(1) Lapsehoidja eriala riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava), mis kuulub ISCED 97 liigituse alusel lapsehoiu ja noorsootöö õppekavarühma, määrab kindlaks lapsehoidja kutseõppe eesmärgid ja ülesanded, eriala õppekava kutseõppe mahu ja kohustusliku sisu ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded. (2) Riiklik õppekava kehtestab lapsehoidja (Babysitter, Child minder) eriala kohustusliku kutseõppe sisu.
(1) Riikliku õppekavaga kehtestatud lapsehoidja kutseõppe eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud tööks lapsehoiu teenuse pakkujana ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. (2) Riikliku õppekavaga kehtestatud lapsehoidja kutseõppe ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes: 1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; 2) oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd; 3) järgib kutseetika ja konfidentsiaalsuse nõudeid; 4) oskab iseseisvalt rakendada oma erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates töösituatsioonides; 5) on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele; 6) vastutab lapse, enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; 7) töötab tervist ja keskkonda säästes; 8) oskab teha eetilisi ja seadustest lähtuvaid valikuid; 9) oskab suhelda, informatsiooni hankida ja analüüsida; 10) omab valmisolekut meeskonnatööks.
(1) Lapsehoidja õppekava alusel võib asuda õppima isik, kellel on omandatud vähemalt põhiharidus. (2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud õppekavas esitatud õpitulemused, sooritatud positiivse tulemusega eriala lõpueksam ja kelle vanus lõpetamisel on vähemalt 18 aastat.
(1) Lapsehoidja õppekava kutseõppe sisu on määratud «Lapsehoidja II, III» kutsestandardis Lapsehoidja II kutseoskusnõuetega. (2) Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1. (3) Lapsehoidja õppekava kohustuslikud üldõpingute moodulid on 1–3 ja põhiõpingute moodulid on 4–9.
Lapsehoidja õppekava kutseõppe maht on 40 õppenädalat, sellest praktikat vähemalt 10 õppenädalat. Valikmoodulite maht on 9 õppenädalat.
(1) Kool koostab riikliku õppekava alusel õppekava iga õpetatava eriala ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid ning lisades valikõpingute moodulid. (2) Kooli õppekava alusel võib kool koostada õppekava erialaste osaoskuste omandamiseks. Õppekava nimetusena säilib aluseks oleva õppekava nimetus, mida täpsustatakse sulgudes kitsama eriala või osaoskuse nimetusega. Sulgudes paiknev täpsustav nimetus ei tohi olla eksitav ning peab üheselt iseloomustama õppekava sisu. (3) Erivajadusega õppijale koostatakse vajadusel kooli õppekavast lähtuv individuaalne õppekava.
Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist ja rakendatakse järgnevast õppeaastast sisseastunutele. Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri 24. jaanuari 2008. a määrusega nr 4 [RTL 2010, 18, 312 – jõust. 12.04.2010] Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused Mooduli nr Mooduli nimetus Maht õppenädalates 1. Keeled (vene/eesti keel) 2 Käsitletavad teemad: suhtlemine; inimene ja tema iseloom; laps ja perekond, erialane terminoloogia; grammatika. Õpetusega taotletakse, et õppija on saavutanud suulises väljendusoskuses, kirjalike tekstide mõistmises ja koostamises ning kuulamisoskuses Euroopa Nõukogu keeleraamistiku järgi võõrkeelse keeleoskustaseme B 2. Õppija teab ja tunneb peamisi grammatikareegleid, oskab aru saada erialastest kõnedest ja ettekannetest, aru saada ja jälgida teleuudiste, publitsistikasaadete ja filmide sisu, vestelda ja arutleda aktiivselt tuttavatel erialastel teemadel, selgitada oma seisukohti aktuaalsetel teemadel, argumenteerida ja esitada vastuargumente, kirjutada selgeid ja korrektseid avaldusi ning erialaseid tekste huvipakkuvatel teemadel. 2. Kutse-eetika 1 Käsitletavad teemad: lapsehoidja käitumist määravad tegurid, lapsehoidja ametialane vastutus, korrektsed suhted tööandjaga, ametialane eneseareng ja elukestev õpe. Õpetusega taotletakse, et õppija on omandanud teadmised ühiskonnas aktsepteeritavatest käitumisnormidest, ametialastest vastutuse ja konfidentsiaalsuse nõuetest ja oskab järgida lapsehoidjale kohaseid käitumismudeleid ning säilitada kompetentsus erinevates töösituatsioonides. 3. Töökeskkond 2 Käsitletavad teemad: töötervishoid ja tööohutus; ettevõtluse alused; esmaabi; keskkond ja säästev areng; jäätmemajandus. Õpetusega taotletakse, et õppija on omandanud teadmised töökeskkonda reguleerivast seadusandlusest, tööandja ja töövõtja kohustusi, ettevõtluse alustest ning õigusi töökeskkonna ohutuse, tööõnnetuste ja kutsehaiguste osas, esmaabist, keskkonnaohutuse ja jäätmekäitluse põhimõtetest ja oskab hinnata töökeskkonna ohutegureid, neid vältida ja nende mõju vähendada, järgida tööohutus- ja hügieeninõudeid, käituda ohuolukorras ja aidata abivajajat, kasutada esmaabivahendeid ja koduapteegi ravimeid arsti ettekirjutuste järgi ja lapsevanema nõusolekul, järgida jäätmekäitluse keskkonnasäästlikke põhimõtteid. 4. Lastekaitse ja sotsiaalhoolekande alused 1 Käsitletavad teemad: Eesti Vabariigi sotsiaalpoliitika; sotsiaalhoolekande korraldus ja põhimõtted Eesti Vabariigis; lastekaitse; laste väärkohtlemine. Õpetamisega taotletakse, et õppija on omandanud teadmised Eesti Vabariigi sotsiaalseadusandlusest ja sotsiaalpoliitika põhimõtetest, lastekaitsest ja lapse turvalise kasvukeskkonna loomise nõuetest. 5. Pedagoogika 3 Käsitletavad teemad: lapse arengu perioodid; arendava ja turvalise kasvukeskkonna kujundamine, sh riskid ja ohud erinevas vanuses lapse kasvukeskkonnas; eakohased päevategevused; lapse loovtegevused; kombeõpetus ja eetika. Õpetusega taotletakse, et õppija on omandanud teadmised lapse füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse arengu iseärasustest, lapse arengu perioodidest ja neid arvestades last arendavatest tegevustest, loovtegevuste võimalustest lapse arengu toetamisel, kombeõpetuse alustest ja oskab luua lapsele eakohase ja turvalise keskkonna, kavandada, läbi viia ja analüüsida eakohaseid päevategevusi, toetada ja kujundada lapse eetilist käitumist. 6. Psühholoogia 3 Käsitletavad teemad: psühholoogia alused; isiksuse mõiste psühholoogias; väärtushinnangud; probleemsed käitumised; interaktsioon – töö grupi ja üksikisikuga; individuaalsed suhtlemisoskused; koostöö. Lapsepsühholoogia (tunnetusprotsesside areng, tahteomadused, kriisiperioodid jm). Õpetusega taotletakse, et õppija on omandanud teadmised psühholoogia alustest, isiksuse kujundamise ja kujunemise käsitlustest, probleemsetest käitumistest, vastastikuse mõju põhimõtetest grupitöös, individuaalsest suhtlemisoskusest ja oskused planeerida oma tööd lapsehoidjana koostöös vanemate ja lähedastega. 7. Lapse tervishoid 4 Käsitletavad teemad: lapse tervise edendamine; lapse tervist ohustavad tegurid; lastehaigused; lapse esmaabi; haige imiku ja väikelapse hooldamine ja põetamine. Õpetusega taotletakse, et õppija on omandanud teadmised terve lapse üldisest arengust erinevates vanuseastmetes, lapse tervise edendamisest, lastel sagedamini esinevatest terviseprobleemidest, enamesinevatest lastehaigustest ja oskused haige imiku ja väikelapse eest hoolitsemisest ja esmaabist. 8. Erivajadustega laste hoolekanne ja eripedagoogika alused 3 Käsitletavad teemad: ülevaade eripedagoogika ja -psühholoogia teoreetilistest alustest; erivajadustega laste arendamine ja hooldamine; tegevusteraapia alused. Õpetusega taotletakse, et õppija on omandanud teadmised erivajadust põhjustavatest teguritest, puuete liikidest, tegevusteraapia meetoditest ja vormidest ning oskused rehabilitatsiooniprogrammi täitmiseks, teraapiliste mängude läbiviimiseks, kasutada piltliku eneseväljenduse meetodeid. 9. Kodumajandus 2 Käsitletavad teemad: kodumajanduse olemus; olmehügieen; olmetehnika kasutamine ja ohutusnõuete järgimine; riiete ja jalanõude korrashoid; lapse hügieeninõuded; toitumine; toitained; söömiskultuur. Õpetusega taotletakse, et õppija on omandanud teadmised ja oskused kodumajanduse ja olmehügieeni põhialustest, ohutustehnika nõuetest kodumajanduses, tekstiilide hooldamisest, isikliku hügieeni nõuetest ja laste toitlustamise põhimõtetest ning oskavad planeerida ja läbi viia korrastustöid, ohutult kasutada olmetehnikat, korras hoida lapse riideid ja jalanõusid, planeerida ja teostada lapse eakohast toitumist. Lisa 2 KINNITATUDharidus- ja teadusministri 24. jaanuari 2008. a määrusega nr 4 Lapsehoidja eriala praktika lühikirjeldus Lapsehoidja eriala praktika lühikirjeldus Praktika taotletakse, et õppija on arendanud, täiendanud ja rakendanud teoreetilises õppetöös omandatud teadmisi ja oskusi praktilises töökeskkonnas, kujundanud oma sotsiaalseid oskusi, isikuomadusi ja hoiakuid tööeluks ja elukestvaks õppeks. Praktilised tegevused on: a) praktika koolieelses lasteasutuses või laste hoolekandeasutuses: kutse-eetika, lapse füüsilisele, kognitiivsele ja sotsiaal-emotsionaalsele arengule kaasaaitamine, turvaline keskkond ja ohutusnõuded, tervisliku toitumise põhiprintsiibid, tervisedenduse põhimõtted eakohased arendavad päevategevused, lapse isiklik hügieen, suhtlemine kaastöötajate ja lapsevanematega, meeskonnatöö, pidev enesearendus. b) praktika kodukeskkonnas (sotsiaalhoolekande seaduse nõuetele vastavas lapsehoiuteenuse osutamise kohas): kutse-eetika, lapse arengule kaasaaitamine, turvaline keskkond ja ohutusnõuded, tervisliku toitumise printsiibid, põhilised lastehaigused ja tervisedenduse põhimõtted, arendavad päevategevused lapse kodus, lapse isiklik hügieen, haige lapse hooldus ja anda vajadusel esmaabi, lapsevanematega ja lähisugulastega suhtlemine, pidev enesearendus. Lisa 3 KINNITATUDharidus- ja teadusministri 24. jaanuari 2008. a määrusega nr 4 Lapsehoidja eriala lõpueksami lühikirjeldus Lapsehoidja eriala lõpueksam Lõpueksam sisaldab alljärgnevaid: kutse-eetika, töökeskkond, lastekaitse ja sotsiaalhoolekanne, lapse tervishoid, pedagoogika, psühholoogia, kodumajandus. Lõpueksamiga taotletakse, et õppija on omandanud tööks vajalikud teadmised, sotsiaalsed hoiakud ja oskused laste hooldamiseks, nende arengu toetamiseks ja elukestvaks õppeks.