Käesolevas seaduses tähendab a arvestuslikku ning ü ülekantavat kulu. Tähistamata kulusummad on kindlaksmääratud kulu.
(1) Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 12 alusel kehtestatav põhitoetuse suurus õppekuu kohta on:11)õpilasel, kes omandab põhihariduse baasil kutsekeskharidust, 600 krooni;22)õpilasel, kes omandab keskhariduse baasil kutsekeskharidust, 600 krooni ja täiendav toetus 300 krooni;33)üliõpilasel, kes omandab kõrgharidust, 1000 krooni ja täiendav toetus 500 krooni;44)doktorandil 6000 krooni.2(2)Olümpiavõitja toetuse määr on 10 000 krooni kuus vastavalt spordiseaduse § 13 lõikele 2.3(3)Lapsetoetuse määr on 150 krooni kuus ja lapsehooldustasu määr 1200 krooni kuus vastavalt riiklike peretoetuste seaduse § 4 lõigetele 2 ja 3.4(4)Vanemahüvitise määr on 3600 krooni kuus vastavalt vanemahüvitise seaduse § 3 lõikele 6.5(5)Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr on 400 krooni kuus vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõikele 1.6(6)Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel on:11)ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär 20 000 krooni vastavalt seaduse § 19 lõikele 9;22)tööruumide ja -vahendite kohandamise hüvitise ülemmäär 30 000 krooni vastavalt seaduse § 20 lõikele 4;33)tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr 40 krooni vastavalt seaduse § 23 lõikele 6;44)töötutoetuse päevamäär 32,90 krooni vastavalt seaduse § 31 lõikele 1;55)stipendiumi tunnimäär 3,75 krooni vastavalt seaduse § 35 lõikele 6;66)sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär kuus 1200 krooni vastavalt seaduse § 37 lõikele 5.7(7)Toimetulekupiiri määr on 1000 krooni kuus vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõikele 11.8(8)Matusetoetuse suurus on 3000 krooni vastavalt riikliku matusetoetuse seaduse § 6 lõikele 1.9(9)Riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäär on 25 000 krooni vastavalt Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse §-le 13.10(10)Väikelinnadesse ja maapiirkondadesse esmakordselt tööle asuvale pedagoogilise kõrgharidusega õpetajale makstava tagastamatu lähteraha suurus on 200 000 krooni, millest esimesel aastal makstakse välja 50 protsenti, teisel ja kolmandal aastal 25 protsenti kogu toetuse summast vastavalt põhikooli ja gümnaasiumi seaduse §-le 381 ning kutseõppeasutuste seaduse §-le 301.11(11)Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 2700 krooni vastavalt sotsiaalmaksuseaduse §-le 21.12(12)Kassareservi suurus on 6 894 200 988 krooni ja riigieelarve tulude laekumist ületavate kulude finantseerimise piirmäär on 5 000 000 000 krooni vastavalt riigieelarve seaduse § 36 lõikele 1.13(13)Välisabi sildfinantseerimise suurim lubatud maht on 3 500 000 000 krooni vastavalt riigieelarve seaduse § 361 lõikele 1.14(14)Eelarvelaenu suurim lubatud jääk on 2 850 000 000 krooni vastavalt riigieelarve seaduse § 39 lõikele 2.15(15)Kassalaenu suurim lubatud jääk on 5 750 000 000 krooni vastavalt riigieelarve seaduse § 40 lõikele 2.16(16)Vabariigi Valitsuse poolt avalike ülesannete täitmiseks antavate laenude suurim lubatud jääk on 750 000 000 krooni vastavalt riigieelarve seaduse § 401 lõikele 1.17(17)Kooskõlas välissuhtlemisseaduse § 20 punktiga 5 ei ole vaja Riigikogus ratifitseerida välislepinguid, millest ühelgi eesseisval eelarveaastal Eesti Vabariigile tulenevate varaliste kohustuste või saamata jääva tulu maht ei ületa 3 protsenti riigiasutusele, kelle algatusel välisleping sõlmitakse, jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud kulude summast.
(1) Eelarvete tasandusfondist (edaspidi tasandusfond) kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse eraldatav toetus Tn arvutatakse järgmiselt:Tn = (AK – AT) * k, kusAT=(TM2007+RM2007)*0,5+(TM2006+RM2006)*0,3+(TM2005 +RM2005)*0,2+ Tn – tasandusfondi suurus konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; AK – konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik keskmine tegevuskulu; AT – konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikud tulud; k – toetustaseme koefitsient; Cn – konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv, vanurite (65+ eluaastat) arv rahvastikuregistri andmetel, kohalike maanteede ja linnatänavate arvestuslik pikkus (kõvakattega maanteed 0,26; mittekõvakattega maanteed 0,047; linnatänavad 0,74) kilomeetrites ning hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute arv hooldajatoetuse aruandele vastavalt; Pn – kohalike omavalitsuste arvestuslik keskmine tegevuskulu kroonides ühe lapse (0–6 eluaastat), kooliealise (7–18 eluaastat), tööealise (19–64 eluaastat), vanuri (65+ eluaastat), hooldatava ja hooldajateenust saava puudega isiku kohta ning kohaliku maantee ja linnatänava arvestusliku pikkuse (kõvakattega maanteed 0,26; mittekõvakattega maanteed 0,047; linnatänavad 0,74) ühe kilomeetri kohta kroonides; – konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste arvu, kooliealiste arvu, tööealiste arvu, vanurite arvu ning hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute arvu ning kohalike maanteede ja linnatänavate arvestusliku koefitsientidega korrigeeritud pikkuse kilomeetrites ja iga vastava näitaja osas ühe ühiku kohta arvutatud kohalike omavalitsuste arvestusliku keskmise tegevuskulu korrutiste kogusumma kroonides; TM – üksikisiku tulumaksu laekumine konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses vastavalt 2005., 2006. ning 2007. aastal viiduna võrreldavaks 2008. aastal kehtiva kohaliku omavalitsuse üksustele laekuva tulumaksu osaga; – arvestuslik maamaks (1,25 protsenti üldise maa ja 0,6 protsenti põllumajandusmaa maksustamise hinnast 2007. aastal ning arvestades muudatusi looduskaitsealade osas 2008. aastal) konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; RM – maavarade kaevandamisõiguse tasude ja vee-erikasutustasu laekumine konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses vastavalt 2005., 2006. ning 2007. aastal. 2(2)Tasandusfondist kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel eraldatava toetuse ning kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse eraldatavate hariduskulude, toimetulekutoetuse, koolieelsete munitsipaallasteasutuste toetuse, sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise ja arendamise vahendite, koolilõuna kulude ning saarvaldadele ja saarelise osaga valdadele täiendavate toetuste vahendite jaotamise ulatuse, tingimused ja korra ning vahendite jaotuse omavalitsusüksuste vahel kehtestab Vabariigi Valitsus .3(3)Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel eraldatavate vahendite jaotamisel kohaliku omavalitsuse üksuste vahel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse § 6 lõikes 6 sätestatud riigieelarvest eraldatava toetuse vähenemise kompenseerimise põhimõttest.4(4)Kui Vabariigi Valitsus ei ole eelarveaasta alguseks kehtestanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vahendite jaotuse tingimusi ja korda, võib kuni nimetatud tingimuste ja korra kehtestamiseni eraldada igale omavalitsusüksusele alanud eelarveaasta igal kuul kuni ühe kaheteistkümnendiku eelmise aasta Vabariigi Valitsuse kinnitatud jaotuse alusel vastavale omavalitsusüksusele eraldatud tasandusfondi summast.5(5)Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel eraldatavate vahendite puhul ei tohi kohaliku omavalitsuse üksused riigieelarvest saadud vahenditega asendada oma eelarvest samaks otstarbeks tehtavaid kulusid.6(6)Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel eraldatavate vahendite (välja arvatud lõikes 1 nimetatud toetus) ja kulude artikli 4500.01 alt eraldatavate vahendite eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud jääk kantakse üle järgmisse eelarveaastasse samaks ettenähtud otstarbeks, kui eraldise andja ei ole kasutamata jäänud vahendite tagastamist riigieelarvesse muudel alustel ette näinud.
(1) Valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel on õigus kasutada käesoleva seaduse § 1 riigieelarve tulude artikli 35 Toetused ning artiklite 3220–3232 Laekumised majandustegevusest vahendeid vastavalt tegelikule laekumisele tegevuskuludeks, eraldisteks, materiaalse ja immateriaalse vara soetamiseks ja renoveerimiseks ning muudeks kuludeks. Nimetatud summade arvel tehtavad kulud on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad artiklite 3220–3232 tulude eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud summadega võrdses suuruses.2(2)Riigieelarve tulude artiklite 3500.00, 3502.00 ja 352.00 Toetused riigilt ja riigiasutustelt arvel on käesoleva seadusega sätestatud toetuse saajatel õigus kasutada vahendeid ainult vastavalt toetuse andja määratud otstarbele ja 2008. aasta jooksul. Toetuse saajate eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendite arvel tehtavate kulude järgmisse eelarveaastasse ülekandmist võib taotleda ainult toetuse andja.3(3)Riigi materiaalse ja immateriaalse vara tegelikult laekunud müügitulust, mis ületab käesoleva seaduse §-s 1 toodud vara müügist laekuva tulu suurust, on müüjal kuni kahe kolmandiku ulatuses õigus teha kinnisvaraobjektidega seotud investeeringuid (kuluartiklid 1551, 1554, 1555, 1556). Nimetatud kulude tegemise õigus tekib pärast müügi eest saadud rahaliste vahendite laekumist Rahandusministeeriumi ühendkontserni koosseisu kuuluvatele arvelduskontodele.
Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele käesoleva seadusega määratud artikli 15 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine ning artikli 4502 Sihtotstarbelised eraldised põhivara soetamiseks kulude objektilise liigenduse kinnitab Vabariigi Valitsus.
(1) Valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel on õigus kasutada käesoleva seaduse § 1 riigieelarve tulude artikli 3888 Eespool nimetamata muud tulud konto 388800 Kindlustushüvitised vahendeid vastavalt tegelikule laekumisele ainult kindlustusjuhtumi kahjude kompenseerimiseks, kahjustatud või hävinud vara taastamiseks või uue vara soetamiseks vastavalt kindlustuslepingule.2(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kindlustushüvitiste laekumiste arvel tehtavaid kulusid võib üle kanda järgmisse eelarveaastasse.
Kui Vabariigi Valitsus ei ole eelarveaasta alguseks tegevuskulude liigendust personali- ja majandamiskuludeks kinnitanud, võib kuni nimetatud vahendite jaotuse kinnitamiseni eraldada valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele vahendeid alanud eelarveaasta igal kuul, kuid mitte enam kui kahe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse vastuvõtmist, kuni ühe kaheteistkümnendikuni eelmise aasta Vabariigi Valitsuse kinnitatud personali- ja majandamiskulude summast.
(1) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 10. jao Siseministeeriumi (regionaalministri vastutusala) artikli 4500 ühistranspordi korraldamise kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniminister pärast 2008. aasta riigieelarve seaduse avaldamist Riigi Teatajas.2(2)Käesoleva seaduse § 1 6. osa 10. jao Siseministeeriumi (regionaalministri vastutusala) artikli 4500 sotsiaalhoolekande kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab sotsiaalminister pärast 2008. aasta riigieelarve seaduse avaldamist Riigi Teatajas.
Ministeeriumidel oma valitsemisala piires ja põhiseaduslikel institutsioonidel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi käesoleva seadusega määratud valitsussektorisiseste eraldistega õppelaenude kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt seonduvate kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses kuluartiklite vahel majandusliku sisu järgi, teavitades sellest kirjalikult Rahandusministeeriumi.
(1) Vabariigi Valitsusel on õigus riigiasutuste ühinemisel või jagunemisel, ümberkorraldamisel valitsusasutuseks või ühendamisel olemasoleva valitsusasutusega või tegevuse ümberkorraldamisel vähendada neile riigieelarves ettenähtud vahendeid, suunates vabanevad summad oma reservi, ning finantseerida nimetatud vahendite arvel moodustatud või ümberkorraldatud riigiasutusi ning muid riigiasutusi ümberkorraldatud tegevuste osas.2(2)Vabariigi Valitsuse reservist riigiasutuste ühinemiseks või jagunemiseks, ümberkorraldamiseks valitsusasutuseks või ühendamiseks olemasoleva valitsusasutusega või tegevuse ümberkorraldamisel eraldatud vahendeid võib riigieelarve seaduses sätestatud tingimustel ja korras üle kanda järgmisse eelarveaastasse.
Riigieelarvelise eraldise kasutamise leping (1) Käesoleva seaduse kulude artiklite 450 ja 452 all määratud eraldiste kasutamiseks sõlmitakse riigieelarvelise eraldise kasutamise leping (edaspidi käesolevas paragrahvis leping) vastava põhiseadusliku institutsiooni või riigiasutuse ning eraldist saava juriidilise isiku vahel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohaliku omavalitsuse üksustega võib sõlmida lepingu kulude artikli 450 all määratud eraldiste kasutamiseks. Eesti Haigekassale, Kultuurkapitalile, Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja erakondadele määratud eraldise kasutamise kohta lepingut ei sõlmita. Samuti ei sõlmita lepingut käesolevas seaduses õppelaenude põhiosa kustutamiseks, maksudeks erisoodustustelt ja õppelaenude riigitagatiseks määratud eraldiste saajatega.2(2)Kuni lepingu sõlmimiseni on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu sõlmimiseks kohustatud riigieelarvelise eraldise saajal õigus teha kulutusi jaanuarikuu jooksul kuni ühe kaheteistkümnendikuni eraldisest. Enne lepingu sõlmimist tehtud kulud kajastatakse lepingus.3(3)Lepingu väljamakse periood peab olema piiratud antud eelarveaastaga, ülekantavate kulude puhul järgmise eelarveaastaga. Eraldise saaja on kohustatud kandma lepingu kehtivusperioodil kasutamata jäänud eraldise riigieelarve tuludesse kümne tööpäeva jooksul lepingu lõppemisest arvates või taotlema vajaduse korral lepingu pikendamist.4(4)Lepingus sätestatakse:11)lepingu objekt, s.o tegevused või projekt koos eesmärkidega ja lepingupoolte ühised huvid;22)lepingupooled, nende esindajad ja lepingupoolte esindajate esindusõigus;33)lepingu sõlmimise aeg ja koht;44)lepingu jõustumise tähtaeg;55)lepingu muutmise tingimused ja kord;66)lepingu lõpetamise tingimused ja kord;77)lepingupoolte õigused, kohustused ja vastutus;88)eraldise väljamaksete kuupäevaline ajagraafik, välja arvatud juhul, kui väljamakseid tehakse kuludokumentide alusel;99)lepingu täitmist takistavad asjaolud, mida loetakse vääramatuks jõuks;1010)lepingu täitmisel tekkivate vaidluste lahendamise kord;1111)lepingu täitmise aruannete esitamise kord, sealhulgas teabe mitteesitamisega või eksitava teabe esitamisega seotud sanktsioonid;1212)tegevuse või projekti teostamise tulemuslikkuse mõõtmist või hindamist võimaldavad kriteeriumid;1313)muud andmed ja tingimused, kui need on olulised lepingu täitmise kvaliteedi eraldise kasutamise sihipärasuse tagamiseks ning avalike huvide realiseerimiseks;1414)lepingupoolte andmed (postiaadress, registrikood, arvelduskonto number).5(5)Riigieelarvelisest eraldisest väljamaksete tegemise alusdokument on leping, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lepingu allkirjastatud koopia esitab põhiseaduslik institutsioon, ministeerium või Riigikantselei Rahandusministeeriumile viie tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Lepingu koopia võib esitada allkirjastatud elektroonilise faili kujul.6(6)Lepingu sõlminud põhiseadusliku institutsiooni, ministeeriumi või Riigikantselei määratud asutusel ja Rahandusministeeriumil on õigus kontrollida eraldise saanud isiku esitatud aruannete õigsust, eraldise saamise aluseks olevate asjaolude paikapidavust ning eraldise kasutamise sihipärasust ja mõjusust.7(7)Lepingu sõlminud põhiseaduslikul institutsioonil, ministeeriumil või Riigikantseleil on õigus nõuda lepingu rikkumise korral eraldise saanud isikult leppetrahvi või talle eraldatud vahendite tagastamist.8(8)Riigi asutatud sihtasutused hoiavad lepingu objektiks olevat eraldist Rahandusministeeriumi riigikassa koosseisu kuuluval arvelduskontol või e-riigikassa kontol. Samuti hoiab Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel eraldatud vahendeid Rahandusministeeriumi riigikassa koosseisu kuuluval arvelduskontol või e-riigikassa kontol. Vastavatele kontodele intressi tasumise korra ja intressimäära kehtestab rahandusminister . 2008. aasta lõpuks e-riigikassa kontol olevate vahendite ning kassapõhises arvestuses kasutamata jäävate eraldiste e-riigikassa kontol hoidmist jätkatakse vastavalt 2009. aasta riigieelarve seaduses sätestatud tingimustele.9(9)Sõlmitud leping avalikustatakse kooskõlas avaliku teabe seaduse § 28 lõike 1 punktiga 32 põhiseadusliku institutsiooni, ministeeriumi või Riigikantselei veebilehel viie tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Lepingute avalikustamisel ei kohaldata avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 8.10(10)Kohaliku omavalitsuse üksusega sõlmitavas lepingus ei pea sätestama lepingu täitmise aruandlusega seonduvat, välja arvatud juhul, kui vastavat teavet ei ole võimalik saada kohaliku omavalitsuse üksuse jooksvast aruandlusest.11(11)Lepingu sõlmimisega seonduvaid kulusid ei ole lubatud katta eraldiste arvel.12(12)Eraldist saav isik on kohustatud pidama riigieelarvest eraldisena saadud raha kohta arvestust vastavalt raamatupidamise seadusele. Kui isik ei ole raamatupidamiskohustuslane, on ta kohustatud pidama eraldisena saadud raha kohta raamatupidamises eraldi kuluarvestust.13(13)Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada riigieelarvelise eraldise kasutamise ja lepingu sõlmimise kohta täiendavaid tingimusi.
(1) Vabariigi Valitsuse korralduse välisabi projekti sildfinantseerimiseks valmistab ette Rahandusministeerium ministeeriumi või Riigikantselei, kelle valitsemisalas või halduses on välisabi saajaks olev riigiasutus, põhjendatud taotluse ning taotlust toetavate dokumentide alusel. Taotlus peab sisaldama ministeeriumi või Riigikantselei kinnitust, et ministeerium või Riigikantselei on nõus tähtaegselt tagastamata vahendite kinnipidamisega ministeeriumi või Riigikantselei eelarvelistest vahenditest.2(2)Kui välisabi saaja ei ole riigiasutus, võib välisabi projekti riigi poolt sildfinantseerida vaid laenu andmise teel riigieelarve seaduse § 401 alusel, tingimustel ja korras.3(3)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib ministeerium või Riigikantselei taotleda ka välisabiprogrammile sildfinantseerimist, kui sildfinantseerimise vahendeid kasutatakse välisabi väljamaksmiseks välisabi saajale enne välisabi laekumist välisabi andjalt.4(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduses sätestatakse muu hulgas piirmäärad, sildfinantseerimise vahendite tagastamise eest vastutav ministeerium või Riigikantselei, tagastamise tähtajad ning tingimused tähtaegselt tagastamata jäänud vahendite kinnipidamiseks Rahandusministeeriumi poolt vastutava ministeeriumi või Riigikantselei eelarvelistest vahenditest.
Käesoleva seaduse § 1 6. osa Vabariigi Valitsus kulude artikli 452.92 Eraldised Euroopa Liidule arvel kulude tegemise õigus on Rahandusministeeriumil ning rahandusministri volitusel Maksu- ja Tolliametil.
(1) Kui Euroopa Liidu, rahvusvahelise organisatsiooni, välisriigi või välisriigi valitsusvälise organisatsiooni toetuse saamine on seotud riigiasutuse poolt eelnevalt tehtud kulude hüvitamisega ning eelnevalt tehtud kulude katteks laekub Euroopa Liidu, rahvusvahelise organisatsiooni, välisriigi või välisriigi valitsusvälise organisatsiooni toetus riigiasutusele eeldatavasti kulude tegemise aastast erineval eelarveaastal, tuleb hüvitatavate kulude tegemiseks riigiasutusel kasutada välisabi sildfinantseerimist.2(2)Vabariigi Valitsusel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seonduvate käesoleva seadusega määratud tulude ja kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses artikligruppide, artiklite ja artiklite alajaotiste vahel ning sees.3(3)Riigiasutustel on kohustus tagada Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadava toetuse kaasfinantseerimisena kajastatavate kulude ühesugune kirjendamine riigieelarve täitmise aruandes ja toetuse andjale esitatavates aruannetes.
Struktuuritoetuse andmisel on rakendusasutustel ja riigiasutustest rakendusüksustel õigus võtta kohustusi järgmiste aastate eelarvete arvel tingimusel, et kohustuste ja teostatud väljamaksete summaarne määr ei ületa meetme kogumahtu ja kohustuste võtmisel rakendatakse perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses või perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses sätestatud nõudeid.
(1) Täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid (edaspidi täiendavad vahendid) eraldatakse Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamiseks koostatavate valdkondlike rakenduskavade prioriteetsetes suundades sisalduvate tegevuste elluviimiseks aastatel 2007–2015 järgmiselt:11)inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetne suund 2 «Teadus- ja arendustegevuse inimressursi arendamine» – 88 542 015 krooni;22)inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetne suund 4 «Teadmised ja oskused uuendusmeelseks ettevõtluseks» – 207 529 412 krooni;33)elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 5 «Hariduse infrastruktuuri arendamine» – 1 138 895 471 krooni (sealhulgas abikõlbmatu käibemaksu hüvitamiseks 570 005 471 krooni);44)majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 1 «Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime» – 943 376 471 krooni;55)majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 2 «Eesti T&A konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu» – 1 313 419 058 krooni (sealhulgas abikõlbmatu käibemaksu hüvitamiseks 1 027 893 176 krooni);66)majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 3 «Strateegilise tähtsusega transpordiinvesteeringud» – 1 450 708 456 krooni;77)majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 4 «Regionaalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamine» – 278 703 315 krooni;88)majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 5 «Infoühiskonna edendamine» – 172 941 176 krooni.2(2)Eelarveaastaks eraldatavate täiendavate vahendite väljamaksete mahud määratakse vastava aasta riigieelarve seadusega. Täiendavatest vahenditest seni tehtud või kavandatud väljamaksete ja järgmiseks eelarveaastaks eelarvesse planeeritavate vahendite summaarne määr ei tohi ületada käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud mahtusid. Täiendavate vahendite eraldamine kajastatakse vastava aasta riigieelarve seaduses eraldiseisvatel eelarveridadel kulude all, mille raames märgitakse samal eelarvereal ka vahendite eraldamise ja kasutamise sihtotstarve.3(3)Kui täiendavad vahendid suunatakse kasutamiseks valitsusasutuste välistele juriidilistele isikutele, kajastatakse neid riigieelarve seaduse kohaselt riigieelarvelise eraldisena ning nende vahendite kasutamisel kehtib käesoleva seaduse § 12 alusel määratud kord.
Vabariigi Valitsusel on õigus riigiasutuste valitsemisel või valduses oleva riigivara üleandmisel mitterahalise sissemaksena Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali vähendada nendele riigiasutustele materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks kulude artiklis 15 ning § 1 6. osa 9. jao Rahandusministeeriumi valitsemisala Rahandusministeeriumi eelarves maamaksukuludeks artiklis 601 ettenähtud finantseerimist, suunates vabanevad summad oma reservi, ning finantseerida reservist nende riigiasutuste poolt renditud kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulusid, mis on ette nähtud artiklis 5511.
Käesoleva seaduse § 1 6. osa 8. jao Põllumajandusministeeriumi valitsemisala peatükis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet artikli 4 Eraldised real ühtne pindalatoetus ja täiendavad otsetoetused muude või määramata allikate laekumistega seotud vahendeid kasutatakse ka 2007. aasta täiendavate otsetoetuste väljamaksmiseks, milleks on eraldatud 105 000 000 krooni.
Kooskõlas riigieelarve seaduse § 29 lõikega 3 on lubatud sõlmida leping kapitalirendi tingimustel Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga:11)Justiitsministeeriumil uue ekspertiisiasutuse hoone üürimiseks eeldusel, et nimetatud lepingu sõlmimiseks on andnud loa Vabariigi Valitsus;22)Siseministeeriumil uue Sisekaitseakadeemia hoone üürimiseks, Jõhvi haldushoone üürimiseks, Narva politseiosakonna ja päästedepoo hoone üürimiseks ning Võru politseiosakonna hoone üürimiseks eeldusel, et nimetatud lepingute sõlmimiseks on andnud loa Vabariigi Valitsus;33)Justiitsministeeriumil uue Tallinna Vangla hoone üürimiseks eeldusel, et nimetatud lepingu sõlmimiseks on andnud loa Vabariigi Valitsus;44)Vabariigi Presidendi Kantseleil uue riigipea residentsi hoone üürimiseks eeldusel, et nimetatud lepingu sõlmimiseks on andnud loa Vabariigi Valitsus;55)Haridus- ja Teadusministeeriumil Haapsalu Kutsehariduskeskuse, Helme Sanatoorse Internaatkooli, Kaagvere Erikooli, Kallemäe Kooli, Kammeri Kooli, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli, Keila-Joa Sanatoorse Internaatkooli, Noarootsi Gümnaasiumi, Nõo Reaalgümnaasiumi, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli, Porkuni Kooli, Puiatu Erikooli, Päinurme Internaatkooli, Raikküla Kooli, Suuremõisa Tehnikumi, Vaeküla Kooli ja Vidriku Kooli hoonete üürimiseks, eeldusel, et nimetatud lepingute sõlmimiseks on andnud loa Vabariigi Valitsus.
Vabariigi Valitsusel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupi rahvusvahelisele missioonile lähetamise korral Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses artikligruppide, artiklite ja artiklite alajaotiste vahel ning sees.
(1) Riigi 2008. aasta lisaeelarve seaduse §-s 1 kavandatud materiaalse ja immateriaalse vara müügitulu arvel ei ole õigus teha käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud kulutusi.2(2)Käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu peavad lisaks ministeeriumile ning Riigikantseleile sõlmima muud riigiasutused vaid pärast riigi 2008. aasta lisaeelarve seaduse jõustumist kasutatava eraldise osas.
. aasta riigieelarve tulude ja kulude vahe, millest on maha arvatud seadusekohased mahaarvamised, on 4 057 870 073 krooni ja see suunatakse riigieelarve kassareservi.