(1) Määrusega kehtestatakse raudteetranspordi tuleohutuse tagamiseks tuleohutusnõuded raudteemaal ja raudtee kaitsevööndis, raudteeveeremile, tuleohtlike kaupade raudteeveole ja laadimistöödele ning määratakse raudteeveeremis ja raudteeinfrastruktuuri hoonetes kasutatavate tuleohutuspaigaldiste nõutav arv ja nendele esitatavad nõuded. (2) Käesoleva määrusega reguleerimata osas kohaldatakse raudteetranspordi tuleohutuse tagamiseks järgmisi õigusakte: 1) „Kemikaaliseadus” ja selle alusel kehtestatud asjakohased õigusaktid; 2) „Tuleohutuse seadus” ja selle alusel kehtestatud asjakohased õigusaktid; 3) „Ehitusseadus” ja selle alusel kehtestatud asjakohased õigusaktid.
Raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd peab 3 meetri ulatuses rööpme teljest (mitmeteelisel raudteel ja jaamas äärmise rööpme teljest) olema heakorrastatud viisil ja ulatuses, mis on piisav raudteetranspordi tuleohutuse tagamiseks. Tuleohutuse tagamise meetmete piisavust hindab ja tuleohutuse tagamise eest vastutab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri muu omanik või valdaja.
(1) Puitliipreid- ja prusse võib raudteemaal või raudtee kaitsevööndis alaliselt ladustada ainult raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri muu omaniku või valdaja poolt selleks ettenähtud ja -valmistatud alalistes ladustamiskohtades. Alalistes ladustamiskohtades rakendatavate tuleohutuse tagamise meetmete piisavust hindab ja tuleohutuse tagamise eest vastutab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri muu omanik või valdaja. (2) Puitliiprite ja -prusside alaline ladustamiskoht peab vastama siseministri 2. septembri 2010. a määruses nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded” kehtestatud nõuetele. (3) Puitliipreid ja -prusse võib raudteemaal või raudtee kaitsevööndis ajutiselt ladustada väljaspool raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri muu omaniku või valdaja poolt selleks ettenähtud ja ettevalmistatud alalist ladustamiskohta üksnes mõistliku aja jooksul teetööde ettevalmistamisel ja teostamisel. (4) Lõikes 3 nimetatud puitliipreid ja -prusse võib hoida kuni 10 kaupa virnas, virnade kaugusega üksteisest vähemalt 5 meetrit ning kaugus lähima rööpa pea välisservast vähemalt 2 meetrit.
Raudteeveeremis on keelatud tekitada tuleohtlikku olukorda, sealhulgas: 1) kasutada ebatüüpilisi või olemasolevale vooluahelale mittevastava rakendusega kaitseseadmeid, projektile mittevastavaid juhtmeühenduse viise, kahjustatud isolatsiooniga seadmeid ja juhtmeid; 2) kasutada lahtist tuld väljaspool selleks ettenähtud kohta; 3) vedada või hoida tuleohtlikke vedelikke ja muid tuleohtlikke aineid mahutites, mis ei ole selleks ettenähtud; 4) ummistada läbikäike ja väljapääse mis tahes esemetega; 5) jätta töötava mootoriga raudteeveerem järelevalveta; 6) töötada mootori või tõsteseadmega, mis ei vasta konkreetse veeremi tehnilistele nõuetele.
(1) Suitsetamine on raudteeveeremis lubatud üksnes „Tubakaseaduse” § 30 lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele vastavas selleks spetsiaalselt eraldatud ja märgistatud suitsetamisruumis suletava kaanega tuhatoosi olemasolul. (2) Veduri juhiruumis on suitsetamine lubatud üksnes vedurijuhi ja vedurijuhiabi vastastikusel kokkuleppel ning suletava kaanega tuhatoosi olemasolul.
Masinaruumi väljapääs peab suunduma kas otse või läbi tamburi raudteeveeremist välja.
(1) Vedurit ja mootorrongi tuleb hoida tuleohtlikest ainetest puhtana. Määrdeaineid ja pühkimisvahendeid tuleb hoida tihedalt suletud kaanega metallnõus. (2) Sädemeohtlikud kohad peavad olema tahmast puhtad, veeremi tehnonõuetes ettenähtud ajal kontrollitud ning remonttööde ja tehniliste hoolduste käigus puhastatud. (3) Veduri ning mootorrongi masina-, aku- ja diisliruumis, samuti kütusepaagi täitmise ajal on keelatud suitsetada või kasutada lahtist tuld. (4) Keelatud on kasutada vedurit või mootorrongi, millel puuduvad tuleohutuspaigaldised või need ei ole töökorras. (5) Kui raudteeveoks vajalikku vedurit või mootorrongi juhib vedurimeeskonna asemel üksnes vedurijuht, siis tuleb vedur või mootorrong varustada automaatse tulekahjusignalisatsiooni või tulekustutussüsteemiga nii, et see ei kujutaks täiendavat ohtu inimestele. (6) Kõik veduri või mootorrongi sõlmed ja osad peavad vastama valmistajatehase kinnitatud tuleohutusnõuetele, olema puhtad põlevainetest ning kaitstud nende võimaliku pealepritsimise eest. (7) Veduri või mootorrongi mis tahes külmunud osade soojendamine lahtise tulega on keelatud.
Elektriseadmete kasutamisel reisivagunis on keelatud tekitada tuleohtlikku olukorda, sealhulgas: 1) kasutada valgustusseadmeid, mis ei ole töökorras; 2) paigaldada kaitsmeid, elektri- ja valgustusseadmeid, mis ei vasta kindlaksmääratud nimiväärtusele; 3) jätta töötavaid elektriseadmeid järelevalveta; 4) avada elektriseadmete kaitsekatteid kogu vagunite teeloleku ajal; 5) lubada kasutusse vagunit, millel ilmneb vooluleke vagunikorpusele; 6) jätta vagunitevahelised elektriühendused väljapoole pistikupesi ja kaitsekarpe.
Kütteseadmete kasutamisel reisivagunis on keelatud tekitada tuleohtlikku olukorda, sealhulgas: 1) kasutada kütteseadmeid, mis ei ole töökorras; 2) kasutada kütteaineid, mis ei vasta vaguni kasutamisdokumentatsioonis ettenähtule; 3) kütta katlaid, boilereid või veekeetjaid veeta või kui veetase on alla lubatud taseme või mitte korras olevate suitsuväljatõmbetorudega, kui veekeetja küttekoldes puudub leegireflektor; 4) jätta töötavaid kütteseadmeid järelevalveta; 5) puhastada katelt avatud tamburiustega ning ladustada räbu või tuhka väljaspool selleks ettenähtud kohti; 6) kasutada vagunit, millel on rikutud seinte või vaheseinte termoisolatsioon katlaruumis, köögis, veekeetjate läheduses või suitsuväljatõmbetorude paiknemise piirkonnas (laepealsetel pindadel).
(1) Sisepõlemismootoriga vaguni sisepõlemismootor peab olema paigaldatud metallalusele ning selle masinaruumi seinad, laed, põrand ja uksed peavad olema kaetud teraslehtedega. (2) Sisepõlemismootoriga vaguni kütusevaru tuleb hoida ainult õhukindlalt suletud metalltaaras ja transportida sisepõlemismootoriga vaguni all asuvas tüüpmetallkastis, millel on astmeliselt fikseeritavad luugid ja mis ei tekita luukide järsu sulgemise korral sädemeid. Tüüpmetallkastis asuvad kütusepaagid või -kanistrid peavad olema kindlalt kinnitatud ja suletud. Muude esemete ja materjalide hoiustamine nimetatud kastides ei ole lubatud. (3) Kütuse hoiustamine vahetult sisepõlemismootoriga vaguni masinaruumis on lubatud ainult vaguni projektijärgsetes mootorkütusepaagi mahutites.
(1) Eriotstarbelisele raudteeveeremile kehtivad käesoleva määruse §-des 4–6 ja 8–10 kehtestatud tuleohutusnõuded. (2) Eriveeremile kehtivad käesoleva määruse §-des 4–7 kehtestatud tuleohutusnõuded.
(1) Tuleohtliku kauba raudteevedu toimub raudteeseaduse §-s 66 kehtestatud nõuete alusel. Enne tuleohtliku kauba raudteeveoteenuse osutamise alustamist peab raudteeveo-ettevõtja veenduma veodokumentide õigsuses ning visuaalselt kontrollima tuleohtlike ainetega täidetud vagunite seisukorda lähtuvalt tuleohutusnõuetest. (2) Raudteeveo-ettevõtja peab tuleohutuse tagamiseks enne raudteeveoteenuse osutamise alustamist kõrvaldama tuleohtliku kaubaga täidetud vaguni kontrollimisel ilmnenud tehnilise rikke või muu tuleohtu tekitada võiva puuduse. Kui raudteeveoteenuse osutamise käigus ilmnevad tehnilised rikked või muud tuleohtu tekitada võivad puudused, siis peab raudteeveo-ettevõtja kasutusele võtma vastavad meetmed nende kiireks kõrvaldamiseks. (3) Üle ühe ööpäeva raudteel seisvale tuleohtlikku kaupa vedavale raudteeveeremile peab selle raudteeveeremi valdaja tagama ööpäevaringse valve.
Tuleohtlike kaupade laadimistööde tuleohutuse eest vastutab nende tööde teostaja.
(1) Raudteeveerem tuleb varustada tulekustutitega vähemalt järgmises ulatuses: 1) vedur ja restoranvagun – 3 tulekustutit; 2) diiselrongi juhtvagun – 1 tulekustuti; 3) diiselrongi mootorvagun (statsionaarse tulekustutusseadmega) ja rööbasbuss – 2 tulekustutit; 4) lumesahk, teemasin, raudteekraana, reisi-, pagasi- ja postivagun – 2 tulekustutit; 5) päästerongi raudteeveeremiosa – 16 tulekustutit. (2) Raudteeinfrastruktuur tuleb varustada tulekustutitega vähemalt järgmises ulatuses: 1) raudteeinfrastruktuuri hooned, kus hoitakse tuleohtlikke aineid, ning raudteeveeremi remondi- ja hooldetsehhid – 2 tulekustutit põrandapinna iga 100 m2 kohta, kuid mitte vähem kui 2 tulekustutit korruse kohta; 2) raudteeinfrastruktuuri hooned, kus ei hoita tuleohtlikke aineid, ning elektrikilbi ruum, akuruum ja katlamaja – 1 tulekustuti põrandapinna iga 100 m2 kohta, kuid mitte vähem kui 1 tulekustuti igas ruumis; 3) estakaadid (lahtised) ja muud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud rajatised, kus hoitakse tuleohtlikke aineid – 1 tulekustuti iga jooksva 100 m kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 kehtestatud tulekustutite minimaalse koguse arvestamisel on lähtutud vastavasse keskkonda sobivast tulekustutist, mille kustutusaine toime on samaväärne 6 kg pulberkustuti omaga. (4) Tulekustutite täpse paiknemise väljapääsude või ohtlike objektide juures määrab raudtee-ettevõtja, raudteeinfrastruktuuri muu omanik või valdaja või raudteeveeremi valdaja oma kirjaliku otsusega.
Tuleohtlike kaupade laod, veeremi remondi- ja hooldetsehhid ja muud sarnased objektid tuleb lisaks tulekustutitele varustada ka liivakasti, absorbendi, veeanuma ja tulekustutusvaibaga piisaval hulgal, et tagada objekti tuleohutus.
(1) Ehitusprojektis ettenähtud kohas peab olema alaliselt töökorras tuletõrje veevõtukoht. Tuletõrje veevõtukoha korrashoiu eest vastutab selle omanik. (2) Tuletõrje voolikusüsteemi olemasolul peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, samuti raudteeinfrastruktuuri muu omanik või valdaja korraldama tuletõrje voolikusüsteemi korrashoiu ning töötajatele vastava väljaõppe selle kasutamiseks.