(1) Põltsamaa linna ehitusmääruse (edaspidi ehitusmäärus) ülesandeks on linna ruumilise planeerimise, ehitusliku projekteerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine ning Põltsamaa Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) ja Põltsamaa Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) sellealaste ülesannete jaotuse ja täitmise tähtaegade määramine.2(2)Ehitusmäärus reguleerib nimetatud argumentide toimimist ja on alusmaterjaliks planeeringutele, mille koostamisega fikseeritakse kruntide ehitusõigused. Ühtlasi on ehitusmääruse järgimine eelduseks hea ehitustava kujunemiseks Põltsamaa linnas.3(3)Põltsamaa linna planeerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel kohaldatakse Eesti Vabariigi seadustest tulenevaid õigusnorme, arvestades ehitusmäärusest tulenevaid erisusi maade ja ehitiste omandivormist sõltumata.
(1) Ehitusmääruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:11) EHITIS on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks.22) HOONE on välispiirete, katuse ja siseruumiga ehitis. Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone.33) RAJATIS on ehitis, mis ei ole hoone.44) KRUNT on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.55) KVARTAL on tänavatega piiritletud hoonestusala.66) ÜKSIKELAMU ehk ÜHEPEREELAMU on ühe korteriga ühel krundil paiknev elamu.77) KAHEPEREELAMU on kahe korteriga ühel krundil paiknev elamu, mis ei ole kaksikelamu.88) KAKSIKELAMU on kahest sarnasest ja eraldi sissepääsuga elamuühikust (moodulist) koosnev elamu, mis võib paikneda kahel krundil.99) RIDAELAMU on kolmest või enamast sarnasest ja eraldi sissepääsuga elamuühikust (moodulist) koosnev elamu, mis võib paikneda mitmel krundil.1010) KORTERELAMU on kolme või enama korteriga elamu, mis ei ole kaksikelamu kahepereelamu ega ridaelamu.1111) KATUSEKORRUS ehk pööningukorrus on kaldkatuse all olev korrus, mille kõrgus hoone perimeetril on väiksem kui hoone keskel, olles seetõttu täiskorrusest nii pinnalt kui kubatuurilt väiksem. Katusekorrus loetakse täiskorruseks siis, kui katusealuse või katusekorruse väljaehitamise käigus rajatavate katuse vintskappide, uukide või teiste vertikaalsete seinaosade (sealhulgas aknad) kogupikkus on üle 30 protsendi alumise täiskorruse vastava välisseina kogupikkusest, kusjuures vertikaalseks loetakse iga katusest väljaulatuvat ja katusekaldest erinevat seinaosa. Täiskorruseks loetakse ka vähemalt 80 kraadise kaldkatusega mansardkorrus. Kõrgemate korruste projekteerimise korral tuleb vähendada kas sokli arvestuslikku kõrgust või siis ehitusmäärusega krundile lubatud suurimat korruste arvu.1212) TÄISKORRUSE arvestuslikuks kõrguseks (põrandast põrandani) on kuni 3,5 meetrit kuni kahe korruselise hoone puhul ja kuni 3 meetrit alates kolmandast korrusest, välja arvatud juhud, kui olemasoleva või rekonstrueeritava hoone korruste kõrgused on suuremad või kui kõrgemate korruste kavandamist eeldab naabermajade mahuline lahendus. Täiskorruste hulka ei loeta soklikorrust siis, kui selle peal asuva esimese korruse põrandapind on hoonet ümbritsevast keskmisest maapinna kõrgusest kuni 1,8 meetrit. Ehitise korruste arvu määramisel võetakse arvesse vaid ehitise täiskorrused.1313) EESAED on krundi osa tänavapoolsest krundipiirist peahooneni.1414) PUIESTEE on korrapärase puudereaga ääristatud tee või tänav.1515) KUJA on ehitiste vaheline väikseim lubatud kaugus.1616) EHITUSÕIGUS on detailplaneeringuga määratav tingimuste kogum, millega määratletakse krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete lubatud suurim ehitusalune pindala ja hoonete lubatud suurim kõrgus ja korruselisus.1717) KRUNDI MINIMAALNE SUURUS on väiksem lubatud maatükk, millele võib planeerida hoonestust.1818) KRUNDI TÄISEHITUSE PROTSENT on suhtarv, mis näitab kõigi krundil asuvate hoonete aluse pinna summa suhet krundi pinnaga.1919) KINNINE HOONESTUSVIIS on selline hoonestamine, kus krundi tänavapoolsel piiril asuv hoone ulatub vahetult mõlema naaberkrundi piirini.2020) LAHTINE PERIMETRAALNE HOONESTUSVIIS on selline hoonestamine, kus hooned paiknevad tänavapoolsel krundipiiril, kuid ei ole naaberhoonetega blokeeritud.2121) LAHTINE HOONESTUSVIIS on selline hoonestamine, kus hooneid ei blokeerita kruntide ühisel piiril ja nad paiknevad krundil vabalt.2222) EHITISE SUURIM LUBATUD KÕRGUS on hoonet ümbritseva keskmise maapinna ja hoone katuseharja või parapeti kõrguste vahe, millest kõrgemat ehitist planeerida, projekteerida ega ehitada ei tohi. Hoone kõrguse määramisel ei võeta arvesse katusel asuvaid kujunduslikke elemente ning tehnorajatisi, mille kõrgus on alla 1,6 meetri ja laius alla 1 meetri, kui detailplaneering ei näe ette teisiti.2323) JUURDE-, PEALE- JA ALLAEHITAMINE on ehitamine, millega suurendatakse ehitise alust pinda või mahtu.2424) REKONSTRUEERIMINE on ehitise piirde-, kande- või jäigastavate konstruktsioonide muutmine või asendamine või muu ümberehitamine, mille käigus hoone kubatuur oluliselt ei muutu, kuid muutub hoone välisilme ja/või sisene ruumide jaotus. Hoone lammutamine ja sama projekti järgi või (osaliselt) samadest materjalidest hoone uuesti püstitamine ei ole rekonstrueerimine.2525) EHITUSJOON (planeeringu kaardil tähistatakse punase joonena) määrab hoone paiknemise kohustusliku kauguse krundi tänavapoolsest küljest.2626) SOOVITUSLIK EHITUSJOON (planeeringu kaardil tähistatakse punase kriipsjoonena) määrab hoone vähima võimaliku kauguse krundi tänavapoolsest küljest.2727) EHITISEALUNE PIND on ehitise horisontaalprojektsiooni pind sokli kõrguselt välimiste mõõtude järgi, mille hulka arvatakse ka ehitise kaetud väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa. Arvesse ei võeta hoone osi, mis ei ulatu maapinnast välja, välistreppe, panduseid, keldrite valgusšahte ja kõnnitee või maapinna kohal olevaid varikatuseid ja räästaid.2828) HOONE SULETUD BRUTOPIND on hoone maapealsete korruste suletud brutopindade summa, millest on välja jäetud keldri- (või sokli) korruse brutopinnad eeldusel, et nimetatud korruse peal asuva esimese korruse põrandapind on hoonet ümbritsevast keskmisest maapinna kõrgusest kuni 1,8 meetrit. Suletud brutopind on kõigist külgedest piiratud ja kaetud pind, mis arvutatakse eraldi kõikidele korrustele seinte viimistletud välispinnast mõõdetuna.2929) HOONESTUSTIHEDUS (k) on krundi hoonete suletud brutopinna suhe krundi pindalasse.suletud brutopindade summak = -----------------------------------------------------kruntide pindala (ilma tänavateta)3030) LÄHTESEISUKOHT on linnavolikogu või linnavalitsuse kinnitatud dokument, milles määratakse ära linna lähteseisukohad planeeringu koostamiseks, konkretiseeritakse planeeringu koostamise eesmärk või planeeringu vormistamise nõuded.3131) KULTUURIMÄLESTIS on riigi kaitse all olev mälestis, millel on arhitektuuriline, arheoloogiline, ajalooline, kunsti või linnaehituslik väärtus ning mis seetõttu on “Muinsuskaitseseaduses” sätestatud korras tunnistatud mälestiseks. Kultuurimälestis kuulub säilitamisele ja restaureerimisele vastavalt “Muinsuskaitseseaduses” sätestatud korrale.3232) MILJÖÖVÄÄRTUSLIK HOONESTUSALA on planeeringuga, kohaliku omavalitsuse otsusega või ehitusmäärusega määratletud maa-ala, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu, haljastuse, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu.3333) VÄGA VÄÄRTUSLIK HOONE on hoone, mis on linnaehitus- ja/või arhitektuuriajalooliselt hinnatud väga väärtuslikuks, kas miljöölisest aspektist või üksikobjektina ning on säilitamist vääriv kui piirkonna, ajastu, stiili, arhitekti loomingu või ehitise tüübi silmapaistev näide. Väga väärtuslik hoone kuulub säilitamisele ja selle restaureerimine või rekonstrueerimine võib toimuda vaid arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste kohaselt.3434) VÄÄRTUSLIK HOONE on asumile (piirkonnale) või miljööväärtuslikule alale tüüpiline hoone, mis on linnaehitusajalooliselt hinnatud väärtuslikuks ja mille väärtus väljendub miljöö edasikandjana väiksemas hoonete grupis või üksikobjektina arhitekti loomingu või ajastustiili esindajana. Üldjuhul kuulub väärtuslik hoone säilitamisele olemasolevas mahus ja detailides. Hoonet, mille miljööväärtus seisneb ainult tema mahus, võib asendada miljöösse sobiva uue samas mahus hoonega. Naaberhoonetest madalamale hoonele võib teha pealeehituse miljöösse sobivas stiilis ja naaberhoonete kõrguste ulatuses või vastavalt asendada. Hoone täpsed ümberehitamise, laiendamise või asendamise tingimused otsustatakse igal üksikjuhul eraldi vastavalt arhitektuursetele ja ehituslikele lisatingimustele.3535) MILJÖÖLISELT VÄHEVÄÄRTUSLIK HOONE on maa-ala struktuuri eirav (hoone paiknemist krundil), tänavaseina, kvartali või ansambli valdavast mastaabist erinev ja/või ümberehitustega moonutatud ja autentse välimuse kaotanud hoone. Hoone võib lammutada.
(1) Planeerimis- ja ehitusalane tegevus on avalik. Linnavalitsus tagab huvitatud isikutele juurdepääsu planeeringutele, projekteerimistingimustele ja ehitusprojektidele ning kõigile planeeringuga seotud materjalidele, avalikustab planeeringu ja ehitusprojektiga seonduvad materjalid alates planeeringu algatamise otsuse tegemisest ja projekteerimistingimuste määramisest.2(2)Linnavalitsus avaldab ajalehtedes Vali Uudised ja Vooremaa (edaspidi ajalehes) ning Põltsamaa linna veebilehel www.poltsamaa.ee (edaspidi koduleheküljel) teavet järgmiste toimingute kohta:11) planeeringu algatamine;22) planeeringu avaliku väljapaneku aeg ja koht ning tulemused;33) planeeringu avaliku arutelu aeg ja koht ning tulemused;44) planeeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine;55) kehtestatud planeeringu ülevaatamise tulemused;66) projekteerimistingimuste määramine.
(1) Planeerimis- ja ehitusvaldkonna küsimusi otsustavad linnavolikogu ja linnavalitsus, kui seaduses või ehitusmääruses ei ole sätestatud teisiti.2(2)Linnavolikogu:11) suunab ja kujundab linna planeerimis- ja ehituspoliitikat lähtudes linna arengukava(de)st;22) kinnitab üldplaneeringu algatamise ja lähteseisukohad, võtab vastu üldplaneeringu, kuulutab välja selle avaliku väljapaneku, kehtestab ja tühistab üldplaneeringu;33) kehtestab ja tunnistab kehtetuks detailplaneeringud.3(3)Linnavalitsus:11) viib ellu linna planeerimis- ja ehituspoliitikat;22) korraldab planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalast tegevust;33) algatab detailplaneeringud (välja arvatud ehitusmääruse § 6 lõige 9), kinnitab detailplaneeringute lähteseisukohad ja määrab ehitiste projekteerimistingimused;44) võtab vastu detailplaneeringud;55) annab ehitusnõuniku ettepanekul seaduses sätestatud juhtudel loa ilma detailplaneeringut koostamata hoone ehitusprojekti koostamiseks ning maanõuniku ettepanekul maa-ala kruntimiseks ja krundi sihtotstarbe muutmiseks.4(4)Linnaehituskomisjon:11) Linnavalitsus moodustab linna sihipärase ruumilise arengu tagamiseks ja ehitusprojektide läbivaatamiseks planeerimis- ja ehitusspetsialistidest koosneva linnaehituskomisjoni. Linnaehituskomisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab linnavalitsus.22) Linnaehituskomisjon arutab läbi vaidlusi tekitavad linnaehituslikud probleemid ning kujundab seisukoha ettepanekute tegemiseks vastavasisulistele linnavalitsuse otsuste eelnõudele.33) Linnaehituskomisjon vaatab läbi planeeringute lähteseisukohad, planeeringud ja linnaehituslikult olulisemad ehitusprojektid (sealhulgas ehitusprojektid, millega kavandatakse üle 8 meetri kõrguseid ehitisi) ning teeb ettepaneku nende edaspidise menetlemise kohta.44) Linnaehituskomisjon teeb ettepanekuid avaliku ruumi seisukohalt oluliste linnaehituslike ansamblite, ehitiste, parkide ja väljakute ideekavandite arhitektuurivõistluste korraldamiseks.
(1) Ruumiline planeerimine Põltsamaa linna haldusterritooriumil tagatakse:11) linna arengukavadega;22) linna või selle osade üldplaneeringutega;33) linna üldplaneeringut täpsustavate teemaplaneeringutega (edaspidi teemaplaneering);44) detailplaneeringutega;55) linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühiselt koostatavate üldplaneeringute ja teemaplaneeringutega;66) osalemisega linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumide üldplaneeringute koostamisel ja nende kooskõlastamisel;77) osalemisega maakonnaplaneeringu koostamisel;88) osalemisega riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamisel.2(2)Uue ehitise püstitamiseks või olemasoleva rekonstrueerimiseks koostatavasse detailplaneeringusse tuleb kaasata naaberkinnistud või kogu kvartal, tehes ühtlasi ettepaneku ka kvartaliga külgnevate tänavate vastaskülgede linnaruumilise lahenduse kohta. Minimaalne detailplaneeringu ala pindala on 1 hektar.
(1) Linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu algatab linnavolikogu. Linnaehituskomisjonis läbivaadatud üldplaneeringu lähteseisukohad esitab linnavolikogule linnavalitsus.2(2)Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek esitatakse vabas vormis avaldusena ehitusnõunikule, kes tutvustab ettepaneku tegijale planeeringuga seotud organisatsioonilisi, sisulisi ja tehnilisi üksikasju.3(3)Ehitusnõunik koostab kooskõlastatult linnavalitsusega nelja nädala jooksul arvates avalduse esitamisest detailplaneeringu lähteseisukohad või detailplaneeringu algatamisest keeldumise põhjenduse.4(4)Linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu lähteseisukohtades sätestatakse:11) linna arengukavadest ja planeeringu algatamise ettepanekust tulenevad eesmärgid pikaajalise ruumilise arengu kavandamiseks;22) planeeritava ala piirid ja suurus;33) nõuded olemasoleva olukorra analüüsiks;44) planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud;55) planeeringu ülesannetest tulenevad täpsustused üldplaneeringu eesmärkide lahendamiseks;66) planeeringu vormistamise nõuded;77) planeeringu kooskõlastajad.5(5)Detailplaneeringu lähteseisukohtades sätestatakse:11) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud planeeringutest tulenevad nõuded;22) planeeringu eesmärgid ja vormistamise nõuded;33) planeeritava ala piirid ja suurus;44) kehtivad kitsendused;55) planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustatavate arutelude vajadus;66) täiendavate uuringute või muinsuskaitse eritingimuste koostamise vajadus miljööväärtuslikel hoonestusaladel või muinsuskaitsealadel;77) planeeringu kooskõlastajad.6(6)Linnavalitsusel on põhjendatud vajaduse korral planeeringu algatamise ettevalmistamiseks õigustaotleda planeeringu koostamisest huvitatud isikult täiendavaid planeeringuga seotud materjale, sealhulgas planeeringu eskiislahendust. Eskiislahendusega tuleb näidata olemasolevate ja planeeritavate hoonete paigutus, hoonete mahud, liikluse ja parkimise lahendus ning haljastamise põhimõtted.7(7)Kui detailplaneeringuga taotletakse linna või selle osa üldplaneeringu muutmist, tuleb planeeringust huvitatud isikul kirjalikult esitada üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus.8(8)Ehitusnõunik esitab detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise või detailplaneeringu koostamise algatamisest keeldumise otsuse haldusakti eelnõu linnavalitsusele.9(9)Linnavolikogu algatab:11) linna või selle osa üldplaneeringu;22) teemaplaneeringu;33) üldplaneeringu olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavalikuks;44) linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu;55) linna või selle osa üldplaneeringu või teemaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava või nendega vastuolus oleva detailplaneeringu;66) detailplaneeringu, millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala või kui planeeritaval maa-alal asub miljööväärtuslik hoonestusala;77) detailplaneeringu, kui planeeritaval maa-alal asub riiklik muinsuskaitseala;66) kalda ehituskeeluvööndisse jääva maa-ala detailplaneeringu.10(10)Linnavalitsus või linnavolikogu võib otsustada detailplaneeringu koostamise algatamisest loobumise, kui:11) algatamise ettepanek on vastuolus piirkonna väljakujunenud linnaehitusliku miljööga;22) maa-ala kohta on kehtiv detailplaneering;33) algatamise ettepanek on vastuolus linna või selle osa üldplaneeringuga või teemaplaneeringuga;44) detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua avalikule sektorile põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju;55) algatamise ettepanek ei arvesta ruumilise arenguga kaasneva majandusliku, sotsiaalse või kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi;66) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest.11(11)Detailplaneeringu algatamise otsustamisel võib linnavolikogu või linnavalitsus kehtestada planeeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu. Linnavalitsus teatab kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest hiljemalt kaks nädalat enne selle kehtestamist.12(12)Linnavalitsus võib sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise kohta.
(1) Linnavalitsus informeerib avalikkust ajalehes ja koduleheküljel linna poolt kavatsetavatest planeeringutest üks kord aastas pärast linnaeelarve vastuvõtmist linnavolikogus.2(2)Algatatud planeeringust informeeritakse avalikkust ajalehes ja koduleheküljel ühe kuu jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemisest. Algatatud planeeringu kohta avaldatav teade peab sisaldama:11) teavet planeeritava ala suuruse ning asukoha kohta;22) algatatud planeeringu eesmärkide tutvustamist.3(3)Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatab linnavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest.4(4)Linnavalitsus teavitab maavanemat planeeringu algatamisest kahe nädala jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist.
(1) Planeeringuid võib koostada “Planeerimisseaduses” sätestatud nõuetele vastav planeeringu koostaja, kellele linnavalitsus või planeeringu koostamisest huvitatud isik on planeeringu koostamise ülesandeks teinud.2(2)Planeeringute koostamist korraldab linnavalitsus.3(3)Planeeringu koostamise aluskaardiks on maanõuniku juures registreeritud topogeodeetiline alusplaan. Topogeodeetiliste tööde digitaalplaani koordinaatide süsteem peab olema L-EST 97, fail dgn - või dwg -vormingus ja kõrgussüsteem BK 77.4(4)Planeering peab olema vormistatud arhiveerimise nõuetele vastaval paberil ja säilitamiseks sobivasse pappkaantega ümbrisesse köidetuna formaadis A4 ning elektrooniliselt dgn - või dwg - ja pdf -vormingus.
(1) Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse:11) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud;22) elanikud;33) planeeringualal asuvate ja/või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud;44) riigiasutused või kaitseala valitseja, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks;55) teised huvitatud isikud, sealhulgas planeeritava ala naaberkruntide omanikud.2(2)Planeeringu mahus tuleb esitada dokumendid, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö toimumist.3(3)Koostööd maakonnaplaneeringu, linna või selle osa üldplaneeringu ja linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu koostamisel korraldab linnavalitsus.4(4)Linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu, linna või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja detailplaneeringu osas, mida koostatakse kaitse alla võetud maa-alale või muudel planeeringu lähteseisukohtadega määratud juhtudel, korraldab linnavalitsus koostöös planeeringu koostajaga vähemalt ühe planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustava avaliku arutelu.5(5)Linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu lähteseisukohad ja eskiislahenduse kiidab heaks ja suunab tutvustamiseks avalikule arutelule linnavolikogu.6(6)Muude käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata planeeringute lähteseisukohad ja eskiislahenduse kiidab heaks ning suunab tutvustamiseks avalikule arutelule linnavalitsus.7(7)Linnavalitsus teatab ajalehes ja koduleheküljel arutelu toimumise aja ja koha. Teade peab ajalehes ja koduleheküljel ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust.8(8)Avaliku arutelu protokolli koostab planeeringu koostaja.
(1) Linnavalitsusele esitatav kooskõlastusteta detailplaneering peab olema koostatud detailsusega, mis võimaldab selle alusel ehitusprojekti koostamise.Linnavalitsus:11) kontrollib planeeringu vastavust lähteseisukohtadele;22) korraldab planeeringu läbivaatamise;33) tagastab hiljemalt nelja nädala jooksul planeeringu ettepaneku koostajale vajadusel täiendamiseks ja parandamiseks ning kooskõlastamisteks.2(2)Kui planeeritaval alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks, kooskõlastab linnavalitsus planeeringu enne selle vastuvõtmist:11) riigiasutustega või maakonna keskkonnateenistusega;22) Muinsuskaitseametiga.3(3)Linna või selle osa üldplaneeringule, teemaplaneeringule, linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatavale ühisele üldplaneeringule ja linna või selle osa üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule taotleb planeeringu riigiasutuse või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse määramise maavanemalt linnavalitsus.4(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlus esitatakse pärast planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavat arutelu.5(5)Maavanema poolt määratud riigiasutuste ja muud planeeringu lähteseisukohtades sätestatud kooskõlastused hangib planeeringu koostaja.6(6)Linnavolikogu kooskõlastab:11) maakonnaplaneeringu;22) linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja vastava omavalitsuse üldplaneeringu või teemaplaneeringu;33) linna naabrusse jääva kohaliku omavalitsuse territooriumi kohta koostatud detailplaneeringu linnale kooskõlastamiseks esitamise korral.7(7)Linnavolikogu poolt algatatud planeeringu puhul võtab seisukoha planeeringu kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta linnavolikogu vastav komisjon, muudel juhtudel linnavalitsus.
(1) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastatud planeeringu linnavalitsusele, kes:11) esitab linnavolikogule haldusakti eelnõu linnavolikogu poolt algatatud planeeringu vastuvõtmiseks ning avaliku väljapaneku aja ja koha määramiseks või22) otsustab linnavalitsuse poolt algatatud planeeringu vastuvõtmise ning määrab avaliku väljapaneku aja ja koha. Linnavalitsus teavitab vastuvõetud planeeringust ja lihtsustatud korras koostatava planeeringu menetlemisest linnavolikogu.2(2)Linnavalitsus paneb raamatukogusse ja linnavalitsusse hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust välja teate planeeringu avaliku väljapaneku toimumise kohta.3(3)Linnavalitsus teatab planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha ajalehes ja koduleheküljel. Teade peab ajalehes ilmuma vähemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku alguskuupäeva.4(4)Planeeringu avaliku väljapaneku korraldab linnavalitsus. Kogu väljapaneku ajal peab linnavalitsuse tööaja jooksul olema tagatud huvitatud isikute juurdepääs planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele.5(5)Avalikul väljapanekul esitatakse:11) planeeringule antud kooskõlastused ning linnavalitsuse ja linnavolikogu vastavate komisjonide seisukohad kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta;22) teave avaliku väljapaneku kestuse kohta;33) teave kirjalike ettepanekute ja vastuväidete esitamise korra kohta.6(6)Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab linnavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust.7(7)Linna või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu, linna naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu ja linna või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on neli nädalat, muude avalikule väljapanekule suunatud detailplaneeringute avaliku väljapaneku kestus on kaks nädalat.
(1) Avaliku väljapaneku jooksul esitatud kirjalikud (sealhulgas elektronposti teel edastatud) ettepanekud ja vastuväited registreeritakse linnavalitsuses. Ettepanek või vastuväide registreeritakse, kui sellel on esitaja nimi, kontaktandmed ja ettepaneku tegemise kuupäev.2(2)Kui planeeringu avalikul väljapanekul ei esitatud planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avalikku arutelu ei korraldata.3(3)Linnavalitsus võtab seisukoha avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning määrab avaliku arutelu toimumise aja ning koha.4(4)Linnavalitsus teatab arutelu toimumise aja ja koha ajalehes ning koduleheküljel. Teade peab ajalehes ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust.5(5)Linnavolikogu poolt vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ning vastuväidete kohta võtab linnavalitsuse ettepanekute osas seisukoha komisjon.6(6)Linnavalitsus teatab avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikutele oma seisukoha ettepanekute ning vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.7(7)Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks korraldatava avaliku arutelu viib läbi linnavalitsus. Avaliku arutelu kohta koostab protokolli planeeringu koostaja.8(8)Juhul kui avaliku väljapaneku käigus kirjalikke vastuväiteid esitanud isik ei loobu oma vastuväidetest “Planeerimisseaduses” sätestatud korras ja tähtaja jooksul, võib linnavalitsus komisjoni ettepanekul korrata seisukoha võtmist vastuväidete kohta.9(9)Avaliku arutelu tulemuste alusel otsustab linnavalitsus lahendamata jäänud vastuväidete arvestamise.10(10)Linnavalitsus korraldab teabe avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu tulemuste kohta ajalehes ja koduleheküljel hiljemalt kahe nädala jooksul.11(11)Linnavalitsus edastab avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused kirjalikult planeeringu koostajale. Planeeringu koostaja teeb linnavalitsuse korralduse alusel planeeringus vajalikud parandused ja täiendused.
Linnavalitsus võib “Planeerimisseaduses” sätestatud juhtudel loobuda ehitusmääruse §-ides 11 ja 12 toodud nõuete täitmisest ja asendada need planeeritava krundi ning naaberkruntide omanike kooskõlastustega, mille hangib planeeringu koostaja.
Linnavalitsus annab seaduses sätestatud juhtudel loa ilma detailplaneeringut koostamata hoone ehitusprojekti koostamiseks ning maa-ala kruntimiseks, krundi sihtotstarbe muutmiseks ja rajatise ehitusprojekti koostamiseks.
(1) Riiklikult tähtsa ehitise asukohaettepaneku kohta läbirääkimiste pidamise ning otsuse tegemise otsustab linnavolikogu.2(2)Riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamisega seotud otsused teeb ning vajalikud kooskõlastused annab linnavolikogu. Linnavolikogu võib volitada teatud otsuste tegemise või kooskõlastuste andmise linnavalitsusele.
(1) Linnavalitsus esitab seadusest tulenevatel juhtudel planeeringu koos teabega arvestamata jäänud vastuväidete kohta järelevalve teostamiseks maavanemale.2(2)Põltsamaa linna esindaja planeeringu järelevalve küsimustes määrab linnavalitsus.3(3)Otsuse järelevalve tulemuste arvestamise kohta teeb linnavalitsus, linnavolikogu poolt vastuvõetud planeeringute puhul linnavolikogu vastav komisjon.4(4)Kui järelevalvet teostav maavanem ei anna planeeringule heakskiitu, otsustab linnavalitsus eriarvamuse lahendamiseks planeeringu muutmise või Siseministeeriumi poole pöördumise.5(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse edastab planeeringu koostajale linnavalitsus. Planeeringu koostaja muudab järelevalve tulemuste alusel planeeringut ja hangib uued kooskõlastused ning esitab planeeringu linnavalitsusele, kes kontrollib paranduste õigsust.
(1) Detailplaneeringu kehtestamise eelduseks on kokkuleppe olemasolu, milles on määratud:11) tänava väljaehitaja kuni planeeritud krundini;22) üldkasutatava haljastuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini;33) välisvalgustuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini;44) sademevete kanalisatsiooni väljaehitaja kuni planeeritud krundini;55) tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise seosed kruntide hoonestamisega;66) haljastuse, parklate ning muude krundile kavandatavate rajatiste (mänguväljakud jms) väljaehitamise seosed krundi hoonestamisega;77) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks või puhkeala avalikult kasutatavaks puhke- ja virgestusalaks määramise tingimused.2(2)Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab linna või selle osa üldplaneeringu või teemaplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kantakse enne detailplaneeringu kehtestamist muudatused vastavasse planeeringusse ja arhiveeritakse need eraldi kaustana ning linnavolikogu kehtestab detailplaneeringu.3(3)Üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja detailplaneeringu võib kehtestada üksnes linnavolikogu.4(4)Linnavalitsus:11) teatab planeeringu kehtestamisest ajalehes ja koduleheküljel. Teade peab ilmuma ühe kuu jooksul pärast planeeringu kehtestamist;22) saadab planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ning kehtestatud planeeringu maavanemale ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul pärast planeeringu kehtestamist;33) teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist:a) isikutele ja kinnisasja omanikele, kelle ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud;b) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse;c) kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise ajal ehituskeeld.5(5)Otsuse ettepaneku kohta viia kehtestatud planeering või planeeringu kehtestamise otsus seaduse või muu õigusaktiga vastavusse, teeb planeeringu kehtestaja, kusjuures ettepaneku tegijat teavitatakse linnavolikogu või linnavalitsuse seisukohast ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest.
(1) Planeeringu kehtetuks tunnistamise ettepaneku teeb linnavolikogule linnavalitsus.2(2)Kehtestatud planeeringu või selle osa tunnistab kehtetuks linnavolikogu.3(3)Linnavalitsus teavitab planeeringu kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest ajalehes ja koduleheküljel ühe kuu jooksul arvates planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast.
(1) Kehtestatud planeeringute ja kõigi planeeringutega seotud ning linnavalitsuse käsutuses olevate materjalidega saavad huvitatud isikud tutvuda linnavalitsuses tööajal.2(2)Linnavalitsus:11) peab planeeringute lähteseisukohtade ning planeeringute elektroonilist andmekogu;22) tagab planeeringute ja planeeringuga seotud materjalide säilitamise;33) korraldab planeeringu paljundamise (sealhulgas digitaalsel kujul) teabenõude esitamisel.
(1) Kehtestatud üldplaneeringud vaatab üle linnavolikogu ja ülevaatamise tulemused esitab maavanemale linnavalitsus.2(2)Linnavalitsus teavitab planeeringute ülevaatamise tulemustest ajalehes ja koduleheküljel.
(1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi. Ehitis peab:11) olema teostuselt eeskujulik, arhitektuuriliselt kõrge tasemega ja linnaruumi rikastav või sinna sobiv;22) sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda;33) mitte olema ohtlik inimestele, varale ega keskkonnale.2(2)Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning “Asjaõigusseaduses” sätestatud naabrusõigustega.3(3)Hoone paigutatakse ja püstitatakse planeeringuga või projekteerimistingimustega ette nähtud hoonestusalale, kusjuures hoone põhimaht peab olema paigutatud kohustuslikule ehitusjoonele. Ehitusjoonest ei tohi üle ulatuda ükski ehitise osa, välja arvatud trepp, trepi varikatus, rõdu, erker, katuseräästas või muu detailplaneeringuga määratud ehitise osa.4(4)Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks.5(5)Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel ehituskrundile tuleb jätta selle minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalveasutus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti.6(6)Juhul kui ehitise väljaulatuvad osad ulatuvad naaberkinnistule, tuleb ehitise kinnisasja kasuks seada servituut. Tänava punasel joonel asuva hoone väljaulatuvad osad võivad ulatuda üldkasutatavale kõnniteele nii, et oleks tagatud kõnnitee normaalne kasutamine (minimaalne vaba liikumisruum väljaulatuvate osade all peab olema vähemalt 3 meetrit). Tänavaäärsetel uutel ehitistel on lubatud sissekäigu ette kõnniteele asetada ainult üks aste.7(7)Hoone kõrguse määramisel loetakse selle kõrguseks katuse välispinna kõrgeim punkt. Hoone kõrguse määramisel ei võeta arvesse katusel asuvaid kujunduslikke elemente ning tehnorajatisi, mille kõrgus on alla 1,6 meetri ja laius alla 1 meetri, kui detailplaneering ei näe ette teisiti. Rajatise kõrguse määramisel loetakse selle kõrguseks rajatise kõrgeim punkt.8(8)Ühele krundile võib ehitada kuni kolm hoonet, kui detailplaneering ei sätesta teisiti.9(9)Korterelamute abihoonete rajamisel tuleb arvestada kõikide korterite vajadusi.10(10)Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel.11(11)Omanik on kohustatud taotlema ehitusnõuniku kirjaliku kooskõlastuse, kui ei kaasne ehitamist “Ehitusseaduse¹” § 2 mõistes:11) ehitise välisviimistluse (sealhulgas värvitooni) muutmiseks ja reklaami paigaldamiseks;22) krundi tänavapoolse piirde muutmiseks. Kruntide vahelised piirded rajatakse ja vajadusel muudetakse naabritevahelisel kokkuleppel, kui detailplaneering ei näe ette teisiti.12(12)Aladel, kus hoonetevaheline ruum on kõigile vabalt kasutatav puhke-, virgestus- või muu üldkasutatava alana, on piirdeaedade püstitamine keelatud, kui detailplaneering või projekteerimistingimused ei näe ette teisiti.( 13) Keelatud on ehitada ehitisi, mille konstruktsioonide nähtavad välispinnad on ümarpalgist, kui planeering ei näe ette teisiti.14(14)Keelatud on elektrikilpide ning muude tehniliste seadmete ja juhtmete paigaldamine hoonete fassaadidele ning vahetult nende ette. Juhtmed ja ühendused tuleb monteerida seinakatte alla. Õhuliinide rekonstrueerimisel tuleb kasutada maakaableid.15(15)Keelatud on kipsplaatide paigaldamine välisseintesse ja kohtadesse, kus õhuniiskus võib ületada 75 protsenti.16(16)Uute, avaliku ruumi seisukohast oluliste linnaehituslike ansamblite, ehitiste, parkide ja väljakute lahenduste saamiseks korraldatakse arhitektuurivõistlusi.
Ehitusprojekti koostamise aluseks on:11) kehtiv üldplaneering;22) kehtiv üldplaneeringu teemaplaneering;33) kehtiv detailplaneering;44) miljööväärtuslike hoonestusalade ehitamise põhimõtted ja nõuded;55) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused;66) projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral;77) muinsuskaitse eritingimused;88) projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste uurimistööde tulemused ja geodeetiline alusplaan, mis peab vastama tegelikule situatsioonile ehitusprojekti esitamise ajal;99) ehitusmäärus.
(1) Enne projekteerimistööde alustamist teavitatakse linnavalitsust ehituskavatsusest vabas vormis projekteerimistingimuste taotluse esitamisega.2(2)Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel otsustab hoonete projekteerimistingimuste määramise või arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamise vajaduse linnavalitsus sõltuvalt projekteerimistingimuste taotluses kavandatavast ehitustegevusest.3(3)Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral “Planeerimisseaduse” § 9 lg 10 mõistes on ehitusprojekti koostamise aluseks projekteerimistingimused.
(1) Projekteerimistingimused määrab linnavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral või vajadusel enne 1. jaanuari 2003. a kehtestatud detailplaneeringute nõuete täpsustamiseks. Pärast 1. jaanuari 2003. a algatatud detailplaneeringuid võib linnavalitsus täpsustada arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste andmisega.2(2)Projekteerimistingimustega määratakse:11) ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht;22) lubatav hoonete suurim ehitusalune pindala;33) katuse tüüp, kaldkatuse puhul katusekalle täpselt või vahemikuna, harja suund;44) hoone suurim lubatud kõrgus;55) ehitise kasutamise otstarve;66) rajatise olulised tehnilised (piir)näitajad ja ehituslikud nõuded;77) fassaadi- ja katusematerjalid;88) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded;99) piirete iseloom, materjal ja kõrgus;1010) haljastus- ja heakorranõuded;1111) ehitusjäätmete käitlemine;1212) isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada;1313) keskkonnamõju hindamise vajadus.3(3)Projekteerimistingimustega saab tutvuda linnavalitsuses tööajal ja koduleheküljel.4(4)Projekteerimistingimuste säilitamise tagab linnavalitsus.
(1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt kehtestatud normidele, standarditele ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002 määrusega nr 70 “Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile esitatud nõuetele”. Projekteerimisel arvestada, et kavandatav ehitis ei riku teistele isikutele kuuluvaid “Asjaõigusseaduses” ning “Korteriomandiseaduses” sätestatud asjaõiguseid ja naabrusõiguseid. Eskiis esitada ehitusnõunikule kinnitamiseks enne ehitusprojekti koostamist.2(2)Ehitusprojekt peab vastama järgmistele vormistusnõuetele:11) arhiveerimise nõuetele vastaval paberil ja säilitamiseks sobivasse pappkaantega ümbrisesse köidetuna formaadis A4 ning elektrooniliselt dgn - või dwg - ja pdf- vormingus;22) põhijoonised mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200, 3D-vaated (perspektiivvaade või aksionomeetria);33) olema eesti keeles;44) uusehitise ja ehitusalust pinda suurendavate juurdeehitise puhul peab ehitusprojekt sisaldama asendiplaani topogeodeetilisel alusplaanil täpsusastmega M 1:500, mis on koostatud vastavalt geodeetiliste, kartograafiliste ja maakorralduslike tööde korra nõutele ning registreeritud maanõuniku juures. Alusplaan peab kajastama vahetult projekteerimiseelset olukorda. Alusplaanina ei ole kasutatavad kommunikatsioonide teostusmõõdistuste joonised;55) olemasoleva hoone mahus toimuvate ehitustööde puhul võib asendiplaani vormistada olemasoleval geodeetilisel alusel (krundiplaanil);66) sisaldama olemasolevaid hindamiseks vajalikke lähte- ja lisamaterjale (väljavõte detailplaneeringust, projekteerimistingimused, ülesmõõtmisjoonised, ehitusuuringud, ekspertiisid nende olemasolul jm);77) ehitusprojekti või selle osa tiitelleht peab sisaldama ehitise nimetust, ehitise aadressi, vastava ehitusprojekti osa projekteerija andmeid, pädeva vastutava spetsialisti nime ja allkirja koos vastava registreeringu numbriga ning koostamise kuupäeva;88) sisaldama ehitise olulisi tehnilisi andmeid, koordinaate L-EST koordinaatsüsteemis, hoone välisviimistluspassi (välisviimistluse põhiprojekti), liikluskorralduse plaani, tehnorajatiste valdajate tehnilisi tingimusi ning tänavapoolse piirde joonist.3(3)Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab eelnevalt olema heaks kiidetud, kooskõlastatud või kontrollitud seaduses ettenähtud ametiasutuste ja isikutega:11) “Päästeseaduse” §-s 21 nimetatud ehitiste puhul riigi päästeasutusega;22) “Rahvatervise seaduse” §-s 12 nimetatud ehitiste puhul tervisekaitse riikliku järelevalveasutusega;33) riikliku muinsuskaitse all olevate või muinsuskaitsealal või kaitsetsoonis asuvate ehitiste puhul Muinsuskaitseametiga;44) “Veterinaarkorralduse seaduse” §-s 4 nimetatud ehitiste puhul riikliku veterinaarjärelevalve asutusega;55) looduskaitse all olevate või looduskaitsealal või kaitsetsoonis asuvate ehitiste puhul kaitstava loodusobjekti valitsejaga.4(4)Ehitisega seotud haljastuse, tehnovõrkude, juurdepääsuteede, tänavakivi paigaldusskeemi (ladumiskirja) ja parkimiskohtade lahendused on ehitusprojekti või teeprojekti lahutamatud osad.
(1) Ehitusloa saamiseks esitatakse ehitusprojekt kahes eksemplaris koos ehitusloa taotlusega linnavalitsusele ning tasutakse riigilõiv.2(2)Ehitusnõunik kontrollib ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ja muudele nõuetele ning korraldab vajadusel ehitusprojekti läbivaatamise linnavalitsuse struktuuriüksuste siseselt.3(3)Ehitusprojekti läbivaatamise tulemuste põhjal koostab ehitusnõunik haldusakti eelnõu ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta ning esitab selle linnavalitsusele.4(4)Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab linnavalitsus. Ehitusloa väljastamise valmistab ette ehitusnõunik linnavalitsuse korralduse alusel 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti saamise päevast. Linnavalitsus esitab põhjendatud juhtudel enne ehitusloa väljastamist ehitusprojekti ekspertiisi või ehitusuuringute tegemise nõude. Linnavalitsus otsustab ehitusloa väljastamisel, kas on tegemist olulise rekonstrueerimisega.5(5)Ehitusnõunik märgistab ehitusprojekti tiitellehe, asendiplaani ning joonised ehitusloa/kirjaliku nõusoleku kuupäevaga ja numbriga varustatud templi jäljendiga. Üks paberil ehitusprojekti eksemplar tagastatakse taotlejale koos ehitusloaga.6(6)Linnavalitsus avaldab informatsiooni ehitusloa väljastamise kohta ajalehes ja koduleheküljel.7(7)Linnavalitsus tagab ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamise kuni ehitise lammutamiseni või dokumentide arhiivi üleandmiseni.
(1) Kui ehitamise käigustekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub ehitusluba omav isik sellekohase taotlusega linnavalitsusse. Taotlus esitatakse vabas vormis.2(2)Ehitusnõunik otsustab ehitusprojektis muudatuste tegemise lubamise, kui tegemist on hoone siseste muudatuste või muudatustega, mis ei nõua uue ehitusloa väljastamist.3(3)Linnavalitsus otsustab ehitusprojektis muudatuste tegemise lubamise, kui tegemist on ehitise välisilmet või kasutusotstarvet sisaldava muudatusega, välja arvatud hoone mahu muudatused. Linnavalitsus otsustab uue ehitusloa väljastamise, kui muutuvad ehitusloale kantud ehitise olulised tehnilised andmed.
(1) “Ehitusseaduse¹” § 15 lõikes 1 nimetatud tunnustele vastavat väikeehitist, samuti olemasolevaid ehitisi teenindavaid muid tehnovõrkude haruliine ning laste mänguväljakuid võib ehitada kirjalikul nõusolekul. Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse taotlus linnavalitsusele. Taotlusele lisatakse ehitise välismõõtudega varustatud eskiis, millel näidatakse väikeehitise soovitav asukoht, põhiplaan ja vähemalt kaks vaadet. Ehitusnõunik esitab linnavalitsusele haldusakti eelnõu kirjaliku nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta ja kirjaliku nõusoleku andmise või andmisest keeldumise otsustab linnavalitsus.2(2)Linnavalitsusel on õigus nõuda enne kirjaliku nõusoleku andmist ehitusprojekti esitamist.3(3)Kuni 20 m² ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta. Selline väikeehitis ei tohi paikneda eespool tänava ehitusjoont ja naaberkinnistu (krundi) piiri vahetus läheduses, kui puudub naaberkinnistu omaniku kooskõlastus. Ehitamiseks naaberkinnistu (krundi) piirile lähemale kui 5 meetrit puitehitise puhul ja 3 meetrit kiviehitise puhul on vajalik naaberkinnistu omaniku kooskõlastus.4(4)Väikehoone ehitamine tuleb kooskõlastada tuleohutusnõuete osas järelevalvet teostava ametiasutusega. Hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega.5(5)Laste mänguväljakute projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida Eestis kehtivate standardite nõudeid.
(1) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis püstitatakse piiratud ajaks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks.2(2)Linnavalitsus määrab ajutise ehitise ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus:11) ehitise kasutamise tähtaja;22) ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva.3(3)Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus määratud tähtajaks, korraldab järelevalvespetsialist linnavalitsuse korralduse alusel ehitise likvideerimise “Asendustäitmise ja sunniraha seaduses” ettenähtud korras.
“Ehitusseaduse¹” § 16 lõikes 1 nimetatud kirjaliku nõusoleku andmise otsustab linnavalitsus.
(1) Kasutusloa saamiseks esitatakse linnavalitsusele vormikohane taotlus koos seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides nõutud dokumentidega ning tasutakse riigilõiv. Ehitise tehnilised dokumendid esitatakse arhiveerimise nõuetele vastavalt säilitamiseks sobivasse pappkaantega ümbrisesse köidetuna formaadis A4.2(2)Ehitusnõunik:11) korraldab ehitise vastavuse kontrollimise õigusaktidega ettenähtud nõuetele;22) kaasab vajadusel ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone;33) esitab linnavalitsusele haldusakti eelnõu kasutusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta.3(3)Valminud uusehitise (välja arvatud ajutise ehitise) kohta koostatakse vajadusel teostusjoonised ja krundi ulatuses ehitusjärgne topogeodeetiline alusplaan, mis lisatakse paberkandjal ja digitaalsel kujul kasutusloa taotlusmaterjalidele. Ehitusjärgne topogeodeetiline plaan peab kajastama hoonet ümbritsevat situatsiooni. Teostusjooniste ja ehitusjärgse topogeodeetilise plaani üks eksemplar säilitatakse linnavalitsuses.4(4)Ehitise kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab linnavalitsus. Linnavalitsusel on õigus nõuda ehitise ohutusest lähtuvalt enne kasutusloa väljastamist ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist. Kasutusluba väljastatakse linnavalitsuse korralduse alusel 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates.5(5)Linnavalitsus avaldab informatsiooni kasutusloa andmise kohta ajalehes ja koduleheküljel.6(6)Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik kasutusloa taotluse koos nõuetekohaste lisadega linnavalitsusele.
(1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik linnavalitsusele taotluse ehitusloa väljastamiseks. Taotlusele tuleb lisada ehitusprojekt, kui ehitusprojekt on nõutav, tõene topogeodeetiline alusplaan või krundi plaan või muu asendiplaan, kus on näidatud lammutatav ehitis. Topogeodeetiline alusplaan või krundi plaan või muu asendiplaan peab olema registreeritud maanõuniku juures.2(2)Lammutamise ehitusprojektiga lahendatakse tehnovõrkudest lahtiühendamine, lammutusplatsi piirded, tööde tehnoloogiline käik, ehitusjäätmete käitlemine ja platsi lammutamise järgne heakorrastamine. Pärast ehitise lammutamist esitada linnavalitsusele teatis ehitise likvideerimise kohta, ehitise hävimise korral lisab omanik avarii akti või riikliku päästeasutuse tulekahju akti.3(3)Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab ehitise omanik avariiohu kõrvaldama. Avariiohu kõrvaldamata jätmisel teeb linnavalitsus ehitise omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtaja avariiohu kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel korraldab järelevalvespetsialist linnavalitsuse korralduse alusel ehitise ohutusnõuetega vastavusse viimise või lammutamise “Asendustäitmise ja sunniraha seaduses” sätestatud korras.
(1) Ehitusjärelevalvet “Ehitusseaduse¹” § 59 mõistes teostab linnavalitsus ehitusnõuniku ja ettekirjutuste tegemise osas järelevalvespetsialisti kaudu. Järelevalvet „Teeseaduse“ § 39 mõistes teostab linnavalitsus määratud ametiisikute kaudu.2(2)Kui ehitamise käigustekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub ehitusluba omav isik ettepanekuga linnavalitsusse. Olenevalt muudatuse olemusest ja ulatusest, kas:11) ehitusprojekti muudatus kooskõlastatakse asjasse puutuvate isikutega ja muudatus liidetakse esialgse ehitusprojekti kõikidele eksemplaridele või22) tuleb koostada uus ehitusprojekt ja taotleda uus ehitusluba, kui muutuvad ehitusloale kantud ehitise olulised tehnilised andmed.3(3)Ehitise omanik esitab linnavalitsusele ehitamise alustamise kohta vormikohase teatise vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise alustamist. Muude nõutavate dokumentide hulgas tuleb uusehitise korral esitada ehitise mahamärkimise akt. Juhul kui tegemist on ühe ehitusloaga hoonele ja seda teenindavatele rajatistele, siis tuleb ehitamise alustamise teatis esitada iga rajatise kohta eraldi.4(4)Ehituse alustamise teatisega määrab ehitise omanik omanikujärelevalve teostaja ja ehitusettevõtja antud objektil vastavalt “Ehitusseaduse¹” §-le 30. Omanikujärelevalve tegija või ehitusettevõtja isiku vahetumisel esitab ehitise omanik vastava muudatuse kohta linnavalitsusele teate.5(5)Ehitamise alustamisel peab olema ehitusobjektile kogu ehitamise ajaks nähtavale kohale paigaldatud informatsioonitahvel, milles sisaldub informatsioon ehitise, ehitusloa või tee-ehitusloa, ehitamise alustamise aja ja lõpetamise tähtaja, projekteerimisettevõtja, ehitusettevõtja ja omanikujärelevalve tegija kohta.6(6)Hoone 0-tsükli (vundamendi) valmimisel esitab ehitise omanik või ehitaja ehitusnõunikule vundamendi teostusmõõdistuse, mis on eelnevalt registreeritud maanõuniku juures. Kui ehituse käigus on tekkinud viga, tohib ehitamist jätkata pärast vea kõrvaldamist linnavalitsuse loal.7(7)Ehitustööde teostaja tagab ehitusplatsil paiknevate elektroonilise side-, elektri-, gaasi-, kaugkütte-, vee- ja kanalisatsioonivõrkude, piirimärkide, geodeetiliste alusvõrgupunktide, haljasalade, teede ja muude olemasolevate ehitiste säilimise ning taastamise. Ehitustööde teostaja tagab ohutuse ümbruskonnale, tööohutus- ja liikluskorraldusnõuete täitmise. Ehitustööde ala peab olema ümbritsetud nähtava piirdega.8(8)Linnavalitsus edastab Tehnilise Järelevalveinspektsioonile andmed ettekirjutuste kohta kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates.9(9)Ehitisega toimunud avariist informeerida linnavalitsust 3 tööpäeva jooksul avarii toimumise hetkest.
(1) Linna osade tihendamiseks kruntide jagamise või liitmise kaudu kehtestatakse planeeringutega igale linna osale kruntide minimaalsed ja maksimaalsed suurused.2(2)Ehitustegevuse korraldamiseks olemaolevates linna osades kehtestatakse planeeringutega järgmised planeerimist ja ehitamist reguleerivad tingimused:11) suurim lubatud hoonestustihedus (k);22) suurim lubatud täisehituse protsent;33) hoonete suurim lubatud kõrgus ja/või korruselisus.3(3)Lisaks eelmises lõikes nimetatud tingimustele võib planeeringuga ja projekteerimistingimustega kehtestada ka teisi planeerimist, projekteerimist ning ehitamist reguleerivaid tingimusi.4(4)Miljööväärtuslikel hoonestusaladel planeerimist ja ehitamist reguleerivad lisatingimused esitatakse ehitusmääruse osas V.
(1) Uute alade hoonestamine võib toimuda kogu ala hõlvavate tervikplaneeringute kaudu, millega määratakse:11) tänavate võrk, hoonestatavad kvartalid ja nende sihtotstarve;22) avalikud väljakud, platsid, pargialad;33) tänavate iseloom;44) liiklus- ja parkimiskorraldus;55) haljastuse üldpõhimõtted;66) seosed külgnevate kvartalitega;77) seosed linna transpordiskeemiga.2(2)uue hoonestusala planeeringuga määratakse ka:11) kruntide minimaalsed ja maksimaalsed lubatud suurused;22) kruntide suurim lubatud hoonestustihedus;33) suurim lubatud täisehituse protsent;44) hoonete suurim lubatud kõrgus ja/või korruselisus;55) vajaduse korral muud tingimused.
Ehitustegevuse kavandamisel aladele, mis jäävad väljapoole linna piire, kuid mis külgnevad sellega, tuleb määratleda kavandatavate asumite ja/või kvartalite logistilised seosed linnaga, arvestades ühtlasi loodavate hoonestusalade võimalikku keskkonnaalast ja ruumilist mõju.
( 1) Miljööväärtusliku hoonestusala eesmärk on ajalooliselt väljakujunenud linnaehitusliku terviku ja miljööväärtuslikku hoonestusala kujundavate ehitiste, plaanistruktuuri, maastikuelementide, miljöölise eripära ning miljööväärtuslikule hoonestusalale avanevate kaug- ja sisevaadete säilitamine, korrastamine, parendamine ja uute võimalike arengusuundade fikseerimine.2(2)Planeeringutega määratavate miljööväärtuslike hoonestusalad ja nende piirid on järgmised:11) Põltsamaa jõgi ja kaldad kuni 100 meetri ulatuses tavalisest veepiirist arvestatuna linna läbivalt;22) Põltsamaa linnus, kirik ja Vana-Põltsamaa mõisa park;33) Lossi tänav – Lossi tänava algusest kuni Pika tänava ristmikuni;44) kesklinn – Silla tänava, Tartu maantee kirde poolt piiravate kinnistute, Rohelise tänava ja Põltsamaa jõe rohevööndi vahele jääv ala;55) Uue-Põltsamaa mõis – Veski tänava, Linnu tänava, Uue-Põltsamaa mõisa pargi ja Kirde tänava mõttelise pikenduse vahele jääv ala;66) aedlinn – Viljandi maantee, Tehnika tänava, Kastani tänava, Pika tänava, Karl August Hermanni tänava (mõlemal tänava poolel olevad kinnistud), Pargi tänava ja Nurme tänava vahele jääv ala;77) aedlinn – Pajusi maantee, Metsa tänava, Aasa tänava, Kuuse tänava, Rahu tänava, Õuna tänava, Sepa tänava, Marja tänava, Pärna tänava mõttelise pikenduse ja Lille tänava vahele jääv ala;88) korterelamud – Tallinn-Tartu mnt ja Ringtee tn vahele jääv ala.3(3)Miljööväärtuslikel hoonestusaladel planeerimist ja ehitamist reguleerivad tingimused kehtestatakse planeeringuga.
(1) Miljööväärtuslikud hoonestusalad määratakse planeeringu(te)ga.1(1)Kvartalite hoonestuspõhimõtete muutmise otstarbekuse otsustab detailplaneeringu algatamisel linnavolikogu, arvestades algset planeeringut ning hiljem kehtestatud planeeringuid.2(2)Uusehitiste rajamisel tuleb järgida algse planeeringuga kehtestatud ehitusjoont, kusjuures hoone põhimaht paigutatakse kohustuslikule ehitusjoonele. Kõrvalhoone asukoht määratakse vastavalt piirkonnas väljakujunenud ehitustraditsioonile.3(3)Miljööväärtuslikel hoonestusaladel on keelatud rajada ehitisi, mille kasutamisega kaasnevad kahjulikud mõjud keskkonnale.4(4)Uute hoonestusalade ja kruntide ehitusaluse pinna määramisel lähtutakse ajalooliselt väljakujunenud krundistruktuurist.5(5)Maksimaalne hoonestustihedus, krundi täiehituse protsent, ehitusjoon, kruntide jagamisel nende minimaalne ja liitmisel maksimaalne lubatud suurus, hoonete maksimaalne kõrgus ja/või korruselisus ning vajaduse korral muud tingimused määratakse igale miljööväärtuslikule hoonestusalale eraldi, arvestades algse planeeringu põhimõtetega.6(6)Kruntidel ja linna avalikus ruumis asuv väärtuslik kõrghaljastus säilitatakse. Kui avalikus linnaruumis on kõrghaljastus väheväärtuslik, asendatakse see üldjuhul samadel haljastamise põhimõtetel (puiesteed, alleed).7(7)Planeeringus:11) esitatakse graafiliselt väljakujunenud ja säilinud krundistruktuuriga piirkonnad ning kultuuriväärtusega ehitised (ka abihooned);22) esitatakse graafiliselt kaitsealuste objektide asukohad, säilitatavad ning avatavad vaated ning antakse tingimused väärtusliku kõrghaljastuse säilitamiseks;33) määratakse säilitatavad ja restaureeritavad ehitised, tänavanurkade hoonestamise põhimõtted, üldised arhitektuurinõuded (katusekalle, harjajoon, välisviimistluseks sobivad materjalid, säilitatavad väikevormid hoonetel, piirete tüüp ja kõrgus);44) vajadusel tehakse ettepanekud uute objektide või alade kaitse alla võtmiseks.8(8)Tehnoehitiste hoonestustingimused määratakse detailplaneeringuga.
(1) Ajalooliselt väljakujunenud miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimisel ja ehitamisel peab järgima piirkonnas väljakujunenud hoonestus- ja ehitustavasid ning linnaruumi struktuuri (kinnistute suurus, tänavate ja hoovide kattematerjal, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitus- ja viimistlusmaterjalid ning kujundusvõtted, krundi tänavapoolsed piirded, tänavaruum, siseõued, haljastustavad jms), samuti soodustama hoonestusala terviklikkuse säilimist. Selle eesmärgi saavutamise aluseks on järgmised põhimõtted:11) ajaloolise linnaehitusliku struktuuri, tänavatevõrgu, stiililise ja ajastulise mitmekesisuse, hoonestuse üldise mastaabi, perspektiivvaadete, silueti, katusemaastiku ja muu piirkonnale iseloomuliku järgimine uute ehitiste püstitamisel ning olemasolevate ehitiste laiendamisel juurde-, peale- või allaehitamise teel;22) traditsiooniliste hoonestustavade (ehitusmaterjalid, katusekatted, fassaadide viimistlus, arhitektuursed detailid ja elemendid jms) järgimine ehitiste hooldamisel, restaureerimisel, rekonstrueerimisel ja remontimisel;33) arhitektuurselt väärtuslike interjööride, detailide, elementide ja ajalooliste ehituskonstruktsioonide säilitamine ja eksponeerimine;44) väärtuslike maastikuliste elementide, loodusobjektide, kõrghaljastuse ja haljasalade säilitamine;55) uushoonestuse ehitamine keskkonda sobivas mahus;66) keskkonda mittesobivate rajatiste ja esteetiliselt risustavate ehitiste lammutamine ja asendamine;77) pargialade kujundamine kvaliteetseks linnaruumiks ning turvaliseks puhkekeskkonnaks;88) miljööalade olemasolevate juhtfunktsioonide maksimaalne säilitamine.2(2)Miljööväärtuslikule hoonestusalale on keelatud projekteerida ja ehitada hoonestusala arhitektuuri ja hoonestustavaga kokkusobimatuid ehitisi.3(3)Lahtise hoonestamisviisiga tänavaseinas ei tohi ehitada kinnise hoonestamisviisi järgi. Erandina võib kaaluda kahele naaberkrundile kavandatavat kaksikmaja.4(4)Lahtise hoonestamisviisiga tänaval ei tohi rajatav peahoone ulatuda naaberkrundi piirini, vaid ehitise ja naaberkrundi piiri vahele peab jääma kuja, mille laius määratakse igale miljööväärtuslikule alale eraldi, arvestades algse planeeringuga määratud parameetreid.5(5)Ehitiste vahetusse lähedusse ja ehitistele paigaldatav reklaam ei tohi oma kuju, värvi või asetusega varjata ega rikkuda tänava, avaliku ala või hoone ilmet ega segada vaadet arhitektuuriväärtuslikele hoonetele ja detailidele.6(6)Kultuurimälestis kuulub säilitamisele ja restaureerimisele vastavalt muinsuskaitse eritingimustele.7(7)Miljööliselt väga väärtuslik hoone kuulub säilitamisele ja restaureerimisele või rekonstrueerimisele vastavalt arhitektuursetele ja ehituslikele lisatingimustele.8(8)Miljööliselt väärtuslik hoone kuulub üldjuhul säilitamisele tervikuna olemasolevas mahus ja detailides. Hoone, mille miljööväärtus seisneb ainult tema mahus, võib asendada miljöösse sobiva uue sarnases mahus hoonega. Täpsed ümberehitamise, laiendamise või asendamise tingimused otsustatakse igal üksikjuhul eraldi vastavalt arhitektuursetele ja ehituslikele lisatingimustele ning kooskõlas teiste samal miljööväärtuslikul hoonestusalal asuvate hoonetega.9(9)Miljööliselt väheväärtusliku hoone võib rekonstrueerida või asendada.
(1) Uute ehitiste rajamisele või ehitiste remondi- või ümberehitusprojektide koostamisele võivad eelneda ehitusajaloolised või arheoloogilised uuringud, mille vajadus määratakse planeeringuga või projekteerimistingimustega.2(2)Uuringute alusel koostatakse eritingimused, mille täitmine on projekteerijale ja ehitajale kohustuslik. Uuringute aruannetest ja eritingimustest esitatakse üks eksemplar linnavalitsusele, kus korraldatakse nende säilitamine.3(3)Uute ehitiste projekteerimisel tuleb vältida hoonete suuri mahulisi erinevusi, arvestada sama või vastasasuva tänavaseina hoonestuslaadi (ehitusjoon, hoonete maht, rütm, katusekuju, sokli, räästa ja harja kõrgus). Samas tuleb rakendada miljöösse sobivaid ehitusmahtusid ja tasakaalustavaid üleminekuid külgnevate erimastaabiliste hoonete suhtes.4(4)Miljööväärtusega hoonestusalal on väikeehitisele, mille ehitusalune pind on 20 – 60 m², ehitusprojekti koostamine kohustuslik.
(1) Hoonete remontimisel, rekonstrueerimisel ja laiendamisel tuleb tagada arhitektuuriväärtuslike objektide ja nende osade (fassaad, eksterjööri ja interjööri detailid, sealhulgas aknad ja uksed, dekoratiivvormid, piirdeaiad jms) säilimine, restaureerimine ja võimalusel eksponeerimine. Hoonete lammutamisel tuleb arhitektuuriväärtuslikud detailid fotografeerida ja dokumenteerida ning dokumentaalne materjal antakse üle linnavalitsusele.2(2)Miljööväärtuslikul hoonestusalal on väikehoone püstitamisel ehitusprojekt kohustuslik.3(3)Ehitiste välisviimistluses ei tohi kasutada ajaloolise ehitustavaga vastuolus olevaid materjale ja konstruktsioone.4(4)Hoonete seinakatte või katuse remontimisel või uuendamisel tuleb kasutada algseid või algsele lähedasi materjale.5(5)Kultuurkihist uuringute käigus väljakaevatud esemed ja kultuuriväärtuslike ehitiste säilmed dokumenteeritakse vastavasisulises aruandes ning markeeritakse või säilitatakse oma asukohal vastavalt ehitusprojekti eritingimustele.6(6)Ehitusajaloolise väärtusega leidude ilmnemisel ehitus- või remonttööde käigustuleb peatada tööd ja teavitada linnavalitsust.7(7)Katusekorruste väljaehitamisel tuleb eelistada katuse tasapinnas olevaid katuseaknaid.8(8)Teede ja tänavate rekonstrueerimise käigustaastada varasemad välisuste, lävepakkude ja välistreppidega määratud kõnniteede kõrgused.9(9)Taastada tänavate ja avalike alade äärsed kruntide piirdeaiad, kui need moodustavad naaberkruntide piiretega või hoonetega katkematu joone. Sama kruntide piiramise põhimõtet kasutada ka alale püstitatavate uute ehitiste puhul.10(10)Kõigi tänavate ja avalike platside äärsete piirete ehitamise, uuendamise või kapitaalse parandamise projektid kuuluvad ehitise ehitusprojekti koosseisu ja kooskõlastamisele.
(1) Enne 1944. aastat ehitatud hoone lammutamise loa taotlemisel tuleb hoone kohta koostada ajalooline õiend, mis sisaldab tekstilist osa hoonete kujunemis- ja ehitusloost, fotofikseeringuid, väljavõtteid arhiivi- ja inventariseerimisjoonistest.2(2)Hoone lammutamisel suunatakse taaskasutusse materjalid, mida on võimalik kasutada ja mis muidu häviksid.
(1) Ehitusmääruse nõudeid ja tingimusi tuleb täita planeeringute, projekteerimistingimuste ning ehitusprojektide koostamisel, ehitiste ehitamisel ning kasutamisel.2(2)Ehitusmäärus kehtib detailplaneeringute suhtes, mis määruse jõustumise hetkeks ei ole vastu võetud. Ehitusmäärus kehtib enne määruse jõustumist ehitusloaga kinnitatud ehitusprojektide suhtes niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus ehitusprojektis toodud nõuetega.3(3)Koostatavate üldplaneeringute, detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste ehitusmäärusega vastavusse viimist ja ehitiste arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste koostamist vastavalt ehitusmäärusele korraldab linnavalitsus.
Riiklikku ehitisregistrisse esitab/edastab andmeid ja väljastab kinnitatud väljavõtteid linnavalitsuse määratud ametnik.
(1) “Lennundusseaduse¹” §-s 35 nimetatud kooskõlatused hangib linnavalitsus.2(2)“Veeseaduse” § 30 tulenevad puurkaevude rajamisega seotud küsimused otsustab linnavalitsus.
(1) Tunnistada kehtetuks Põltsamaa Linnavolikogu 16. juuni 2003 määrus nr 38 “Pädevuse delegeerimine”.2(2)Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist.