(1) Käesolev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib suhteid veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutava ettevõtja (edaspidi vee-ettevõtja) ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud veekasutajate vahel Viiratsi valla territooriumil. (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Viiratsi vallas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.
Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: (1) arveldusperiood - veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve; (2) avalik veevõtukoht - ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega; (3) ehitis - hoone või rajatis; (4) fekaalid - kuivkäimlatest ja kogumiskaevudest väljaveetavad jäätmed; (5) heitvesi - kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi, samuti sademetevee kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademete- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi; (6) hoone - maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis; (7) kanaliseerimine - reovee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsioonitorustike kaudu; (8) kinnistu - kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus; (9) kinnistu kanalisatsioon - liitumispunktist kinnistu poole jäävad ehitised kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni; (10) kinnistu omanik, valdaja või korteriühistu - kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteriomanik ja korterihoonestusõiguse omanik või kuni nende kinnistamiseni ka krundi õiguspärane valdaja ning ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa kasutaja, samuti erastatavate elamute puhul kuni korteriühistu moodustamiseni kohustatud subjekt; (11) kinnistu veevärk - liitumispunktist kinnistu poole jäävad ehitised kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist; (12) klient - kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks; (13) liitumine - kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgiga ja/või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga veevarustuse ja/või reovee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks, mis toimub kinnistu omaniku või valdaja ja (ühisveevärgi – ja kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) omaniku või valdaja vahel sõlmitava lepingu alusel; (14) liitumispunkt - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi või -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga; (15) liitumistasu - tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ja/või kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga; (16) lubatud piirkontsentratsioon (LPK) - määratud normatiivsuurused, mida saasteainete kontsentratsioonid ühiskanalisatsiooni juhitavas reovees ei tohi ületada; (17) paisutuskõrgus - kõrgus, mille puhul on tagatud reovete äravool üleujutusriskita; (18) peakraan - viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki; (19) peatoru - ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reovee ärajuhtimine; (20) purgimine - tekkekohast äraveetavate reovete ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine; (21) rajatis - maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone; (22) reostus - vee omadusi halvendav saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsuse sisaldus vees; (23) reovesi - olmes või tootmises üle kahjutuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi: (24) reovee kanalisatsioon - rajatised ja seadmed ainult reovee kanaliseerimiseks; (25) sademetevee kanalisatsioon - rajatised ja seadmed sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee (tinglikult puhta heitvee) kanaliseerimiseks; (26) sisendustoru - kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini; (27) teenusleping - vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud müügileping kliendile veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügiks; (28) vaatluskaev - avatava luugi ja põhjas asuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul; (29) vee-ettevõtja - kohaliku omavalitsuse poolt määratud ettevõtja, kes osutab veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil; (30) vee või reovee mõõdusõlm - vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud vee- või reoveearvesti ja tema juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm; (31) vee või reovee mõõtekaev - kaev, kus asub vee- või reovee mõõtesõlm; (32) ühenduskraan - veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks; (33) ühendustoru - kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reovett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini; (34) ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK) - ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav; (35) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikki minek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja nende reovee ärajuhtimine või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond; (36) ühisvoolne kanalisatsioon - rajatised reovee, sademete- ja drenaaživee ning muu pinnaseja pinnavee ühiseks ärajuhtimiseks.
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendatus peab tagama Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavaga määratud alal kõigi kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja reovee ärajuhtimise. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ning nõuetekohase toimimise ja korrashoiu eest vastutavad omavalitsus, ÜVK omanik või valdaja ja vee-ettevõtja. (3) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub liituja ja vee-ettevõtja vahelise lepingu (edaspidi liitumisleping) alusel. (4) Ühisveevärgist vee võtmine, va. kahjutule kustutamiseks ning reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuslepingu (edaspidi teenusleping) alusel. (5) Liitumise eest maksab liituja vee-ettevõtjale volikogu poolt kehtestatud korras ja tingimustel liitumistasu ning ühisveevärgist võetud vee ja ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee eest maksab klient vallavalitsuse poolt kehtestatud hinna kohaselt vee-ettevõtjale tasu, kusjuures hinna reguleerimise korra kinnitab volikogu. (6) Sademetevee ärajuhtimise kinnistuväliseid ehitisi ja seadmeid (v.a. kuivendusdrenaaž) loetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaiks. (7) Vallavolikogu poolt volitatud isikutel on õigus kontrollida ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud ja ühendatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele. (8) Vee-ettevõtja ei tohi avalikustada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete ning vee kasutuse ja heitvee ärajuhtimise kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud käesolevas eeskirjas, samuti teistes antud valdkonna kohta käivates õigusaktides toodud nõuete rikkumisega või ohuga ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile. Avalikustada võib andmeid kliendi veetarvituse ja kanaliseeritava heitvee koguse ning selles sisalduvate reoainete kohta. (9) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust tekitatud kahju, sealhulgas parandustööde, vigastusega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suurus arvestatakse volikogu poolt volitatud isikute ja vee-ettevõtja poolt.
(1) Liitumispunkt määratakse ÜVK omaniku või valdaja poolt ning selle asukoht kirjeldatakse liitumislepingus ja teenuslepingus ning on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa, mis asub üldjuhul avalikult kasutataval maal kuni 1 meeter väljaspool kinnistu piiri, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Liitumispunktiks on: 1) veevärgil - peakraan; 2) kanalisatsioonitorustikul - ühendustorustiku kinnistupoolseim vaatluskaev. (2) Kui peatorud läbivad kinnistut, siis ühisveevärgiga liitumispunktiks on peakraan ja ühiskanalisatsiooniga liitumispunktiks on hargnemiskaev peatorul. (3) Kui kinnistu vee- või kanalisatsioonitorustik läbib teisi kinnistuid või on mitmel kinnistul osaliselt ühine, asub liitumispunkt avalikult kasutataval maa-alal enne esimese sellega piirneva kinnistu piiri, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole teisiti kokku leppinud.
(1) Teenusleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu teenusleping sõlmitakse, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Tähtajaline teenusleping sõlmitakse, kui toimub ajutine veekasutus ja/või reovee ärajuhtimine ning muudel lepingu poolte vahel kokkulepitud juhtudel. (2) Tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kliendil esitada vee-ettevõtjale avaldus ning käesolevast eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid. (3) Vee-ettevõtja esitab avaldajale teenuslepingu projekti 14 päeva jooksul pärast avalduse kättesaamist. (4) Teenusleping lõpetatakse: 1) kliendi taotlusel; 2) kinnistu omandi või valduse üleminekul teisele isikule. Sellisel juhul on klient kohustatud kirjalikult teatama teenuslepingu lõpetamisest vähemalt 14 päeva ette. Teenuse kasutamise jätkamiseks peab teine isik seitsme tööpäeva jooksul peale kinnistu omandamist esitama avalduse teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda vee kasutuse ja reovee ärajuhtimise teise isiku poolt omavoliliseks; 3) juhul, kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli vee andmine ja reovee ärajuhtimine lõpetatud; 4) juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast; 5) muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel; 6) kui veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamine kooskõlas seadusandlike aktidega ei ole võimalik. (5) Teenuslepingu lõpetamine vormistatakse kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata. (6) Teenuslepingu lõpetamisel sulgeb vee-ettevõtja vajadusel kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni. Sulgemiskulud tasub klient vee-ettevõtjale viimase poolt koostatud kalkulatsiooni alusel. (7) Käesoleva eeskirja alusel suletud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni taasühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tuleb kliendil sõlmida teenusleping käesoleva eeskirja kohaselt ning tasuda vee-ettevõtjale viimase poolt taasühendamiseks tehtud kulutuste eest. (8) Teenusleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omaniku, valdaja või korteriühistuga. Kinnistul vahetut ühendust mitteomavate veekasutajatega vee-ettevõtja lepinguid ei sõlmi. Neile vahendatakse teenuseid kliendiks oleva omaniku poolt vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. (9) Kui mitme kinnistu või kinnistute grupi veega varustamine ühisveevärgist ja reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni toimub nende kokkuleppel ühe teenuslepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid rajatisi ja seadmeid pärast liitumispunkti käsitletakse kui kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni.
(1) Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi ja kontrolli vastavalt sotsiaalministri poolt kehtestatud kvaliteedinõuetele. (2) Peatorus tagatav veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti volikogu poolt kehtestatud üldplaneeringute alusel, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõstmiseseadmetega ja omal kulul. Vee-ettevõtja tagab minimaalse veesurve liitumispunktis 2,0 baari. (3) Ühisveevärgi baasil ehitatud avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. (4) Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoid korraldatakse vastavalt omavalitsuse ja veeettevõtja vahel sõlmitud lepingule. Tuletõrjehüdrante kasutab päästeteenistus kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid veeettevõtja loal teenuslepingu alusel, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks. (5) Sisendustorul asuva tuletõrjehüdrandi tehnilise korrasoleku ja plommide olemasolu eest vastutab klient. (6) Sisendustorul ei tohi olla vee-ettevõtjaga kooskõlastamata veevõttu võimaldavat ühendust. (7) Klient peab sisendustoru kontrollimiseks ja remondiks hoidma selle kohal oleva maa-ala juurdepääsetavana. (8) Sisendustoru nähtava lekke avastamisel või vastava kahtluse tekkimisel peab klient sellest koheselt teatama vee-ettevõtjale, vastasel korral samastatakse juhus omavolilise veekasutusega ja veearvestus toimub eeskirja § 9 lg 3 alusel. (9) Eeskirja § 6 lg 6 ja 7 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja ja vallavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule, eeskirja § 6 lg 8 nõuete eiramisel kliendi poolt või lekke ilmnemisel sisendustorust, koheselt ilma eelteateta.
(1) Kanalisatsiooni jaotatakse: 1) reoveekanalisatsioon, mis on ettenähtud reovee ärajuhtimiseks; 2) sademetevee kanalisatsioon, mis on ettenähtud sademete- ja drenaaživee, muu pinnase- ja pinnavee ning muu tinglikult puhta reovee ärajuhtimiseks; 3) ühisvoolne kanalisatsioon, mis on ettenähtud reovee ja sademetevee ühiseks ärajuhtimiseks. (2) Torude paigalduskõrgus (-sügavus) liitumispunktis ja reovee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega. Kui paisutuskõrgus ei ole projektiga määratletud, loetakse selleks kinnistu kanalisatsiooni ja ühiskanalisatsiooni liitumispunktis oleva vaatluskaevu kaanest 10 cm võrra kõrgem tase. Kui see ei taga kinnistult reovee isevoolset või üleujutusriskita ärajuhtimist, tuleb reovee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpoolasuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja omal kulul. (3) Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab veeettevõtja, välja arvatud eeskirja § 7 lg (2), § 13 lg 8 ja 9 toodud juhtudel. (4) Reovett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vee-ettevõttega vastavat lepingut omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja. (5) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta selle rajatisi ja on puhastusseadmetes puhastatav. Klientide reovee ärajuhtimise teenuse hinnalisandi gruppidesse jaotamise juhendis toodud reovee baaskontsentratsioonidest suurema reostuse puhul võib linnavalitsus kehtestada kliendi poolt ärajuhitava reovee reostumusest olenevad reovee ärajuhtimise teenuse baashinnale lisanduvad hinnalisandi grupid. Seejuures arvestatakse olemasolevaid puhastusseadmeid, reoainete mõju puhastusprotsessile ja ühiskanalisatsioonirajatistele, ühiskanalisatsiooni teenindava personali tööohutust, keskkonna- ja tervisekaitse nõudeid. (6) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett, mis sisaldab vastavates Eesti Vabariigi normatiivaktides märgitud ohtlikke aineid, samuti reovett, mis sisaldab: 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 2) torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid; 3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase; 4) radioaktiivseid aineid; 5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust; 6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; 7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid. (7) Kanaliseeritava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40° C ja pH madalam kui 6,0 ning kõrgem kui 9,0. (8) Klientide poolt ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi jagatakse reoainete sisalduse kontrollimise tõhustamiseks reostusnäitajate kontsentratsioonide järgi reostusgruppidesse. Reovett, mille reostusnäitajate kontsentratsioon ületab alljärgnevas tabelis toodud piirväärtust, ühiskanalisatsiooni lasta ei tohi (Viiratsi Vallavolikogu 20.12.2012.a määrusega nr 76-jõust 25.12.2012.a). Reostusnäitajad Mõõtühik Reostusgrupid Piirväärtus I II III Hõljuvaine mg/l kuni 300 301-700 701 - 1300 1300 BHT7 mgO2/l kuni 250 251-600 651 - 1400 1400 Naftasaadused mg/l kuni 1,0 1,1-3,0 3,1 - 10,0 10,0 Üldfosfor mg/l kuni 2,0 2,1-10,0 10,1 - 30,0 30,0 Üldlämmastik mg/l kuni 15,0 15,1-50,0 50,1 - 150,0 150,0 KHT mgO2/l 2400 Rasvad mg/l 80,0 (9) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reoainesisalduse määrab vee-ettevõtja regulaarselt või pisteliselt võetud reoveeproovide alusel. Regulaarseid ja pistelisi proove võetakse tootmisega seotud reoveest. Olmereoveest võetakse proove pisteliselt. (10) Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määrab kokkuleppel kliendiga vee-ettevõtja. Kui sobivat proovivõtukohta ei ole, peab klient selle vee-ettevõtja juhiste kohaselt rajama. Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalasule. (11) Regulaarse proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning reoainesisalduse näitajad määrab vee-ettevõtja reostuse iseloomust ja vooluhulgast lähtuvalt. (12) Proovi võtab kliendi esindaja juuresolekul vee-ettevõtja ja vee reoainesisalduse määrab akrediteeritud laboratoorium. (13) Vee reoainesisalduse iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja reovee kohtpuhastitega. (14) Juhul kui § 7 lg 8 nimetatud saastenäitajad või ohtlike ainete kontsentratsioonid ületavad lubatud normatiive, rakendatakse ettekirjutusi või trahve kooskõlas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusega. (15) Klient on kohustatud vee-ettevõtjat teavitama teda kinnistult ärajuhitava reovee saasteainetest ja nende kontsentratsioonidest ning tema kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ainetest, mida ei tohi eeskirja § 7 lg 6 kuni §7 lg 8 alusel ühiskanalisatsiooni juhtida, kuid milledel võib olla teoreetiline võimalus kuidagi sinna sattuda. (16) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul, kui vee-ettevõtjaga ei ole kokku lepitud teisiti. (17) Reovee ärajuhtimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis hüdraulilisi või reostuslikke löökkoormusi. (18) Klient on vastutav oma kinnistult ühiskanalisatsiooni juhitava reovee saasteainete ja ohtlike ainete kontsentratsioonide eest.
(1) Mistahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepinguta või teenuslepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks. (2) Omavolilise ühenduse ilmsiks tulekul: 1) koostatakse linnavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt ning ühendus kuulub vee-ettevõtja poolt kohesele sulgemisele; 2) kliendil või kinnistu omanikul, kelle tarbeks ühendus tehti tuleb vee-ettevõtjale tasuda selle ühenduse kaudu võimaliku tarbitava vee eest, mida arvestatakse vastavalt eeskirja § 9 lg 3, 4 ja 8 toodud arvestuskorrale ning lisaks tasuda kulud ühenduse sulgemise ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju eest. (3) Omavolilise ühenduse kestvus arvutatakse ajast, mil ühendus tehti, kuid mitte üle 183 päeva, tuletõrjehüdrantide puhul kuni 30 päeva. (4) Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust.
(1) Omavoliliseks veekasutuseks ja/või reovee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit, mille korral: 1) puudub vee-ettevõtjaga vastav leping; 2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemidele ning vee- või reoveemõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskirjaga lubatud eemaldamised; 3) vee-või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud; 4) kinnistu veevärgile enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus; 5) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus või muu kaevu kaudu reovee purgimine ühiskanalisatsiooni; 6) vee- või reoveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud, arvesti on omavoliliselt eemaldatud; 7) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata; 8) klient kasutab vee-ettevõtja loata tuletõrjehüdrandist vett mitte kahjutule tõrjumisel või teistel päästetöödel; 9) klient ei teavita vee-ettevõtjat sisendustoru nähtavast lekkest. (2) Omavolilise veekasutamise ja reovee ärajuhtimise ilmnemisel koostatakse ülevaatust teinud vallaavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt ning kinnistule vee andmise ja reovee ärajuhtimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik. (3) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel määrab vee-ettevõtja võimaliku tarbitud vee koguse, arvutades selle ühendustoru läbilaskevõime järgi arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes 1,0 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse tasu kanalisatsiooni teenuse kasutamise eest. Arvestustes kasutatakse omavolilise veekasutuse avastamise momendil kehtivaid hindu vee võtmise ja reovee ärajuhtimise teenuse eest. (4) Omavolilise reovee ärajuhtimise ilmnemisel määratakse võimalik tarbitud reovee kogus: 1) ühisveevärgist saadava vee puhul arvestatava perioodi jooksul veearvesti järgi tarbitud vee koguse alusel; 2) muust veeallikast saadud vee puhul arvestusega kuni 3 m³/d; 3) sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimisel reoveekanalisatsiooni vastavalt eeskirja § 10 lg 5 p. 2 toodud arvestuskorrale; 4) vaatluskaevu kaudu toimuva reovee või fekaalide purgimise korral vastavalt eeskirja § 8 lg 4. (5) Omavolilise veekasutuse ja reovee ärajuhtimise kestvus arvutatakse päevani, millal vallavolikogu volitatud ametiisik võis veenduda omavolilise veekasutuse ja reovee ärajuhtimise puudumises, kuid mitte üle 183 päeva tagasi. (6) Eeskirja § 9 lg 3 ja 4 toodud võimaliku omavolilise veekasutuse ja/või reovee ärajuhtimise kogust võib vee-ettevõtja, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest, vähendada. (7) Kui omavoliline veekasutamine ja reovee ärajuhtimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine ja kinnistu reovee ärajuhtimine, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti. (8) Omavolilise veekasutuse ja vee ärajuhtimise juhtudel, mis ei mahu eeskirja § 9 lg 3 ja 4 toodu alla, määratakse võimaliku omavolilise veekasutuse ja/või reovee ärajuhtimise kogus vee-ettevõtja poolt volikogu volitatud isiku tehniliste arvestuste alusel. (9) Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta eeskirja § 6 lg 4 ja 8 toodud juhtumeid, tingimusel kui peeti kinni samas toodud nõuetest. Plommide tagasipaigalduse kulud eeskirja § 12 lg 8 toodud juhtudel kannab klient.
(1) Kinnistu veevärk peab olema ehitatud vastavalt vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele, kinnistu veevärgi projekteerimise normidele ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks välditud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral). ÜVK torustikud ja veemõõdusõlmed peavad olema kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru sinna sattumise eest. Ühendusi, mis eeltoodut ei võimalda, loetakse keelatud ühendusteks. (2) Keelatud ühendusteks on: 1) ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest; 2) kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega, kõrgsurveseadmetega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid; 3) ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademetevee kanalisatsiooni; 4) ühendused, mis võimaldavad sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni. (3) Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostatakse ülevaatust teostanud linnavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt ning keelatud ühendus likvideeritakse kliendi kulul. (4) Kui kliendi poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitatakse sellest tulenevad kahjud kliendi poolt. (5) Eeskirja § 10 lg 2 kohaste keelatud ühenduste ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale: 1) eeskirja § 10 lg 2 p. 3 toodud juhul vastavalt eeskirja § 9 lg 4 p.1 toodud arvestuskorrale; 2) eeskirja § 10 lg 2 p.4 toodud juhul iga sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt reoveekanalisatsiooniga (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus jne.) summas, mis vastab 1m³ reovee ärajuhtimise teenustasule päevas. (6) Eeskirja § 10 lg 5 toodud juhtudel kasutatakse maksenõude arvutustes vastava tarbijagrupi reovee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestvus määratakse eeskirja § 8 lg 3 kohaselt.
(1) Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja poolt antud tehnilistele tingimustele ja teenuslepingule. (2) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul. (3) Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp. (4) Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja kliendi kohustused. (5) Kui vesi saadakse ühisveevärgist, paigaldab vee-ettevõte teenuste tähtajalise lepingu taotlejale veekasutuse üle arvestuse pidamiseks taotleja kulul veemõõtesõlme, mille säilivuse eest vastutab taotleja.
(1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti õigusaktide alusel vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetega. (2) Klient on kohustatud: 1) tagama kinnistu veevärgi- ja kanalisatsioonitorustikele juurdepääsetavuse, nende korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale eeskirjale, samuti teistele selle kohta käivatele nõuetele; 2) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine; 3) tagama vallavolikogu volitatud isikutele juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile. (3) Klient peab vastavalt linna heakorra eeskirjale hoidma puhtana oma kohusterritooriumil ja kinnistul olevad hüdrandikaevud, peakraani luugid, hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele ning hoolitsema tuletõrjehüdrantide ja peakraani luugi säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust koheselt teatama vee-ettevõtjale. (4) Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud sulgeda oma kinnistu peakraan, teatades sellest koheselt vee-ettevõtjale ja vastutades vastavalt § 3 lg 9, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõtesõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus. (5) Vee-ettevõtjal on õigus kooskõlastatult kliendiga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või heitvee ärajuhtimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju. (6) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida: 1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant; 2) vee- või reoveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem; 3) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur; 4) kanalisatsioonitorustiku sulgur. (7) Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest, vastasel korral võib lugeda seda omavoliliseks veekasutuseks ja/või heitvee ärajuhtimiseks. (8) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta: 1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga; 2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul peale plommi eemaldamist.
(1) Vee andmine ja reovee ärajuhtimine toimub pidevalt, kui kliendiga sõlmitud teenuste kasutamise lepingus pole ette nähtud teisiti. (2) Vee andmise ja reovee ärajuhtimise katkestamine või piiramine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduses, veeseaduses ja muudes seadusandluses ettenähtud juhtudel. (3) Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata katkestada või piirata vee andmine klientidele või reovee ärajuhtimine neilt: 1) loodusõnnetuse korral; 2) energiavarustuse katkemisel; 3) veevärgi või kanalisatsiooni rajatise avarii korral; 4) vajadusel suurendada vee andmist tulekahjukohtadele; 5) kui ilmneb omavoliline või keelatud ühendus ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga; 6) kliendi tegevuses on näha ohtu ühisveevärgile või teistele klientidele. (4) Vee-ettevõtjal on õigus etteteatamisel ajutiselt katkestada vee andmine või piirata seda, kui see on vältimatu ühisveevärgi- või kanalisatsiooniseadmete ja -torustike remondiks ning ühendustöödeks. Vee-ettevõtja on kohustatud linnavalitsuse poolt määratud teabevahendite kaudu informeerima kliente eelseisvast vee andmise katkestamisest vähemalt kolm päeva ette. (5) Kui vee andmise katkestamine toimus vee- või kanalisatsioonirajatiste avarii või nende remondi tõttu, peab vee-ettevõtja tagama väljalülitatud klientidele ajutise veevõtu võimaluse juhul kui katkestuse kestvus ületab § 13 lg 4 kirjeldatud tööde korral 24 tundi ja avariiliste tööde korral 8 tundi. (6) Vee-ettevõtjal on õigus peale kirjalikus hoiatuses esitatud nõuete tähtajaks täitmata jätmist peatada kliendile vee andmine või temalt heitvee ärajuhtimine kas osaliselt või täielikult: 1) kui klient on jätnud lepingu või käesoleva eeskirja alusel esitatud arve tähtajaks tasumata; 2) kui klient ei võimalda vee-ettevõtja esindajal kontrollida ja/või vahetada veearvestit ja/või panna plomme; 3) vee-ettevõtja või linna volikogu poolt volitatud isiku poolt tehtud käesolevast eeskirjast tulenevate ettekirjutuste mittetäitmisel; 4) kui klient ei võimalda käesoleva eeskirja § 3 lg 7 ja § 12 lg 2 p 3 täitmist. (7) Vee andmist ja reovee ärajuhtimist jätkatakse pärast peatamispõhjuste likvideerimist ja sulgemis- ja avamiskulude tasumist vee-ettevõtjale. (8) Juhtudel, millised on kirjeldatud § 13 lg 3 p.1, 5 ja 6 ning § 13 lg 6 ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. (9) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja reovee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutustest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatust jõust või kliendi tegevusest tingitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii tulemusena. (10) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise katkemisel teostab kliendi veega varustamist ja reovee ärajuhtimist vee-ettevõtja vastavalt vallavalitsuse korraldustele.
(1) Kinnistu veevärk, mis on ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega. (2) Kinnistu piires ühisveevärgist tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõtesõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal. (3) Veemõõdusõlm peab asuma reeglina hoones kohe peale sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõtekaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule. (4) Veemõõdusõlme võib paigutada vee-ettevõtja otsusel veemõõtekaevu kui: 1) hoones puudub selleks võimalus; 2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks tagatud veearvesti korrasolek; 3) sisendustoru osutub pikemaks kui 30 m; 4) sisendustoru varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu. (5) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi poolt paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. (6) Võimalused nii veearvesti nõuetekohaseks paigaldamiseks veemõõdusõlme kui ka selle hooldamiseks ning vajadusel ka mõõtekaevu olemasolu peab tagama klient, võttes vee-ettevõtjalt selleks eelnevalt tehnilised tingimused. Nõuetekohase mõõdusõlme väljaehitamisest ja amortiseerunud veemõõdusõlme remontimisest keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigus teenuslepingut mitte sõlmida või olemasolev teenusleping peatada. (7) Peale veearvesti paigaldamist koostatakse akt veearvesti ja mõõdusõlme juurde kuuluvate arvesti- ja toru armatuuriplommide üleandmise-vastuvõtmise kohta, mille alusel klient vastutab nende säilivuse eest. (8) Klient peab tagama: 1) veearvesti ja plommide säilimise vigastamatuna, kaitsmise vandalismi, külmumise ning ülekuumenemise eest; 2) veemõõdusõlme ruumi või veemõõtekaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse; samuti ruumi valgustatuse; 3) veemõõdusõlme paigaldatud armatuuri töökorras oleku; 4) veemõõdusõlme lähima ümbruse korrasoleku ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks. (9) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja, kuid sellega seotud kulud tasub klient. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendab arvesti vee-ettevõtja omal kulul. (10) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemist või arvesti ja veemõõdusõlme plommide riknemisest, kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust mitte kinnipidamisel võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja § 9 lg 3 toodud võimaliku veetarbimise arvestuse metoodikat. (11) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab taatlemis- ja vahetuskulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja. (12) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõdusõlme plomme.
(1) Kliendi veetarvitust mõõdetakse veearvestiga. (2) Ühekordsed veetarvitused ilma veemõõdusõlme arvestit läbimata (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele. (3) Veearvesti tehnilise rikke korral või lubatust suurema mõõtevea puhul, kui klient ei ole nende esinemises süüdi, arvestatakse tarbitud vett keskmise ööpäevase tarbimise järgi. (4) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtjapoolt kehtestatud korrale kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega. (5) Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks ja teisteks päästetöödeks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades kokkulepitud tähtajaks vee-ettevõtjale sellekohased andmed. (6) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest, sh tuletõrjemahutite täitmine, tasub klient veearvesti näidu või vee-ettevõtja kuluarvestuse järgi üldistel alustel.
(1) Reovee mõõdusõlmega varustatakse kinnistud eeskirja § 17 lg 1 ja 2 toodud juhtudel. (2) Reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele. (3) Reovee mõõdusõlme ehitab ja paigaldab arvesti klient omal kulul. (4) Reovee mõõdusõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta. Mõõdusõlme hooldust ning reoveearvesti taatlust korraldab ja kulud kannab klient. (5) Reovee mõõdusõlme puhul tuleb samaselt veemõõdusõlmega kinni pidada eeskirja § 14 lg 9 toodud nõuetest. (6) Reoveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale.
(1) Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega, kui vee-ettevõtja ja klient ei lepi kokku teisiti või mõõdetakse eraldi reoveearvestiga. Reovee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib (2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, mõõdetakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõtesõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient. Mõõdusõlmed peavad vastama vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele, Mõõteseadusele ja sellest tulenevatele õigusaktidele ning olema enne kasutuselevõtmist ja hooldusega seotud toiminguid esitatud vee-ettevõtjale ülevaatuseks ja plommimiseks. (3) Reoveearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvutatakse ärajuhitud reovee kogus tarvitatud vee koguse järgi kui ei ole kokku lepitud teisiti. (4) Klient on kohustatud lubama vee-ettevõtja või volikogu poolt volitatud isikute esindajale juurdepääsu reoveearvestile viimase korrasoleku kontrollimiseks. (5) Ühekordne reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni juhul, kui kasutatakse vett, mis ei ole mõõdetud (läbipesu, katsetuse jms), arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele. (6) Sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kogus määratakse vee-ettevõtja ja volikogu poolt volitatud isiku poolt tehniliste arvestuste alusel või mõõdetakse.
(1) Klient on kohustatud vee-ettevõtjale tema poolt kasutatud teenuse eest tasuma vastavalt arvel näidatud tähtajale. (2) Arveldamine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest sh. vee- (reovee-) arvesti näidu registreerimine ja näidu teatamine vee-ettevõtjale toimub vastavalt teenuslepingule. (3) Näidu mitteteatamisel teenuslepingus sätestatud tähtajal on vee-ettevõttel õigus esitada arve eelneva tarbimise alusel arvestatud kogusele. (4) Kasutatud vee ja ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega. (5) Vee-ettevõtja väljastab arve vähemalt 14 päeva enne maksetähtaega. (6) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus. (7) Pretensioon arve õiguse kohta tuleb esitada kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab vee-ettevõtja läbi 10 päeva jooksul nende kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse klienti kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse kliendile või arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks.
(1) Enne käesoleva eeskirja jõustumist kehtinud vallavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. (2) Käesoleva eeskirja rakendamisel kliendi ja vee-ettevõtja vahel tekkivad lahkarvamused lahendatakse läbirääkimiste teel õigusaktidega sätestatud korras.Eeskirja aluseks on Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus.[Käesolevast tekstist välja jäetud]