(1) Käesolevas määruses sätestatakse lõhkematerjali käitlemise miinimumnõuded. Lõhkematerjalisektori ettevõtja (edaspidi ettevõtja) võib lõhkematerjali käitlemisel rakendada rangemaid nõudeid. (2) Ettevõtja töökorraldus peab võimaldama tagada lõhkematerjali käitlemise ohutuse ja õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise. (3) Lõhkematerjali käitlemisega tegelevad isikud tuleb varustada selleks tööks sobivate isikukaitsevahenditega ja vajadusel side- ja signalisatsioonivahenditega. (4) Lõhkematerjali veole auto-, raudtee-, vee- ja õhutranspordiga kohaldatakse vastava veoliigi suhtes kehtestatud nõudeid. Käesolevas määruses sätestatakse täiendavalt nõuded üksnes sellisele veole, mis toimub lõhketöö kohas ja väljaspool antud transpordiliigile kehtestatud nõuete kehtivusala.
(1) Lihtlõhkeaine komponendina kasutatava õli leekpunkt peab süttimisohu tõttu olema üle +55 °C. Bensiini, petrooleumi jt kergesti aurustuvate destillaatide lihtlõhkeaine valmistamiseks kasutamine on keelatud. (2) Valmis lihtlõhkeaine peab olema ühtlase kvaliteediga. Õli peab olema ammooniumnitraadis ühtlaselt jaotunud. Valmistatav ja kasutatav lihtlõhkeaine peab olema tasakaalustatud hapnikubilansiga. Lõhkamisel ei tohi olulisel määral tekkida mürgiseid gaase. (3) Lihtlõhkeaine valmistamise koha valikul tuleb jälgida, et lihtlõhkeaine valmistamisel mittekasutatav ammooniumnitraat oleks paigutatud vastavalt selle aine tule- ja plahvatusohtlikkusele piisavale kaugusele nii valmistamise kohast kui ka ehitistest, põlevate vedelike ladudest ning inimeste kogunemiskohtadest ja üldkasutatavatest teedest.
(1) Allmaa tingimustes tuleb lõhkematerjali vedada lõhkematerjali käitlemise korraldaja poolt sätestatud korras. (2) Lõhkematerjali võib vedada vastavalt tähistatud veovahendis. (3) Lõhkematerjali veovahendi juht peab olema juhendatud lõhkematerjali veoga seonduvatest ohutusnõuetest. (4) Lõhkematerjali veo ajal kaeveõõnes peab vastutuleva veovahendi juht seiskama veovahendi ja kaeveõõnes liikuvad inimesed peatuma ning laskma mööda lõhkematerjali vedava veovahendi. (5) Lõhkematerjali vedava veovahendi kabiinis tohivad viibida vaid lõhkematerjali veoga seotud isikud.
(1) Lõhkematerjali võib töökohale kanda lõhkaja või lõhkemeister ning tema järelevalve all ka sellekohase juhendamise saanud tööline. (2) Lõhkematerjali võib töökohta kanda tehase pakendis või kandekotis, millest lõhkematerjali väljakukkumine on välistatud. Seejuures peavad lõhkeaine ja lõhkamisvahendid olema eraldi kandekottides. Lõhkeainet võib töökohta toimetada ka mehhanismiga. (3) Detonaatoreid ja löökpadruneid võib kanda ainult lõhkemeister või lõhkaja.
(1) Lõhkemeister peab enne lõhketööde algust tähistama laadimisala piirid ja eemaldama sellest isikud, kes ei ole lõhketööga seotud. Erandina võib lõhketööde laadimisalas sel ajal viibida kontrolli või järelevalvet teostav ametiisik. (2) Ohualasse jäävatel objektidel olevaid isikuid tuleb õigeaegselt teavitada lõhketöö kohast ja ajast, ohuala piirist, antavatest signaalidest ja nende tähendusest ning lõhkamise ajaks peavad nad eemalduma ohutusse kohta. (3) Vajadusel tuleb vältida lõhatava materjali laialipaiskumist kasutades kaitsematte, metallvõrku, plaate või teisi kaitsevahendeid. Hoone klaasitud pinnad tuleb katta kilpidega. (4) Lõhketöö ohuala valve peab olema organiseeritud nii, et kõik võimalikud juurdepääsud lõhkamiskohale oleksid jälgitavad ja juurdepääs tõkestatud. (5) Enne lõhkamist tuleb veenduda, et: 1) kasutamata jäänud lõhkematerjal on viidud ohutusse kohta; 2) ohualas ei ole inimesi; 3) ohuala valvurid on asunud neile määratud kohtadele või on paigutatud vastavad signalisatsioonivahendid; 4) on antud vajalikud hoiatussignaalid; 5) ilmastikuolud võimaldavad ohutut lõhkamist; 6) rakendatud on kõik vajalikud ohutusabinõud.
(1) Ühes seerias lõhatavate, kuid eri aegadel plahvatuvate laengute paigutus ja viidete aeg peab olema selline, et ei vigastuks hiljem plahvatuv lõhkevõrk või laengud. (2) Pärast lõhketööd tuleb lõhketöö koht üle vaadata ja eemaldada sealt leitud lõhkemata jäänud lõhkematerjal. (3) Märgades või vett täis laenguaukudes tuleb lihtlõhkeaine kasutamisest hoiduda.
(1) Kui laadimise käigus ummistab kivi lõhkeaugu sügavamalt kui topise ettenähtud pikkuses, tuleb lõhkeauk laadida ettenähtud sügavuseni (kõrguseni). Kui ummistuse kaugus lõhkeaugu suudmest on väiksem topise ettenähtud pikkusest, tuleb lõhkeauk ummistusest kuni suudmeni topistada. Uus löökpadrun tuleb paigaldada ummistusest kõrgemale. (2) Lõhkeauku kinnijäänud löökpadrunit ei tohi laadimisvardaga ega muu vahendiga jõuga edasi lükata või taguda, samuti juhtmeid või detoneerivat nööri pidi välja tirida. (3) Lõhkeauk tuleb topistada mittepõleva peeneteralise (tera läbimõõt kuni 1/10 lõhkeaugu läbimõõdust) või plastilise materjaliga. Topistamine ei tohi vigastada detoneerivat nööri või elektridetonaatori juhtmeid.
(1) Tõrge käesoleva määruse tähenduses on laeng või selle osa, milles paikneb plahvatamata detonaator. Kui laengut ei saanud lõhata tehnilistel põhjustel, tuleb ka seda laengut tõrkeks pidada. (2) Tõrked tuleb likvideerida. Tõrke likvideerimise viisi ja korra määrab igal konkreetsel juhul vastutav lõhkemeister arvestades käesolevast määrusest ja ettevõtte lõhkematerjali käitlemise korraldaja poolt kinnitatud tööjuhenditest tulenevaid nõudeid. (3) Tõrke avastamisel tuleb seda uuesti lõhata järgmistel juhtudel: 1) kui tõrkest väljuvate elektridetonaatori juhtmete otste vaheline takistus vastab elektridetonaatori nominaalsele takistusele ja laengu vähim vastupanujoon on vähemalt 2/3 arvutuslikust vastupanujoonest; 2) detoneeriva nööriga või laengupõhjast initsieeritavas lõhkeaugus võib topist eemaldada väljapuhumise, väljauhtmise või mehaanilisel teel. Avatud laengule paigutatakse uus löökpadrun, taastatakse topis ja lõhatakse.
(1) Pärast lõhkamist ohtlikult rippuma jäänud kivimitükid tuleb kõrvaldada. (2) Töötajaid võib lõhkamiskohale lubada alles pärast kaeveõõne tuulutamist ja lõhkamiskohas töötamise ohutuse kindlaks tegemist. (3) Kohtuvate etega kaeveõõnte rajamisel, kui etevaheline tervik on väiksem kui 15 m, tuleb lõhketööd teha järgmiste tingimuste täitmisel: 1) lõhata võib ainult ühes ees; 2) markšeideriteenistus teavitab kirjalikult lõhkematerjali käitlemise korraldajat ete lähenemisest ja olukorrast nendes etes, et lõhketöö järelevalve eest vastutav isik saaks võtta kasutusele täiendavad ohutusmeetmed ja tutvustaks neid ka nendes etes töötavatele isikutele; 3) enne lõhkeaukude laadimist tuleb mõlemast eest lõhketööga mitteseotud isikud eemaldada ohutusse kohta ning vastasee ohuala piirile panna valvur; 4) vastaseest võib valvur lahkuda ainult vastutava lõhkemeistri loal. (4) Kuni 15 m kaugusel asetsevas paralleelses ettevalmistuskaeveõõnes võib lõhketööd teha siis, kui mõlemast paralleelsest eest on inimesed välja viidud ja ohuala valvurid asunud ettenähtud kohtadele. Inimesi ei ole vaja välja viia paralleelkaeveõõnest, mille esi jääb teisest maha üle 50 m, kui eelnevas ees lõhketöö tegemisel ei satu mahajäävasse ette plahvatusgaasid. (5) Lähemal kui 30 m kaugusel allmaa-lõhkematerjalilaost on lõhkamine keelatud. Kui lõhatakse vähem kui 100 m kaugusel lõhkematerjalilaost, on inimeste viibimine laos keelatud. Kaugust loetakse lõhkamiskohast lõhkematerjalilao lähima kaeveõõneni.
Lõhketöö ohutu kauguse määramisel tuleb lähtuda käesoleva määruse lisas sätestatust. Tehnilise Järelevalve Amet võib avaldada oma kodulehel täpsemad metoodilised juhendid ohuala määramiseks.
(1) Määrus jõustub 2007. aasta 1. detsembril. (2) Paragrahv 10 jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. novembri 2007. a määruse nr 88 «Lõhkematerjali käitlemise kord» lisa Ohutud kaugused 1. Seismiliselt ohutu laengu määramine 1.1. Seismiliselt ohutu laeng tuleb vajaduse korral määrata igas lõhketöö tegemise piirkonnas eraldi. 1.2. Kui kaugus lõhkamiskohast kaitstava objektini on vähem kui 50 m, siis korraga lõhatava (ühe viitega) laengu (momentlaengu) massi ei arvutata, vaid määratakse alljärgneva tabeli 1 järgi, sõltuvalt objektile tekitada lubatavatest kahjustustest. Kahjustuse suurust iseloomustab kahjustuskoefitsient. Tabel 1 Laengu kaugusobjektist(m) Lubatava momentlaengu mass (kg) Kahjustuskoefitsiendid 0,007 0,015 0,03 0,06 0,12 0,24 0,48 0,5 0,02 0,04 0,08 0,16 1 0,007 0,015 0,03 0,06 0,12 0,24 0,48 2 0,025 0,05 0,09 0,20 0,40 0,7 1,4 3 0,040 0,08 0,16 0,33 0,65 1,3 2,6 4 0,06 0,12 0,25 0,50 1,0 2,0 4,0 5 0,09 0,18 0,36 0,73 1,4 2,8 5,6 6 0,12 0,23 0,47 0,95 1,9 3,8 7,2 7 0,14 0,27 0,57 1,15 2,3 4,6 9,2 8 0,18 0,36 0,72 1,45 2,9 5,8 11,6 9 0,20 0,42 0,85 1,70 3,4 6,8 13,6 10 0,25 0,50 1,0 2,0 4,0 8,0 16,0 12 0,3 0,6 1,3 2,5 5,2 10,5 21 14 0,4 0,8 1,6 3,2 6,4 13,0 26 16 0,5 1,0 2,0 3,9 7,8 15,5 31 18 0,6 1,2 2,4 4,7 9,4 19 38 20 0,7 1,4 2,8 5,6 11 22 44 25 1,0 2,0 4,0 8,0 16 32 64 30 1,3 2,6 5,2 10,4 21 42 84 35 1,6 3,2 6,5 13 26 52 104 40 2,0 4,0 8,0 16 32 64 128 45 2,4 4,8 9,5 19 38 76 152 50 2,8 6,5 11 22 44 88 176 Tabelis toodud kahjustuskoefitsiente kasutatakse tellis- ja paneelehitiste puhul. Kahjustuskoefitsiendi suuruse korral:0,03 – mingeid pragusid ja kahjustusi ei teki;0,06 – võivad tekkida peened praod ja lahtiste krohvitükkide pudenemine;0,12 – tekivad praod seintes ja lagedes;0,48 – tekivad suured praod, võib esineda müüritise purunemist. Muinsuskaitsealaste ja unikaalsete ehitiste ning elektroonikaseadmete vahetus läheduses lõhkamisel tuleb laengu massi määramisel lähtuda minimaalsetest kahjustuskoefitsientidest (väiksematest kui 0,03). 1.3. Arvutatud ohutu laengu suuruse ja seismilise mõju kontrollimiseks tuleb ohustatud objektide juures vajadusel teha seismograafilisi mõõtmisi. 2. Võnkekiiruste mõõtmine Ühe seismograafiga mõõtmisel tuleb teha objekti enamohustatud punktidest vähemalt kaks mõõtmist. Mitme seismograafiga mõõtmisel võib mõõtmiste arvu vähendada. 3. Elektrilõhkamise ohutud kaugused elektriülekandeliinidest ning raadio- ja televisioonisaatjatest 3.1. Elektridetonaatorite iseenesliku rakendumise vältimiseks elektriülekandeliinide poolt tekitatava madalsagedusliku elektromagnetvälja mõjul, ei tohi elektrilõhkamise kaugused elektriülekandeliinidest ja -seadmetest olla väiksemad tabelis 2 toodud vähimatest ohututest kaugustest. Tabelis toodutest väiksematel kaugustel lõhkamisel tuleb kasutada mitteelektrilisi lõhkamisvahendeid. Tabel 2 Elektrilõhkamise vähimad ohutud kaugused elektriülekandeliinidest, -kaablitest ja -seadmetest Elektriülekandliini pinge (kV) Elektrilõhkamise vähim lubatud kaugus (m) 0,2–3,0 20 3,0–6,0 20 6,0–10,0 50 20,0–45,0 100 üle 45,0 200 3.2. Elektridetonaatorite iseenesliku rakendumise vältimiseks raadiosagedusliku elektromagnetilise kiirguse mõjul, ei tohi elektrilõhkamise kaugused raadio- ja televisioonisaatjatest olla väiksemad tabelites 3–6 toodud vähimatest ohututest kaugustest. Tabelis toodutest väiksematel kaugustel lõhkamisel tuleb kasutada mitteelektrilisi lõhkamisvahendeid või saatja ajutiselt (lõhketööde tegemise ajaks) välja lülitada. Tabel 3 Elektrilõhkamise vähimad ohutud kaugused kesk- ja pikklaine raadiosaatjatest (sagedustel 0,535–1,705 MHz) Saatja võimsus (W) Elektrilõhkamise vähim ohutu kaugus (m) kuni 4000 250 4000–5000 275 5000–10 000 400 10 000–25 000 610 25 000–50 000 900 üle 50 000 1200 Tabel 4 Elektrilõhkamiste vähimad ohutud kaugused kuni 50 MHz sagedusega raadiosaatjatest (välja arvatud kesk- ja pikklaine raadiosaatjad) Saatja võimsus (W) Elektrilõhkamise vähim ohutu kaugus (m) kuni 100 250 100–500 500 500–1000 750 1000–5000 1 500 5000–50 000 5 000 üle 50 000 15 000 Tabel 5 Elektrilõhkamise vähimad ohutud kaugused televisiooni meetersageduse (VHF TV) ja FM-raadio ultralühilainesaatjatest Saatja võimsus (W) Elektrilõhkamise vähim ohutu kaugus sõltuvalt sagedusalast (m) VHF TV FM-raadio kanalid 1–6 (VHF 1) kanalid 7–12 (VHF 2) kuni 1000 300 180 250 1000–10 000 550 300 450 10 000–100 000 1000 600 800 100 000–300 000 1300 750 1000 üle 300 000 1800 1000 1400 Tabel 6 Elektrilõhkamise vähimad ohutud kaugused televisiooni detsimeetersageduse (UHF TV) saatjatest Saatja võimsus (W) Elektrilõhkamise vähim ohutu kaugus (m) kuni 10 000 180 10 000–1 000 000 600 1 000 000–5 000 000 900 üle 5 000 000 1800 3.3. Elektridetonaatorite iseenesliku rakendumise vältimiseks mobiilsete raadiosageduslike sidevahendite töö mõjul on keelatud mobiilsete sidevahendite kasutamine lähemal kui tabelis 7 toodud elektrilõhkamise vähimad ohutud kaugused. Vastavad sidevahendid (mobiil- ja raadiotelefonid jms) tuleb elektrilõhkamise piirkonnas välja lülitada. Tabel 7 Elektrilõhkamise vähimad ohutud kaugused mobiilsetest raadiosageduslikest sidevahenditest Saatja võimsus (W) Elektrilõhkamise vähim ohutu kaugus sõltuvalt sagedusalast (m) MF 1,6–3,4 MHz HF 28–30 MHz VHF 1 35–55 MHz VHF 2 144–174 MHz UHF üle 450 MHz kuni 5 10 20 20 6 3 5–10 12 30 25 10 6 10–30 20 50 40 15 10 30–50 25 70 55 20 12 50–60 30 75 60 25 15 60–100 35 100 80 30 20 100–180 50 130 100 40 25 180–250 60 150 125 50 27 250–350 70 180 150 55 30 350–500 85 220 180 65 35 500–600 90 240 200 75 45 600–1000 125 310 250 100 55 1000–1500 140 350 280 110 60 üle 1500 380 1000 800 300 170 3.4. Vältimaks elektridetonaatorite iseeneslikku rakendumist radarnavigatsiooniseadmete töö mõjul, on elektrilõhkamine lähemal kui 600 m statsionaarsetest lennujuhtimis- ja navigatsiooniradaritest keelatud. Elektrilõhkamise lähimad ohutud kaugused mobiilsetest laevadele paigutatud radarnavigatsiooniseadmetest on esitatud tabelis 8. Tabel 8 Elektrilõhkamise vähimad ohutud kaugused mobiilsetest radarseadmetest Veesõiduki liik Radari võimsus (W) Elektrilõhkamise vähim ohutu kaugus (m) Väikelaevad ja kaatrid kuni 500* 5 Jõelaevad ja sadamaid teenindavad laevad kuni 5000* 15 Merelaevad kuni 50 000** 90 Märkused:*– radarid sagedusega 9000 MHz (lainepikkus 3 cm)** – radarid sagedusega 3000 MHz (lainepikkus 10 cm) 4. Hüdrolöögi ohutu kauguse määramine Vees elutsevatele elusolenditele mõjub kahjustavalt plahvatusega kaasnev hüdrolöök. Erinevatele elusolenditele ohutud hüdrolöögi vood on esitatud tabelis 9. Tabel 9 Erinevate veeorganismide tundlikkus hüdrolöögi suhtes Veeorganismi tundlikkus Liigid Ohutu hüdrolöögi voog J/m² Tundlikud Viidikas, kilu, rääbis 80 Keskmise tundlikkusega Koger, ahven, koha, haug, räim, latikas, särg 160 Vähetundlikud Säinas, karpkala, mereahven, tursk, vähid 250 5. Õhulööklaine mõju ohutu kaugus Ebasoodsate meteoroloogiliste tingimuste, nagu tugeva tuule, madala ja tiheda pilvituse, õhu temperatuuri järsu languse ja inversioonikihi esinemise korral võib õhulööklaine mõju märgatavalt tugevneda. Lõhketööde tegemine tuleb sellisel juhul peatada või ohutuid kaugusi suurendada (kahekordistada).