(1) Nõo vald (edaspidi: vald) kui kohalik omavalitsusüksus juhindub omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmisel põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest, sealhulgas käesolevast põhimäärusest.2(2)Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja põhimääruse alusel kehtestatud korras oma pädevuse piires Nõo Vallavolikogu (edaspidi: volikogu), volikogu esimees, Nõo Vallavalitsus (edaspidi: vallavalitsus) ja vallavanem või nende poolt volitatud isikud.3(3)Nõo valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse Nõo valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ja valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord.
Nõo valla elanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistri järgi püsiv elukoht Nõo vallas.
Nõo valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja valimisseadustele.
(1) Nõo valla piir määratakse ja tähistatakse õigusaktidega sätestatud korras ning kantakse riigi maakatastri kaardile.2(2)Valla piiride muutmine on võimalik kooskõlas seadusega pärast elanike arvamuse väljaselgitamist Nõo vallas rahvahääletuse läbiviimise korra alusel. Antud otsus tehakse volikogu koosseisu häälteenamusega.3(3)Nõo valla administratiivkeskus asub Nõo vallamajas, mille asukoht on Nõo alevikus, Voika tn 23.
Nõo valla territoorium jaguneb küladeks ja alevikeks, mille nimed ja lahkmejooned on kantud katastrikaardile.
(1) Nõo valla sümbolid on vapp ja lipp.2(2)Valla vapp koosneb sinisest kilbist, mille alumisest servast tõuseb kiriku hõbedane viiluväli koos torniga, saatena kaks kaheksaharulist kuldset tähte.11) Nõo valla vappi kasutatakse valla vapipitsatil, samuti valla ametlikel trükistel ja suveniiridel. Valla vapi kasutamine kujunduselemendina, reklaamidel, toodetel jne on lubatud ainult vallavalitsusega kooskõlastatult.3(3)Valla lipul on sinisel taustal kujutatud valla vapp.11) Nõo valla lipp on heisatud alaliselt koos Eesti lipuga Nõo vallamaja ees.22) Valla lippu kasutatakse valla sümbolina riigipühade ja riiklike tähtpäevade tähistamisel, vallavalitsuse hallatavate asutuste pidulikel sündmustel, vallakodanike austamisel ja muudel vallavalitsusega kooskõlastatud juhtudel.33) Nõo valla lippu võib heisata koos Eesti lipuga lipupäevadel ja kooskõlas Eesti lipu seaduse nõuetega. Lipupäeval heisatud valla lipp Eesti lippu ei asenda.44) Nõo valla lippu võib heisata koduvalla tähisena isiklikel, perekondlikel või kollektiivsetel pidulikel sündmustel.55) Nõo valla lippu kujutavate vimplite ja muude toodete valmistamine ja kasutamine peab olema kooskõlastatud vallavalitsusega.66) Kasutatav valla lipp peab olema puhas ja terve, kõlbmatuks muutunud lipp hävitatakse sündsal viisil.4(4)Vallal on tänukiri, mis kujundatakse kasutades valla sümboolikat.5(5)Tänukirja väljaandmise otsustab vallavalitsus.6(6)Nõo valla vapi ja lipu värvidena kasutatakse:11) sinine – Pantone Process Blue C;22) kuldne – Pantone Process Yellow C.
(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.2(2)Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu oma otsusega.3(3)Volikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitlusi või –hääletusi.4(4)Volikogu määrab kindlaks oma struktuuri ja töökorra.5(5)Valla valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste teatavakstegemist. Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimisteni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.6(6)Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise kooseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.
(1) Volikogu tööd juhib ja volikogu esindab volikogu esimees.2(2)Volikogu töötab täiskoguna istungitel ja komisjonide kaudu.3(3)Volikogu ja tema komisjonide tehnilise teenindamise tagab vallakantselei.4(4)Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu töökorraldus määratletakse volikogu töökorras.
(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.2(2)Volikogu liige juhindub oma tegevuses seadustest, valla põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.3(3)Volikogu liikme tegevus on avalik.4(4)Volikogu liikmel on õigus:11) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu istungi päevakorda;22) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele või nimetatavatele kohtadele;33) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid;44) kuuluda komisjonide ja töörühmade koosseisu;55) esineda volikogu istungil ettekandega, sõnavõtuga, avaldusega, repliigiga ja esitada küsimusi;66) esitada arupärimisi volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele;77) saada tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel.5(5)Volikogu asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele seaduses sätestatud korras määratud isik.6(6)Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise päevast.
(1) Volikogu uue koosseisu esimesel istungil korraldab volikogu esimehe valimised valla valimiskomisjon.2(2)Volikogu esimehe valimiseks esitavad volikogu liikmed volikogu esimehe kandidaadid.3(3)Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 10 minutilise sõnavõtuga.4(4)Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni.5(5)Volikogu valib avalikul hääletamisel volikogu liikmete hulgast kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete seast esimehe ja sekretäri.6(6)Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletustulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.7(7)Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.8(8)Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl.9(9)Valimistulemus vormistatakse volikogu uue koosseisu esimesel istungil valimiskomisjoni otsusega, muudel juhtudel volikogu otsusena.10(10)Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat.11(11)Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui teises hääletusvoorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid ja uue valimise tulemus kinnitatakse volikogu koosseisu häälteenamuse saamise korral. Volikogu koosseisu häälteenamuse mittesaavutamisel esitatakse uued kandidaadid järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe.
Volikogu esimees:11) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;22) esindab või volitab teisi isikuid esindama volikogu talle seadusega, seaduse alusel antud õigusaktide, sealhulgas käesoleva põhimääruse ning muude volikogu õigusaktidega antud pädevuse piires;33) kirjutab alla volikogu poolt antud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist;44) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra kavandi;55) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg;66) korraldab volikogu poolt antud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;77) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid.
(1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.2(2)Salajane hääletamine ja hääletamistulemuse kindlakstegemine toimub käesoleva põhimääruse § 10 sätestatud korras.
Volikogu aseesimees:11) täidab volikogu esimehe äraolekul tema ülesandeid;22) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud ülesandeid vastavalt volikogu ja volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.
(1) Juhul, kui volikogu esimees ei saa istungil oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu või muul põhjusel, määrab ta suulises vormis aseesimehe enda asendajaks.2(2)Kui ka volikogu aseesimehel pole võimalik istungil volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige.3(3)Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma nimetuse volikogu struktuuris lisades sellele sõnad „volikogu esimehe ülesannetes“.4(4)Esindusülesannete täitmisel asendab volikogu esimeest aseesimees või volikogu esimehe poolt määratud volikogu liige.
(1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide ülesandeks on volikogu poolt lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, vajadusel volikogu õigusaktide algatamine ning eelnõude koostamine, arvamuse andmine volikogu määruste ja otsuste eelnõude kohta ning volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine.2(2)Komisjoni töövormiks on koosolek. Koosoleku kutse koos esialgse päevakorraga peab olema komisjoni liikmetele kättesaadav vähemalt kaks tööpäeva enne koosolekut.3(3)Komisjon juhindub oma töös seadustest, neist tulenevatest õigusaktidest, volikogu õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest ja volikogu töökorrast.4(4)Komisjon kinnitatakse antud valimisperioodiks.
(1) Komisjonide esimehed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse poolthäälteenamusega komisjoni esimehe esildise alusel. Vähemalt pooled komisjoni liikmed peavad olema volikogu liikmed. Vähemalt üks komisjoni liige peab olema vallavalitsuse esindaja. Komisjoni liikme volitused algavad ja lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel.2(2)Valimised toimuvad käesoleva põhimääruse § 10 sätestatud korras.3(3)Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda.4(4)Ajutise komisjoni moodustamisel volikogu:11) määrab komisjoni moodustamise aluse, eesmärgi ning tegevuse valdkonna;22) valib komisjoni esimehe volikogu liikmete hulgast;33) kinnitab komisjoni esimehe ettepanekul komisjoni koosseisu;44) määrab tegevusperioodi.
(1) Komisjoni esimees:11) juhib komisjoni tööd;22) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra, kusjuures komisjoni esimehel on õigus võtta lisaks volikogu esimehe poolt määratutele komisjoni menetlusse teisi eelnõusid;33) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;44) kutsub kokku komisjoni koosoleku;55) otsustab, keda kutsuda osalema külalisena komisjoni koosolekul;66) juhatab komisjoni koosolekut;77) korraldab komisjoni koosolekute protokollimise;88) annab vähemalt kord aastas komisjoni tööst volikogule aru;99) kirjutab alla komisjoni poolt koostatavatele ja väljastatavatele dokumentidele.2(2)Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni esimehe määratud komisjoni liige.3(3)Komisjoni esimehe tagasiastumisel, volikogu poolt vabastamisel, umbusalduse avaldamisel, volikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel või muul põhjusel lahkumisel valib volikogu komisjoni uue esimehe volikogu liikmete hulgast. Komisjoni esimees esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu.
(1) Volikogu alatine komisjon:11) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;22) algatab volikogu õigusaktide eelnõusid;33) annab arvamusi ja võib teha muudatusettepanekuid talle läbivaatamiseks antud õigusaktide eelnõude kohta;44) teeb volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta.2(2)Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees.3(3)Komisjonil on õigus:11) kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha vallakantseleile taotlusi ekspertiisi tellimiseks;22) saada vallavalitsuselt komisjoni tööks vajalikke õigusakte, dokumente ja teavet.4(4)Komisjoni otsustused valla õigusaktide andmisel on volikogule soovituslikud.
(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni liikmete arvu otsustab volikogu enne revisjonikomisjoni valimist.2(2)Revisjonikomisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel.3(3)Revisjonikomisjoni liikmed valitakse pärast revisjonikomisjoni esimehe valimist eraldi hääletuse teel. Hääletamise ajal on igal volikogu liikmel sama palju hääli kui on valitavaid revisjonikomisjoni liikmeid. Revisjonikomisjoni liikmeteks saavad enim hääli saanud kandidaadid. Võrdse häältearvu korral langetatakse otsus liisu heitmise teel.4(4)Valimistulemused vormistatakse ühe otsusena.5(5)Ühe liikme volituste lõppemisel valitakse kogu revisjonikomisjon uuesti.
(1) Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas tööplaani alusel või volikogu ülesandel:11) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;22) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele;33) vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust;44) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;55) vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.2(2)Revisjonikomisjon koostab revisjoniakti ja teatab sellega avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest vallavalitsusele. Vallavalitsus tagastab kümne päeva jooksul revisjoniakti koos omapoolsete seisukohtade ja abinõude plaaniga revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuste tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.3(3)Revisjonikomisjonil on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente.4(4)Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud sisekorraeeskirju ja teisi kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte.5(5)Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.
(1) Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, vallavalitsusele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele või revisjonikomisjoni liikmele algatatakse, kui seda nõuab vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust.2(2)Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, ja volikogu otsuse eelnõu esitatakse vallasekretärile vähemalt 7 päeva enne volikogu istungit. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. Kui algatus umbusalduse avaldamiseks tehakse volikogu istungil, lülitatakse umbusalduse avaldamise küsimus volikogu järgmise istungi päevakorda.3(3)Umbusalduse avaldamise eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Volikogu liige võib esitada ettekandjale kuni kaks küsimust.4(4)Isik, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud või kui umbusaldus on esitatud vallavalitsuse suhtes, siis selle esindaja, võib esineda omapoolse ettekandega. Volikogu liige võib esitada ettekandjale kuni kaks küsimust.5(5)Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale.6(6)Pärast lõppsõna ärakuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(1) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele.2(2)Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleile, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises märgitakse sellele vastamise viis.3(3)Arupärimisele vastamise viisideks on:11) suuline vastus volikogu istungil või22) kirjalik vastus või33) suuline vastus volikogu istungil ja kirjalik vastus.4(4)Kirjalik vastus arupärimisele tuleb esitada vallakantseleile 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates. Vallakantselei edastab vastuse viivitamata arupärimise esitajale. Kirjalik vastus tehakse volikogu istungi ajal teatavaks kõikidele volikogu liikmetele.5(5)Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu järgmise korralise istungi päevakorda.6(6)Arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal õigus esitada iga arupärimise küsimuse kohta kaks täpsustavat küsimust.
(1) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks.2(2)Vallavanemaks võib valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on sobilik täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus.3(3)Vallavanema valimine viiakse läbi käesoleva põhimääruse § 10 sätestatud korras.
(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus – esitada volikogule ettepanek vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu ning vallavalitsuse liikmete kinnitamise kohta.2(2)Vallavanem:11) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd;22) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusele ja käesoleva põhimäärusega antud pädevusele.33) Seadustes ja teistes õigusaktides ettenähtud juhtudel võib vallavanem volitada teisi isikuid esindama valda või vallavalitsust;44) sõlmib vallavalituse nimel lepinguid;55) korraldab vallavalitsuse nimel sõlmitud lepingute täitmise;66) avab, käsutab ja kasutab valla nimel pangakontosid või volitab selleks teisi isikuid;77) annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;88) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;99) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse struktuuri kinnitamiseks;1010) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;1111) võtab teenistusse ja vabastab teenistusest vallavalitsuse teenistujad;1212) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu vallavalitsuse abiteenistujatega ning vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidega;1313) täidab muid talle seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega pandud ülesandeid.
(1) Vallavanemat asendab tema äraolekul vallavanema poolt käskkirjaga määratud vallavalitsuse liige.2(2)Vallavanema äraolekul lähevad kõik vallavanema õigused ja kohustused üle vallavanema asendajale.3(3)Vallavanemat asendav vallavalitsuse liige kirjutab dokumentidele alla oma ametinimetuse ja lisab „vallavanema ülesannetes“.4(4)Vallavanem lubatakse puhkusele ja õppepuhkusele ning suunatakse lähetusse vallavalitsuse korraldusega.
(1) Vallavalitsus on omavalitsusüksuse täitevorgan, mis lahendab Nõo valla kui omavalitsusüksuse pädevusse seaduste ja volikogu määruste ning otsustega antud ülesandeid.2(2)Oma ülesandeid teostab vallavalitsus õigusaktide, õigustloovate aktide, järelevalve ja elanike kaasamise kaudu.3(3)Vallavalitsus teostab järelevalvet vallavalitsuse hallatavate asutuste tegevuse üle.4(4)Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja volikogu poolt kinnitatud vallavalitsuse liikmed.
(1) Pärast vallavalitsuse liikmete arvu kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem volikogule ettepaneku vallavalitsuse moodustamiseks. Kõigi vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes ettepanekus, millele lisatakse kandidaatide kirjalikud nõusolekud.2(2)Eelnõu arutamise eel teeb vallavanem kuni 5 minutise ettekande, tutvustades uue vallavalitsuse koosseisu ja vajadusel põhjendades oma ettepanekut.3(3)Vallavalitsuse kinnitamise otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälteenamusega.4(4)Kui mõni vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel.5(5)Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse moodustamise päeval. Kui vallavanem esitab vähem vallavalitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud vallavalitsuse liikmete arv, saab vallavalitsus oma volitused, kui on kinnitatud üle poole vallavalitsuse koosseisust.6(6)Volikogu kinnitab vallavalitsuse vallavanema volituste ajaks.7(7)Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega:11) tema tagasiastumisel;22) vallavanema ettepanekul;33) temale volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;44) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;55) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;66) tema surma korral;77) vallavalitsuse tagasiastumisel.8(8)Vallavalitsuse liige esitab tagasiastumisavalduse volikogule vallavanema kaudu.9(9)Vallavanemal on õigusteha volikogule ettepanek vallavalitsuse liikme valitsuse liikme ülesannetest vabastamiseks.10(10)Vallavalitsuse liikme kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral vabastab volikogu ta ametist kohtuotsuse jõustumise päevast.11(11)Vallavalitsuse liikme valitsuse liikme ülesannetest vabastamisel lõpevad tema volitused vallavalitsuse liikmena.
(1) Vallavalitsus:11) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;22) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;33) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;44) lahendab küsimusi, mis on seaduse alusel delegeeritud valitsusele;55) korraldab vallavalitsuse poolt isikute vastuvõttu.2(2)Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.3(3)Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega vallavalisuse hallatavate asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad.
(1) Vallavalitsuse töövorm on istung.2(2)Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul teda asendav vallavalitsuse liige.3(3)Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale vallavanema või tema asendaja vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust.4(4)Ametist lahkuv vallavalitsus tagab jooksvate küsimuste lahendamise kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni.
(1) Nõo valla ametiasutus on Nõo Vallavalitsus, kelle ülesandeks on vallavalitsuse kui täitevorgani poolt antud ülesannete täitmine kooskõlas seaduste ja teiste õigusaktidega ning volikogu teenindamine.2(2)Vallavalitsuse kui ametiasutuse struktuur, õigused ja kohustused on sätestatud Nõo Vallavalitsuse põhimääruses.3(3)Vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu.
(1) Nõo valla kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine Nõo Vallavalitsuses.2(2)Kohalik omavalitsusteenistus toimib volikogu poolt kinnitatud vallavalitsuse, avaliku teenistuse seaduse kohaselt ametisse nimetatud teenistujate või töölepingu seaduse alusel tööle võetud abiteenistujate ja vallavalitsuse struktuuriüksustes töötamise kaudu.3(3)Valla ametnikeks on volikogu poolt kinnitatud struktuuris ette nähtud ametikohtadele nimetatud või valitud isikud. Valla abiteenistujad on abiteenistuskohtadel töölepingu alusel töötavad tehnilised töötajad.
Omavalitsusteenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses teenistujatele ettenähtud teenistusalased õigused ja sotsiaalsed garantiid.
(1) Vald võib omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi.2(2)Vallavalitsuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab, põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu.3(3)Vallavalitsuse hallatava asutuse juhi vaba ametikoha täitmiseks viib vallavalitsus läbi konkursi vastavalt vallavalitsuse poolt kehtestatud korrale.4(4)Vallavalitsuse hallatava asutuse juhiga sõlmib töölepingu vallavanem.
(1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja võtta üksikaktidena vastu otsuseid.2(2)Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja võtta üksikaktidena vastu korraldusi.3(3)Volikogu määruste eelnõud avalikustatakse enne nende andmist vallakantseleis ja valla veebilehel.
(1) Valla õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil.2(2)Määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast määruse avalikustamist.3(3)Üldist tähtsust omavad määrused avaldatakse Riigi Teataja elektroonilises andmebaasis, kui see on sätestatud väljaantavas määruses.4(4)Volikogu otsused ja vallavalitsuse korraldused jõustuvad üldjuhul teatavakstegemisest, kui otsuses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.5(5)Volikogu otsuste ja vallavalitsuse korralduste teatavakstegemise korraldab antud küsimuse menetlemisega tegelev struktuuriüksus.6(6)Volikogu otsused ja vallavalitsuse korraldused, mis ei ole haldusaktid, jõustuvad neis sätestatud tähtaegadel.7(7)Valla õigusaktid, välja arvatud juurdepääsupiiranguga andmeid sisaldavad, avalikustatakse valla veebilehel ja on üldiseks tutvumiseks vallakantseleis. Üldist tähtsust omavad volikogu ja vallavalitsuse määrused võidakse avaldada kohalikus ajalehes.
Volikogu määruste ja otsuste ning vallavalitsuse määruste ja korralduste täitmist kontrollitakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras.
Nõo valda kui omavalitsusüksust esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel või nendega kooskõlas volikogu poolt kehtestatud korras volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem.
(1) Vald osaleb kohtuasjades vallavalitsuse või vallavalitsuse hallatava asutuse kaudu.2(2)Valda esindab kohtus vallasekretär ja/või tema poolt volitatud isik3(3)Volikogu võib enda esindamiseks kohtus volitada teisi isikuid.4(4)Vallavalitsuse hallatavat asutust esindab kohtus asutuse juht, tema käskkirjaga volitatud asutuse töötaja või asutuse nimel asutuse juhi poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.
(1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise vallavalitsusele.2(2)Vallavalitsust esindab vallavanem või vallavalitsuse korraldusega nimetatud vallavalitsuse liige.3(3)Vallavalitsuse hallatavat asutust esindab asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik.
(1) Eelarve sisuks on eelarveaastal vallale laekuvate tulude ning nende arvel valla ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määratlemine vastavalt valla põhimäärusele, arengukavale ja teistele õigusaktidele. Valla eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest.2(2)Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides.3(3)Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
(1) Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava.2(2)Eelarve projekti ettevalmistamiseks kehtestab vallavalitsus eelarve projekti tingimused, vormid ja eelarve kulude proportsioonid. Eelarve projektile lisatakse seletuskiri kulude põhjenduse, otstarbekuse ja seadusele vastavuse kohta. Seletuskirja ülesehituse määrab vallavalitsus.3(3)Vallavalitsuse hallatavad asutused esitavad järgmise eelarveaasta finantseerimis-vajadused kululiikide (artiklite) lõikes koos seletuskirjaga vallavalitsusele 15. oktoobriks. Seletuskirjas tuleb ära näidata planeeritavad laekumised maksudest, varadelt, majandustegevusest ja muudest tuluallikatest.4(4)Vallavalitsus esitab alaeelarvete ja vallavalitsuse hallatavate asutuste eelarvete koondi ning seletuskirja koos jooksva aasta loodetava tuluga volikogu rahanduskomisjonile seisukoha võtmiseks.5(5)Komisjoni seisukohti arvesse võttes koostab vallavalitsus eelarve projekti ning esitab selle volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.6(6)Eelarve projektile lisatakse:11) seletuskiri eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks aastaks kavandatud tulude ja kulude kohta;22) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes;33) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi.7(7)Eelarve projekt peab sisaldama reservfondi, mis moodustab vähemalt 1% eelarve kuludest.8(8)Eelarve projekt viiakse kokkuvõttes tasakaalu.9(9)Volikogu vaatab eelarve projekti läbi ja esitab vallavalitsusele ning rahanduskomisjonile omapoolse seisukoha ja ettepanekud.10(10)Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata valitsuse arvamus.11(11)Muudatusettepanekud tuleb esitada hiljemalt eelarve projekti teiseks lugemiseks. Rahanduskomisjoni poolt tagasilükatud muudatusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel volikogu istungil eelarve projekti teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu ei saa muudatusettepanekuid esitada.12(12)Volikogu kinnitab valla eelarve allasutuste lõikes kulude üldsummas, tuues välja personali-, majandus- ja kapitalikulu, eraldised, sotsiaaltoetused ja muud kulud.13(13)Valla eelarve jõustub eelarveaasta algusest.14(14)Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest.
(1) Reservfondi kasutamine:11) kasutatakse tulude alalaekumise korral ja ettenägemata kulude katmiseks;22) taotlused vahendite eraldamiseks esitatakse vallavalitsusele;33) vahendid eraldatakse vallavalitsuse korraldusega;44) kasutamise kohta esitab vallavalitsus informatsiooni volikogule koos majandusaasta aruandega.2(2)Kassatagavara kasutab vallavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu määratud suuruseni samal eelarveaastal. Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks.
(1) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib volikogu eelarveaasta kestel võtta vastu lisaeelarve.2(2)Lisaeelarve projekti esitab vallavalitsus ja sellele lisatakse:põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal;andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse.3(3)Eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste saamisel võib vallavalitsus volikogu poolt kehtestatud korras lisada need laekumised ja nendele vastavad kulud eelarvesse, informeerides sellest volikogu.4(4)Alaeelarvete ja valla asutuste eelarvete artiklite vahelised (välja arvatud töötasu ja sotsiaalmaks) põhjendatud muudatused kooskõlastatakse vallavalitsusega hiljemalt 15. detsembriks. Ülekulu korral (võrreldes kinnitatud eelarvega) kannab vastava asutuse juht otsest vastutust.
Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse.
(1) Eelarve projekt avalikustatakse hiljemalt 2 nädalat enne eelarve teist lugemist vallakantseleis.2(2)Vastuvõetud eelarve, lisaeelarve ja majandusaasta aruanne avalikustatakse vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatud volikogu õigusaktide avalikustamise korrale.
(1) Valla vara on vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv omand koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega.2(2)Valla vara valitsemise korra kehtestab volikogu.3(3)Vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks valla ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult volikogu poolt kehtestatud korras.
(1) Vald võib omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi või olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohalt olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks.2(2)Vallavalitsuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. Vallavalitsuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.3(3)Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu.4(4)Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.5(5)Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik.
(1) Vallal peab olema arengukava. Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava koostatakse, muudetakse ja avalikustatakse seaduses ettenähtud korras.2(2)Kõik seaduse alusel vallale kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.
(1) Valla üldplaneering on planeering, mis koostatakse kogu valla territooriumi või selle osa kohta. Üldplaneering on ruumiline planeerimine, olles oma olemuselt demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab valla majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.2(2)Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja on lähiaastate ehitustegevuse aluseks.3(3)Ehitustegevust valla territooriumil reguleeritakse ehitusseaduse, planeerimis-seaduse, Nõo valla ehitusmääruse ning muude õigusaktidega.
(1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja neid rakendatakse koos eelarve või selle muutmisega.2(2)Volikogu võib kehtestada koormisi.
(1) Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu, kui volikogu istungil on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg kahe lugemise vahel peab olema vähemalt neli päeva. Põhimäärus või tema muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega.2(2)Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub põhimääruses sätestatud ajal, kuid mitte varem kui kümnendal päeval pärast selle avalikustamist Nõo valla veebilehel.3(3)Põhimäärus või põhimääruse muutmise määrus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas.