametiasutuse hallatava asutuse juhi poolt ning seejärel kannab raamatupidamine dokumentaalselt tõestatud kuludokumentide alusel lähetusega seotud kulutused lähetatu pangakontole. Lähetuskulude käibemaksukulu eraldatakse juhul, kui on sõidupiletil käibemaks näidatud. TP TT D 5503…,5504…. Lähetus-, koolituslähetus 800699 01112… D 601000 Käibemaks 014001 01112.. K 202050 Võlg töövõtjale 800699 (7) Koolituskulud on oma töötajatele koolitamiseks ja täiendõppeks tehtavad kulud, mis on otseselt vajalikud tööülesannete täitmisega. Välislähetus kajastatakse koolituskuludes ainult sel juhul, kui teenistuja on suunatud ennast täiendama. (8) Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud hõlmavad kulutusi hoonetele. Kuludesse kandmine toimub arve või sularahatšeki alusel. TP TT D 5511… Kinnistute ja hoonete majandamiskulud 800599… 01112.. D 601000 Käibemaks 014001 01112… K 201000 Võlad hankijatele 800599… (9) Sõidukite ülalpidamiskulud kajastavad Vallavalitsuse bilansis olevate sõiduautode ja kasutusrendilepingu alusel kasutusele võetud sõiduautode kulutusi ning isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamist. (10) Igale autole on ametiasutuses ja ametiasutuse hallatavates asutustes kehtestatud vastava asutuse juhi käskkirjaga kütuse ja küttekulu limiit. (11) Kütusekulu kantakse kuludesse vastavalt tegelikule tarbimisele kütusefirma poolt esitatud arve ja sõidukulu aruande alusel, kus on näidatud ametisõitude sõiduotstarve, marsruut ja läbisõit. Aruanne esitatakse raamatupidamisele järgneva kuu kolmandal tööpäeval. (12) Remondi- ja hoolduskulude kandmise aluseks on arved ja erijuhul sularahatšekid. Isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse määrusest ja vallavanema või ametiasutuse hallatava asutuse juhi käskkirjast. Sõidukite kulude kanded: TP TT D 5513… Sõidukite majanduskulud 800599… 01112… D 601000 Käibemaks 014001 01112… K 201000 Võlad hankijatele 800599… (13) Kasutusrendi puhul renditud vara arvele ei võeta ja amortisatsiooni ei arvestata. Kasutusrent kantakse koos intressidega kuludesse igakuuliselt esitatud arve alusel: TP TT D 551308 Sõidukite kasutusrent 800599 09220 D 601000 Käibemaks 014001 09220 K 201000 Võlad hankijatele 800599 (14) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulude alla kuuluvad kulud riist- ja tarkvara soetamiseks, laua- ja mobiiltelefonide ost v.a põhivarana arvele võetavad seadmed, kulud hooldusele ja remondile ja muud kulud. Infotehnoloogilisi varasid soetab ametasutus või ametiasutuse hallatav asutus oma eelarves ettenähtud rahaliste vahendite piires. Arve alusel tehakse kanne: TP TT D 5514… Info- ja komm.tehnoloogia kulud 800599 01112… D 601000 Käibemaks 014001 01112.. K 201000 Võlad hankijatele 800599 (15) Inventari majandamiskuludena kajastatakse kulud büroosisustusele (mööbel, laualambid, aknakatted ja muu ruumi sisustus), büroomasinatele (va põhivarana käsitletavad), inventari hooldus- ja remondikulud, rendikulud jms. Arve alusel tehakse kanne: TP TT D 5515… Inventari majandamiskulud 800599 01112… D 601000 Käibemaks 014001 01112.. K 201000 Võlad hankijatele 800599 (16) Kulud toiduainetele kajastatakse kontol 552100 ja kulud raamatute soetamiseks kontol 552300. (17) Meditsiini ja hügieenikulude all kajastatakse töötajatele meditsiinilist läbivaatust, hügieenivahendeid. (18) Kontogrupis 5524 kajastatakse õppevahenditele tehtud otsekulud. Kulude kandmise dokumendiks on arved. Algdokumendi alusel tehakse kanne: TP TT D 5524…. Õppevahendite kulud 800399, 800599 09220 D 601000, 601…. Käibemaks, riigivahendite käibemaks 014001 09220 K 201000 Võlad hankijatele 800399, 800599 (19) Kontogrupis 5525 kajastatakse kultuuriürituste ja vaba aja korraldamise kulusid. Arve alusel tehakse kanne: TP TT D 552520 Ürituste korraldamine 800399, 800599.. 08208.. D 601000 Käibemaks 014001 08208.. K 201000 Võlad hankijatele 800399, 800599 (20) Kontogrupis 5540 kajastatakse mitmesuguseid majanduskulusid. (21) Erisoodustuseks on isikliku sõiduautode kulude hüvitamine üle piirmäära, lähetuskulud üle piirmäära, õppekulud ja õppelaenu kustutamine oma töötajatele, ametiauto kasutamine töö- või teenistusülesannetega mitteseotud tegevuse korral, kingitused oma töötajatele ja muud Tulumaksuseaduse § 48 sätestatud juhud. Erisoodustused maksustatakse ja deklareeritakse erisoodustuse väljamaksmise kuu järgi. TP TT D 506030 Tulumaks erisoodustuselt 800699 09220 K 203040 Erisoodustuse tulumaksu kohustus 014001 D 506010 Sotsiaalmaks erisoodustuselt 800699 09220 K 203010 Sotsiaalmaksu kohustus
(1) Inventuurid on korralised ja erakorralised. Erakorralised inventuurid viiakse läbi materiaalselt vastutavate isikute vahetumisel, varguse, loodusõnnetuse või muudel puhkudel. Inventeerimise eesmärgiks on oluliste varade ja kohustuste tegeliku olemi väljaselgitamine. (2) Vallavanema käskkirjaga määratakse mahakandmise- ja inventeerimiskomisjon (edaspidi komisjon), kuhu kuulub kolm liiget ja näidatakse ära inventuuri eest vastutav isik, kelleks komisjoni esimees. (3) Inventeerimisnimestikele kirjutavad alla komisjoni esimees ja kõik liikmed ning materiaalselt vastutavad isikud. Inventeerimise käigus avastatud puudu- ja ülejäägid kajastatakse raamatupidamises peale inventuuri lõppu. Kasutamiskõlbmatuks tunnistatud vara mahakandmisakt esitatakse raamatupidamisele. (4) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi varade ja kohustuste põhjalik aastainventuur. Aastainventuurid korraldatakse kas aastalõpu seisuga või kaks kuud enne aruandeaasta lõppu. Inventeerimise käigus teostatakse: 1) põhivara inventuur; 2) väheväärtusliku vara inventuur; 3) nõuete inventuur ja kinnituskirjade saatmine; 4) kohustuste inventuur ja kinnituskirjade saatmine; 5) pankadele kinnituskirjade saatmine pangakontode saldode ning pankadega sõlmitud tehingute kinnitamiseks; 6) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheliste saldode võrdlemine; 7) sularaha jääk numbrite ja sõnadega. (5) Inventeerimise ajaline jaotus: 1) sularahakassa - vähemalt kord aastas ootamatu kontroll; 2) pangakonto - igapäevane saldode võrdlus ja aasta lõpus kinnituskirjad; 3) maksunõuded ja -kohustused - võrdlus maksuameti kontokaartidega e-Maksuametis; 4) muud nõuded ja ettemaksed - aastalõpu seisuga saldokinnituskirjad alates 100 eurost; 5) põhivara ja väikevara - kaks kuud enne aasta lõppu; 6) kohustused ja saadud ettemaksed - igakuiselt saldode võrdlus, aasta lõpul saldokinnituskirjad alates 100 eurost. (6) Inventeerimise ja hindamise protseduurid: 1) sularaha inventuuri käigu loetakse üle kassas asuv sularaha ja tulemused dokumenteeritakse aktiga, mis allkirjastatakse inventuuri osaliste poolt; 2) puudujääk kajastatakse kontol 103690 ja ülejääk võetakse arvele tuluna kontol 388890; 3) pangakontode saldosid võrreldakse igapäevaliselt panga väljavõtetega; 4) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks; 5) nõuete ebatõenäosuse hindamine; 6) nõuete ja ettemaksete saldokinnituse saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamisandmetega; 7) põhivara inventuuri läbiviimisel hinnatakse varade allahindluse teostamise vajadust ning inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu vara, veendutakse amortisatsioonimäärade õigsuses. Inventeerimislehtedes toodud märkuste põhjal koostatakse vara mahakandmise ja allahindluse aktid, mille põhja koostab raamatupidamine korrigeerimiskanded; 8) kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel klassifitseeritakse kohustused lühi-ja pikaajalisteks. Maksukohustuste võrdlemine e-Maksuametiga; 9) saldoandmike esitamiseks võrreldakse avalike sektori üksustega iga kvartali lõpu seisuga omavahelised e-Posti teel, kusjuures erinevuste olemasolul tuleb selgitada ja kokku leppida nende parandamine. (7) Inventeerimiskomisjoni toimingud: 1) aastainventuuri läbiviimiseks ametiasutustes ja ametiasutuse hallatavates asutustes moodustatakse vallavanema käskkirjaga vähemalt 3-liikmeline inventeerimiskomisjon, va Järva-Jaani Gümnaasiumis, kus vähemalt 3-liikmeline inventeerimiskomisjon moodustatakse kooli direktori käskkirjaga; 2) põhivahendite ja väikevahendite inventuur tuleb läbi viia 31. oktoobri seisuga; 3) inventuuri läbiviimise aeg on 1. november kuni 25. detsember; 4) tööülesanded jaotab komisjoni esimees oma liikmete vahel suusõnaliste korralduste andmisega; 5) inventeerimislehe väljastab raamatupidaja komisjoni esimehele, kes määrab inventeerimislehe täitja; 6) inventeerimiselehele märgitakse inventeerijate nimed; 7) inventeerimine viiakse läbi igas asutuses ja materiaalselt vastutavate isikute viisi; 8) loetud varad tuleb märgistada topelt lugemise vältimiseks; 9) ettetäidetud lugemislehed koostab raamatupidaja 31. oktoobri seisuga. Põhivara lugemislehed koostatakse Pmeni programmi „Varad“ alusel, näidates ära inventari numbri, vara nimetuse, soetuse aasta, soetusmaksumuse- ja jääkmaksumuse. Põhivara ettetäidetud lugemislehed koostatakse materiaalselt vastutavate isikute viisi. Bilansivälise vara lugemisleht koostatakse Pmenis peetud arvestuse alusel ning kajastatakse ettetäidetud lugemislehel vara nimetus, kogus ja summa; 10) materiaalse põhivara, bilansivälise vara inventeerimiseks ettetäidetud lugemislehtedele kantakse komisjoni liikmete poolt inventuuri tegelik seis. Tegeliku seisu võib lugemislehtedel täita käsitsi tindi- või pastapliiatsiga ja parandused nimestikes tohib teha mahatõmbamisega, mis kinnitatakse allkirjaga; 11) inventuuri lugemislehed allkirjastada komisjoni liikmete ja materiaalselt vastutava isiku poolt ning lugemislehed esitada raamatupidajale võrdluste teostamiseks hiljemalt 25. detsembril; 12) raamatupidaja kinnitab lugemislehe pärast võrdluste teostamist oma allkirjaga. (8) Pärast võrdluste läbiviimist koostab inventeerimiskomisjon inventuuriakti, milles komisjon toob esile: 1) materiaalsete väärtuste jäägid lugemislehtede alusel ja võrdluse raamatupidamis-andmetega; 2) otsused puudu- ja ülejääkide kohta ning nende edaspidiseks vältimiseks meetmete rakendamise ettepanekud; 3) ettepanekud varade vastuvõtu, hoiu ja väljaandmise korrastamiseks ning arvestuse ja väärtuste säilivuse kontrolli parandamiseks; 4) hinnangu varade ümberhindluse teostamise vajadusest ja amortisatsioonimäärade õigsuses; 5) ettepanekud kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui ka moraalselt amortiseerunud) vara ja kasutuse mitteoleva vara allahindluseks või mahakandmiseks. (9) Inventuuri aktile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja varade eest vastutav isik ning inventuuriaktid esitatakse raamatupidajale lõppakti koostamiseks hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks. Lõppakti kinnitab vallavanem. (10) Kassa inventuuri viib läbi vallavanema käskkirjaga vallaametnikest moodustatud inventeerimiskomisjon, mille üheks liikmeks on raamatupidaja, kes vastutab kassa eest vastavalt ametijuhendile. Kassas olev sularaha loetakse üle, koostatakse inventuuriakt ja allkirjastatakse komisjoni liikmete poolt.
(1) Raamatupidamisaruanded koostatakse ja esitatakse asjakohaste ametkondade ja Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud korras, mahus ja tähtaegadel. (2) Iga iseseisva raamatupidamisega asutus (tütar- ja sidusettevõtjad) on kohustatud koostama ja esitama ametiasutuse raamatupidamisele saldoandmikke ja majandusaasta aruandeid vastavuses Riigi raamatupidamise üldeeskirjas esitatud arvestus-põhimõtetega, tähtaegadeks ja korras. (3) Järva-Jaani Vallavalitsus koostab konsolideeritud majandusaasta aruande, lähtudes raamatupidamise seaduses ja RTJ-des toodud nõuetest aastaaruandele ja Riigi raamatupidamise üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetest ning avalikustab selle valla veebilehel. (4) Järva-Jaani valla konsolideeritud majandusaasta aruandesse kuuluvad: 1) konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega; 2) tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seadusele; 3) reservfondi kasutamise aruanne; 4) audiitori järeldusaruanne; 5) muud volikogu poolt ettenähtud andmed. (5) Valla konsolideerimisgrupi aastaaruanne koosneb järgmistest osadest: 1) konsolideeritud bilanss; 2) konsolideeritud tulemiaruanne; 3) konsolideeritud rahavoogude aruanne; 4) konsolideeritud netovara muutuste aruanne; 5) raamatupidamise aastaaruande lisad; 6) eelarve täitmise aruanne. (6) Kui RTJ-des esitatud arvestuspõhimõtted erinevad Riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud põhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel Riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest. (7) Järva-Jaani valla eelarve täitmise kuuaruanded koostatakse rahandusministri poolt kinnitatud vormil ja esitatakse Rahandusministeeriumile elektrooniliselt määratud tähtajaks. (8) Maksudeklaratsioonid koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel. Maksudeklaratsioonid trükitakse igakuuliselt pärast elektroonilist edastamist Maksu- ja Tolliametile ning allkirjastatakse vallavanema ja aruande koostaja poolt. (9) Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel. Statistika aruanded allkirjastatakse aruande koostaja poolt.
(1) Raamatupidamise algdokumente peab säilitatama 7 aastat alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. (2) Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamisaruandeid ja muid dokumente peab säilitama 7 aastat. (3) Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud dokumente tuleb säilitada 7 aastat pärast kehtimistähtaja möödumist. (4) Isikukaarte säilitatakse 50 aastat. (5) Ülejäänud dokumente säilitatakse kas 7 aastat või 10 aastat ja rohkem vastavalt Järva-Jaani Vallavalitsuse dokumentide loetelus kinnitatud säilitustähtaegadele ning raamatupidamise seadusese sätestatud nõuetele. Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseeringuid ja projektide dokumente tuleb säilitada vastavalt sihtfinantseerimislepingule kuni 25 aastat. (6) Jooksvatest raamatupidamise andmetest, mida hoitakse arvutis, koostatakse varukoopiad automaatselt serveris vähemalt üks kord nädalas.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.