(1) Meetme raames on abikõlblikud need toetuse saaja või projekti elluviimisesse kaasatud partnerite kulud, mis on otseselt vajalikud § 5 lõigetes 1–3 nimetatud abikõlblike tegevuste elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks (sh Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikest 1 tulenevad kohustused). (2) Finantseeritavate kulude osas on järgmised piirangud: 1) kinnisasja ost võib moodustada maksimaalselt 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust; 2) projektijuhtimisega seotud töötasu ja projektijuhtimisteenuse kulud võivad moodustada maksimaalselt 5% projekti abikõlblike kulude kogumahust. Projektijuhtimisega seotud töötasu ja projektijuhtimisteenuse kulud peavad põhinema projekti rakendamise tegelikel kuludel ning olema arvestatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 3 sätestatud nõuete kohaselt; 3) ehitusliku projekteerimise, ekspositsiooni- ja sisekujundusprojektide koostamise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde, keskkonnamõjude hindamise ja ehitusloa väljastamisega seotud kulud või muinsuskaitse eritingimuste koostamise kulud koos selleks vajalike uuringute läbiviimisega ja muud põhjendatud ja vajalikud projekti ettevalmistustöödega seotud kulud võivad kokku moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust. (3) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 15 nimetatud kulud; 2) esinduskulud ja kingitused (sh suveniirid ja meened); 3) muud abikõlblike tegevustega mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud; 4) kulu, mis on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi toetustest hüvitatud; 5) sularahas tasutud maksed; 6) taotleja või projekti partneri poolt pakutavate teenuste või toodetega seotud kulud; 7) projekti üldkulud. (4) Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Kui selle osas ei ole võimalik kindlust saavutada, tuleb käibemaksu käsitleda mitteabikõlbliku kuluna. (5) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid «Tulumaksuseaduse» § 8 mõistes seotud isikute vahel, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu projekti elluviimise seisukohast. (6) Projekti abikõlblikkuse periood algab üldjuhul taotluse registreerimise hetkest või taotluse rahuldamise otsusega määratud hilisemast ajast. 6 (6¹) Üldise grupierandi määruse alusel antava abi korral ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist EASile. (7) Lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud kulude osas võib taotluse rahuldamise otsuses sätestada taotluse registreerimise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsusega määratud hilisemast tähtajast kuni 36 kuud varasema projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2007. a. Juhul kui EAS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta. (8) Projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevaks võib olla lõikes 6 sätestatud kuupäevast kuni 36 kuud hilisem kuupäev, kuid mitte hilisem kui 31.
(1) Toetuse määr on kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest.
(2) Omafinantseering peab kokku moodustama vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest.
(3) Omafinantseeringuks loetakse toetuse saaja või partneri rahaline panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või partneri tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata, samuti ei saa toetust kasutada omafinantseeringuks.
(4) Abikõlblikuks partneri panuseks ei loeta füüsiliste isikute ja avaliku sektori valitseva mõju all mitteolevate äriühingute panust.
(5) Projekti kestuse arvestus algab taotluse registreerimise hetkest või § 6 lõike 6 alusel määratud tähtajast. Projektide maksimaalne kestus on 36 kuud ning projekti lõpptähtaeg ei tohi olla hilisem kui 31. oktooberdetsember 2015. aastal.
(6) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 63 912 eurot. Maksimaalne toetus projekti kohta on 3 195 583 eurot.
(7) Paragrahvi 5 lõikes 2 nimetatud projektide puhul on toetuse minimaalne suurus projekti kohta 50 000 eurot. Maksimaalne toetus projektile on taotleja poolt esitatud tõendite alusel projekti raames valmiva infrastruktuuriobjekti tulemusena prognoositav riigieelarvesse projekti lõppemisele järgneva kolme majandusaasta jooksul täiendavalt laekuva sotsiaalmaksu summa, kuid mitte rohkem kui 1 miljonit eurot. Toetuse summa määramise aluseks on loodavate töökohtadega kaasnevad sotsiaalmaksukulud, mille realistlikkust tõendavad taotleja poolt esitatud kasusaajate äriplaanid.
(8) Paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud tegevustele taotluse rahuldamise otsustega eraldatud toetuse kogusumma meetme abikõlblikkuse perioodil ei või ületada 4 473 816 eurot toetuse saaja kohta või tema omandis või valduses olevate investeeringu objektide kohta. Kohaliku omavalitsuse üksust ning tema valitseva mõju all olevat juriidilist isikut loetakse käesoleva sätte raames samaks toetuse saajaks. Kui § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul on taotlejaks riigiasutus või riigi valitseva mõju all olev mittetulundusühing või sihtasutus, kehtib nimetatud piirang riigiasutusest või riigi valitseva mõju all oleva mittetulundusühingust või sihtasutusest toetuse saaja ning tema valduses olevate investeeringu objektide kohta.
(9) Kui meetme raames antav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, kehtivad kasusaajatele järgmised täiendavad nõuded: 1) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antava abi korral ei tohi kasusaajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames taotletava toetusega ja teiste, käesolevas paragrahvis nimetamata, Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot; 2) juhul, kui kasusaajaks on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedav ettevõtja, ei tohi talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava toetusega 100 000 eurot; 3) juhul, kui kasusaaja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13), ei tohi talle käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 ja määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.
(1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmist peab toetuse saaja EAS-ilt taotlema järgmistel juhtudel: 1) kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt rohkem kui 10%; 2) kui kavandatakse taotluses sisalduva projekti elluviimise tähtaja pikendamist, peatamist, tegevuste või eesmärkide muutmist.
(2) EAS võib jätta toetuse saaja poolt taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks esitatud taotluse rahuldamata, kui: 1) muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega; 2) muudatused ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega; 3) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada 31. oktoobriksdetsembriks 2015. aastal; 4) otsuse muutmist ei võimalda meetme rahastamise eelarve; 5) muudatused ei ole põhjendatud.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EAS üldjuhul kuni 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse registreerimise hetkest. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on EAS-l õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra.
(4) Taotluse rahuldamise või tingimusliku rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille varasema teadmise korral ei oleks EAS taotluse rahuldamise otsust teinud; 2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 4) projekti ei ole võimalik lõpetada 31. oktoobriksdetsembriks 2015. aastal; 5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata; 6) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks; 7) toetuse saaja ei täida § 9 lõike 4 punktides 6 või 71 sätestatud tingimusi hiljemalt 4 kuu jooksul arvates taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse tegemisest alates või ei täida taotluse tingimusliku rahuldamise otsuses sätestatud muid tingimusi EAS-i poolt määratud tähtaja jooksul.