M. Lüdigi nim. Vändra Muusikakooli (edaspidi kool) põhimäärus sätestab kooli ametliku täieliku nime ja asukoha, kooli liigi vastavalt huviharidusstandardile, kooli tegevuse eesmärgi ja ülesanded, kooli juhtimis- ja õppekorralduse, töötajate ja õppurite õigused ja kohustused, kooli finantseerimise alused, huvikooli vastuvõtmise, huvikoolist väljaarvamise ja huvikooli lõpetamise tingimused ja korra ning alused kooli ümberkorraldamiseks ja lõpetamiseks ja põhimääruse muutmise korra.(Muudetud Vändra Alevivolikogu 21.01.2010. a määrusega nr 1 – jõust. 25.01.2010)
Kooli täielik nimi on M. Lüdigi nim. Vändra Muusikakool, lühendatult Vändra Muusikakool.
Kool asub Vana 61 Vändra alev 87701 PÄRNUMAA.
(1) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, kehtivatest õigusaktidest, huvikooli seadusest, huviharidusstandartist, huviala riiklikest raamõppekavadest, Vändra Alevivolikogu (edaspidi volikogu) ja Vändra Alevivalitsuse (edaspidi valitsus) õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest. (2) Kool on Vändra alevivalitsuse hallatav asutus, mille asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. (3) Kool on huvikoolina tegutsev muusika- ja kunstikool. (4) Kool tegutseb haridus- ja teadusministri antud koolitusloa alusel, mis on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis. Koolitusloa taotleb huvikooli seaduses sätestatud korras valitsus.
(1) Koolil on oma nimega pitsat. Pitsat on sõõrikujuline ja 35 millimeetrilise läbimõõduga. Pitsati sõõri ülemisel äärel on kiri „EESTI VABARIIK“ ja sõõri alumisel äärel kiri „PÄRNU MAAKOND“, keskel on kiri ”M. Lüdigi nim. Vändra Muusikakool”. (2) Koolil on Vändra alevi eelarves iseseisev eelarve osa.
Kooli õppekeel on eesti keel.
(1) Asjaajamine koolis toimub lähtuvalt arhiiviseaduses, avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, digitaalallkirja seaduses, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusest ja kooli direktori käskkirjaga kehtestatud asjaajamiskorrast. Volikogu võib kehtestada kõikidele oma asutustele ja hallatavatele asutustele ühtse asjaajamiskorra. (2) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.
(1) Koolil on oma sümboolika. (2) Sümboolika kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor käskkirjaga.
Kooli tegevusega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades huvikooli seaduses ja selle alusel antud õigusaktides märgitud erisusi.
(1) Kooli tegevuse eesmärk on anda riiklikust huvihariduse raamõppekavast lähtuvalt muusikalist ja kunstialast põhiharidust ja valmistada õppureid ette professionaalse muusika- ja kunstihariduse õppeks. (2) Vastavalt vajadusele ja võimalustele võib kool anda täiskasvanutele vabahariduslikku muusika- ja kunstiharidust. (3) Arendada kontserttegevust, rentida muusikainstrumente, korraldada seminare ja kursusi, näitusi ja osutada muid tasulisi teenuseid.
(1) Kooli teeninduspiirkond on Vändra alev - kool võimaldab muusika- ja kunstihariduse omandamist eelkõige Eesti rahvastikuregistri andmetel Vändra alevis elavatele lastele. (2) Rahvastikuregistri andmetel väljastpoolt teeninduspiirkonda võetakse õpilasi kooli tingimusel, kui lapse elukohajärgne omavalitsus osaleb huvihariduse kulude katmisel tasudes õpilaskoha maksumuse täies ulatuses või õppuri seaduslik esindaja on nõus katma kogu õpilaskoha maksumuse.(Muudetud Vändra Alevivolikogu 21.01.2010. a määrusega nr 1 – jõust. 25.01.2010 ) (3) Õpilaskoha maksumuse kehtestab valitsus.
Kooli ülesanded on: 1) laste ja noorte loomevõime avastamine ja kavakindel arendamine muusika ja kujutava kunsti valdkonnas. 2) Vändra alevi kultuurielu edendamine kultuuritraditsioonide alusel koostöös teiste alevi asutustega; 3) kooli töötajatele tööalaste koolituste korraldamine ja neile tingimuste loomine oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks; 4) täiskasvanute vabaharidusliku koolitusega tegelemisel õppijatele sobivas vormis õppe, seminaride ja kursuste korraldamine.
(1) Muusikahariduse andmine toimub muusikaosakonnas järgmiste õppeastmete kaupa: 1) ettevalmistusklass 1-2 aastat; 2) põhikooli noorem aste I – IV klass; 3) põhikooli vanem aste V – VII klass; 4) lisa-aastad 1-2 aastat; 5) üldkultuuriline õpe I-VII klass; 6) täiskasvanuõpe. (2) Muusikaosakonna õppeastmete tegevus on organiseeritud huvialaliikide kaupa: 1) klahvpillid; 2) keelpillid; 3) puhkpillid; 4) rahvapillid; 5) laulmine; 6) lisahuvialad (nt koorijuhtimine, improvisatsioon). (3) Kunstihariduse andmine toimub kunstiosakonnas järgmiste õppeastmete kaupa: 1) ettevalmistusklass 1-2 aastat; 2) põhikooli aste I – IV klass; 3) lisa-aastad 1-2 aastat; 4) täiskasvanuõpe. (4) Kunstiosakonna õppeastmete tegevus on organiseeritud huvialaliikide kaupa: 1) maalimine; 2) joonistamine; 3) vormiõpetus; 4) kunstiajalugu; 5) lisahuvialad (nt. keraamika). (5) Õppeastmete ülesanded: 1) ettevalmistusklassis valmistatakse õpilasi ette õpinguteks muusikaosakonna põhikooli astmes ning selgitatakse välja õpilase võimed ja sobivus valitud instrumendi õppeks. Ettevalmistusklassi läbinud õpilane ei saa automaatselt jätkata õpinguid muusikaosakonna põhikooli astmes, kui tal puuduvad vastavad erialased võimed või sobivus. 2) muusikaosakonna põhikooli nooremas astmes antakse esmased teadmised ja oskused instrumendiõppes ja teoreetilistes ainetes. Muusikaosakonna põhikooli noorema astme edukalt läbinud õpilased jätkavad automaatselt õpinguid vanemas astmes. Lapsevanema avalduse ja õppenõukogu soovituse põhjal võib õpilane jätkata üldkultuurilises õppes. 3) muusikaosakonna põhikooli vanemas astmes saavutatakse pillimängus ja üldainetes tase, mis vastab riikliku huvihariduse raamõppekavas kehtestatud lõpueksamite nõuetele; 4) täiskasvanute õppes võimaldatakse soovijatel individuaalse õppekava alusel saada instrumendi ja teoreetiliste ainete õpet; 5) kunstiosakonna ettevalmistusklassis valmistatakse õpilasi ette õpinguteks kunstiosakonna põhikooli astmes; 6) kunstiosakonna põhikooli astmes antakse üldteadmisi põhiainetes ja arendatakse käelisi oskusi ning luuakse võimalused edaspidisteks kunstiõpinguteks; 7) täiskasvanute õppes võimaldatakse soovijatel individuaalse õppekava alusel saada kunstialaste ainete õpet. (6) Kooli struktuurüksus võib oma tööd läbi viia Vändra alevi hallatavates asutustes (filiaalina).
(1) Õpe koolis toimub õppuri tööst alus-, põhi- või keskharidust pakkuvate õppeasutuste õppetegevuse vabal ajal. (2) Kooli õppekorralduse aluseks on huviharidusstandardi ja huviala riikliku raamõppekava alusel koostatud kooli õppekava. (3) Õpe koolis toimub õpperühmades ja individuaalselt. (4) Õppe korraldamise aluseks on õppeaasta.
(1) Huviala riiklikust raamõppekavast lähtuvalt koostab kool muusikalise ja kunstialase hariduse andmiseks õppekava. (2) Õppekavaga sätestatakse 1) õppe eesmärk ja kestus; 2) õppeainete loendid; 3) ainekavad. (3) Õppekava on aluseks igaks õppeperioodiks kehtestatavate tunnijaotuskavade ja tööplaanidekoostamiseks.
(1) Õppekava kinnitab kooli direktor käskkirjaga. (2) Enne kinnitamist peavad õppekava eelnõu heaks kiitma kooli hoolekogu ja õppenõukogu.
(1) Kooli õppekava registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis. (2) Õppekava registreerimiseks esitab kooli direktor pärast õppekava kinnitamist selle valitsusele, kes edastab andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi. (3) Ettepanekuid kooli õppekava muutmiseks, uue kehtestamiseks või olemasoleva kehtetukstunnistamiseks võivad teha valitsus, kooli hoolekogu või õppenõukogu. (4) Tehtud ettepanekud kinnitab kooli direktor. (5) Kooli õppekava võib muuta või kehtetuks tunnistada pärast jooksva õppeperioodi lõppu.
(1) Muusika – ja kunstialase hariduse õppekava alusel muusika- ja kunstihariduse omandamiseks on kooli vastuvõtmise aluseks lapse seadusliku esindaja (lapsevanem või eestkostja) avaldus. (2) Rahvastikuregistri andmetel väljastpool muusikakooli teeniduspiirkonda elav õppida soovija peab esitama lisaks vastava omavalitsuse garantiikirja õpilaskoha maksumuse tasumise kohta täies ulatuses kogu õppija muusikakoolis õppimise aja vältel, kui nimetatud omavalitsusega ei ole sõlmitud lepingut huvihariduse kulude katmise kohta või sõlmitud lepingu kehtivusperiood ei kata kogu õppija eeldatavat õppimise aega. Garantiikirja puudumine võib olla aluseks kooli mitte vastuvõtmisel, kui õppuri seaduslik esindaja ei nõustu katma kogu õpilaskoha maksumust ise. Nõusolek antakse kooli vastuvõtmiseks esitataval avaldusel.(Muudetud Vändra Alevivolikogu 21.01.2010. a määrusega nr 1 - jõust. 25.01.2010) (3) Täiskasvanud tasuvad koha maksumuse täies mahus ise. (4) Ettevalmistusklassi võetakse õppur vastu ilma katseteta. (5) Põhikooli noorema astme 1. klassi võetakse õppur vastu ettevalmistusklassi eduka läbimise või sisseastumiskatsete alusel. Sisseastumiskatsete nõuded sätestatakse kooli õppekavas ning katsete hindamine kooli õpilaste hindamise korras. Otsuse õppuri kooli vastuvõtmiseks teeb õppenõukogu. (6) Põhikooli noorema astme 2.-4. klassi ja vanema astme 5.-7. klassi võetakse õppur, kes mõnes muus huvikooli riikliku õppekava alusel on läbinud eelnevad klassid. Selleks peab õppuri seaduslik esindaja lisaks avaldusele esitama ka huvikooli tunnistuse ja eriala individuaalplaani koopia. (7) Lisa-aasta õppesse võetakse õppur, kes on huvikooli põhikooli eelnevalt lõpetanud, kuid õppur soovib õpet jätkata. (8) Õppuri kooli vastuvõtmise vormistab direktor käskkirjaga.
Õpperühmad moodustatakse klasside kaupa võimalusel lähtuvalt õppurite vanusest ja tasemest. Õpperühmad moodustatakse muusikaloo õppeaines, solfedžos ja koosmusitseerimises. Kunstialased tunnid toimuvad ainult õpperühmades. Rühmad moodustatakse arvestusega, et rühmas ei oleks rohkem kui 10 õppurit. Pilliõpet antakse üldjuhul individuaaltundidena.
(1) Kool loetakse lõpetatuks pärast huviala õppekava täitmist ja lõpueksamite sooritamist. (2) Kooli lõpetamist tõendab lõpudokument, milles kajastatakse kooli õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend.
(1) Õppur arvatakse õppurite nimekirjast välja: 1) kooli või õppeetapi lõpetamisel; 2) lapsevanema taotluse alusel. (2) Õppuri võib koolist välja arvata: 1) kui õppur ei ole õppeaasta jooksul osalenud õppetöös enam kui pooltes tundides; 2) mitterahuldavate õpitulemuste tõttu õppenõukogu ettepanekul; 3) kui lapsevanema poolt kaetav osalustasu on kolmel järjestikusel kuul tasumata; 4) kui väljapool kooli teeninduspiirkonda elava õppija rahvastikuregistrijärgne omavalitsus ei tasu õpilaskoha maksumust enda vallas elavate õpilaste eest täies ulatuses ja lapsevanem ei anna kirjalikku nõusolekut õpilaskoha maksumuse tasumiseks.(Muudetud Vändra Alevivolikogu 21.01.2010. a määrusega nr 1, jõustus 25.01.2010) 5) kooli kodukorra ja üldtunnustatud käitumisnormide eiramise või rikkumise tõttu. (3) Õppuri koolist väljaarvamise otsustab õppenõukogu (välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alapunkti 1 ja lõike 2 alapunkt 4 puhul). (4) Otsuse õppuri väljaarvamise kohta teeb käesoleva paragrahvi lg 2 p 4 korral kooli pidaja kooli direktori kirjalikul ettepanekul. (5) Õppuri kooli nimekirjast väljaarvamise vormistab direktor käskkirjaga, kui õppuri väljaarvamine ei ole käesoleva põhimääruse kohaselt kooli pidaja otsustada.(Lõiked 3 - 5 muudetud Vändra Alevivolikogu 21.01.2010. a määrusega nr 1 - jõust. 25.01.2010)
(1) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini. (2) Õppeaasta koosneb õppeperioodist ja õppevaheaegadest.(Muudetud Vändra Alevivolikogu 21.01.2010. a määrusega nr 1, jõustus 25.01.2010)
(1) Õppeperiood on vähemalt 175 kalendripäeva. (2) Õppeperioodi arvestusühikud on õppeveerand ja õppetund. (3) Õppeperiood jaguneb neljaks õppeveerandiks. (4) Õppeveerandite vahel on õppevaheajad. Õppevaheajad jagunevad: 1) sügisvaheaeg; 2) jõuluvaheaeg; 3) kevadvaheaeg; 4) suvevaheaeg. (5) Õppevaheajad koolis on üldhariduskooli õppeaasta koolivaheaegadega samal ajal ning need on igaks õppeaastaks määratud haridus- ja teadusministri määrusega. (6) Erandkorras õppepäeva(de) üleviimise kinnitab valitsus direktori ettepanekul. (7) Õppetunni pikkus on 45 minutit.(Muudetud Vändra Alevivolikogu 21.01.2010. a määrusega nr 1 - jõust. 25.01.2010) (8) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor .
Õppurite hindamise korra kehtestab õppenõukogu.
(1) Kooli juhib direktor, kes peab tagama kooli tulemusliku toimimise ja töö, vastutab kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest. (2) Direktor: 1) teeb kooli kasuks tehinguid ulatuses, mis on vajalikud huvikooli, selle alusel antud õigusaktide või põhimääruses ja direktori töölepingus sätestatud ülesannete täitmiseks; 2) juhatab kooli õppenõukogu; 3) tagab kooli hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise; 4) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud koolitöötajatega; 5) kinnitab kooli asjaajamiskorra ja õpilaste kodukorra, töökorralduse reeglid ja muud töökorraldusdokumendid(Muudetud Vändra Alevivolikogu 21.01.2010. a määrusega nr 1, jõustus 25.01.2010) 6) kinnitab kooli õppekava ja selle muudatused või tunnistab õppekava kehtetuks; 7) koostab kooli eelarveprojekti ning esitab selle hoolekogule arvamuse avaldamiseks ja kooli pidajale kinnitamiseks; 8) tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise; 9) lahendab muid käesoleva seadusega, kooli põhimäärusega ja töölepinguga tema pädevusse antud küsimusi; 10) kooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab direktor seaduses ja kooli põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi.
(1) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutatakse välja avalik konkurss. Konkursi direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab välja ja korraldab valitsus. (2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi tingimused ja korra, direktorile esitatavad kvalifikatsiooninõuded, sealhulgas ka vajalike erialateadmiste taseme, kehtestab valitsus. (3) Kooli direktoriga sõlmib, muudab, peatab ning lõpetab töölepingu Vändra alevivanem või tema volitatud isik.
(1) Direktorit asendab direktori puhkusel või töölähetuses olemise ajal, haigestumise või vabastamise korral kõigi õiguste ja kohustustega õppealajuhataja või tema äraolekul isik, kellele on töölepingu või asutuse juhi käskkirjaga tehtud ülesandeks direktori ülesannete täitmine. (2) Direktor määrab isiku, kes asendab direktorit ka juhul, kui direktor ja õppealajuhataja on samal ajal ära.
(1) Koolis võib olla rakendatud õppealajuhataja (direktori asetäitja õppealal) ametikoht (2) Õppealajuhataja: 1) osaleb kooli õppekava, tunnijaotusplaani ja õppekorraldust puudutavate dokumentide rttrvalmistamisel; 2) koostab ja kooskõlastab tunniplaanid; 3) korraldab õppetööd; 4) kontrollib õppetunde ja õppetööga seotud dokumentide täitmist ja kasutamist; 5) võtab osa õppetulemuste ja õpilaste arengu hindamisest; 6) lahendab õppeprotsessis tekkinud lahkarvamusi; 7) teeb kokkuvõtteid õppetulemuste kohta.
(1) Kooli õppenõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad. (2) Õppenõukogu tööd juhib direktor.
(1) Kooli õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning sellejuhtimiseks vajalike otsuste tegemine. (2) Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid.
(1) Õppenõukogu töövorm on koosolek. (2) Õppenõukogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord õppeveerandis. (3) Õppenõukogu kutsub kokku direktor. Õppenõukogu toimumisest teavitatakse kõiki liikmeidvähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist. (4) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole õppenõukoguliikmetest. (5) Päevakorras märgitud otsuseid võtab õppenõukogu vastu hääletamise teel. Otsus on vastuvõetud, kui selle poolt hääletab rohkem koosolekul viibivatest liikmetest kui vastu. (6) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse. Protokolli koostamiseks nimetatakse koosolekuprotokollija õppeaasta esimesel õppenõukogu koosolekul. Koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
Kooli hoolekogu on kooli juures tegutsev organ, kelle ülesanne on suunata kooli tegevust ning teha ettepanekuid kooli direktorile ja kooli pidajale kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.
(1) Hoolekogul on üheksa liiget. (2) Hoolekogu koosseisu kuuluvad valitsuse ja õpilaste esindaja, kaks õpetajat ning viis lastevanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat. Õpetajate esindajad valitakse õppenõukogu koosolekul, lastevanemate esindajad lastevanemate üldkoosolekul ja õpilaste esindaja valitakse vanemate klasside (V – VII) õpilaste poolt. (3) Hoolekogu koosseisu kinnitab kooli direktori taotluse alusel valitsus. (4) Hoolekogu esimese koosoleku pärast hoolekogu kinnitamist kutsub kokku direktor. Hoolekogu esimesel koosolekul valitakse hoolekogu töö korraldamiseks hoolekogu esimees. (5) Hoolekogu esimees valitakse salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. Esimehe kanditaadi võib üles seada iga hoolekogu liige. Esimehe kandidaadiks seadmiseks peab kandidaat andma suulise nõusoleku, mis protokollitakse. (6) Hoolekogu esimehe valimised korraldab esimesel koosolekul kooli direktor.
(1) Hoolekogu: 1) teeb vajadusel ametiasutusele ettepaneku järelevalve teostamiseks kooli tegevuse üle; 2) kuulab ära kooli direktori aruande kooli tegevuse ja eelarve täitmise kohta ning annabomapoolseid soovitusi; 3) kuulab ära direktori koostatud eelarveprojekti, teeb ettepanekuid eelarveprojekti muutmiseksvõi täiendamiseks; 4) teeb ettepanekuid kooli õppekava või õppekorralduse muutmiseks; 5) teeb ettepanekuid kooli põhimääruse muutmiseks; 6) teeb ettepanekuid kooli tasuliste teenuste ja huvihariduse andmisel lastevanemate pooltkaetavate osalustasu kehtestamise ja selle suuruse kohta; 7) teeb ettepanekuid kooli sisulise tegevuse arendamiseks ja majandusliku olukorra parandamiseks. (2) Hoolekogu teeb üksikküsimustes otsuseid.
(1) Hoolekogu töövorm on koosolek. (2) Hoolekogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord poolaastas. Hoolekogu koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees. (3) Hoolekogu kokkukutsumisest tuleb hoolekogu liikmeid teavitada vähemalt 5 päeva enne koosoleku toimumist. Koos kutsega edastatakse hoolekogu liikmetele ka koosoleku päevakord. (4) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled hoolekoguliikmetest. Kui koosolekule kogunenud liikmete arv on alla poole liikmetest, kutsutakse hoolekogu koosolek uuesti kokku esimesel võimalusel. (5) Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees. (6) Hoolekogu koosolek algab päevakorra kinnitamisega. Koosolekul arutatakse päevakorras märgitud küsimusi. (7) Hoolekogu võtab otsuseid vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab hääletab rohkem koosolekul viibivatest liikmetest kui vastu. Hoolekogu vastuvõetud otsused märgitakse hoolekogu protokollis. Hoolekogu otsused on kooli juhtkonnale täitmiseks. (8) Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokolli koostamiseks nimetatakse õppeaasta algul protokollija. Protokoll peab vastama asjaajamise korraldamist reguleerivatele õigusaktidele. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija.
(1) Koolitöötajad on pedagoogid (direktor, õppealajuhataja, õpetaja, kontsertmeister) ja kooli teenindav personal. (2) Koolitöötajate konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse iga töötaja tööülesannete kirjelduses .(Muudetud Vändra Alevivolikogu 21.01.2010. a määrusega nr 1 - jõust. 25.01.2010) (3) Töökorralduslikud kohustused, õigused ja vastutus sätestatatkse direktori kehtestatud töökorralduse reeglites.(Muudetud Vändra Alevivolikogu 21.01.2010. a määrusega nr 1 – jõust. 25.01.2010)
(1) Õppuril on õigus: 1) tutvuda enne kooli õppima asumist ja õppimise ajal kooli õppekava, põhimääruse ningkodukorraga; 2) nõuda huviala õppekavale vastavat tegevust ning soovi ja võimaluse korral õppida lisaaineid; 3) osaleda valitud esindaja kaudu kooli hoolekogu tegevuses; (2) Õppur on kohustatud: 1) järgima kooli kodukorda; 2) hoidma kooli kasutuses olevat vara. (3) Kool tagab õppuri koolis viibimise ajal tema tervise kaitse.
(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle volikogu kehtestatud alevivara valitsemise korra alusel Vändra alevilt või teistelt isikutelt ja asutustelt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, rahalised vahendid, inventar ja muu vara. (2) Kooli valduses olev vara on Vändra alevi omand. (3) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub volikogu kehtestatud alevivara valitsemise korras.
(1) Kooli finantseeritakse Vändra alevi eelarvest ja muudest allikatest saadud vahenditest. (2) Muudest allikatest saadud vahenditeks on: 1) eraldised riigieelarvest; 2) õppekulude osaliseks katmiseks lapsevanemalt või õppurilt võetav õppetasu; 3) laekumised sihtfondidest; 4) teistelt omavalitsustelt laekuvad rahalised vahendid; 5) projektidest; 6) annetustest; 7) osutatud tasulistest teenustest (3) Õppetasu suuruse kinnitab kooli hoolekogu ettepanekul volikogu, kuulates eelnevalt ära valitsuse arvamuse. (4) Kooli finantstegevust juhib koostöös kooli hoolekoguga kooli direktor. Kooli raamatupidamist peetakse tsentraalselt alevivalitsuse kaudu.
(1) Direktoril on käesolevas paragrahvis sätestatud korras õigus otsustada õpilase õppetasu maksmisel soodustusi. (2) Õppetasu maksmisest vabastatakse juhul, kui õpilane ei ole osalenud õppetöös mõjuva põhjusega terve kalendrikuu jooksul. Selleks esitab lapsevanem direktorile avalduse või arstitõendi. (3) Rahvastikuregistris Vändra alevi aadressiga olevatele peredele, kust õpib koolis vähemalt kaks last, volikogu poolt kehtestatud õppemaksu soodustuse saajate nimekirja koostab ja kinnitab direktor.
Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid rahandusministri, haridus- ja teadusministri ning volikogu ja valitsuse kehtestatud tähtaegadel ja korras.
(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri volitusel Pärnu maavanem. (2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja kooli direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab valitsus . (3) Kooli finantsmajanduslikku tegevust ja vara kasutamise sihipärasust kontrollib volikogu revisjonikomisjon ja Riigikontroll. (4) Järelevalve käigus avastatud puudused on direktor kohustatud kõrvaldama järelevalve organi määratud tähtajaks.
(1) Kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu ja korraldab valitsus seadusandluses ettenähtud korras. (2) Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tema tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu. (3) Kooli ümberkorraldamise ja ümberkujundamise ning tegevuse lõpetamise otsusest teatakse kirjalikult lapsevanematele, pedagoogidele ja teistele töötajatele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt neli kuud enne kooli õppeperioodi lõppu.
(1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab, täiendab ja tunnistab kehtetuks volikogu. (2) Põhimääruse, selle muutmise või täiendamise eelnõu töötab välja kooli direktor ja esitab selle valitsusele arvamuse saamiseks. Eelnõu peab enne kinnitamist heaks kiitma volikogu vastav komisjon.
Määrus jõustub 1. märtsil 2008. aastal.