(1) Sekretäritöö riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava), mis kuulub ISCED 97 liigituse alusel sekretäri- ja ametnikutöö õppekavarühma, määrab kindlaks kutseõppe eesmärgid ja ülesanded, eriala õppekava kutseõppe mahu ja kohustusliku sisu ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded. (2) Riiklik õppekava kehtestab sekretäritöö (inglise keeles Secretary) eriala kohustusliku kutseõppe sisu.
(1) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks sekretäri- ja ametnikutöö valdkonnas, lähtudes erialastest kutsenõuetest ja -eetikast ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. (2) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesanne on ette valmistada selline töötaja, kes: 1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; 2) oskab planeerida, teha, hinnata ja arendada oma tööd; 3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi mitmesugustes töösituatsioonides; 4) on orienteeritud heade õpi- ja töötulemuste saavutamisele; 5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; 6) töötab tervist ja keskkonda säästes; 7) oskab teha eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvõimeline; 8) oskab hankida ja analüüsida teavet; 9) oskab suhelda ja on valmis meeskonnatööks.
(1) Sekretäritöö eriala õppekavale võib asuda õppima isik, kes on omandanud keskhariduse. (2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam. Lõpueksami kirjeldus on esitatud määruse lisas 3.
(1) Kutseõppe sisu on määratud «Sekretär I» kutsestandardis esitatud kutseoskusnõuetega. (2) Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1. (3) Sekretäritöö eriala õppekava kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid on 1–18.
(1) Sekretäritöö õppekava kutseõppe maht on 80 õppenädalat, sellest praktikat vähemalt 20 õppenädalat. (2) Praktika lühikirjeldus on esitatud määruse lisas 2.
(1) Kool koostab riikliku õppekava alusel õppekava iga õpetatava kutse- või eriala ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikud üld- ja põhioskuste moodulid ning lisades valikõpingute moodulid. (2) Kooli õppekava alusel võib kool koostada õppekava kutse- või erialaste osaoskuste omandamiseks. Õppekava nimetusena säilib aluseks oleva õppekava nimetus, mida täpsustatakse sulgudes kitsama eriala või osaoskuse nimetusega. Sulgudes paiknev täpsustav nimetus ei tohi olla eksitav ning peab üheselt iseloomustama õppekava sisu. (3) Erivajadusega õppijale koostatakse kooli õppekavast lähtuv individuaalne õppekava.
Kooli õppekava viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist ja rakendatakse määruse vastuvõtmisele järgnevast õppeaastast sisseastunutele. Minister Tõnis LUKAS Kantsler Sirje JÕGISTE Lisa 1KINNITATUDharidus- ja teadusministri 5. veebruari 2008. a määrusega nr 9 Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused Mooduli nr Mooduli nimetus Maht õppenädalates 1. Sissejuhatus õpingutesse 1 Käsitletavad teemad: õppeasutuse tutvustus, sekretäritöö eriala, õppetegevus, raamatukogu. Õpetusega taotletakse, et õppija teab õppeasutuse sisekorda ja õpikeskkonda; õppetöö vorme ja korraldust; erinevaid õppemeetodeid. Õppija oskab tegutseda vastavalt õppeasutuse sisekorrale; kasutada õppeasutuse infosüsteeme ja raamatukogu otsivahendeid. 2. Majandusõpe 4 Käsitletavad teemad: majanduse põhimõisted, ettevõtlus, raamatupidamise olemus ja põhimõisted, majandustehingute arvestamine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab majandusalaseid põhimõisteid; majanduses toimivaid põhiprotsesse ja nende tekkepõhjuseid; turumajanduse toimemehhanisme ja seaduspärasusi; ettevõtluse aluseid, vorme ja ettevõtlust mõjutavaid tegureid; äriplaani koostamise põhimõtteid; raamatupidamise põhimõisteid; raamatupidamise arvestust reguleerivaid õigusakte; bilansi ja majandusaasta aruande koostamise aluseid. Õppija oskab iseseisvalt leida ja kasutada majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist teavet; näha üksikute majandusnähtuste seost majanduse kui tervikuga; leida teavet turul toimuva kohta; koostada algdokumente ja lausendeid; kanda tehinguid registritesse. 3. Riigiõpe 2 Käsitletavad teemad: mõisted, poliitilised institutsioonid ja asutused Eestis ja Euroopa Liidus, maailma poliitiline olukord. Õpetusega taotletakse, et õppija teab Eesti Vabariigi põhiseadust; riigivalitsemise korda; Eesti ja Euroopa Liidu poliitilisi institutsioone; Euroopa Liidu kujunemise protsessi ja väljavaateid edasiseks laienemiseks; Eesti vastuvõtmist Euroopa Liitu ning Eesti ja Euroopa Liidu omavahelist seost ja vastastikuseid mõjutusi. Õppija omab ülevaadet maailma aktuaalsetest poliitikasündmustest. 4. Kultuurilugu 1 Käsitletavad teemad: kultuuri olemus, kultuuriajalugu, kultuuride erinevused. Õpetusega taotletakse, et õppija teab kultuuri olemust ja mõistab selle tähtsust; kultuuriajaloo põhietappe; nüüdiskultuuri olulisemaid arenguprobleeme; kultuuride iseärasusi; kultuuri arenemist ajas ja väljendumisvorme erinevates kunstiliikides; päevakajalist Eesti kultuurielu kajastavat meediat. Õppija oskab väärtustada kultuuripärandit; jälgida ja käsitada olulisemaid päevakajalisi kultuurisündmusi. 5. Kutse-eetika 1 Käsitletavad teemad: eetika üldmõisted ja olemus, eetika kategooriad, kutse-eetika. Õpetusega taotletakse, et õppija teab eetika olemust ja arengu põhijooni; sekretäri ja ametniku kutse-eetikat. Õppija väärtustab eetilist käitumist. Õppija oskab eetiliselt käituda juhi, kolleegide ning klientidega; arutleda tõekspidamiste esitamisel. 6. Keelekultuur 4 Käsitletavad teemad: eesti keele päritolu, kaasaegne eesti keel, keele varieerumine, tekstid, teatmekirjanduse kasutamine, keeleline korrigeerimine, kõnekultuur ja -tehnika. Õpetusega taotletakse, et õppija teab eesti keele ajaloolist arenemist ning kohta teiste keelte süsteemis; keele õigekirjareegleid; kõne- ja kirjastiilide erinevuse põhjuseid ning tunnuseid; teksti ja kõne koostamise nõudeid; korrektuurimärke; enesekehtestamise erinevaid viise kõnes ja kirjas; sõnarõhkude reegleid; võõrnimede hääldust ja esitluse koostamise põhimõtteid. Õppija oskab väljendada korrektselt ja argumenteeritult oma mõtteid kõnes ja kirjas, arvestades adressaati ja situatsiooni; kasutada sõnaraamatuid ja teatmekirjandust; analüüsida erinevas stiilis tekste; korrigeerida tekste, kasutades korrektuurimärke; koostada ja edastada sõnumit; avalikult esineda. 7. Töökeskkonnaohutuse alused 2 Käsitletavad teemad: keskkond, töökeskkond, töötervishoid ja -ohutus, esmaabi. Õpetusega taotletakse, et õppija teab üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid; jäätmekäitluse vajadust; tööandja ja töötaja õigusi ja kohustusi töökeskkonna ohutuse, tööõnnetuste ja kutsehaiguste vallas; kutsealaga seonduvaid tööohutus- ja töötervishoiunõudeid; elektri- ja tuleohutusnõudeid; organisatsiooni töökeskkonnaalast tööd; büroo- ja sidetehnika kasutamise ohutegureid; inimese abistamise süsteemi; teadvustab ja tunnetab isiklikku vastutust õpitu rakendamiseks hädasituatsioonis. Õppija oskab hinnata enda tegevust ja ümbritsevat maailma läbi keskkonnakaitseliste probleemide; leida ja kasutada teavet töökeskkonda reguleerivate õigusaktide kohta; vältida töökeskkonna ohutegureid; tegutseda ohuolukorras; osutada vältimatut abi; komplekteerida esmaabivahendeid. 8. Arvutikiri 2 Käsitletavad teemad: masinakirja ajalugu, arvutikirja õppimissüsteemid, klaviatuuri õppimisskeem, arvutikirja omandamise põhiharjutuslik. Õpetusega taotletakse, et õppija teab masinakirja ajalugu ja arengut; arvutikirja omandamise võimalusi ja reegleid; klaviatuuri skeemi; ladina tähestikus kümnesõrme pimesüsteemi; korrektuurimärke. Õppija oskab kirjutada vähemalt 120 lööki minutis täpsusega rohkem kui 95%; kirjutada dikteerimise järgi; kirjutada slaavi tähestikuga; kasutada õiget käte- ja kehahoidu; kasutada tööpingest vabanemise võtteid. 9. Arvutiõpe 4 Käsitletavad teemad: infotehnoloogia ja ühiskond, failihaldus, tekstitöötlus, tabelarvutus, esitluse loomine, informatsioon ja kommunikatsioon, grupitöö vahendid. Õpetusega taotletakse, et õppija teab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rolli ühiskonnas ning sekretäri- ja ametnikutöös; erinevaid e-teenuseid; arvuti riistvara; operatsioonisüsteeme; bürootööprogramme; teabe sihipärase otsingu võimalusi ja kommunikatsioonivahendeid Internetis, sealhulgas veebi kasutamise ja haldamise põhimõtteid; grupitöö vahendeid. Õppija oskab kasutada arvutit AO1–AO4 ja AO7 ulatuses. 10. Dokumendi- ja arhiivihaldus 6 Käsitletavad teemad: organisatsiooni dokumendihalduse korraldamine, dokumentide koostamine ja vormistamine, dokumendiringluse korraldamine ja dokumentide registreerimine, dokumentide menetlemine, dokumentide hoidmine, personalidokumendid. Õpetusega taotletakse, et õppija teab dokumendihalduse põhimõisteid ja õiguskeskkonda; organisatsiooni dokumendisüsteemi väljaarendamise võimalusi; asjaajamiskorra, dokumentide ja arhivaalide loetelude koostamise põhimõtteid; dokumentide koostamise ja vormistamise põhimõtteid; asjaajamise hea tava ja organisatsiooni dokumendisüsteemi kehtestavate õigusaktide nõudeid; dokumentide registreerimise, menetlemise, süstematiseerimise ja hoidmise põhimõtteid; arhiveerimise korda; dokumendihalduse korraldamist läbi dokumendi elukäigu; isikliku vastutuse määra dokumendihalduse korraldamisel organisatsioonis. Õppija oskab luua erinevaid dokumente; teostada ja korraldada dokumendihaldust läbi dokumendi elukäigu. 11. Erialane vene keel 3 Käsitletavad teemad: suhtluskeel, sõnavara, kirjavahetus ja dokumentide vormistamine, organisatsioon, ametiruum, ametikohtumised ja lähetused. Õpetusega taotletakse, et õppija teab sõnavara õpitud teemade piires; grammatikareegleid. Õppija oskab luua sotsiaalset kontakti: tervitada ja hüvasti jätta; tutvustada; tänada; esitada ja vastu võtta kutseid ja vabandusi; pidada ettevalmistatud ja lihtsa ettekande talle tuttaval teemal, väljendudes piisavalt selgelt ning vastata ettekandejärgsetele küsimustele; lugeda lihtsat faktilist teavet teemadel, mis kuuluvad tema töövaldkonda, mõistes neid rahuldaval tasemel; leida ja mõista olulist teavet erinevatest tekstidest; koostada venekeelseid dokumente ja tekste. 12. Erialane inglise/saksa keel 3 Käsitletavad teemad: suhtluskeel, sõnavara, kirjavahetus ja dokumentide vormistamine, organisatsioon, ametiruum, ametikohtumised ja lähetused. Õpetusega taotletakse, et õppija teab sõnavara õpitud teemade piires; grammatikareegleid. Õppija oskab luua sotsiaalset kontakti: tervitada ja hüvasti jätta; tutvustada; tänada; esitada ja vastu võtta kutseid ja vabandusi; pidada ettevalmistatud ja lihtsa ettekande talle tuttaval teemal, väljendudes piisavalt selgelt ning vastata ettekandejärgsetele küsimustele; lugeda lihtsat faktilist teavet teemadel, mis kuuluvad tema töövaldkonda, mõistes neid rahuldaval tasemel; leida ja mõista olulist teavet erinevatest tekstidest; koostada võõrkeelseid dokumente ja tekste. 13. Kiirkirja alused 2 Käsitletavad teemad: kiirkirja mõiste ja ajalugu, kiirkirja õppimise korraldus. Õpetusega taotletakse, et õppija teab kiirkirja ajalugu ja erinevaid kiirkirjasüsteeme; kiirkirja tähestikku ja kirjutamise võtteid; täis- ja kaashäälikute kasutamist sõnas; lühendamise võtteid. Õppija oskab kirjutada ja lugeda kiirkirja. 14. Õigusõpe 2 Käsitletavad teemad: õiguse üldalused, õigussuhe, juriidilised faktid, õigusaktid, õigusnormi realiseerimise vormid, tööõigus. Õpetusega taotletakse, et õppija teab erinevate õigusharude reguleerimisvaldkonda; peamisi töösuhteid reguleerivaid õigusakte ulatuses, mis on vajalik töösuhte alustamiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks; üksikaktide menetlemise ja vormistamise nõudeid; juriidiliselt korrektset töölepingu sõlmimist, muutmist ja lõpetamist ning vormistamist; töölepingu poolte seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi. Õppija oskab eristada erinevaid sotsiaalseid norme ning iseloomustada nende mittejärgmise tagajärgi; eristada üld- ja üksiknorme, dispositiivseid ja imperatiivseid norme; iseloomustada õigusvastase teoga põhjustatud kahju erinevaid liike ja kahju hüvitamise võimalusi; iseloomustada erinevaid eraõiguslikke ja avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, nende pädevust; erinevaid esinduse vorme ning esindaja volituste piiritlemise aluseid; kasutada põhilist juriidilist terminoloogiat; koostada organisatsioonisiseseid õigusakte ja vormistada töölepingut. 15. Sekretäritöö 4 Käsitletavad teemad: kutsete süsteem, sekretäritöö olemus ja areng, organisatsioon, juht ja juhtimine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab sekretäritöö valdkonna kutsesüsteemi, kutsestandardeid ja sekretäritöö olemust ning arengut; sekretäri rolli organisatsiooni maine kujundamisel ja hoidmisel; sekretäri tööülesandeid, ametikohustusi, vastutust ja õigusi; organisatsiooni struktuuri ja toimimise põhimõtteid; motivatsiooni olemust ja inimese käitumise mõjutamise viise. Õppija oskab koostada sekretäri ametijuhendit; valdab telefonietiketti ja võrgusuhtlust. Õppija oskab ette valmistada töölähetusi; korraldada koosolekuid, ametikohtumisi ja ühisüritusi; koostada õnnitluskirju, kaastundevaldusi ja tänukirju. 16. Teeninduskultuur 3 Käsitletavad teemad: suhtlemispsühholoogia, suhtlemisoskused, klienditeenindus. Õpetusega taotletakse, et õppija mõistab positiivse mulje loomise olulisust ja teenindaja kui organisatsiooni esindaja rolli. Õppija tunneb erinevaid suhtlemisviise; teab enesekehtestamise võimalusi; meeskonnatöö tähtsust ja iseärasusi; võimalusi stressi ja tööpinge maandamiseks; konfliktide lahendamise võimalusi; erivajadustega klientide ja võõra kultuuritaustaga klientide teenindamise eripära; teenindussuhtlemise põhimõtteid ja käitumisviise. Õppija oskab luua ja edastada positiivset esmamuljet; käituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil; suhtlemist sobivalt alustada ja lõpetada; analüüsida erinevaid situatsioone ja neid õpitule toetudes lahendada; paindlikult tegutseda erinevates teenindussituatsioonides ja erinevate klientidega; teenindada erivajadustega ja võõra kultuuritaustaga kliente; suhelda ja esineda; toime tulla oma negatiivsete emotsioonidega. Õppija omab valmisolekut koostööks. 17. Etikett 2 Käsitletavad teemad: etiketi olemus ja liigid, esindustegevus, rõivastumise põhireeglid, erinevate riikide kultuuri- ja käitumisnormid. Õpetusega taotletakse, et õppija teab mõisteid; erinevate religioonide põhialuseid ja nende mõjutusi kultuurierisuste kujunemisel; ametikohtumiste liike ja korraldust; lipuetiketti; erinevate vastuvõttude lauakombeid; protokolli aluseid. Õppija oskab käituda mistahes olukorras viisakalt ja heatahtlikult; korrektselt rõivastuda, arvestades aega, kohta ja tegevust; korraldada külaliste vastuvõtmist; koostada visiitkaarte ja kutseid. 18. Avalikkussuhete alused 1 Käsitletavad teemad: suhtekorraldus, sisekommunikatsioon, avalik suhtlemine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab suhtekorralduse olemust organisatsioonis; avaliku suhtlemise erinevaid vorme; sisekommunikatsiooni olemust organisatsioonis; sekretäri rolli suhtekorraldajana; head suhtlemistava ja järgib seda. Õppija oskab koostada pressiteadet; kaasa aidata pressikonverentsi korraldamisel. Lisa 2KINNITATUDharidus- ja teadusministri 5. veebruari 2008. a määrusega nr 9 Sekretäritöö eriala praktika lühikirjeldus Sekretäritöö praktika käigus õppija omandab hoiaku kompetentseks teenindamiseks, rakendab erialaseid teadmisi, arendab ja omandab praktilisi oskusi töökeskkonnas. Õppija tutvub organisatsiooni ajaloo ja tegevusaladega. Õppija saab ülevaate organisatsiooni struktuurist, asjaajamisteenistuse ülesannetest ja tutvub asjaajamist korraldava töötaja ametijuhendi ning dokumendihaldust reguleerivate sisemiste normdokumentidega. Õppija tutvub organisatsiooni dokumendisüsteemi korralduse ja dokumendiringluse põhimõtetega. Õppija saab iseseisva dokumentide loomise ja vormistamise kogemuse ning osaleb dokumendihaldusprotsessides. Võimalusel tutvub ta digitaalallkirjastamise ja autentimisega. Õppija saab ülevaate dokumentide säilitamise korrast asjaajamises ja arhiivihoidlas (arhivaalide loetelu koostamine, arhivaalide arhiivihoidlasse üleandmise kord, arhiveerimine ja arhivaalide eraldamine). Õppija osaleb organisatsiooni telefoni- ja võrgusuhtluses, klientide teenindamises ning koosolekute ja ametikohtumiste korraldamises. Võimalusel osaleb õppija organisatsiooni ürituste ja tähtpäevade korraldamises (kutsed, kingitused, tänu- ja aukirjad, tee- ja kohvilaud). Õppija tutvub personalitöö korraldusega. Võimalusel saab ta ülevaate personalidokumentide vormistamisest töötaja/teenistuja värbamisel, valikul, tööle/teenistusse vormistamisel, töö- ja/või teenistussuhte peatumisel ja lõppemisel. Praktika käigus kasutab õppija organisatsioonis kasutusel olevat bürootehnikat. Lisa 3KINNITATUDharidus- ja teadusministri 5. veebruari 2008. a määrusega nr 9 Sekretäritöö eriala lõpueksami lühikirjeldus Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast ja praktilisest tööst. 1.1. Teoreetilise osa teemad: dokumendi- ja arhiivihaldus, etikett, teeninduskultuur. 1.2. Praktiline töö. Praktiline töö koostatakse moodulites esitatud oskuste põhjal. Õppija peab oskama lahendada situatsioonülesandeid, mis põhinevad dokumendi- ja arhiivihalduse, arvutikirja, keelekultuuri ning teeninduskultuuri moodulitel.