(1) Hooldustöötaja eriala riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava), mis kuulub ISCED 97 liigituse alusel sotsiaaltöö ja nõustamise õppekavarühma, määrab kindlaks kutseõppe eesmärgid ja ülesanded, eriala õppekava kutseõppe mahu ja kohustusliku sisu ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded. (2) Riiklik õppekava kehtestab hooldustöötaja eriala (care worker) kohustusliku kutseõppe sisu.
(1) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud tööks hooldusteenuse pakkujana ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. (2) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes: 1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; 2) oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd; 3) järgib kutseetika ja konfidentsiaalsuse nõudeid; 4) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates töösituatsioonides; 5) on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele; 6) vastutab abivajaja, enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; 7) töötab tervist ja keskkonda säästes; 8) oskab teha eetilisi ja seadustest lähtuvaid valikuid; 9) oskab suhelda, informatsiooni hankida ja analüüsida; 10) omab valmisolekut meeskonnatööks.
(1) Hooldustöötaja õppekava alusel võib asuda õppima isik, kellel on omandatud vähemalt põhiharidus. (2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivse tulemusega eriala lõpueksam. Lõpueksami kirjeldus hooldustöötaja erialal on esitatud määruse lisas 3. (3) Lõpueksamiga kontrollitakse, kas õppija on omandanud vajalikud teadmised, sotsiaalsed hoiakud ja oskused ja valmisoleku hooldustegevuseks ning elukestvaks õppeks.
(1) Hooldustöötaja eriala kutseõppe sisu on määratud «Sotsiaalhooldaja I, II, III» ja «Hooldusõde I, II, III» kutsestandardites esitatud I, II taseme kutseoskusnõuetega. (2) Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1. (3) Hooldustöötaja õppekava kohustuslikud üldõpingute moodulid on 1–6 ja põhiõpingute moodulid on 7–24.
(1) Hooldustöötaja eriala õppekava kutseõppe maht on 80 õppenädalat, sellest praktikat vähemalt 20 õppenädalat. (2) Hooldustöötaja eriala praktika lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 2.
(1) Kool koostab riikliku õppekava alusel õppekava iga õpetatava eriala ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid ning lisades valikõpingute moodulid. (2) Kooli õppekava alusel võib kool koostada õppekava erialaste osaoskuste omandamiseks. Õppekava nimetusena säilib aluseks oleva õppekava nimetus, mida täpsustatakse sulgudes kitsama eriala või osaoskuse nimetusega. Sulgudes paiknev täpsustav nimetus ei tohi olla eksitav ning peab üheselt iseloomustama õppekava sisu. (3) Erivajadusega õppijale koostatakse vajadusel kooli õppekavast lähtuv individuaalne õppekava.
Kooli õppekava viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist ja rakendatakse määruse vastuvõtmisele järgnevast õppeaastast sisseastunutele. Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri 5. veebruari 2008. a määrusega nr 6 [RTL 2010, 18, 312 – jõust. 12.04.2010] Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused Mooduli nr Mooduli nimetus Maht õppenädalates 1. Suhtlemine ja klienditeeninduse alused 1 Käsitletavad teemad: suhtlemise alused ja avalik suhtlemine; klienditeeninduse alused. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb kaasaegseid suhtlemisviise, erinevaid suhtlemisvorme ja -tasandeid, ametliku suhtlemise põhimõtteid, erivajadustega klientide teenindamise eripära, klienditeeninduse põhimõtteid, teenindushoiakuid ja nendel põhinevaid käitumisviise ning oskab kasutada kaasaegseid suhtlemisviise (kontakti loomine, aktiivne kuulamine, enesekehtestamine), konflikte ennetada ja konstruktiivselt lahendada, suhelda korrektselt ja efektiivselt klientide ning kolleegidega, töötada ennast säästvalt. 2. Kutse-eetika 1 Käsitletavad teemad: eetika mõiste; käitumise moraalne iseloom; kutse-eetika põhiprintsiibid; elu ja surma eetilised küsimused. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb erialase töö eetilisi põhimõtteid ja teab, kuidas need juhivad hoolduse eri etappides tehtavaid otsuseid; eetiliste aluste ja väärtuste kujunemist; erinevaid religioone ning omab sallivat hoiakut erinevate religioossete arusaamade suhtes. Õppija oskab oma tegevusi eetilisest aspektist hinnata ja analüüsida, analüüsida oma tegevust eetika seisukohast, käituda eetiliselt. 3. Erialased võõrkeeledVene/eesti keel 2 Käsitletavad teemad: suhtlemine; inimene ja tema iseloom; erialane terminoloogia; grammatika. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb eesti keeles peamisi grammatikareegleid, erialast terminoloogiat ning oskab kõrgemal kesktasemel (B2) vestelda piisavalt spontaanselt ja ladusalt, aktiivselt osaleda arutletavatel teemadel, oma seisukohti väljendada ja põhjendada, selgelt ja üksikasjalikult käsitleda teemade ringi, mis seotud eriala ja huvialadega, selgitada oma seisukohti aktuaalsetel teemadel, tuues välja poolt- ja vastuargumente, kirjutada selgeid ja detailseid tekste huvi pakkuvatest teemade ringidest, kirjutada võõrkeelset CV-d. Vene keeles teab ja tunneb õppija madalamal kesktasemel (B1) peamisi grammatikareegleid, erialast terminoloogiat, oskab ettevalmistuseta vestelda tuttaval, huvitaval või olulisel teemal, lihtsate seostatud lausetega kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja kavatsusi, lühidalt põhjendada ning selgitada omi seisukohti ja plaane, koostada lihtsat seostatud teksti tuttaval ja erialasel teemal, koostada võõrkeelset CV-d. 4. Majanduse alused 1 Käsitletavad teemad: sissejuhatus majanduse alustesse; turunduse põhialused; ettevõtluse alused; projekti koostamise alused. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb majanduse põhimõisteid; ettevõtluskeskkonda ning ettevõtlust; projektitöö võimalusi sotsiaalvaldkonna arendamisel; ettevõtjana töötamise võimalusi ja põhimõtteid ning oskab kasutada majandusalaseid teadmisi igapäevaelus; suunata klienti vastava valdkonna spetsialisti juurde. 5. Arvutiõpetus ja asjaajamise alused 2 Käsitletavad teemad: arvutikasutuse alused, asjaajamise alused. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb infotehnoloogia põhimõisteid; ohutusnõudeid arvutiga töötamisel; dokumentidele esitatavaid vormistusnõudeid; asjaajamise korda ning oskab kasutada arvutit ja koostada dokumendifaile; koostada enamlevinud tööalaseid dokumente; kasutada elektronposti; kasutada Interneti infootsingut. 6. Töökeskkond 2 Käsitletavad teemad: töötervishoid ja tööohutus; esmaabi; keskkond ja säästev areng; jäätmemajandus. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb töökeskkonda reguleerivat seadusandlust; tööandja ja töövõtja kohustusi ja õigusi töökeskkonna ohutuse, tööõnnetuste ja kutsehaiguste osas; esmaabi üldisi põhimõtteid; keskkonna probleeme ja säästva arengu põhimõtteid ning oskab hinnata töökeskkonna ohutegureid; neid vältida ja nende mõju vähendada; järgida kutsealaga seotud ohutus- ja hügieeninõudeid; käituda ohuolukorras; aidata abivajajat; anda esmaabi; kasutada esmaabivahendeid töökohas; koostada koduapteeki; järgida jäätmekäitluse keskkonnasäästlikke põhimõtteid. 7. Arengupsühholoogia 2 Käsitletavad teemad: sissejuhatus psühholoogiasse; arengufaktorid; arenguteooriad; lapse areng; arenguprobleemid lapseeas; noorus kui arenguetapp; täiskasvanuiga; vananemine ja surm. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb inimest kui bio-psühho-sotsiaalset tervikut, inimese arengu seaduspärasusi lapsest eakaks, erinevatel eluetappidel toimuvate arengukriiside olemust, vananemise seaduspärasusi, erinevatele arenguetappidele omast käitumist ning oskab hinnata inimese arengu vastavust tema bioloogilisele vanusele, toetada inimese kasvu ja arengut, toetada klienti kriiside läbimisel, teadlikult arendada endas tolerantsust ja empaatiavõimet, analüüsida iseenda kujunemist mõjutavaid tegureid. 8. Sotsiaalpoliitika ja inimõigused 1 Käsitletavad teemad: sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse; sotsiaalpoliitika harud ja valdkonnad; sotsiaalseadusandluse alused; inimõigused ja Eesti inimarengu aruanne; sotsiaalsed probleemid. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb sotsiaalpoliitika funktsiooni ühiskonnas, sotsiaalpoliitika kujundamise ja elluviimise võimalusi, sotsiaalse turvalisuse aluseks olevaid inimõigusi, sotsiaalpoliitika valdkondi ja sihtgruppide kaitse süsteeme ja seadusandlust, sotsiaalpoliitika harusid ning oskab märgata inimõiguste rikkumist igapäevases töös, mõista sotsiaalseid probleeme ja nende leevendamise võimalusi. 9. Rahvatervise, tervisedenduse ja sotsiaaltervishoiu alused 1 Käsitletavad teemad: tervis ja elukvaliteet; enamlevinud terviseprobleemid; terviseprobleeme tekitav riskikäitumine; terviseprobleemide ennetamine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tervise riskifaktoreid, terviseprobleemide aluseks olevat riskikäitumist, tervist ja elukvaliteeti mõjustavaid mõisteid ja tegureid, tervisedenduse meetodeid, puuete tekkepõhjuseid, esmaabi põhivõtteid, surmaga kaasuvaid toiminguid ning oskab juhendada klienti/patsienti lähtuvalt tervisedenduse põhimõtetest, oma pädevuse piires hooldada haiget klienti. 10. Suhtlemispsühholoogia ja pedagoogika alused 3 Käsitletavad teemad: suhtlemise olemus; protsessid ja funktsioonid; suhtlemine kui kommunikatsiooniprotsess; partnerite vastastikune mõjutamine e. sotsiaalne interaktsioon; suhtlemine eriolukordades ja erivajadusega inimestega; üldpedagoogika alused; lapse arengu toetamine; andragoogika kui täiskasvanu motiveerimine ja juhendamine; õppeprotsessi planeerimine, õpetamise meetodid ja vahendid. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb suhtlemise olemust, põhimõisteid ja probleeme; enesekehtestamise reegleid; kaasaegseid suhtlemisviise, erinevaid suhtlemisvorme ja -tasandeid; täiskasvanu rolli lapse arengu toetajana; täiskasvanu mõju (positiivset, negatiivset) lapsele ning oskab kasutada erinevaid kaasaegseid suhtlemistehnikaid, ennast kehtestada, kujundada suhtlemissituatsioone; oma töös lähtuda teoreetilistest põhitõdedest ja neid loovalt kasutada. 11. Hoolduse alused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenused 5 Käsitletavad teemad: inimene füüsilise; psüühilise ja sotsiaalse tervikuna; inimese elamistoimingud, abivajaduse olemus läbi kõikide eluetappide; hooldustöö ja hooldusprotsess; tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteem ning teenused; hooldustöötaja töö korraldamine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb inimest kui füüsilist, psüühilist ja sotsiaalset tervikut; abivajaduse olemust läbi kõikide eluetappide tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteemi ja struktuuri ja klientide/patsientide abistamisvõimalusi; tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande alast seadusandlust ning oskab koostada ja analüüsida hooldusplaani koostöös meeskonnaga; oma tööd korraldada, lähtudes abivajaja vajadustest. 12. Anatoomia, füsioloogia ja patoloogia 2 Käsitletavad teemad: sissejuhatus erialasse; tugi- ja liikumiselundid; süda, vereringe, veri; hingamiselundid; seedeelundid; kuse- ja suguelundid; närvisüsteem; sisesekretsioonnäärmed; meeleelundid; katteelund. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb inimese ehitust ja organsüsteemide talitlust; füsioloogilisi põhimõisteid; põhilisi patoloogilisi muutusi erinevates elundkondades ning oskab näha inimest kui biopsühhosotsiaalset tervikut. 13. Inimese elukulg 2 Käsitletavad teemad: inimese areng; pärilikkus; lapseiga; noorukiiga; täiskasvanuiga; eakas. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb inimese arengut läbi elukulu; inimese biopsühhosotsiaalseid iseärasusi; eakate poliitika alusdokumente. 14. Laste hoolekanne 2 Käsitletavad teemad: lastekaitse alused; lastekaitse põhimõtted; laste väärkohtlemine; lastekaitse alal tegutsevad organisatsioonid. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb lastekaitse vajalikkust, võimalusi lastekaitsetöös; lastekaitse alast seadusandlust; kolmanda sektori osa lastekaitses; asutuse- ja avahoolduse võimalusi; lastekaitses käsitletavaid probleeme ja nende ennetamise võimalusi ning oskab hinnata laste abivajadust. 15. Gerontoloogia ja eaka hooldus 3 Käsitletavad teemad: sissejuhatus gerontoloogiasse; vananemisega seotud muutused; eakate hooldusvormid; eakate hooldustöö põhimõtted ja vajadus; eakate aktiivsuse ja tegevusvõime säilitamine, toetamine ja edendamine kodus ja asutuses; sotsiaalgerontoloogia põhialused. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb vananemisega seotud füüsilisi, psüühilisi ja sotsiaalseid muutusi, nendest tingitud eakate erivajadusi, eakate hooldusvorme, eakate hooldustöö põhimõtteid ja vajadust, elanikkonna vananemisega seotud probleeme ühiskonnas, eakate aktiivsuse ja tegevusvõime säilitamise, toetamise ja edendamise võimalusi kodus ja asutuses, oskab teostada gerontoloogilist hindamist. 16. Erivajadustega inimeste hooldus 2 Käsitletavad teemad: sissejuhatus erivajadustega inimeste hoolekandesse; erivajadustega inimeste hoolekande korraldus; erivajadustega inimeste arendamine ja rehabilitatsioon; erivajadustega inimeste hoolekandeprobleemid; hariduskorraldus ning tööhõive erivajadustega inimestele. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb erivajadustega inimeste hoolekande süsteemi, erivajadustega inimeste hoolekandega seotud õigusakte, erivajadustega inimeste arendamise ja rehabilitatsiooni mõisteid ning võimalusi, hoolekandeprobleeme ning oskab koostada hooldusplaani, jälgida rehabilitatsiooniplaani täitmist, leida hoolekandeprobleemidele lahendusi. 17. Hooldus erinevate haiguste korral 10 Käsitletavad teemad: hooldus sisehaiguste korral; hooldus kirurgiliste haiguste korral; hooldus lastehaiguste korral; hooldus naha- ja suguhaiguste korral; hooldus psüühika- ja käitumishäirete korral; hooldus neuroloogiliste haiguste korral; hooldus silma-, nina-, kõrva- ja kurguhaiguste korral; hooldus nakkushaiguste korral; esmaabi haigushoogude korral. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb erinevate elundsüsteemide haiguste olemust ja soodustavaid tegureid; erinevate haiguste tekkepõhjusi ja haigusele iseloomulikke sümptomeid; elundsüsteemide haigustega seotud põhiprobleeme ning oskab hinnata kliendi/patsiendi hooldusvajadust, teostada vajalikke hooldusprotseduure; abistada uuringu protsessis klienti/patsienti ja uuringut teostavaid spetsialiste; hinnata muutusi kliendi/patsiendi tervislikus seisundis; abistada klienti/patsienti probleemidele lahenduse leidmisel; anda esmaabi klientidele/patsientidele eluohtlike seisundite korral; teostada kliendi/patsiendi hooldust oma kompetentsi piires. 18. Hooldusabivahendid 1 Käsitletavad teemad: abivahendite mõiste; liikumisabivahendid ja nende liigid; hügieenivahendid; tõstmise ja liigutamise abivahendid; kliendi/patsiendi juhendamine abivahendite kasutamisel. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb abivahendite mõisteid, liike ja teenuseid ning oskab kasutada peamisi abivahendeid, juhendada klienti abivahendite kasutamisel. 19. Ergonoomika 1 Käsitletavad teemad: inimese põhiasendid, põhiliigutused ja liikumine läbi elu; ergonoomika mõiste, kujunemine, eesmärk; ergonoomiliste töövõtete kasutamine töötaja enda töövõime säilitamiseks; kliendi/patsiendi abistamine erinevates keskkondades ja toimingutes. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb põhiasendeid elu erinevatel etappidel, põhiliigutusi ning oskab säilitada tervist, juhendada klienti/patsienti abivahendite kasutamisel, juhendada klienti/patsienti ergonoomiliste võtetega liikumisel ja liigutamisel, abistada klienti/patsienti ergonoomiliste töövõtetega, libistada ja tõsta klienti/patsienti ergonoomilisi võtteid ja abivahendeid kasutades. 20. Toitumisõpetuse alused 1 Käsitletavad teemad: tervisliku toitumise alused; toitumisega seotud probleemid; toitumine haiguste ajal; toitumine erinevates kultuurides. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tervisliku toitumise alused; toitumisega seonduvaid probleeme ning oskab juhendada klienti/patsienti ravimite manustamisel. 21. Ravimiõpetuse alused 1 Käsitletavad teemad: farmakoloogia alused; ravimiõpetuse alused. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb farmakoloogia aluseid; erinevaid ravimite vorme ja manustamisviise ning oskab juhendada klienti/patsienti ravimite manustamisel. 22. Aktiviseerivad tegevused 2 Käsitletavad teemad: aktiviseerimise alused; tegevusteraapia alused; loovtegevused. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb aktiviseerivate tegevuste tähtsust ja tähendust kliendi toimetuleku toetamisel ning oskab planeerida ja läbi viia tegevust ea- ja jõukohasust arvestades; teadlikult kasutada kirjandust, kunsti ja muusikat kliendi aktiviseerimisel; kohandada tegevuste metoodikaid vastavalt kliendirühma eripärale. 23. Kodumajandus ja korrastustööd 2 Käsitletavad teemad: kodumajanduse olemus; olmehügieen; olmetehnika kasutamine ja ohutusnõuete järgmine; riiete ja jalanõude korrashoid. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb kodumajandamise ja olmehügieeni põhialuseid; ohutustehnika nõudeid kodumajanduses; tekstiilide hooldamise põhimõtteid ning oskab planeerida ja läbi viia korrastustöid, ohutult kasutada olmetehnikat. 24. Surija hooldus 1 Käsitletavad teemad: suremine ja surm; surija hooldus; leinatöö. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb surma ja suremise mõisteid, surma liike ja põhjuseid; surmaga seonduvaid kriisietappe; sureva inimese hoolduse põhimõtteid; hingehoiu põhimõtteid ning oskab hooldada erinevatel eluetappidel surevaid inimesi; olla toeks surijale kriisietappide läbimisel ja abiks surmaks ettevalmistumisel; olla toeks lähedastele; korrastada surnut. Lisa 2 KINNITATUDharidus- ja teadusministri 5. veebruari 2008. a määrusega nr 6 Praktika lühikirjeldus Hooldustöötaja eriala praktika lühikirjeldus Praktika käigus õppija arendab, täiendab ja rakendab oma teoreetilises õppetöös omandatud teadmisi ja oskusi praktilises töökeskkonnas, kujundab sotsiaalseid oskusi, isikuomadusi ja hoiakuid ning valmisolekut elukestvaks õppeks. Töökeskkonnapraktika toimub: tervishoiu- ja/või hoolekandeasutuses ning avahoolekandes. Praktikal tervishoiu- ja/või hoolekandeasutuses tutvub praktikabaasiga ja sotsiaalhoolekande süsteemiga, saab kogemusi erinevate kliendigruppidega suhtlemisel, õpib tervishoiu ja sotsiaalhoolduse alast praktilist tööd, saab meeskonnatöö kogemuse, jälgib, toetab ja abistab kliente nende igapäevastes elamistoimingutes, aitab aktiviseerivate tegevuste kaudu klientide elu mitmekesistada. Praktikal avahoolduses tutvub avahoolekande süsteemiga, toetab praktikant kliendi/patsiendi füüsilist ja psüühilist turvalisust tema kodus ja lähikeskkonnas, abistab klienti majapidamis- ja korrastustööde läbiviimisel, lähikeskkonnaga lävimisel ja võrgustikuga toetamisel, suhtlemisel ja teabe edastamisel ning asjaajamises; jälgib kliendi hügieeni, juhendab ja vajadusel aitab klienti selle täitmisel; korraldab kliendile arstiabi, aitab muretseda ravimeid, abivahendeid, abistab ravimite manustamisel ja abivahendite kasutamisel; jälgib kliendi toitumist, vajadusel varustab klienti toiduainetega, abistab toidu valmistamisel ja söötmisel. Lisa 3 KINNITATUDharidus- ja teadusministri 5. veebruari 2008. a määrusega nr 6 Lõpueksami lühikirjeldus Hooldustöötaja eriala lõpueksami lühikirjeldus Lõpueksami eesmärk on, et õppijad oskavad seostada teoreetilisi teadmisi praktikaga ning teostavad tervishoiu- ja sotsiaalhooldus toiminguid demonstreerides isikuomadusi ja hoiakuid oma seisukohtade põhjendamise kaudu. Lõpueksamil käsitletavad teemad: 1) teoreetilises osas on: kutse-eetika, töökeskkond, arvutikasutus ja asjaajamise alused, majandusõpetus, toitumise ja ravimiõpetuse alused; arengu- ja suhtlemispsühholoogia ning pedagoogika alused, hoolduse alused, hooldus erinevate haiguste korral, anatoomia, füsioloogia ja patoloogia, inimese elukulg, laste hoolekanne, gerontoloogia ja eaka hooldus, erivajadustega inimeste hooldus, tervishoiu- ja sotsiaalteenused; 2) praktilises osas on: suhtlemine ja klienditeenindus, kutse-eetika, vene/eesti keel, töökeskkond ja esmaabi, ergonoomika, hooldus erinevate haiguste korral, eaka hooldus, kodumajandus ja korrastustööd, surija hooldus. Praktilisi oskusi demonstreerivad õppijad situatsiooniülesannete täitmisega.