(1) Määrus sätestab toimetulekutoetuse taotlemise tingimused ja korra Tähtvere vallas. (2) Käesoleva määrusega kehtestatud korra alusel määrab ja maksab toimetulekutoetust Tähtvere Vallavalitsus riigieelarvest laekunud vahenditest.
Toimetulekutoetust on õigus taotleda üksi elaval isikul või perekonnal, kelle liikmed on Eesti Vabariigi kodanikud või omavad kehtivat elamisluba ja kelle registreeritud või tegelikuks elukohaks on Tähtvere vald.
(1) Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist Tähtvere Vallavolikogu kehtestatud kulude piirmäärade ulatuses on alla kehtestatud toimetulekupiiri. (2) Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. (3) Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. (4) Perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on võrdne perekonna esimese liikme toimetulekupiiriga. (5) Kui alaealine perekonnaliige saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 18-aastaseks, loetakse teda käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses alaealiseks.
(1) Toimetulekutoetuse määramise aluseks on taotlejaga abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevate samas eluruumis elavate isikute, nende ülalpidamisel olevate laste ja vanemate või teiste üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavate või ühist majapidamist omavate isikute sissetulek. (2) Perekonna arvestusliku toimetulekupiiri määramisel arvatakse perekonna koosseisu ka perekonnast ajutiselt eemal viibivad kuni 24-aastased Eesti Vabariigi riiklike või Haridus- ja Teadusministeeriumi väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis õppivad õpilased ja üliõpilased, kui nende rahvastikuregistrisse kantud alalise elukoha aadressandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressandmetega. (3) Täisealist eestkostetavat, kelle eestkostjaks on temaga koos elav perekonnaliige, ei loeta toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeks.
Toimetulekutoetuse suurus arvutatakse järgmise valemi järgi: TT = (EK + TP) – S, kus TT – toimetulekutoetus, EK – eluasemekulud kulude piirmäärade ja normpinna ulatuses, TP – perekonna arvestuslik toimetulekupiir, S – perekonna sissetulek (tulud).
Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud ning kehtestatud toimetulekupiir.
(1) Perekonna sissetulekute hulka arvatakse kõik perekonna tulud, mis ei ole erandina sotsiaalhoolekandeseaduses välja toodud: 1) töötasu; 2) vanemahüvitis; 3) elatis; 4) elatisabi; 5) töövõimetuslehe alusel makstav hüvitis; 6) pension (kõik pensioni liigid, k.a toitjakaotuspension); 7) hooldajatoetus; 8) üksi last kasvatava puudega vanema toetus; 9) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavad toetused (v.a kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetus 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta); 10) töötuskindlustushüvitis; 11) töötutoetus; 12) tulu ettevõtlusest ja individuaalsest tööalasest tegevusest (k.a tulu ettevõtlusest omandiõiguse alusel); 13) tulu kinnis- ja vallasvara müügist ja rentimisest; 14) tulu väärtpaberite ja erastamisväärtpaberite müügist; 15) stipendiumid, välja arvatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel tööturukoolitusel osalemise korral makstav stipendium; 16) õppetoetus; 17) honorarid; 18) intressid krediidiasutustelt ja hüvitusfondidelt; 19) tuludeklaratsiooniga tagastatav tulumaks; 20) muud sissetulekud. (2) Perekonna sissetulekute hulka ei arvata: 1) ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest; 2) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus; 3) riigi tagatisel antud õppelaenu; 4) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust; 5) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust; 6) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat kolmanda ja järgmise lapse lapsetoetust 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta; 7) sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavat vajaduspõhist peretoetust.
(1) Toimetulekutoetuse määramisel loetakse alalise eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks omandiõigust eluruumile, liikmelisust elamuühistus või eluruumi üürilepingut. (2) Alalise eluasemega seotud alalised kulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse eluruumi normpinna ulatuses. Normpinnaks loetakse 18 m² üldpinda pereliikme kohta ja täiendavalt 15 m² perekonna kohta. Juhul, kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate inimeste arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks tegelik pind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind. (3) Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m². (4) Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse vastavalt vallavolikogu kehtestatud kulude piirmäärade ulatuses arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud: 1) üür; 2) korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu; 3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse; 4) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus; 5) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 7) elektrienergia tarbimisega seotud kulu; 8) majapidamisgaasi maksumus; 9) maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 10) hoonekindlustuse kulu; 11) olmejäätmete veotasu. (5) Eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluruumi alaliste kulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse vahendite arvel. (6) Üüri ei võeta toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui üürileandjaks ja üürnikuks on eraldi eluruumides elavad omavahel abielus olevad isikud või esimese või teise astme alanejad ja ülenejad sugulased. (7) Toimetulekutoetuse määramisel võetakse täiendava kuluna arvesse perekonnast ajutiselt eemalviibivate päevases õppevormis õppivate kuni 24-aastaste õpilaste ja üliõpilaste elamispinna kulud vallavolikogu kehtestatud kulude piirmäärade ja eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ulatuses.
(1) Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks vormikohase avalduse hiljemalt 20. kuupäevaks valla sotsiaal-kultuuriosakonna juhatajale või sotsiaaltöötajale (edaspidi sotsiaaltöötaja). (2) Avaldusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga.
(1) Esmakordsel taotluse vormistamisel ja andmete muutumisel esitatakse sotsiaaltöötajale: 1) alalise eluruumi omandiõigust tõendav dokument; 2) alalise eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks olev üürileping; 3) täiskasvanud pereliikmete isikut tõendavad dokumendid (pass, ID-kaart); 4) alaealiste pereliikmete sünnitunnistused; 5) üle 16-aastasel õpilasel kehtiv õpilaspilet või koolitõend; 6) kohtumäärus või notariaalne kokkulepe elatisraha väljamõistmise kohta; 7) vormikohane tõend, milles taotleja märgib tema ja tema perekonna kasutuses või omandis olevad kinnisasjad ja vallasasjadest eluruumid, sõidukid liiklusseaduse tähenduses ja väärtpaberid väärtpaberituru seaduse tähenduses. (2) Toimetulekutoetuse taotlemisel esitatakse igakuiselt järgmised dokumendid: 1) elamuvaldaja väljastatud makseteatis üüri ja kommunaalkulude kohta; 2) arve või kviitung tarbitud elektrienergia ja gaasi kohta; 3) kviitung/teatis kütte ostmise kohta; 4) töökohast palgatõend taotlusele eelnenud kuul saadud töötasude ja neist maha arvatud tulumaksu, töötuskindlustusmaksu, kogumispensioni ja makstud elatisraha suuruse kohta; 5) haiguslehel viibimisel Eesti Haigekassast tõend makstud hüvitise kohta; 6) tõend elatisraha saamise kohta või kohtutäituri tõend elatisraha mittesaamise kohta; 7) üliõpilastel koolitõend stipendiumi saamise või mittesaamise kohta; 8) töötutel töötukassa väljastatud individuaalne tööotsimiskava. (3) Igakuisel pöördumisel toimetulekutoetuse taotlemiseks täidetakse vormikohane avaldus, mis sisaldab andmeid taotleja enda, tema perekonnaliikmete ja nende sissetulekute ning loetelu esitatud kuludokumentide kohta. Esitatud andmete õigsust kinnitab taotleja oma allkirjaga. (4) Vajadusel võib sotsiaaltöötaja nõuda muid abi andmiseks vajalikke andmeid ja dokumente, sh Pensioniameti tõendit pensioni väljamaksete, lapsehooldustasu ja lastetoetuste saamise kohta.
(1) Toimetulekutoetuse määrab jooksvaks kuuks sotsiaal-kultuuriosakonna juhataja. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata. (2) Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist ja kantakse kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates toimetulekutoetuse taotleja pangakontole või teise isiku pangakontole või makstakse sularahas, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi. (3) Toimetulekutoetuse taotleja, kellele arvestatakse toimetulekutoetust eluruumi alaliste kulude katmiseks, on kohustatud tagama nende tasumise. (4) Kui toimetulekutoetuse taotleja, kellele maksti eelmisel kuul toimetulekutoetust eluruumi alaliste kulude katmiseks, ei ole vastavaid kulusid tasunud, on sotsiaaltöötajal õigus tasuda eluruumi alalised kulud toimetulekutoetuse taotleja eest isikule määratud toimetulekutoetuse arvelt.
(1) Toimetulekutoetuse võib jätta määramata: 1) töövõimelisele 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja kes ei ole ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud või on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta jätnud individuaalse tööotsimiskava täitmata või keeldunud pakutud sobivast tööst või osalemast valla korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses või õppeprotsessis; 2) isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast; 3) kui vallavalitsus leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid. (2) Toimetulekutoetuse määramata jätmine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.
(1) Toetust arvestaval sotsiaaltöötajal on õigus saada toetust taotleva isiku kohta vajalikke täiendavaid andmeid teistelt juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt, kui nende andmete avaldamine ei ole seadusega keelatud. (2) Kahtluse korral sissetulekuid tõendavate dokumentide ja elukoha andmete õigsuse suhtes esitab sotsiaaltöötaja need kontrollimiseks Maksu- ja Tolliametile ning rahvastikuregistri volitatud töötlejale. (3) Juhul kui taotleja jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid, määrab sotsiaaltöötaja taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(1) Toetuse taotleja on kohustatud informeerima sotsiaalosakonda kõigist muutustest, mis puudutavad perekonna koosseisu, perekonnaliikmete isikuandmeid, sotsiaalset seisundit, haridust, sissetulekuid, eluaset ja arveldusarve numbrit (millele toetus kantakse). (2) Toetuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest ja tõendab seda oma allkirjaga taotlusel.
Perekonna sissetulekute tahtliku varjamise ja/või valeandmete esitamise ilmsikstuleku korral lõpetatakse toetuse maksmine ja saadud toetus nõutakse seaduses ettenähtud korras tagasi.
Toimetulekutoetusteks ettenähtud vahendite ülejäägi korral võib vallavalitsuse korralduse alusel maksta abi vajavatele isikutele toimetulekut soodustavaid ühekordseid toetusi.
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (2) Määrus jõustub 01. juunil 2015.