(1) Linnavalitsuse poolt seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon.
(2) Volikogu liige võib esitada arupärimiseliikmel on õigus: 1) saada volikogu poolt ametisse valitudja linnavalitsuse õigusakte, nimetatud või kinnitatud isikule.
(dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud, 2) saada oma kirjalikule küsimusele linnavalitsuselt ning linna ametiasutuselt vastused 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates, 3) Arupärimine esitatakse kirjalikult linnakantseleisse. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendustesitada linnapeale ja sellele vastamise viisilinnavalitsuse liikmetele suulisi arupärimisi nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta. Arupärimisele vastatakse arupärijale kirjalikult või kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil.
(3) 4 (4) Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt ülejärgmisel volikogu istungil. Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.
(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses.
(2) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees või aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast üheaegselt salajasel hääletusel. Volikogu liikmel on üks hääl. Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat. Kui komisjonile valitakse mitu aseesimeest, saavad aseesimeesteks nii mitu häältearvult enim hääli kogunud kandidaadile järgnenud kandidaati, kui mitu aseesimeest valiti. 2 (2¹) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat valituks komisjoni esimeheks, korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku. 2 (2²) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat valituks komisjoni aseesimeheks, heidetakse liisku. 2 (2³) Kui komisjoni esimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt, loetakse komisjoni aseesimehe volitused lõppenuks ja valitakse komisjoni uus esimees ja aseesimees. Komisjoni aseesimees jätkab oma ülesannete täitmist kuni komisoni uue esimehe ja aseesimehe valimiseni.
(24) Kui komisjoni aseesimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt, loetakse komisjoni esimehe volitused lõppenuks ja valitakse komisjoni uus esimees ja aseesimees. Komisjoni esimees jätkab oma ülesannete täitmist kuni komisoni uue esimehe ja aseesimehe valimiseni.
(25) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt neli liiget. Revisjonikomisjoni kuulub lisaks komisjoni esimehele kaks liiget. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed.
(3) Ettepaneku komisjoni koosseisu kohta teeb komisjoni esimees volikogu fraktsioonide või volikogu liikmete taotlusteerakondade ja valimisliitude ettepanekute alusel, arvestades esindajate osakaalu volikogus. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni.
(4) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. (2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (3) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega. (5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (6) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. 6 (6¹) Eelarve eelnõu muudatusettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Eelarve menetlemise käigus ei pea arvestama neid muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele pole näidatud katteallikaid. (7) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(1) Volikogu istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Volikogu istungi avab istungi juhataja ning see hõlmab järgmisi toiminguid: 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külalistest teatamine; 3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. (3) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate ning fraktsioonide esindajate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälteenamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. 3 (3¹) Õigusaktide eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. 3 (3²) Mitmele lugemisele lähevad õigusaktide eelnõud, mis käsitlevad: 1) linna eelarve vastuvõtmist (v.a lisaeelarve); 2) linna põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 3) linna arengukava, eelarvestrateegia vastuvõtmist. (4) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted: 1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul; 2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt; 3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul; 4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus eiületa 2 minutit; 5) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 6) ettekandjal, kaasettekandjal ja fraktsiooni esindajal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 7) volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli; 8) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 9) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minut lisaaega; 10) küsimuse ja repliigi esitamise ning sõnavõtu soovist teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Istungi juhataja annab sõna taotlemise järjekorras; 11) sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu poolthäälte enamusega; 12) muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude kohta esitatakse kirjalikult. Muudatusettepanekud peavad vastama käesoleva põhimääruse § 33 lõikes 6 sätestatud nõuetele; 13) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta, protseduuri lõppu tähistatakse haamrilöögiga. (5) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest. (6) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. (7) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks. (8) Enne volikogu istungi lõppu kuulatakse ära informatsioon volikogu menetluses olevate eelnõude kohta. Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga.
(1) Linnavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollimist korraldab linnakantselei.
(2) Protokoll vormistatakse seitsme päeva jooksul pärast istungi toimumist vastavalt haldusdokumentide vormistamise põhinõuetele ning sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.
(3) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.
(4) Linnavalitsuse istungi protokoll on kõigile soovijatele tutvumiseks kättesaadav linnakantseleis ja linna veebilehel alates seitsmendast päevast pärast istungi toimumist.[Keila Lvk m 24.04.2012 mnr 5 - jõust 30.04.2012]
(5) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks.
(1) Linnavalitsus esitab igal aastal volikogule läbivaatamiseks aruande linna arengukava ja valdkondade arengukavade täitmise kohta. Arengukava ning valdkondade arengukavade täitmise aruanne esitatakse koos eelarve täitmise aruandega.
(2) Otsuse arengukava ja valdkondade arengukava täitmise kohta teeb volikogu hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks. Otsuse linnavalitsuse hallatava asutuse arengukava täitmise kohta teeb linnavalitsus 1. oktoobriks.
(3) [Kehtetu - jõust. 01.01.2013, Keila Lvk m 24.04.2012 mnr 5 - jõust 01.01.2013]
(1) Eelarvestrateegia on arengukava osa, mille nõuded on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks linna eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel.
(2) Eelarvestrateegia on linna arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta.
(3) Eelarvestrateegia, mis koostatakse Keila linna arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia on arengukavaga seotud iseseisev dokument.
(3) Eelarvestrateegias esitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud andmed ja informatsioon.
(4) Eelarve detailsus ja sisu määratakse,Eelarvestrateegia hõlmab mistahes eelarveaastal vähemalt nelja eelseisvat aastat.
(5) Linnal on iseseisev eelarve eelnõu koostatakse ja seda menetletakse, eelarve võetakse vastu ja avalikustatakse, eelarvet täidetakse ja tegemata väljaminekud kavandatakse vastavusesmis koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise