(1) Keemia ja protsessitehnoloogia riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava), mis kuulub ISCED 97 liigituse alusel keemia ja protsessitehnoloogia õppekavarühma, määrab kindlaks kutseõppe eesmärgid ja ülesanded, mahu ja kohustusliku sisu ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded. (2) Riiklik õppekava kehtestab järgmiste erialade kohustusliku kutseõppe sisu: 1) keemiaprotsesside operaator (inglise keeles Operator of chemical protsesses); 2) laborant (inglise keeles Laboratory assistant).
(1) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid töötamiseks keemiatööstuse ja sellega seotud valdkondade ettevõtetes ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. (2) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesanne on ette valmistada selline töötaja, kes: 1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; 2) oskab oma tööd planeerida, teostada, hinnata ja arendada; 3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates tööolukordades; 4) on orienteeritud heade õpi- ja töötulemuste saavutamisele; 5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; 6) töötab tervist ja keskkonda säästes; 7) oskab teha eetilisi ja seadusekohaseid valikuid; 8) oskab hankida ja analüüsida teavet; 9) oskab suhelda ja on valmis meeskonnatööks.
(1) Keemiaprotsesside operaatori ja laborandi eriala õppekava alusel võib õppima asuda isik, kellel on põhiharidus. (2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivse tulemusega eriala lõpueksam. Lõpueksamite kirjeldused keemiaprotsesside operaatori ja laborandi erialadel on esitatud määruse lisas 3.
(1) Kutseõppe sisu on määratud järgmistes kutsestandardites esitatud kutseoskusnõuetega: 1) keemiaprotsesside operaator I; 2) laborant II. (2) Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1: 1) keemiaprotsesside operaatori ja laborandi erialade õppekavade kohustuslikud ühiste üld- ja põhiõpingute moodulite numbrid on 1–10; 2) keemiaprotsesside operaatori eriala õppekava kohustuslike põhiõpingute moodulite numbrid on 11–13; 3) laborandi eriala õppekava kohustuslike põhiõpingute moodulite numbrid on 14–20.
(1) Keemiaprotsesside operaatori eriala kutseõppe maht on 100 õppenädalat, sellest praktikat vähemalt 25 õppenädalat. (2) Laborandi eriala kutseõppe maht on 80 õppenädalat, sellest praktikat vähemalt 20 õppenädalat. (3) Keemiaprotsesside operaatori ja laborandi erialade praktika lühikirjeldused on esitatud lisas 2.
(1) Kool koostab riikliku õppekava alusel õppekava iga õpetatava kutse- või eriala ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikud üld- ja põhioskuste moodulid ning lisades valikõpingute moodulid. (2) Kooli õppekava alusel võib kool koostada õppekava kutse- või erialaste osaoskuste omandamiseks. Õppekava nimetusena säilib aluseks oleva õppekava nimetus, mida täpsustatakse sulgudes kitsama eriala või osaoskuse nimetusega. Sulgudes paiknev täpsustav nimetus ei tohi olla eksitav ning peab üheselt iseloomustama õppekava sisu. (3) Erivajadusega õppijale koostatakse kooli õppekavast lähtuv individuaalne õppekava.
Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist ja rakendatakse määruse vastuvõtmisele järgnevast õppeaastast sisseastunutele. Minister Tõnis LUKAS Kantsler Sirje JÕGISTE Lisa 1KINNITATUDharidus- ja teadusministri 5. veebruari 2008. a määrusega nr 8 Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused Mooduli nr Mooduli nimetus Maht õppenädalates 1. Sissejuhatus erialasse 1 Käsitletavad teemad: õppekava sisu ja ülesehitus, õppekorraldus, eriala tutvustus ja kutse-eetika, tutvumine ettevõtetega. Õpetusega taotletakse, et õppija teab õppekava eesmärki ja sisu, tunneb õpitulemuste hindamispõhimõtteid, õppekorraldust, kutse-eetika põhimõtteid, tutvub erinevate keemiatööstuse ja sellega seotud valdkondade ettevõtetega. 2. Suhtlemine 2 Käsitletavad teemad: suhtlemise alused, ametialane suhtlemine, kirjalike tööde koostamine ja vormistamine, klienditeeninduse alused. Õpetusega taotletakse, et õppija teab inimkäitumise seaduspärasusi, suhtlemise protsessi mõjutavaid tegureid, tunneb erinevaid suhtlustehnikaid, oskab suhelda ja korraldada suhtlemist erinevatel tasanditel, toime tulla konfliktidega ning koostada ja vormistada kirjalikke töid. 3. Arvutiõpe 2 Käsitletavad teemad: arvuti kasutamine ja failihaldussüsteemid, tekstitöötlus, tabeltöötlus, informatsioon ja kommunikatsioon. Õpetusega taotletakse, et õppija oskab töötada teksti- ja tabeltöötlusprogrammiga, kasutada arvutit kirjavahetuseks ning tööalase informatsiooni hankimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks. 4. Majanduse ja ettevõtluse alused 1 Käsitletavad teemad: majanduse põhimõisted, riigi roll majanduses, raha, pangandus, ettevõtluse alused. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb majanduse põhimõisteid, teab ühiskonnas toimuvaid majandusprotsesse ja majandustegevuses osalejate erinevaid rolle, erinevate ettevõtlusvormide eeliseid ja puudusi ning turukonkurentsiga seonduvaid põhimõisteid, teab mõistete nõudlus ja pakkumine omavahelisi seoseid ja äriplaani koostamise põhimõtteid. Õpilane oskab hinnata enda valikuid majandusotsustena, seostada nõudlust ja pakkumist igapäevaelus toimuvaga, hinnata enda valikuid ettevõtjana või palgatöötajana, sõnastada äriideed, leida infot ja tuge ettevõtlusega alustamiseks ja selles osalemiseks, leida enda vajadustele vastavad pangateenused ja investeerimisvõimalused. 5. Tööõiguse alused 1 Käsitletavad teemad: töö kui tegevus, töö tegemise õiguslik regulatsioon, lepingulised suhted, vaidluste lahendamine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab, millised on erinevate töö tegemise võimaluste eelised ja puudused (erinevad lepinguliigid, ettevõtja või palgatöötaja); teab töösuhteid reguleerivaid õigusakte ja mõistab nende põhilisi erisusi, töösuhete osapoolte õigusi, kohustusi ja vastutust; tööjõukulu kujunemise, palga ja puhkuse arvestamise aluseid, töötingimuste kollektiivse kujundamise aluseid ja töösuhetes tekkinud vaidluste lahendamise võimalusi. Õpilane oskab töötada meeskonnas, planeerida aega, kuulata, delegeerida, otsustada, oma ideed esitleda, toime tulla erimeelsustega ja ebaeduga, õigusakte kasutades leida lahenduse erinevate tööturu osapoolte õigusi, kohustusi ja vastutust käsitlevale näidisjuhtumile. 6. Erialane võõrkeel 2 Käsitletavad teemad: erialaterminoloogia, suuline ja kirjalik asjaajamine. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb võõrkeelset erialaterminoloogiat, mõistab erialast ja olmeteksti, oskab leida vajalikku informatsiooni mitmesugustest infoallikatest, tuleb toime võõrkeelse suulise ja kirjaliku ametialase suhtlusega. 7. Töö- ja keskkonnaohutus 6 Käsitletavad teemad: töökeskkonnaohutus, tööhügieen ja -tervishoid, tuleohutus, kemikaalide ohutu käitlemine, keskkonnakaitse, jäätmekäitlus, keskkonnapoliitika Euroopa Liidus ja Eestis. Õpetusega taotletakse, et õppija teab tööohutuse tähtsust tööstuses ja järgib töötamisel tööohutuse norme, omandab teadmised kemikaalide käitlemisega seonduvatest riskidest, keskkonnaprobleemide sisulisest olemusest ja keskkonnakaitsest, ressursside säästlikust kasutamisest ning jäätmekäitlusest, omandab oskused kemikaalide klassifitseerimiseks, märgistamiseks, ohutuskaardi lugemiseks, kemikaalide ohutuks käitlemiseks, analüüsida tööstusprotsesside ja töökeskkonnaga seonduvaid riske. 8. Üldtehnilised alused 6 Käsitletavad teemad: erialane matemaatika (aritmeetika, geomeetria ja algebra rakendused tootmisprotsessis, vektoralgebra, protsentarvutused, arvutusvead ja ümardamine, matemaatiline statistika), füüsika ja mõõtmine (füüsikaliste suuruste mõõtmise alused, elektriliste ja mitteelektriliste suuruste mõõtmine, mõõtmiste planeerimine, mõõteriistad, andmete kogumine ja töötlemine, andmete edastamine ja salvestamine, mõõtetulemuste analüüs), tehniline joonestamine (kujutava geomeetria alused, masinaehitusjoonestamine, tehnoloogilised skeemid). Õpetusega taotletakse, et õppija mõistab matemaatika olemust ning matemaatika otstarvet erialases tegevuses, teab ja tunneb aritmeetika, geomeetria ja algebra rakendusi tootmisprotsessis, protsentarvutusi, matemaatilise statistika mõisteid ning statistiliste andmete kogumise ja töötlemise võtteid, õpib planeerima ja teostama erinevate objektide ning protsesside füüsikaliste parameetrite mõõtmist, tutvub mõõteseadmete ja -süsteemidega ning algandmete töötlemise ja analüüsiga, tunneb füüsikaliste suuruste mõõtühikuid ja nende teisendamist, omandab teadmised tehniliste jooniste lugemiseks. Õppija oskab prognoosida ja analüüsida ning kriitiliselt hinnata arvutustulemusi, teisendada mõõtühikuid, mõõta füüsikalisi suurusi sobiva mõõteriistaga, objektiivselt hinnata mõõtmistulemusi, lugeda koostejooniseid, skeeme ja eskiise ning visandada skeeme ja eskiise. 9. Keemia 6 Käsitletavad teemad: üldine ja anorgaaniline keemia, orgaaniline keemia, füüsikaline ja kolloidkeemia. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb üldise ja anorgaanilise keemia põhimõisteid ja seadusi, anorgaaniliste lihtainete ja ühendite nomenklatuuri ja omadusi, orgaanilise keemia seaduspärasusi, orgaaniliste ainete funktsionaalseid rühmi ning struktuuriühikuid, struktuuri ja omaduste vastavust ja sellest tulenevaid järeldusi, aine agregaatolekuid, termodünaamika seadusi ja nende rakendust, keemilis-tehnoloogiliste protsesside juhtimismeetodeid, ideaal- ja kolloidlahuste omadusi, kolloidsüsteemide osa looduses ja tehnikas, ohutusnõudeid keemialaboris töötamisel ja põhilisi laboratoorse töö võtteid. Õppija oskab iseloomustada lihtainete ja keemiliste ühendite omadusi, selgitada reaktsiooni kiirendavaid tegureid, prognoosida ja hinnata orgaaniliste ainete keemilist käitumist, füüsikalisi omadusi (suhteline sulamis- ja keemistemperatuur, lahustuvus vees ja orgaanilistes lahustites), arvestada gaaside ja gaasisegude parameetreid, hinnata vedelike füüsikalisi omadusi (tihedus, viskoossus, pindpinevus), arvutada lahuse koostist; valmistada lahuseid ja määrata nende kontsentratsiooni, teha arvutusi reaktsioonvõrrandite alusel, koostada katseseadmeid ja ohutult neid käsitleda, kasutada erinevaid infoallikaid, teha järeldusi ja üldistusi õpitud materjali põhjal. 10. Tehniline analüüs 8 Käsitletavad teemad: toorme, materjalide ja toodangu kvaliteet; proovide võtmine ja eeltöötlemine, keemilise analüüs, kaalanalüüs, mahtanalüüs, vee analüüs, gaaside analüüs, mineraalhapete analüüs, karbamiidi analüüs, bensoehappe analüüs, kütuste analüüs. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tehnilise analüüsi ja tootmise kontrolli tähendust tehnoloogilise protsessi õigeks läbiviimiseks ja väljastatava toodangu kvaliteedi tagamiseks, tehnilise analüüsi põhimeetodeid, proovide võtmise ja eeltöötlemise viise. Õppija oskab läbi viia ohutult toorme, vaheproduktide ja toodangu erinevaid analüüse, teostada arvutusi ja eksperimentaalandmete töötlust, täita laboridokumentatsiooni ning hinnata analüüsiandmete põhjal materjalide kvaliteeti vastavalt kehtivatele standarditele. 11. Keemiatööstuse seadmed ja laomajandus 12 Käsitletavad teemad: keemiatööstuse seadmete materjalid, tehnoloogilised seadmed, laomajanduse alused. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb keemiatööstuse seadmete konstruktsioonilisi materjale, seadmete liigitust, tööpõhimõtet, ehitust, rakendust ja hooldust. Õppija oskab joonestada tehnoloogiliste seadmete eskiise, käsitleda ohutult keemiatööstuse seadmeid, hooldada seadmeid, tunneb gaaside, vedelike ja tahkete ainete laomajanduse organiseerimise põhimõtteid, tunneb ainete vastuvõtmist, arvestust, ladustamist, markeerimist ning väljastamist. 12. Keemiatehnoloogia 25 Käsitletavad teemad: keemiatehnoloogia alused, veetöötlemise keemia ja tehnolooga. põlevkivi termilise töötlemise (utmise) tehnoloogia (põlevkivi kui vedelkütuse toore, utteprotsessid ja -seadmed, utteseadmete kondensatsioonisüsteemid, utteprotsesside saadused, tootmise keskkonnamõjud, töökeskkonna riskid), orgaaniliste ainete tehnoloogia, põhikeemiatoodete tehnoloogia. Õpetusega taotletakse, et õppija teab keemiatööstuse põhimõisteid (toore, pooltoode, materjalid, valmistoodang, katalüsaator, keemilis-tehnoloogiline protsess, ekso- ja endotermilised protsessid, pöördumatud ja pööratavad protsessid, homogeensed, heterogeensed, katalüütilised protsessid, keemilise protsessi kiirus, tehnoloogiline skeem, tehnoloogiline režiim, tehnoloogiareglement), tunneb keemilis-tehnoloogiliste protsesside olemust ning tehnoloogiliste skeemide tähiseid. Õppija oskab lugeda tehnoloogilisi skeeme, kirjeldada keemilis-tehnoloogilisi protsesse (toore, pooltooted, materjalid, toodang, tehnoloogiline skeem, tehnoloogiline režiim, põhi- ja abiseadmed, seadmete käivitamine, normaalne või avariiline seiskamine, tegutsemine avariiolukordades, reservseadmete töösse lülitamine, protsessijuhtimine, riskid, tööohutus, keskkonnakaitse). 13. Tootmise kontroll 11 Käsitletavad teemad: tootmisautomaatika (üldteadmised automaatikast ja automatiseeritud süsteemidest, tootmisprotsesside automatiseerimise põhiprobleemid, tehnoloogilise protsessi operaatori ülesanded tootmisprotsesside jälgimisel ja juhtimisel, automaatreguleerimise süsteemid, tootmisprotsesse iseloomustavate tehnoloogiliste parameetrite mõõtmine, reguleerimisobjektid keemilis-tehnoloogilistes protsessides), tehnoloogiliste protsesside automatiseeritud juhtimissüsteemid. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised kaasaegsetest automaatjuhtimissüsteemidest. Õppija teab automaatsüsteemi põhielemente, tööstusautomaatikas kasutatavate andurite, regulaatorite täiturseadiste ja programmeeritavate kontrollerite tööpõhimõtteid, automaatjuhtimissüsteemide struktuuri, andmete edastamise süsteemi, numbrilise ja analoogside kanalite organiseerimise aluseid, võrguside standardeid. Õppija oskab lugeda tehnoloogilisi automaatjuhtimisskeeme ja koostada keemilis-tehnoloogiliste protsesside tüüpseadmete ja operatsioonide lihtsaid automatiseerimise struktuurskeeme. 14. Analüütiline keemia 3 Käsitletavad teemad: sissejuhatus (analüütilise keemia koht tehnoloogias ja keskkonnakaitses, aine koostise uurimise meetodid, analüüsitavate proovide ettevalmistus ja käsitlus, analüüsi tulemuste täpsus ja reprodutseeritavatus), kvalitatiivne analüüs, kvantitatiivne analüüs. Õpetusega taotletakse et õppija tunneb keemilise analüüsi meetodeid ja nende rakendamist erinevates valdkondades, õppija teab analüütilise keemia tähendust tehnoloogias ja keskkonnakaitses, analüütilises keemias kasutatavate seadmete tööpõhimõtteid. Õppija oskab kasutada erinevaid analüüsimeetodeid, lahendada arvutus- ja probleemülesandeid, hinnata analüüsitulemuste täpsust. 15. Laboritöö tehnika 8 Käsitletavad teemad: keemialabori organiseerimine, laborinõud, reaktiivid, laboriseadmed, kaalud ja kaalumine, soojendamine, kuivatamine ja kuumutamine, lahuste valmistamine, filtrimine ja tsentrifuugimine, tiheduse mõõtmine, temperatuuri mõõtmine, destilleerimine, aurustamine ja kristalliseerimine, ekstraheerimine. Õpetusega taotletakse, et õppija õpib töötama keemialaboris, omandab laboratoorse töö oskusi. Õppija teab laborinõusid ja -seadmeid, kaalude tüüpe ja tööpõhimõtteid, reaktiivide liigitust, nende ohutut käsitlemist, lahuste kontsentratsioonide erinevaid väljendusviise ja laboriseadmete kalibreerimise korda. Õppija oskab kasutada ohutult laborinõusid, -seadmeid ja reaktiive, kaaluda, valmistada erineva kontsentratsiooniga lahuseid, määrata lahuse kontsentratsiooni, filtrida ja tsentrifuugida, soojendada, kuivatada ja kuumutada, mõõta tihedust ja temperatuuri, koostada destillatsiooniseadet ja destilleerida, aurustada, kristalliseerida ja ekstraheerida. 16. Instrumentaalanalüüs 7 Käsitletavad teemad: füüsikalis-keemiline analüüs, fotomeetria, refraktomeetria, elektrokeemia, kromatograafia. Õpetusega taotletakse, et õppija teab füüsikalis-keemiliste meetodite tähtsust, füüsikalis-keemilise analüüsi meetodeid, tunneb analüütiliste aparaatide ja seadmete ehitust ja tööpõhimõtteid. Õppija oskab kasutada analüüsimeetodeid praktiliste ülesannete lahendamisel, ohutult käsitleda optilisi, elektrokeemilisi ja kromatograafilisi mõõteaparaate ning seadmeid. 17. Keemiline süntees 6 Käsitletavad teemad: anorgaaniline süntees (anorgaanilise sünteesi eesmärgid, põhimeetodid ja töövahendid, tööohutus, keemilised reaktiivid, ainete puhastamine, kuivatamine, hoidmine; oksiidide, aluste, hapete ja soolade süntees), orgaaniline süntees (orgaanilise sünteesi eesmärgid, põhimeetodid ja töövahendid, tööohutus, keemilised reaktiivid, sünteesiseadmete koostamine, orgaaniliste ainete puhastamis- ja eraldamismeetodid, kristalliseerimine, filtrimine, ekstraktsioon, destillatsioon, orgaaniliste ainete sulamis- ja keemistemperatuuri, tiheduse ja viskoossuse määramine, orgaaniliste ainete süntees). Õpetusega taotletakse, et õppija teab anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete puhastamise meetodeid, anorgaanilise ja orgaanilise sünteesi põhimeetodeid, keemilise sünteesi töövahendeid ja reaktiive. Õppija oskab puhastada aineid ümberkristalliseerimise ja sadestamise meetoditega, koostada sünteesiseadmeid ja neid ohutult käsitseda, kasutada erinevaid sünteesimeetodeid, määrata orgaaniliste ainete sulamis- ja keemistemperatuuri, tihedust ja viskoossust, teha arvutusi reaktsioonivõrrandi alusel ning leida infot erinevatest infoallikatest. 18. Keskkonnakeemia 6 Käsitletavad teemad: keskkonna saasteainete analüüs, õhu saastatuse uurimine, vee saastatuse uurimine, mulla saastatuse uurimine, metallide sisalduse määramine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab keskkonnakeemia analüüsi põhimeetodeid ja tunneb proovide võtmise põhilisi viise. Õppija oskab võtta õhu-, vee- ja mullaproove, neid konserveerida ja säilitada, viia läbi õhu-, vee- ja mullaanalüüse, töödelda analüüsi tulemusi ja täita vastavat dokumentatsiooni. 19. Labori juhtimisnõuded ja dokumentatsioon 4 Käsitletavad teemad: labori juhtimisnõuded (standardid, siseaudit, välisaudit, labori akrediteerimine, kvaliteedikäsiraamat), standarditest tulenevad nõuded laborile ja laborandile. Õpetusega taotletakse, et õppija õpib tundma labori katsetulemuste kvaliteedikontrolli tagamise meetodeid, kvaliteedisüsteemi ja kvaliteedikäsiraamatut, laboridokumentatsiooni ja akrediteerimisnõudeid, õppija teab laborandi kohustusi ja vastutust ning katsetulemuste hindamise meetodeid. Õppija oskab esitada tulemusi objektiivselt ja professionaalselt, täita laboridokumentatsiooni, kasutada vajalikke standardeid. 20. Keemiatehnoloogia ja -seadmed 3 Käsitletavad teemad: keemiaprotsessid ja -seadmed, keemiatehnoloogia alused, veetöötlemise tehnoloogia, põlevkivikeemiatööstuse tehnoloogia, ammoniaagi tehnoloogia, karbamiidi tehnoloogia, bensoehape tehnoloogia. Õpetusega taotletakse, et õppija teab keemiatehnoloogia põhimõisteid, keemilis-tehnoloogilisi põhiprotsesse, tehnoloogiliste seadmete liigitust, tunneb keemiaseadmete tööpõhimõtet ja rakendust. Õppija oskab lugeda tehnoloogilisi skeeme, joonestada keemiaseadmete eskiise, selgitada nende ehitust, tööprintsiipi, kasutusalasid. Lisa 2KINNITATUDharidus- ja teadusministri 5. veebruari2008. a määrusega nr 8 Keemiaprotsesside operaatori ja laborandi eriala praktika lühikirjeldused Keemiaprotsesside operaatori eriala praktika lühikirjeldus Praktika käigus õppija harjub töökeskkonnaga, omandab ja arendab praktilisi oskusi, õpib tundma ettevõtte töö planeerimist ja korraldamist, saab iseseisva töö korraldamise ja tegemise kogemusi tööülesannete lahendamisel, arendab meeskonnatöö- ja koostöövalmidust reaalses töökeskkonnas, järgib töö turvalisust ja ohutust töökohal, arendab isiksuse omadusi ja kutseoskusi ning õpib kohanema tööelu muutustega. Praktika ülesanded on järgmistel teemadel: 1) üldandmed ettevõte kohta (struktuur, töörežiim, sisekorraeeskirjad); 2) tootmise lähteained, vaheproduktid, lõpptoodang (lähteainete ja abimaterjalide liigitus, omadused, kvaliteedi näitajad, kvaliteedi kontroll, tarnijad; vaheproduktide ja valmistoodangu sortiment, koostis, omadused, kvaliteedi näitajad, kvaliteedi kontroll, tarbijad; lähteainete ja materjalide vastuvõtt, ladustamine, arvestus, markeerimine, dokumentatsioon; valmistoodangu ladustamine, markeerimine, arvestus, laadimine, dokumentatsioon); 3) tehnoloogiline protsess (tootmise tehnoloogiline skeem, protsessi teoreetilised alused tehnoloogiline režiim, reglement ja tööinstruktsioonid); 4) tehnoloogiaseadmed (seadmete loetelu, tööpõhimõtted, ehitus, tehnilised parameetrid, käivitamine ja seiskamine normaalses tööolukorras, seiskamine avariiolukorras, töötaja tegutsemine avariiolukordades, seadmete hooldus); 5) protsessi juhtimine (kontrollmõõteriistad, mõõteriistade näitude lugemine, tehnoloogilise protsessi juhtimine, signalisatsioon ja blokeering); 6) tootmise analüütiline kontroll (proovide võtukohad, proovivõtmise sagedus, proovivõtmise tehnika); 7) keskkonnariskid ja tööohutus (tootmise riskid ja ohud, kemikaalide ohutu käitlemine, isiku ja kollektiivkaitsevahendid, tule- ja elektriohutus); 8) jäätmekäitlus. Laborandi eriala praktika lühikirjeldus Praktika käigus õppija harjub töökeskkonnaga, omandab ja arendab praktilisi oskusi, õpib tundma ettevõtte töö planeerimist ja korraldamist, saab iseseisva töö korraldamise ja tegemise kogemusi tööülesannete lahendamisel, arendab meeskonnatöö- ja koostöövalmidust reaalses töökeskkonnas, järgib töö turvalisust ja ohutust töökohal, arendab isiksuse omadusi ja kutseoskusi ning õpib kohanema tööelu muutustega. Praktika ülesanded on järgmistel teemadel:1) üldandmed labori kohta;2) töökoha korraldamine;3) töö- ja keskkonnaohutus;4) laboritöö tehnika;5) lahuste valmistamine;6) proovide ettevalmistamine (esmase proovi võtmine, analüütilise proovi ettevalmistamine, proovide märgistamine, kontrollproovide säilitamine);7) analüüsi/sünteesi ja mõõtmiste läbiviimine (analüüside/sünteeside ja mõõtmiste läbiviimine vastavalt metoodikale, vastava aparatuuri ning seadmete ohutu käsitlemine, analüüsitulemuste hindamine, andmete töötlemine);8) laboridokumentatsioon (proovide registreerimine, katsedokumentatsiooni ettevalmistamine, tööžurnaalide täitmine, kontrollkaartide koostamine ja kasutamine, katseprotokollide vormistamine);9) jäätmekäitlus. Lisa 3KINNITATUDharidus- ja teadusministri 5. veebruari 2008. a määrusega nr 8 Keemiaprotsesside operaatori ja laborandi eriala lõpueksami lühikirjeldused Keemiaprotsesside operaatori eriala lõpueksami lühikirjeldus Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (testist) ja praktilisest tööst. Teoreetilise osa teemad on: erialane terminoloogia, tootmisprotsessi teoreetilised alused, tehnoloogiate kirjeldused, tehnoloogilised ja majanduslikud arvutused, protsesside kirjeldused, protsessiga seotud riskid ja ohutusnõudeid, kemikaalide ohutu käitlemine, protsesside kontroll. Praktilise tööga kontrollitakse tootmisprotsessi lähteainete, abiainete, vaheproduktide ja valmistoodangu ladustamise, arvestuse, markeerimise ja sellega seotud dokumentatsiooni täitmise, tehnoloogiaseadmete ohutu käsitsemise, protsessi juhtimise ja tootmise analüütilise kontrolli oskust ning hinnatakse õppija iseseisvust ja initsiatiivi. Laborandi eriala lõpueksami lühikirjeldus Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (testist) ja praktilisest tööst. Teoreetilise osa teemad on: erialane terminoloogia, laboriseadmed ja aparatuur, kemikaalide ohutu käitlemine, laboritöö tehnika, keskkonnaohutus ja jäätmekäitlus, labori juhtimisnõuded ja dokumentatsioon. Praktilise tööga kontrollitakse õppija labori dokumentatsiooni lugemise, õigete seadmete ja kemikaalide valimise, mõõtmiste, katsete läbiviimise ja andmete dokumenteerimise oskust ning hinnatakse õppija iseseisvust ja initsiatiivi.