(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga rakendada ja täpsustada Vigala vallas jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nõuded, säilitada puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete kogust ning soodustada nende taaskasutamist. (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldnõuded, korraldatud jäätmeveo korra, korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded, ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) ning tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiujäätmed) käitlemise korra Vigala valla haldusterritooriumil. (3) Eeskiri on kohustuslik kõigile Vigala valla territooriumil asuvatele või viibivatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning kohaldatakse kooskõlas Vigala valla heakorra eeskirjaga, Vigala valla avaliku korra eeskirja ning teiste õigusaktidega. (4) Jäätmehooldust Vigala vallas korraldab ning kontrollib Vigala vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus vastavas käändes) vastavalt kehtivatele õigusaktidele. (5) Vallavalitsus Vigala vallas jäätmehoolduse korraldamisel ja jäätmekäitluse üle järelevalve teostamisel: 1) nõustab valla elanikke ja levitab jäätmeteavet; 2) korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses; 3) kontrollib jäätmete käitlemist, sealhulgas liigiti kogumist; 4) korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist; 5) teostab kontrolli valla territooriumi üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist; 6) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid kõikidel kinnistutel; 7) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid tänavakaubanduses; 8) teostab järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle ning menetleb väärtegusid. (6) Informatsiooni Vigala valla haldusterritooriumil asuvate liigiti kogutavate jäätmete (ohtlike jäätmete, kasutuskõlbmatute patareide, pakendijäätmete, elektroonikaromude ja vanarehvide) vastuvõtu/kogumispunktide, lähimate nõuetekohaste käitluskohtade ning jäätmeveo piirkonna ja seda teenindava jäätmekäitleja kohta annab Vigala valla keskkonnaspetsialisti kohuseid täitev ametnik või tema asendaja ning info on toodud Vigala valla kodulehekülg www.vigala.ee, samuti vallalehes „Vigala Sõnumid“. Samuti on eri liiki jäätmete vastuvõtu/kogumispunktide kohta info toodud käesoleva määruse lisas 1.
(1) Määruses kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses, juhul kui määrusest ei tulene teisiti. (2) Segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjäägid.
(1) Jäätmehoolduseeskirja eesmärgid on jäätmetekke vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine ning jäätmekäitluse optimeerimine. (2) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale (3) Jäätmetekitaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.
(1) Jäätmekäitluse korraldajateks oma territooriumil on: 1) kinnisasjal kinnisasja omanik; 2) hoonestusõiguse alusel kasutataval maal hoonestusõigust omav isik; 3) ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal ehitise omanik. (2) Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise eri etappidel korraldab jäätmevaldaja. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. (3) Kui jäätmetekitaja (või -valdaja) ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on eri isikud, reguleeritakse nendevaheliste kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi-, haldus- või muu asjakohase lepinguga.
(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral. (2) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele vastavalt käesoleva eeskirjaga määratud korrale. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid. (3) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada selleks ettenähtud mahutitesse või kohtadesse. Jäätmete liigiti kogumissüsteemi olemasolul tuleb taaskasutatavad jäätmed (paber, kartong, klaas, plastik, metall jms) koguda eraldi selleks ettenähtud mahutitesse või kohtadesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud. (4) Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo eri etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata. (5) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. (6) Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas, tagades keskkonnaohutuse ning neid ei ole võimalik edaspidi kasutada. (7) Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega. (8) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama omavahelisel kokkuleppel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele.
Jäätmehoolduse arendamist Vigala valla haldusterritooriumil korraldab Vigala Vallavalitsus.
Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.
Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmetekitaja. Kui jäätmetekitajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete käitlemise jäätmete asukohajärgse territooriumi omanik või kasutaja.
(1) Jäätmetekitaja on kohustatud: 1) tagama tekkivate jäätmete, mida ei saa või ei tohi tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada, liigiti kogumise ja hoiustamise; 2) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või lepingu alusel ühismahuteid ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise ja haisu tekke; 3) paigutama tekkinud jäätmed selleks ettenähtud kohta; 4) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ega põhjustaks ohtu; 5) korraldama tekkinud jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse v.a korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide puhul. (2) Tekkekohas tuleb eraldi koguda ning käitlemiseks üle anda selleks vastavat õigust omavale isikule: 1) paber ja kartong (20 01) 2) plastid (20 39), vt lg 6 3) metallid (20 40) 4) klaas (20 02), vt lg 6 5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 01), vt lg 3 ja lg 6 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 08), vt lg 3 ja lg 6 7) pakendid (01), sh. paber- ja kartongpakendid (15 01), plastpakendid (15 02), puitpakendid (15 03), metallpakendid (15 04), komposiitpakendid (15 05), klaaspakendid (15 07), tekstiilpakendid (15 09) ja muud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid 8) puit (20 38), vt lg 4 9) tekstiil (20 01 10, 20 11) 10) suurjäätmed (20 07) 11) probleemtoodetest tekkivad jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid, akud (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 36) 12) eelpool nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotuses 20 01* tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud koodiga 15 01 10*. (3) Tekkekohas on soovituslik eraldi koguda ning käidelda tekkekohas või käitlemiseks üle anda selleks vastavat õigust omavale isikule kompostitavad jäätmed. (4) Jäätmete põletamine on keelatud, välja arvatud keemiliselt töötlemata puidu, kiletamata paberi ja kartongi põletamine ning jäätmete põletamine isiku poolt, kes omab jäätmete põletamiseks jäätmeluba. (5) Tekkekohas on soovituslik eraldi koguda käitlemiseks üle anda selleks vastavat õigust omavale isikule plasti ja klaasijäätmed, vt § 9 lg 2 p 2 ja p 4. (6) Liigiti kogumise arendamise tähtajad: 1) alates 2016.a on vastavalt Märjamaa vallaga sõlmitud lepinguga Vigala valla elanikel võimalus piiranguteta kasutada Märjamaa jäätmejaama teenuseid. 2) alates 2017.a on kõigil eluhoonetega kinnistutel (sh suvemajad, üksikelamud, kortermajad) juures kohustuslik toidu- ja köögijäätmete komposteerimine selleks otstarbeks valmistatud mahutites või kompostri puudumisel biojäätmete üleandmine jäätmevedajale vähemalt kord kuus (vt §26 lg 2). Toitlustusasutustele ja suurköökidele kehtib nõue juba praegu. 3) alates 2018.a on kohustuslik kodumajapidamistes plasti- ja klaasijäätmete liigiti kogumine ja üleandmine käitlejatele eeldusel, et nimetatud jäätmeliigid on taaskasutatavad ja jäätmefirmad võtavad neid vastu tasuta või sümboolse tasu eest. Säte ei puuduta plast- ja klaaspakendeid, mille kogumise kohustus on olemas alates 2009.a.
(1) Jäätmemahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vallavalitsuse loal ja tingimustel (2) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei ole kokku leppinud teisiti. Mahutid tuleb paigutada sellisele kaugusele majast, et see ei segaks elanikke. (3) Jäätmemahuti peab asuma jäätmeautole ligipääsetavas kohas. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid tuleb paigaldada tasasele kõvale horisontaalsele pinnale. Mahuti peab olema paigutatud nii, et see ei häiriks liikluskorraldust. (4) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. (5) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab maaomanik või -valdaja. (6) Avalike ürituste paigad varustab mahutitega ürituse korraldaja, kes likvideerib 48 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist kogu ürituse käigus tekkinud prügi.
(1) Mahutid peavad olema terved ja puhtad ning kuuma veega pestavad (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmete valdaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. (2) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 1) kuni 150-liitriseid jäätmekotte, mis on paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; 2) 140-, 240-, 370-, 600- või 800-liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse; 3) kaanega varustatud 2,5 ja 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta; 4) kompaktorit (pressimisseadmega varustatud jäätmemahuti). (3) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. (4) Jäätmeid tohib paigutada konteineritesse vastavalt jäätmeveolepingule. (5) Jäätmemahutil, mille kasutamine on suunatud avalikkusele, peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. (6) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. (7) Jäätmekottidesse tohib jäätmeid paigutada mitte üle 15 kg. (8) Jäätmevedaja vahetumisel ei ole uuel jäätmevedajal õigus nõuda jäätmevaldaja poolt eelmiselt jäätmevedajalt väljaostetud konteineri vahetamist. Väljaostetud konteineri mittesobimise korral korraldatud jäätmeveoks peab uus jäätmevedaja konteineri välja vahetama tasuta. (9) Avalikud jäätmemahutid peavad olema tähistatud värvi ja/või märgistusega nii, et on üheselt aru saadav, mis jäätmete jaoks on mahuti mõeldud.
(1) Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 2) vedelaid jäätmeid; 3) ohtlikke jäätmeid; 4) käimlajäätmeid; 5) kogumiskaevude setteid; 6) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 9) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 10) ehitus- ja lammutusjäätmeid (üle 100 liitri); 11) liiva, tuhka ja pühkmeid, kui need ei vasta jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele; 12) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed; 13) paber- ja kartongijäätmed; 14) pakendijäätmed. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud omadustega jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on (vt. lisa 1): 1) ohtlike jäätmete vastuvõtukohad; 2) spetsiaalsete jäätmete kogumispunktid; 3) komposteerimisväljakud; 4) muud eraldi määratavad vastuvõtukohad.
Segunenud olmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.
(1) Pakendimaterjali liigid on järgmised: 1) klaas; 2) plastik; 3) paber ja papp; 4) metall; 5) puit; 6) muu materjal. (2) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja –pakendijäätmed müügikohas või korraldama selle lepingu alusel vahetus läheduses asuvas teises müügikohas, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. (3) Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. (4) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle vahetus läheduses. (5) Pakendit, millele on kehtestatud tagatisraha, ei pea tagasi võtma tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik, kui müügikoha suurus on alla 20 m2 ja see paikneb tiheasustusalal. (6) Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale. (7) Pakendiettevõtted ja taaskasutusorganisatsioonid on kohustatud paigaldama pakendite ja pakendijäätmete konteinerid vallavalitsusega kooskõlastatud asukohtadesse. Konteinerite liik, suurus ja tühjendamissagedus valitakse kogumispunktides organisatsioonide ettepanekul nii, et ei toimu mahutite ületäitumist ja mahutitesse on võimalik paigutada kõiki kogutavaid pakendijäätmeid. Konteinerite liigid ja asukohad on ära toodud valla veebilehel ja määruse lisas nr
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. (3) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. (4) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvid jt olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid) saavad jäätmevaldajad tasuta üle anda valla korraldatavatel kogumisringidel või Märjamaa jäätmejaama. (5) Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma mõnele vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlejale. (6) Ohtlikke jäätmeid tuleb hoiustada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab hoiustama kindlalt suletavates mahuteis, mis välistab nende sattumise maapinnale, põhjavette või kanalisatsiooni.
(1) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist (2) Probleemtoodete hulka kuuluvad: 1) patareid ja akud; 2) mootorsõidukid ja nende osad; 3) elektri- ja elektroonikaseadmed; 4) rehvid; 5) põllumajandusplast (3) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise, nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohustus lasub tootjal, kellele laieneb ka endisaegsete jäätmete kogumise ja kõrvaldamise kohustus. (4) Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud elektroonikaromud, sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja televiisorid või neist tekkinud jäätmed, saab eraisikust jäätmevaldaja tasuta üle anda valla korraldatavatel kogumisringidel või Märjamaa jäätmejaama. (5) Vanad mootorsõiduki rehvid saab jäätmevaldaja tasuta üle anda jäätmejaama. (6) Patareisid saab jäätmevaldaja tasuta üle anda jäätmejaama või kõikidesse kauplustesse, kus patareisid müüakse.
(1) Suurjäätmed on jäätmed, mida nende kaalu või suuruse tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid jms. (2) Suurjäätmed saab jäätmevaldaja üle anda jäätmejaama vastavalt hinnakirjale.
(1) Aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud panna segaolmejäätmete konteinerisse. Need tuleb kas kohapeal kompostida või kompostimiseks üle anda vastavat luba omavale isikule. (2) Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt või kompostimisnõus, mis peavad paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (3) Eramutes tekkivaid biolagunevaid köögijäätmeid võib kohapeal kompostida selleks ettenähtud (sh ise valmistatud) kinnistes kompostimisnõudes oma kinnistu piires. (4) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket. (5) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. (6) Köögijäätmete kompostimine või üleandmine jäätmekäitlejale on hajaasustuses ja kortermajade elanikele kohustuslik alates 01.01.2017.
(1) Vanametall on kohustuslik koguda eraldi ja ära anda kas Märjamaa jäätmejaama või müüa vastavat luba omavatele jäätmekäitlejatele. (2) Plastjäätmed, mis tekivad kodumajapidamistes, tuleb koguda eraldi alates 01.01.2018 ja anda üle jäätmekäitlejale, kes neid taaskasutab. Jäätmekäitleja võib võtta tasu jäätmete vastuvõtmise eest. (3) Klaasjäätmed, mis tekivad kodumajapidamistes, tuleb koguda eraldi alates 01.01.2018 ja anda üle jäätmekäitlejale, kes neid taaskasutab. Jäätmekäitleja võib võtta tasu jäätmete vastuvõtmise eest.
(1) Eraldi kogutud ehitus- ja lammutusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud tingimustel. (2) Ehitus- ja lammutusjäätmed, mida ei taaskasutata või ei kõrvaldata tekkekohas, tuleb üle anda vastavat õigust omavale isikule. (3) Kui ehituse käigus on oodata jäätmete tekkimist üle 100 m3, peab ehitusprojektile olema lisatud jäätmekava. (4) Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada aruanne ehitusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, sh jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid. Aruannet pole vaja esitada, kui tegemist on ehitustööga, mis ei eelda ei kasutusteatise ega kasutusloa taotluse esitamist. Aruande vorm on toodud määruse lisas nr 2. (5) Eraldi tuleb sorteerida järgmised ehitusjäätmed: 1) puidujäätmed; 2) kiletamata paber ja papp; 3) metall; 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, kips, jne); 5) lehtklaas; 6) kipsplaadid; 7) raudbetoon- ja betoondetailid; 8) kiled; 9) ohtlikud ehitusjäätmed liikide kaupa; 10) muud segajäätmed. (6) Juhul kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus sorteerimiseks või on see ebaotstarbekas, tuleb jäätmed töötlemiseks anda jäätmekäitlusettevõttele. (7) Puhast puitu võib kasutada kütteks. (8) Saastumata pinnast või mineraalsete püsijäätmete segu võib kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks. Pinnase kasutamisel väljaspool tekkekoha kinnistut, tuleb taotleda Keskkonnaametilt kaevise võõrandamise nõusolekut või jäätmekäitleja registreerimist. Samuti on vaja jäätmete taaskasutaja jäätmekäitlejana registreerida või väljastada jäätmeluba, kui jäätmeid taaskasutatakse nende tekkekohas või väljaspool tekkekohta. (9) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal kinnistul haljastamiseks või kooskõlastada vallavalitsusega üle jääva kasvupinnase muu kasutamine. (10) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad näiteks: 1) asbesti sisaldavad jäätmed - eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne; 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed - tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid jne; 4) saastunud pinnas. (11) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.
(1) Tervishoiu riskijäätmed käesoleva määruse mõistes on tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed, millega vahetu kontakti puhul on bioloogilistest ohuteguritest tingituna nakatumise risk ja mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt. Tervishoiu riskijäätmete hulka kuuluvad bioloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed. (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja peab bioloogilised jäätmed kohe pärast nende tekkimist pakendama kindlalt suletud ja vastavalt tähistatud punasesse jäätmekotti ning toimetama tekkekohast jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmikus temperatuuril alla -20° C. Bioloogilised jäätmed kõrvaldatakse ainult volitatud jäätmekäitleja kaudu. (3) Nakkusohtlikud jäätmed nagu verega või muude potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega saastunud meditsiinitarbed ja muud nakkusohtlikud jäätmed tuleb kohe pärast tekkimist paigutada vastavalt tähistatud jäätmekotti. Nakkusohtlike jäätmete kogumiseks tuleb kasutada jäätmekotte, millised on heaks kiitnud nakkusohtlikke jäätmeid kahjutustamisele vastu võttev käitleja. (4) Diagnostika- ja raviprotsessis kasutatud teravad ja torkivad esemed nagu süstlanõelad, skalpelliterad, ampullikillud jne tuleb koguda läbitorkekindlast materjalist vastavalt tähistatud ning kindlalt suletavasse kanistrisse või musse nõusse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed. Suur vigastuse oht!“. (5) Plastikkotte, mis sisaldavad nakkusohtlikke ja bioloogilisi jäätmeid, tuleb hoida jäätmevaldaja juures piisava suurusega sobivas lukustatavas hoiuruumis. Hoiuruum peab olema jahe ja ventileeritud, kergesti puhastatavast materjalist seinte ja põrandatega. (6) Kogutud nakkusohtlikud jäätmed kahjustatakse ja kõrvaldatakse vastavat litsentsi ja jäätmeluba omavas käitlusettevõttes. (7) Loomsete jäätmete käitlemise aluseks on veterinaarkorralduse seadus, jahiseadus ja neist tulenevad õigusaktid. (8) Loomsed jäätmed tuleb üle anda Toidu- ja Veterinaarameti poolt tunnustatud loomsete jäätmete käitlusettevõttele. Loomsete jäätmete matmine on keelatud. Oma kinnistule võib matta üksikuid lemmikloomi.
(1) Jäätmete kõrvaldamine (ladustamine, matmine) väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohta on keelatud. (2) Tulekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi.
(1) Korraldatud jäätmeveo üldnõuded tulenevad jäätmeseadusest. (2) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse hanke alusel valitud ettevõtja poolt. (3) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse segaolmejäätmetele. (4) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud ka bussipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasalal paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja jäätmemahutites asuvate jäätmete vedamine.
(1) Vigala valla haldusterritoorium moodustab ühise jäätmeveopiirkonna. Vald võib hanke korraldamisel ühineda teiste omavalitsustega suurema piirkonna moodustamiseks, et saavutada elanike jaoks madalamaid hindu. (2) Kogu Vigala valla haldusterritooriumil on korraldatud jäätmeveoga kohustuslikult hõlmatud elamumaa, ärimaa ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistud ning muud kinnistud, kus jäätmed tekivad, va kinnistud, kuhu ei vii teed või pole tee veoautole läbitav. Kui kinnistu pole prügiveokile läbitav võib jäätmevaldaja leppida kokku ühiskonteineris või peab ise regulaarselt tekkinud jäätmed prügilasse toimetama. Kokkuleppe vorm on toodud määruse lisas 3. (3) Vigala valla haldusterritoorium on jaotatud kaheks tasandiks: 1) I tasand – Kivi-Vigala ja Vana-Vigala külade tiheasustusala; 2) II tasand – kogu ülejäänud valla territooriumil paiknev hajaasustus.
Teenustasu on kindlaks määratud jäätmevedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises. Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid.
(1) Jäätmete kogumismahuteid peab valla haldusterritooriumil tühjendama sagedusega, mis väldib nende ületäitumise ja ebameeldiva lõhna tekke, kuid mitte harvemini kui 1 kord nelja nädala jooksul tiheasustusalalt ja mitte harvemini kui 1 kord 12 nädala jooksul hajaasustusalalt. (2) Juhul, kui kogumismahutite tühjendussagedusele vaatamata on kogumismahutid ületäitunud või levitavad tugevat haisu, tuleb jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimiseks kogumismahutit tühjendada sagedamini. (3) Jäätmetekitajatel on naabruses asuvatel kinnistutel või ühise õuealaga korterelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks õigus kasutada ühismahuteid. Ühismahuti kasutamiseks korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisel esitavad jäätmetekitajad vallavalitsusele määruse lisa 3 kohase ühismahuti kasutamise lepingu.
(1) Jäätmevedaja teavitab jäätmetekitajat jäätmeveo aegadest. (2) Jäätmemahutite tühjendamine ei tohi häirida öörahu ja võib toimuda ajavahemikul 6.00-23.00.
(1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste valdadega teenuste kontsessiooni lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust. (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni ehk õiguse olla määratud veopiirkonnas olmejäätmete ainsaks jäätmeveo ettevõtjaks, saab ettevõtja, kelle pakkumus on riigihangete seaduse alusel korraldatud jäätmeveo hankel edukaks tunnistatud. (3) Korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldaja avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta valla ajalehes. (4) Korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel kohaliku omavalitsuse üksusega hankelepingu sõlminud isikul on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas.
(1) Jäätmeveopiirkonnas loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks kõik korraldatud jäätmeveo piirkonda arvatud olmejäätmete valdajad. Olmejäätmete valdaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates käesoleva määruse jõustumisest või ainuõigust omava jäätmevedaja konkreetses jäätmeveo piirkonnas korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus informeerib vallalehes jäätmevaldajaid päevast, mil nad on liitunud korraldatud jäätmeveoga. (3) Korraldatud jäätmeveo liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on kehtiv jäätmeluba või kompleksluba. (4) Jäätmevaldaja sõlmib kuu aja jooksul alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest jäätmeveo lepingu jäätmeveo hankel edukaks tunnistatud jäätmevedajaga ja maksab jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvetele. (5) Jäätmeveo lepingu sõlmimata jätmine olmejäätmete valdaja ja jäätmevedaja vahel ei tühista olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemist. (6) Jäätmeveo lepingus sätestatakse vähemalt: 1) kas olmejäätmete valdaja üürib jäätmevedajalt jäätmete kogumismahuti, ostab jäätmevedajalt jäätmemahuti või kasutab endale kuuluvat jäätmete kogumismahutit; 2) kogumismahuti suurus ja jäätmeveo sagedus ning aeg; 3) poolte õigused ja kohustused; (7) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid kogumismahuteid, mis teenindavad mitut kinnistut, seejuures peavad jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad. (8) Jäätmevaldajatele, kes pole lepingut sõlminud ega saanud vabastust korraldatud jäätmeveost, esitab jäätmevedaja arve miinimumpaketi (80 liitrine konteiner) eest nelja nädala möödumisel I tasandil ja 12 nädala möödumisel II tasandil, alates korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisest.
Ainuõiguse andjal on õigus võtta vedajalt enne tähtaja lõppu ära ainuõigus olmejäätmete vedamiseks vastavalt hankedokumendis määratud asjaoludele.
(1) Erandkorras võib vallavalitsus lugeda jäätmevaldaja tähtajaliselt korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, kui kinnisasjal ei elata või kinnisasja ei kasutata ning jäätmevaldaja esitab määruse lisa 4 kohase taotluse. (2) Taotluses märgitakse: 1) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib mitteliitunuks lugemist; 2) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud. (3) Vallavalitsusel on õigus lugeda jäätmevaldaja jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud taotluse alusel teatud tähtajaks, olles eelnevalt kohapeal kontrollinud ja veendunud, et jäätmeveost vabastamise asjaolud on tõesed ning vabastamist võimaldavad. (4) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust tema mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolude muutumisest.
(1) Käesoleva määruse § 31 lõikes 1 nimetatud taotluse saamisel kontrollib vallavalitsus selle vastavust määruse § 32 lõikes 2 toodud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja selgitatakse, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel võib taotluse jätta läbi vaatamata. (2) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise või tema taotluse rahuldamata jätmise otsustab vallavalitsus. Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise korral määratakse vallavalitsuse korraldusega: 1) jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise põhjused; 2) mitteliitunuks lugemise kestus. (3) Vallavalitsus teavitab taotluse esitanud jäätmevaldajat kirjalikult korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisest või taotluse rahuldamata jätmisest hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates korralduse andmisest. (4) Vallavalitsus teavitab jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja mitteliitunuks lugemise tähtajast kirjalikult vastava piirkonna jäätmevedajat hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates korralduse jõustumisest. (5) Määruse § 31 lõikes 1 nimetatud taotluse menetlemise tähtaeg alates taotluse laekumisest vallavalitsusele kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vallavalitsuse korralduse teatavakstegemiseni, on üks kuu. Mõjuval põhjusel (lisateabe kogumise vajadus, küsimuse keerukus jms) võib vallavalitsus taotluse menetlemise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. (6) Jäätmevaldaja taotluse lahendamisel tuleb igakordselt hinnata kõiki asjaolusid, mis võivad õigustada tema mitteliitunuks lugemist või taotluse rahuldamata jätmist.
(1) Veopiirkonnas kogutud olmejäätmed tuleb käidelda vastavat jäätme- või keskkonnaluba omavas majanduslikult soodsaimas käitluskohas. Käitluskoha valikul tuleb seal teostatavatest jäätmekäitlustoimingutest juhinduda jäätmehierarhiast, mis seab esikohale jäätmete taaskasutamise järgmises prioriteetsuse järjekorras: 1) jäätmete otsene ringlusse võtmine; 2) jäätmete taaskasutamine materjaliringluses; 3) jäätmete taaskasutamine bioloogilistes protsessides (nt kompostimine); 4) jäätmete põletamine energeetilisel eesmärgil; 5) jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine (n ladestamine). (2) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. (3) Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu pole vajalik. (4) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu või -konteinerit või muud jäätmemahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord. (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik. (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju. (5) Vallavalitsusel on õigus Keskkonnaametile teha ettepanekuid Vigala valla haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.
(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) omal kulul vallavalitsuse või keskkonnainspektsiooni ettekirjutuse alusel. (2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. (3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik oma kulul. (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(1) Järelevalve eeskirja nõuete täitmise üle toimub jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras. (2) Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus ning Keskkonnainspektsioon. (3) Määruses sätestatud nõuete rikkumisel kohaldatakse jäätmeseaduse, väärteomenetluse seadustiku ja karistusseadustiku sätteid.
Vigala Vallavolikogu 27. detsembri 2007. a määruse nr 16 «Vigala valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine» tunnistatakse kehtetuks.
Vigala valla jäätmehoolduseeskiri jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.