(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga rakendada ja täpsustada Ambla valla s jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nõuded, säilitada puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete kogust ning soodustada nende taaskasutamist.2(2)Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldnõuded, korraldatud jäätmeveo korra, korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded, ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) ning tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiujäätmed) käitlemise korra Ambla valla haldusterritooriumil.3(3)Eeskiri on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele ja kohaldatakse kooskõlas Ambla valla heakorra eeskirjaga, Ambla valla avaliku korra eeskirja ning teiste õigusaktidega.4(4)Jäätmehooldust Ambla vallas korraldab ning kontrollib Ambla Vallavalitsus keskkonnajärelvalve seaduses sätestatud korras.5(5)Informatsiooni Ambla valla haldusterritooriumil asuvate liigiti kogutavate jäätmete (ohtlike jäätmete, kasutuskõlbmatute patareide, pakendijäätmete, elektroonikaromude ja vanarehvide) vastuvõtu/kogumispunktide, lähimate nõuetekohaste käitluskohtade ning jäätmeveo piirkonna ja seda teenindava jäätmekäitleja kohta annab Ambla valla keskkonnaspetsialisti kohuseid täitev ametnik või tema asendaja ning Ambla valla kodulehekülg www. ambla. ee.
(1) Jäätmehoolduse arendamist korraldavad Ambla Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus (edaspidi jäätmehoolduskeskus) vastavalt põhikirjale ja halduslepingule.2(2)Vallavalitsus korraldab Ambla vallas (edaspidi vald) jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt:11) nõustab vallaelanikke ja levitab jäätmealast teavet;22) kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist;33) teostab kontrolli valla territooriumi prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist;44) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid elamumaa sihtotstarbega kinnistutel;55) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid turgudel, kioskites, müügipaviljonides ja tänavakaubanduses.3(3)Jäätmehoolduskeskuse ülesanded Ambla vallas on:11) korraldatud jäätmeveo hanke ettevalmistamine, läbiviimine ja muud hankega seonduvad tegevused;22) jäätmevaldajate registri töö koordineerimine ja registri arendamises osalemine;33) vedajapoolsete registriandmete töötlemine ja registrisse sisestamine.
Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:1) aia-jahaljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed, nagu rohi, lehed ja oksad;2) jäätmejaam on sorteeritud jäätmete vastuvõtukoht. Jäätmejaamas vastuvõetavate jäätmete liigid ja jäätmete vastuvõtu tingimused sätestatakse valla ja jäätmejaama operaatori vahelises lepingus;3) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või jäätmekäitleja registreerimistõend;4) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks, termiliseks töötlemiseks (jäätmepõletustehas) või kõrvaldamiseks;5) jäätmeveoleping on jäätmevaldaja ja jäätmete kogumise teenust osutava ettevõte vahel sõlmitav leping olmejäätmete kogumiseks ja vedamiseks määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt. mille alusel teenuse osutaja võtab endale jäätmete osalise või täieliku käitlemise kohustuse ning millega teenuse osutaja muutub jäätmevaldajaks pärast seda, kui jäätmevaldaja on jäätmed üle andnud, kui leping ei näe ette teisiti;6) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed;7) jäätmevaldajamitteliitunukslugemine on kinnistut mittekasutava/kinnistul mitteelava jäätmevaldaja erandlik ja tähtajaline vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise kohustusest;8) jäätmeveopiirkond (edaspidi piirkond) on kindlaksmääratav ala, kus korraldatud jäätmevedu teostab asjakohase ainuõigusega jäätmekäitleja;9) keskkonnajaam on kinnisel territooriumil paiknev liigiti kogutud jäätmete kogumiskoht;10) kogumispunkt on üldkasutatavas kohas paiknev jäätmete kogumiskonteiner, kuhu saab viia liigiti kogutud jäätmeid;11) lisateenus eeskirja2.peatükitähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusega seonduv teenus, mida vedaja jäätmevaldajale osutab;12) jäätmehoolduskeskus on MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, kes on õigusaktidega sätestatud alustel volitatud jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise teenust korraldav ettevõte;13) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid;14) olmejäätmetevedamine eeskirja2.peatükitähenduses on avaliku hanke tulemusena asjakohase ainuõiguse omandanud ettevõtja korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja laadimine konteineritest prügiveoauto(de)le, transport ning üleandmine jäätmekäitluskohale;15) pakendipunkt on pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendijäätmete konteinerite komplekt, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile valla haldusterritooriumil viibivatele füüsilistele isikutele ning mis pakendimaterjalide liigiti kogumiseks vastab vähemalt eeskirja §10 lõikes4 sätestatud nõuetele;16) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse võ müüb pakendatud kaupa;17) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist (patareid, akud, elektri ja elektroonika seadmed ja nende osad, PCB-sid (polükloreeritud bifenüüle) sisaldavad seadmed, mootorsõidkukid ja nende osad);18) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;19) segapakend on pakend või pakendijääde, mida ei koguta selle pakendi materjalist lähtuvalt liigiti eraldi teistest pakendimaterjalidest. Segapakendi konteinerisse võib panna sellistest materjalidest pakendeid ja pakendijäätmeid, mille kogumine ei ole korraldatud liigiti eraldi materjalina;20) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada konteinerisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;21) tavajäätmete hulka kuuluvad kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;22) tühisõit eeskirja 2.peatüki tähenduses on vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirja nõuete mittetäitmise tõttu;Käesoleva paragrahvi lõikes1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.
(1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.2(2)Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille liigiti kogumine ja/või taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. Jäätmevaldaja tegevus peab olema suunatud jäätmete ladestamise vähendamisele, taaskasutamisele või kahjutustamisele.3(3)Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda ning segunenud olmejäätmete sortimisel jäätmekäitluskohas tuleb välja noppida vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt Vabariigi Valitsuse 6.aprilli 2004 määruse nr102 “Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” (edaspidi jäätmenimistu) jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:11) paber ja kartong (200101);22) pakendid (1501);33) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 2001 tärniga (*) tähistatud jäätmed);44) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (200201);55) biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed (200108);66) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (1601) ning vanarehvid (160103), elektroonikaromud ja nende osad (1602), patareid ja akud (1606);77) põlevjäätmed, sealhulgas puit (200138) ja plastid (200139);88) suurjäätmed (200307);99) metallid (200140).4(4)Liigiti kogumisest ülejäänud segaolmejäätmed tuleb üle anda korraldatud olmejäätmeveo konkursil ainuõiguse saanud ettevõtjale (edaspidi vedajale) välja arvatud isikud kellel on jäätmeluba või keskkonnakompleksluba.5(5)Jäätmete nõuetekohast käitlemist korraldab jäätmevaldaja.6(6)Jäätmete käitlemine, sealhulgas põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi.7(7)Loomsete jäätmete käitlemist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1069/2009 21.10.2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad. Loomsete jäätmete käitlemise üle teostab järelvalvet Veterinaar- ja toiduamet.
(1) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõiguse omaja (hoonestaja). Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) korraldab ehitise omanik. Kinnisasja ja ehitise kui vallasasja omanik ning hoonestaja on edaspidises tekstis territooriumi haldaja.2(2)Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud:11) käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastava õigusega isikule;22) vältima ohtlike jäätmete segunemist ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;33) jäätmeid liigiti koguma, vedama või taaskasutama või andma jäätmed eeskirjaga määratud korras üle selleks õigust omavale ettevõtjale;44) säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või jäätmeveolepingu vallavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks;55) mitte sõlmima olmejäätmeveolepingut ega andma olmejäätmeid üle isikule, kellel puudub Ambla vallas sellekohane õigus. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;66) omama või üürima eeskirja nõuete kohaselt piisavas koguses jäätmemahuteid segaolmejäätmete ning liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmeliikide kogumiseks või kasutama jäätmeveolepingu alusel ühiskonteinereid. Ühiskonteineri kasutamise korral peab ühiskonteineri kasutajate vahel olema sõlmitud leping (lisa 4). Leping kooskõlastada vallavalitsusega, kes edastab ühiskonteineri kasutajate andmed jäätmeveofirmale;77) paigutama jäätmemahuteid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühiskonteinerisse.hoidma mahuteid terve ja puhtana ning neid regulaarselt pesema. Konteinerite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmeveoleping ei sätesta teisiti.3(3)Territooriumi haldaja, kinnisvarahalduse ja ‑hoolduse ettevõte ja juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid toimivast jäätmehoolduse korrast ning eeskirja nõuetest.4(4)Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi-, haldus- või jäätmeveolepinguga.5(5)Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatuskohad jm) paigutab jäätmete kogumismahutid territooriumi haldaja.6(6)Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde jäätmete kogumismahutid ja tagama nende jäätmete käitlemise ning territooriumi ja kohusterritooriumi korrashoiu.7(7)Avalike ürituste toimumise kohad varustab prügimahutitega ürituse korraldaja, kes korraldab ka ürituse käigustekkinud jäätmete kogumise ja nende üleandmise käitlemiseks. Prügimahutite arv sätestatakse avaliku ürituse korraldamise loas.
(1) Konteiner peab olema terve ja puhas ning veega pestav ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. Konteineri omanik või valdaja peab tagama selle puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, jäätmetest jms.2(2)Olmejäätmete kogumisvahendina võib kasutada:11) kuni 100 liitrist jäätmekotti ühe pere jäätmete (maksimaalselt 10kg) kogumiseks. Jäätmekott peab oma vastupidavuselt tagama jäätmete üleandmise;22) 80-, 140-, 240-, 360-, 600- või 800‑liitrist kaane ja käepidemetega plastikust või metallist konteinerit, mida on tõstemehhanismi abil võimalik jäätmeveokisse tühjendada;33) 2,5, või 4,5m3 suurust kaanega metallkonteinerit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada või käitluskohta toimetada;44) presskonteinerit;55) Süvakogumismahutit (mahuti millest 2/3 asub pinnasesse paigutatult), mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.3(3)Jäätmekotid tuleb paigutada üleandmiseks nii, et jäätmekotid on kaitstud sademete, muul viisil niiskumise ning loomade ja lindude ligipääsu eest (piiratud territoorium, konteineri).4(4)Jäätmekotte võib kasutada jäätmete kogumiseks tingimusel, kui majapidamises on vastavalt käesolevale eeskirjale korraldatud biolagunevate jäätmete kompostimine ja taaskasutatavate jäätmete käitlemine. Jäätmekottide ja nende paiknemiskohtade korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.5(5)Olmejäätmete kogumiseks jäätmekoti kasutamisel sõlmib jäätmevaldaja vedajaga kirjaliku lepingu, milles lepingu pooled täpsustavad jäätmekoti paiknemise, suuruse, jäätmekottide arvu jm. jäätmete väljaveo päeval.6(6)Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust konteinerit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.7(7)Eri jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada eri värvi jäätmemahuteid:11) Must, hall, roheline – olmejäätmed22) Pruun – biolagunevad jäätmed33) Sinine – paberi- ja papijäätmed44) Kollane – pakendijäätmed55) Punane – ohtlikud jäätmed8(8)Konteineril, mis on avalikuks kasutamiseks, peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega kiri või märk, mis viitab kogutavale jäätmeliigile, ning konteineri valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber. Konteineri märgistus tuleb kooskõlastada vallavalitsuse või volitatud esindajaga.9(9)Kui konteineri värv ei vasta kogutavale jäätmeliigile, peab selle esiküljele olema suurte tähtedega ja hästi loetavalt kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus.10(10)Konteineri lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama selle avamise tühjenduspäeval.11(11)Konteiner, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.
(1) Ratastel teisaldatav kogumiskonteiner tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele alusele sõidutee lähedale nii, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 m kaugusele. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmeveolepinguga.2(2)Konteiner mida tühjendatakse mehaaniliselt jäätmeveokisse või toimetatakse käitluskohta paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde konteineri tühjendusküljelt.3(3)Väljas paiknev jäätmekott peab asetsema aiaga piiratud territooriumil tasasel, tugeval ja maapinnast kõrgemal alusel, mis on kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning lindude ja loomade ligipääsu eest. Jäätmekott peab olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastist.4(4)Jäätmekonteiner (jäätmekott) ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust.5(5)Konteiner on soovitatav paigutada jäätmemajja, katusealusesse, aedikusse või varjata hekiga. Kui jäätmemaja või katusealune lukustatakse, tuleb jäätmekäitlejale tagada sissepääs vastavalt jäätmeveolepingule. Koht, kus konteiner paikneb, peab olema küllaldaselt valgustatud.6(6)Ligipääsutee konteinerile peab olema piisava kandevõimega ja tasane. See peab võimaldama konteinerit hõlpsalt käsitsi teisaldada. Ligipääsutee peab olema vähemalt 3,5m lai ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5m. Ligipääsutee peab olema puhastatud lumest.7(7)Konteineri paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu eest vastutab territooriumi haldaja. Kui konteiner paikneb riigi- või valla maal, tagab korrashoiu konteineri omanik või valdaja.
(1) Jäätmeveok segaolmejäätmete veoks peab olema kinnine ja varustatud konteineri tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett. Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises veovahendis, tagades, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda.2(2)Korraldatud jäätmeveo piirkonna jäätmete, välja arvatud ehitusjäätmete, vedamiseks kasutatava jäätmeveoki registrimass ei tohi ületada 28 tonni ja jäätmeveok peab vastama vähemalt EUROIII nõuetele.Korraldatud jäätmeveoks kasutatav jäätmeveok ei tohi olla vanem kui 15aastat.
(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral.2(2)Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda liigiti ja paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud konteinerisse või viia jäätme-, keskkonnajaama. Jäätmeid ei ole lubatud jätta konteineri lähedusse.3(3)Suurjäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale või jäätme-, keskkonnajaama.4(4)Segaolmejäätmete konteinerisse on keelatud panna:11) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele;22) vedelaid jäätmeid;33) ohtlikke jäätmeid, sh tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;44) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid;55) suurjäätmeid;66) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;77) reoveesetteid/käimlajäätmeid (käideldakse koos reoveega);88) kogumiskaevude setteid;99) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada konteinerite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid;1010) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;1111) ehitusjäätmeid.5(5)Jahtunud tuhka ja pühkmeid võib panna konteinerisse kui need vastavad jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele.6(6)Segaolmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja haisvad jäätmed tuleb panna konteinerisse pakendatult ning need ei tohi levitada haisu, põhjustada ohtu inimestele ega määrida konteinerit.7(7)Liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada konteinerisse paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatult. Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.8(8)Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja konteineri säilivus ning hoiukoha korrasolek ja võimalus jäätmeid hiljem töödelda või taaskasutada. Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas.
(1) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi ning biolagunevaid jäätmeid koguda liigiti.2(2)Kui tiheasustusala kinnistul on vähemalt kahekümne nelja korteriga elamu, peab kinnistul olema biolagunevate jäätmete konteiner.11) kui lepingu alusel kasutatakse ühiskonteinerit, rakenduvad käesoleva paragrahvi lõikes1 või 2 nimetatud kohustused juhul, kui vastava jäätmeliigi ühiskonteinerit kasutavate korterite arv kokku on suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes1 või 2 sätestatud korterite arv ning kui ühiskonteineri kasutamise lepingus ei ole sätestatud teisiti.3(3)Paberit ja kartongi tuleb koguda liigiti ning paigutada need kinnistul olevasse paberi ja kartongi konteinerisse või viia need avalikku paberi ja kartongi konteinerisse, jäätme-, keskkonnajaama või anda üle käitlejale.4(4)Kui kinnistul on vähem kui kaheteistkümne korteriga elamu ei rakendata biolagunevate jäätmete eraldi konteinerisse liigiti kogumise kohustust elanikele juhul, kui:11) kinnistul tekkivad biolagunevad jäätmed kompostitakse eeskirja §14 kohaselt samal kinnistul;22) segaolmejäätmete konteinerit tühjendatakse tiheasustusalal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusega alal üks kord kaheteist nädala jooksul, sealjuures biolagunevad aia- ja haljastujäätmed kogutakse liigiti ja antakse lepingu alusel üle jäätmekäitlejale või viiakse nõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta.5(5)Kui mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul tekib paberit ja kartongi, immutamata puitu ja biolagunevaid jäätmeid eraldivõetuna üle 25kg nädalas, tuleb seda liiki jäätmed eraldi koguda. Käesoleva lõike tähenduses ei loeta paberi ja kartongi hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel. Eelpoolnimetatud jäätmete eraldi kogumiseks peavad sellisel juhul olema paigaldatud jäätmete liigiti kogumiseks konteinerid.
(1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda jäätme-, keskkonnajaama, viia jäätmekäitluskohta või uue toote ostmise korral anda üle kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja jäätmeseaduse §23 mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.2(2)Tootja võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid.3(3)Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akumulaatorid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda jäätme-, keskkonnajaama või avalikesse patareide kogumiskastidesse või kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega või viia jäätmekäitluskohta.4(4)Vanarehvid tuleb üle anda jäätme-, keskkonnajaama, viia jäätmekäitluskohta või uue rehvi ostmise korral anda üle rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Rehvide tootja jäätmeseaduse §23 mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.5(5)Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega või vastavat luba omavasse vanametalli kogumispunkti.6(6)Käesoleva paragrahvi lõigetes1, 3, 4 ja 5 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.7(7)Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon vallavalitsusega. Patareide avalike kogumiskastide asukohad, nõuded kogumiskastile ja paigaldamise tingimused kooskõlastatakse vallavalitsusega.8(8)Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tema hallatava kogumispunkti hoidma korrastatuna käesoleva eeskirja ja heakorra eeskirja nõuete kohaselt ning tagama kogumispunkti ümbruse heakorra vähemalt kümne meetri raadiuses kogumispunktist.
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi.2(2)Ohtlikke jäätmeid võib jäätmeloa alusel käidelda isik, kellel on Keskkonnaameti poolt väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents või kompleksluba.3(3)Ohtlike jäätmete kogumise konteinerid peavad olema suletavad ja valvatavad.4(4)Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne jäätmekäitlejale üleandmist märgistama keskkonnaministri kehtestatud korras.5(5)Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleeriva juhise kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.6(6)Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavas konteineris, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.7(7)Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja ‑kraadiklaasid) saab ära anda jäätme-, keskkonnajaama või jäätmekäitluskohta.8(8)Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma isikule, kellel on ohtlike jäätmete käitlemise litsents, jäätmeluba või kompleksluba.9(9)Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.10(10)Juriidiline isik, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.
(1) Pakendijäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete konteinerisse (edaspidi pakendikonteiner) või üle anda jäätmejaamas või lepingu alusel jäätmekäitlejale.2(2)Üleantavad pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumiskonteineris olevaid pakendijäätmeid.3(3)Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioon, lähtudes eeskirja §‑des10 ja 11 sätestatud nõuetest ning selliselt, et oleks tagatud eeskirja §14 lõikes 6 määratud pakendijäätmete kogumisvõrgustiku tihedus.4(4)Pakendikonteineri asukohad määrab vallavalitsus. Nõuded pakendikonteinerile ja pakendikonteineri märgistus (pakendiliigi märgistus, andmed konteineri valdaja või teenindava jäätmekäitleja kohta) tuleb kooskõlastada vallavalitsusega.5(5)Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires.6(6)Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20m2.7(7)Pakendikonteiner peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt loetava märgistusega kogutavale pakendiliigile, ning konteineri valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber. Konteineri märgistus tuleb kooskõlastada vallavalitsusega.8(8)Alla 200 m2 suuruse pinnaga pakendatud kauba müüja võib vallavalitsuse nõusolekul tagatisrahaga pakendi vastuvõtmise korraldada väljaspool oma teenindusmaa piire.
(1) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja ‑pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas kogumispunktis.2(2)Müüdud kauba müügipakendi ja ‑pakendijäätmete tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.3(3)Kui mingil põhjusel ei ole võimalik müügipakendi ja ‑pakendijäätmete vastuvõtmist korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel. Erand ei kehti tagatisrahaga pakendite kohta.4(4)Pakendiettevõtja võib käesoleva paragrahvi lõigetes1 ja 2 nimetatud kohustused lepingu alusel delegeerida taaskasutusorganisatsioonile.5(5)Organisatsioon ja pakendiettevõtja, kes ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes1 ja 2 nimetatud kohustusi delegeerinud taaskasutusorganisatsioonile, on kohustatud sõlmima vallaga lepingu pakendikonteinerite paigaldamise, haldamise, tühjendamise ning kogumiskohtade ümbruse heakorra tagamisega seotud õiguste ja kohustuste sätestamiseks Ambla valla haldusterritooriumil.6(6)Tarbija paremaks teenindamiseks tagab taaskasutusorganisatsioon kooskõlastatult vallavalitsusega pakendikonteinerite olemasolu tihedusega üks kogumiskoht 500 elaniku kohta.7(7)Üksikelamute piirkondades, kus jäätmekäitleja koostöös taaskasutusorganisatsiooniga osutab lepingu alusel pakendite äravedu jäätmevaldaja kinnistult, määrab pakendikonteinerite võrgustiku tiheduse ja kogumiskohtade asukohad vallavalitsus.8(8)Pakendijäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutus-organisatsioon sagedusega, et oleks tagatud pakendijäätmete üleandmise võimalus, et oleks välditud nende ületäitumine ja ümbruse reostumine. Pakendikonteiner tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu.9(9)Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.10(10)Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma enda hallatava pakendijäätmete kogumiskoha korrastatuna käesoleva eeskirja ja heakorra eeskirja nõuete kohaselt ning tagama kogumiskoha ümbruse heakorra vähemalt kümne meetri raadiuses kogumiskohast.
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab vedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja ise.2(2)Segaolmejäätmete konteinerit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib konteineri ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust. Segaolmejäätmete konteinerit on lubatud tühjendada tiheasustusalal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.3(3)Kinnistut hooajaliselt kasutav jäätmevaldaja võib taotleda vallavalitsuselt jäätmeveo ajutist peatamist perioodil 01. oktoober kuni 30. aprill juhul kui nimetatud perioodil kinnistut ei kasutata ja seal ei elata. Perioodil 01. mai kuni 30. september on kinnistut hooajaliselt kasutav jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunud.4(4)Kui biolagunevad toidujäätmed kinnistul kompostitakse ning liigiti kogutavad jäätmed kogutakse ja käideldakse vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele on jäätmevaldajal võimalus taotleda naaberkinnistuga ühist kogumiskonteinerit, kui kinnistuomanikud selles kirjalikult kokku lepivad.Jäätmete veo ajutise peatamise, harvema veosageduse ja ühise konteineri kasutamise õiguse saab taotleda vallavalitsuse poolt määratud ametnikult, kes edastab vastava teabe vedajale.Ajutiselt peatatud veo ja ühiskonteineri kasutamise korral loetakse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks.5(5)Biolagunevate jäätmete konteinerit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib konteineri ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, üldjuhul vähemalt kord kahe nädala kestel.6(6)Pakendikonteinerit või paberi ja kartongi konteinerit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist.7(7)Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui jäätmevaldaja või territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.8(8)Elurajoonides ei ole lubatud jäätmeid vedada öörahu ajal, välja arvatud juhul, kui vallavalitsus on andnud selleks loa.9(9)Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast otsest ohtu inimeste tervisele, tuleb kohe ära vedada. Jäätmete nõuetekohase äraveo korraldamise eest vastutab jäätmevaldaja või territooriumi haldaja.10(10)Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või ‑hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.
(1) Ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi nõuetekohases tava- või ehitusjäätmete käitluskohas.2(2)Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud.
(1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks nõuetekohasele kompostimisväljakule või üle anda jäätmekäitlejale või kompostida kohapeal vastavalt eeskirja nõuetele.2(2)Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.3(3)Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.4(4)Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks.5(5)Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus (kompostris). Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.6(6)Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt ühemeetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.7(7)Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile (käideldakse koos reoveega).8(8)Haljasaladel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid saab üle anda jäätmekäitlejale või kompostida nõuetele vastaval kompostimisväljakul. Oksad tuleb taaskasutada (kasutada kütteks) või viia komposteerimisplatsile.
Käesoleva peatüki eesmärk on kindlaks määrata:11) jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu;22) korraldatud jäätmeveo piirkond;33) korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks avaliku hanke korraldaja ja vedaja valiku tingimused;44) teenuse osutaja valiku, avalikkuse teavitamise ja ainuõiguse andja ja vedaja vahelise lepingu sõlmimise kord;55) jäätmevaldajate ja vedaja vaheline jäätmeveolepingute sõlmimise ja korraldatud jäätmeveost vabastamise kord;66) vedajalt ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise kord.
(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse eelkõige segaolmejäätmetele (jäätmenimistu jaotisekood200301);2(2)Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka teisi jäätmeliike;11) paber ja kartong–200101;22) biolagunevad jäätmed (biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biolagunevate jäätmete konteinerisse)–200108 ja 200201 (edaspidi biolagunevad jäätmed);33) suurjäätmed–200307.3(3)Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:11) tänavapühkme jäätmed, septiku- ja kanalisatsioonisüsteemi setted;22) ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes randades, parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike konteinerite tühjendamine ja nendes konteinerites asuvad jäätmed;33) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;44) mootorsõidukite osad ja vrakid, ehitus- ja lammutusjäätmed;4(4)Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse §69lõike41 alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.
(1) Ambla valla haldusterritoorium moodustab ühe korraldatud jäätmeveo piirkonna.2(2)Ambla valla haldusterritoorium, kuulub tihe- ja hajaasustusalana tervikuna piirkonda, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik.
(1) Hanke korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldab Ambla Vallavalitsus. Hanke korraldamise korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks võib volitada õigusaktidega sätestatud alustel jäätmehoolduskeskusele.Hange korraldatakse juhindudes jäätmeseadusest ja riigihangete seadusest.2(2)Ainuõiguse andja on Ambla Vallavalitsus või volituse alusel jäätmehoolduskeskus.Hanke korraldaja otsuse alusel annab hanke korraldaja hankel edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist Ambla valla haldusterritooriumil.3(3)Korraldatud jäätmeveo hankedokumendid esitatakse enne hanke väljakuulutamist seisukohavõtuks Keskkonnaametile jäätmeseaduses ettenähtud korras.4(4)Lisaks jäätmeseaduse §67lõige2 sätestatud andmetele tuleb avaliku hanke väljakuulutamise teates esitada ühe kvalifitseerimistingimusena Eestis kehtiva jäätmeloa olemasolu olmejäätmete veoks majandus- või kutsetegevusena.5(5)Lisaks jäätmeseaduse §67lõige2 sätestatud andmetele peavad avaliku hanke pakkumiskutse dokumentides sisalduma:11) ainuõiguse andja ja vedaja vahelise lepingu projekti;22) pakkumuse maksumuse esildis segaolmejäätmete käitlemise teenustasude esitamiseks;33) andmed ainuõiguse kestuse kohta piirkonnas;44) nõue, et ettevõtja tagab pakkumise vastavuse jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide nõuetele;55) nõue, et ettevõtja pakkumises sisalduvate jäätmeveo teenustasude suurus ei tohi ületada kehtivaid teenustasude piirmäärasid.6(6)Hanke pakkumiste hindamiseks moodustatakse komisjon. Juhul, kui hanke korraldab volituse alusel jäätmehoolduskeskus, moodustatakse jäätmehoolduskeskuse juhatuse otsusega komisjon, millesse kuulub vähemalt kolm liiget. Komisjon võib oma töösse kaasata sõltumatuid eksperte.7(7)Hange korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks tuleb välja kuulutada sellise arvestusega, et järgmine ettevõtja, kellele antakse ainuõigus piirkonnas:11) jõuaks enne eelmise ainuõiguse tähtaja lõppemist sõlmida ainuõiguse andja ja vedaja vahelise lepingu ning22) oleks eelmisele vedajale antud ainuõiguse lõppemise päevale järgnevast päevast suuteline alustama olmejäätmete vedamist ning müüma või andma rendile jäätmemahuteid kõigile jäätmevaldajatele, kes seda soovivad.
Hanke tulemusena välja selgitatud vedajast, jäätmeveo teenustasudest ning piirkonnast, kus vedaja omab ainuõigust korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks, teavitab vallavalitsus või hanke korraldanud jäätmehoolduskeskus Ambla valla lehes ja valla veebilehel www.ambla.ee. Hanke korraldaja (vallavalitsus või jäätmehoolduskeskus) võib jäätmevaldaja kirjaliku informeerimise delegeerida hankel ainuõiguse saanud vedajale juhul, kui vastav tegevus oli hankedokumentides ette nähtud.
Ainuõiguse andja ja vedaja vaheline leping sõlmitakse hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates vedajale ainuõiguse andmise päevale järgnevast tööpäevast.
(1) Vedaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmeveolepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud või kes seda soovivad.2(2)Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse §69 lõike1 alusel. Asjaolu, kas jäätmevaldaja on sõlminud vedajaga jäätmeveolepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele.3(3)Jäätmeveolepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Kui kirjalikku jäätmeveolepingut ei ole sõlmitud, juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Konteineritena kasutatakse sel juhul sõltuvalt jäätmetekkekohast 80-, 140-, 240-, 370-, 600- või 800‑liitriseid standardseid konteinereid ja nende tühjendamisel lähtutakse eeskirja §12 lõigetes 3 ja 4 ning lisas3 sätestatud tingimustest ja konteinerite tühjendamise sagedustest.4(4)Kui naaberkinnistute jäätmevaldajad soovivad kasutada koos ühist kogumiskonteinerit, on nad kohustatud sõlmima vastava kirjaliku kokkuleppe ning taotlema vastava loa vallavalitsuse poolt määratud ametnikult. Luba on võimalik taotleda 1 aastaks või kogu korraldatud jäätmeveo perioodiks. Ühist kogumiskonteinerit kasutavad kinnistud loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele avaldus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks kui jäätmevaldajale kuuluval kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.2(2)Avalduses märgitakse:11) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda vabastamist korraldatud jäätmeveost;22) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib vabastus korraldatud jäätmeveost;33) andmed jäätmevaldaja kohta.3(3)Korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud:11) esitama järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.22) teavitama vallavalitsust tema korraldatud jäätmeveost vabastamise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavakssaamisest.
(1) Kui vallavalitsus on saanud eeskirja §25 lõikes1 nimetatud avalduse, kontrollib vallavalitsuse poolt määratud ametnik, kas jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabasatamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. Kui avalduses esitatud asjaolud ei vasta nõuetele, antakse jäätmevaldajale teada et avaldust edasi ei menetleta.2(2)Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise otsustab vallavalitsus tuues korralduses välja:11) jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise põhjused;22) korraldatud jäätmeveost vabastamise kestuse;33) tähtpäeva, millal korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja peab esitama vallavalitsusele kirjaliku kinnituse selle kohta, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.3(3)Vallavalitsuse poolt määratud ametnik teeb korralduse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamisest või tema avalduse rahuldamata jätmisest taotlejale teatavaks hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.4(4)Vallavalitsuse poolt määratud ametnik teavitab jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamisest ja korraldatud jäätmeveostst vabastamise tähtajast vedajat hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.5(5)Eeskirja §25 lõikes1 nimetatud avalduse menetlemise tähtaeg alates avalduse laekumisest vallavalitsusse kuni käesoleva paragrahvi lõikes2 nimetatud vallavalitsuse otsuse teatavakstegemiseni, on 30 päeva. Mõjuval põhjusel (lisateabe kogumise vajadus, küsimuse keerukus jms) võib vallavalitsuse poolt määratud ametnik avalduse menetlemise tähtaega pikendada 30 päeva võrra.6(6)Vallavalitsus loeb jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastatuks, kui jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.7(7)Mõjuvad põhjused, mis võivad õigustada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveos vabastatuks lugemist, on eelkõige järgmised asjaolud:11) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;22) muud põhjused, mis õigustavad jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastatuks lugemist selliselt, et on tagatud jäätmete keskkonnaohutu käitlemine.
(1) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamine lõpeb järgnevatel juhtudel:11) Korraldatud jäätmeveost vabastuse saanud jäätmevaldaja ei esita vabastusele järgneva aasta 20. jaanuariks kirjalikku kinnitust, et kinnistul ei ole elatud või kinnistut ei ole kasutatud;22) Vallavalitsuse korralduses märgitud tähtaja möödumisel;33) Korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolude muutumisel või äralangemisel.2(2)Jäätmevaldajal on õigus esitada enne korraldatud jäätmeveost vabastamise tähtaja möödumist vallavalitsusele uus avaldus, millega taotletakse jäätmevaldaja lugemist korraldatud jäätmeveost vabastatuks.
Vallavalitsusel on õigus lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamine enne tähtaja lõppu, kui:11) jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveost vabastamise avalduses valeandmeid;22) jäätmevaldaja avaldab selleks soovi vallavalitsusele;33) korraldatud jäätmeveost vabastamise aluseks olnud mõjuvad põhjused on ära langenud;44) jäätmevaldaja ei esita õigel ajal eeskirja §27 lõikes1 nimetatud kirjalikku kinnitust või sisaldab jäätmevaldaja esitatud kinnitus valeandmeid.
(1) Jäätmevaldajad sorteerivad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete hulgast välja liigiti kogutavad jäätmed ja käitlevad need vastavalt eeskirja §‑de6 ja 7 nõuetele.2(2)Olmejäätmed, millest on liigiti kogutavad jäätmed välja sorditud, antakse üle korraldatud jäätmeveo ainuõiguse saanud vedajale va jäätme- ja kompleksloa omanikud kellel on õigus ise valida jäätmekäitleja.3(3)Kui jäätmevaldaja ei ole vedajale võimaldanud juurdepääsu konteinerile, siis on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Jäätmeveolepingu puudumisel loetakse tühisõit võrdseks jäätmete vedamisega kõige väiksemast konteinerist.4(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3nimetatud asjaolu ilmnemisel on vedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama hiljemalt kolme ööpäeva jooksul asjaoludest, mis ei võimaldanud konteinerit tühjendada ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud konteineri tühjendamise.
(1) Konteineri tühjendamise sagedus on sätestatud eeskirja §15 lõigetes2 ‑ 10 ning eeskirja lisas3. Suurjäätmete äraveo nõuded on sätestatud eeskirja §9 lõikes3.2(2)Vedaja on kohustatud tühjendama konteinerid hiljemalt kolme ööpäeva jooksul alates jäätmevaldaja esitatud tellimusest.3(3)Vedaja on kohustatud koristama konteineri tühjendamise ajal nende vahetusse lähedusse paigutatud konteinerisse mittemahtunud pakendatud segaolmejäätmetest (välja arvatud suuremõõtmelistest jäätmetest, mille kogumine ja vedamine on sätestatud eeskirja §9 lõikes3 3 ning toimub eraldi kogumisringiga). Vedaja on kohustatud kokkuleppel jäätmevaldajaga reguleerima tühjendussagedust või konteinerite arvu ja suurusi, et vältida konteinerite ümbruse reostamist.4(4)Üksikelamute konteiner tuleb võimaluse korral jäätmeveo lihtsustamiseks lükata jäätmeveo päeval väljapoole kinnistu piire tänavaga külgnevale alale tingimusel, et konteiner ei takista liiklust ega jalakäijaid.
(1) Jäätmeveo teenustasu on kindalksmääratud toimingute eest jäätmevedajale makstav tasu.2(2)Teenustasu on määratud kindlaks vedaja poolt avalikule hankele esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Teenustasu suuruse määramise aluseks on avaliku konkursi pakkumuste hindamise kriteeriumid.
(1) Volikogul on õigus muuta teenustasu. Teenustasu saab muuta hinnakomponentide erineva protsendi võrra, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid.2(2)Kui volikogu suurendab või vähendab teenustasu määra, ei muuda see automaatselt vedajale makstavaid teenustasusid.3(3)Vedajal puudub õigus ühepoolselt suurendada jäätmeveo teenustasusid.4(4)Vedaja poolt avalikule hankele esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises nimetamata standardsete konteinerite teenustasu arvestatakse lähima suurusega konteineri ühikhinna järgi.5(5)Vedajal ei ole õigustaotleda teenustasu muutmist enne kui lepingu sõlmimisest on möödunud üks aasta.6(6)Vedaja võib taotleda teenustasu suurendamist, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid ja/või jäätmete äraandmisega seotud kulusid jäätmekäitluskohas (jäätmekäitluskoha rajamise, kasutamise, sulgemise või järelhoolduse kulusid).7(7)Teenustasu muudetakse vedaja põhjendatud avalduse esitamisel üldjuhul mitte rohkem kui üks kord aastas.8(8)Vedaja esitatav teenustasude suurendamise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada:11) taotletavate teenustasude kalkulatsioon;22) eelnenud majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aruanne;33) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates teenustasudes;44) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus taotletavates teenustasudes.9(9)Käesoleva paragrahvi lõikes8 nimetatud taotlus esitatakse vallavalitsusele, kes valmistab ette volikogu eelnõu jäätmeveo teenustasu suurendamise või mittesuurendamise kohta. Vedaja esitatud jäätmeveo teenustasude suurendamise taotluse menetlemise tähtaeg on maksimaalselt 60 päeva.10(10)Kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui vallavalitsus või ainuõiguse andja avalikustab uued teenustasud ajalehes, milles vallavalitsus avaldab oma ametlikke teadaandeid.
(1) Vedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmeveolepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Vedaja ei tohi lisatasusid arvestada konteinerite laialipaigutamise eest ainuõiguse alguses ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel.2(2)Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.
(1) Ainuõiguse andjal on õigus võtta vedajalt enne tähtaja lõppu ära ainuõigus olmejäätmete vedamiseks kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu:11) vedaja ei ole pöördunud eeskirja §‑s23 nimetatud tähtaja jooksul ainuõiguse andja poole korraldatud jäätmeveo lepingu sõlmimiseks;22) vedaja ei ole alustanud piirkonnas olmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates ainuõiguse andja ja vedaja vahelises lepingus sätestatud tähtpäevast;33) vedaja ei ole varustanud konteinereid üürida või osta soovivaid jäätmevaldajaid konteineritega jäätmevaldaja ja vedaja vahelises lepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevaks päevaks;44) vedaja on kolmel korral jätnud konteinerid õigel ajal tühjendamata;55) vedaja on kolmel graafikujärgsel päeval või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või ja vedaja vahelist lepingut;66) vedajat on karistatud korraldatud jäätmeveo loa tingimuste rikkumise eest jäätmeseaduse §1201 alusel.2(2)Kui esineb lõikes1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus või ainuõiguse andja sellest kohe vedajat ning nõuab temalt kirjalikku ja põhjendatud selgitust. Vedaja peab selgituse esitama kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude saamisest.3(3)Kui vedaja ei esita lõikes2 nimetatud selgitust või ei ole sellest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid vedaja toimepandud lõikes1 nimetatud rikkumist, otsustab ainuõiguse andja vedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse ära võtmise enne tähtaja lõppu.4(4)Vedaja ainuõigus olmejäätmete vedamiseks loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, millal avaliku hanke tulemusena selgunud uus vedaja vastavas piirkonnas alustab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist.
(1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid) ning väljakaevatav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.2(2)Kui ehitamise käigustekib ehitusjäätmeid alla 10m3, tuleb nende käitlemine enne ehitamise alustamist kooskõlastada vallavalitsuse keskkonnaspetsialistiga vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele3. Kui ehitamise käigustekib ehitusjäätmeid üle 10m3, tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada vallavalitsuse kinnitatud jäätmeõiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Jäätmeõiendi vorm on käesoleva eeskirja lisa 1.3(3)Ehitusprojektile peavad olema lisatud järgmised andmed:11) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;22) pinnasetööde mahtude bilanss;33) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;44) jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.4(4)Ehitise lammutamiseks vajalik projekt peab olema kooskõlastatud vallavalitsuses. Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada jäätmeõiend ja kinnitada see vallavalitsuses.5(5)Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis ning omama ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ning jäätmeluba või kompleksluba. Ehitusjäätmed võivad sisaldada ka ohtlike jäätmeid, selliste jäätmete kogumiseks ja veoks olema jäätmeid vastuvõtvale isikule väljastatud ka ohtlike jäätmete käitluslitsents ning jäätmeluba.6(6)Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas.7(7)Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba keskkonnakompleksluba või kes ei ole registreeritud tavajäätmete vedajana. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.
(1) Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.2(2)Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba / lammutusluba või muu isik, kelle valduses on jäätmed.3(3)Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik või hoonestusõiguse omaja.4(4)Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmeveolepinguga.5(5)Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:11) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;22) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba, keskkonnakompleksluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul peab olemas olema ohtlike jäätmete käitluslitsents;33) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;44) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteinerisse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;55) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna konteinerite paigutamiseks;66) kooskõlastama vallavalitsusega konteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse;77) kooskõlastama vallavalitsusega konteinerite paigutamise parkidesse või haljasaladele;88) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;99) teavitama oma töötajaid kehtivatest jäätmehoolduse nõuetest.
(1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:11) puit;22) kiletamata paber ja kartong;33) metall (eraldi must- ja värviline metall);44) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);55) raudbetoon- ja betoondetailid;66) tõrva mittesisaldav asfalt;77) kiled.2(2)Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.3(3)Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt eeskirja § 35 lõikele7. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.4(4)Mahukad ehitusjäätmed mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).5(5)Raudbetoon- ja betoondetailid ning sideainet mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba, jäätmekäitleja registreerimistõendit või keskkonnakompleksluba omavale jäätmekäitlejale.6(6)Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskivide ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba, jäätmekäitleja registreerimistõendit või keskkonnakompleksluba omavale jäätmekäitlejale.7(7)Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat jäätmeluba, jäätmekäitleja registreerimistõendi või keskkonnakompleksluba omavale jäätmekäitlejale. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena.8(8)Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja võimalusel kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena mida reguleerib maapõueseadus.
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjäätmed selgitatakse välja jäätmenimistu ja Vabariigi Valitsuse 6.aprilli 2004 määruse nr103 “Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord” alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:11) asbesti sisaldavad jäätmed– eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsiooni‧materjalid jne;22) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud materjalid jne;33) naftaprodukte sisaldavad jäätmed– tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;44) saastunud pinnas.2(2)Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.3(3)Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteinerisse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid jne.4(4)Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valvatavad.5(5)Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri 21.aprilli 2004 määrust nr22 “Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded”.6(6)Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse konteinerisse.7(7)Ohtlikke jäätmeid sisaldavad ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba või keskkonnakompleksluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.8(8)Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.9(9)Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.
Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutustele, nende laboratooriumidele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena.
(1) Olmejäätmed käesoleva peatüki tähenduses on sellised tervishoiuasutustes tekkinud jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sealhulgas koristusjäätmed.2(2)Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Konteinerid paigaldab selleks ette nähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitleja.
(1) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigustekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed, elusvaktsiinid ja katseloomade jäänused.2(2)Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed”. Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt “Bioloogilised jäätmed”. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15kg. Jäätmekotid tähistatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond, perearst) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.3(3)Jäätmed viiakse tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis, ning antakse üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.
(1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms.2(2)Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist, suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond, perearst) ja pakkimiskuupäev.3(3)Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Vajaduse korral võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt “Teravad ja torkivad jäätmed”.4(4)Teravad ja torkivad jäätmed viiakse jäätmehoidlasse. Neid võib hoida ühes ruumis koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega.5(5)Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.
(1) Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi18 all tärniga, tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond, perearst) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.2(2)Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15kg.3(3)Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul.4(4)Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.5(5)Eriolukorras, nt epideemiapiirkondades, tuleb järgida Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitse‧inspektsiooni korraldusi.
(1) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on neis laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed.2(2)Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena.
(1) Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikaga kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt).2(2)Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering “Radioaktiivsed jäätmed”. Pakendile tuleb märkida tervishoiuasutus ja osakond või perearst, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev.3(3)Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta.4(4)Vananenud, vähese radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse pärast kiirguskontrolli prügilasse. Vedelad radioaktiivsed jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, valatakse pärast kiirguskontrolli kanalisatsiooni.5(5)Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.
(1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud.2(2)Ravimeid ei eemaldata originaalpakendist. Ravimijäätmed (välja arvatud jäätmenimistus koodiga 180109 tähistatud) pakitakse plastkotti või ‑purki, mis omakorda pakitakse lukustatavasse kasti. Kastile märgitakse asutuse nimi ja kast tähistatakse sildiga “Ravimijäätmed”.3(3)Tsütostaatikumid pakitakse ja tähistatakse markeeringuga “Tsütostaatravimijäätmed”.4(4)Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.
(1) Elavhõbedajäätmed tekivad kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnest elavhõbedat sisaldavast reagendist. Ka amalgaamijäätmed on elavhõbedajäätmed.2(2)Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast‑ või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.3(3)Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.4(4)Pakend tähistatakse markeeringuga “Elavhõbedajäätmed”. Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus.5(5)Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.
(1) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid.2(2)Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud purunematusse, vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.3(3)Pakendile tuleb lisada markeering “Kemikaalide jäätmed” ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.4(4)Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas.5(5)Kemikaalide jäätmed tuleb anda käitlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.6(6)Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel ja vastavuses valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale.
(1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos või eraldi asuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:11) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitatavalt eraldi väljapääsuga hoonest;22) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema kütteta ja päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääseda närilisi ega putukaid;33) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;44) põranda ja seina liitekoht peab olema ümarnurk;55) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);66) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;77) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti;88) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.2(2)Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Veterinaar- ja Toiduameti esitatud nõuetele.
(1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.2(2)Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik.3(3)Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, ‑konteinerit või jäätmemahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud konteinerid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.4(4)Jäätmekäitluskoht vallas on:11) keskkonna- või jäätmejaam;22) ehitis või maa-ala, kus jäätmeid ümber laaditakse, töödeldakse, sorditakse või pakendatakse.
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.2(2)Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.3(3)Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.4(4)Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.5(5)Vallavalitsusel on õigus Keskkonnaametile teha ettepanekuid valla haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.6(6)Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või kompleksloas.
Jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse §120–128 ja pakendiseaduse §29–31 alusel.
Paragrahvis53 nimetatud alusel toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse §127 lõikes2 ja pakendiseaduse §33 nimetatud isikud.
(1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).2(2)Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.3(3)Vajaduse korral teeb käesoleva paragrahvi lõikes2 sätestatud kohustuse täitmiseks ettekirjutuse vallavalitsus. Kui saastaja ettekirjutust ei täida, võib ettekirjutuse teinud vallavalitsus ettekirjutuse täitmise tagamiseks rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras või väärteomenetluse korras.4(4)Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või vallavalitsuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib ettekirjutuse teinud isik rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(1) Käesoleva eeskirja rikkumisel kannab süüdlane vastutust vastavalt kehtivatele seadustele.2(2)Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostab Ambla Vallavalitsus ja valla keskkonnaspetsialist vastavalt eeskirja §-s2 antud pädevusele.
(1) Korraldatud jäätmeveo rakendamine algab pärast Jäätmeseaduse § 67 kohase korraldatud jäätmeveo hanke tulemusena selgunud jäätmevedajale Keskkonnaameti poolt jäätmeloa väljastamist.2(2)Ambla Vallavalitsus teavitab avalikkust jäätmehoolduseeskirja rakendamise algusest Ambla valla koduleheküljel, www.ambla.ee ja ajalehes Ambla Vallaleht.Õigusaktide kehtetuks tunnistamineTunnistada kehtetuks:11) Ambla Vallavolikogu 21. juuni 2007 määrus nr13 “Ambla valla jäätmehoolduseeskiri”.22) Ambla Vallavolikogu 25. augusti 2005 määrus nr9 “Ambla valla korraldatud jäätmeveo rakendamise kord”.
Määrus jõustub 01. juunil 2011.