(1) Klassikalise balleti eriala riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava), mis kuulub ISCED 97 liigituse alusel muusika- ja esituskunstide õppekavarühma, määrab kindlaks kutseõppe eesmärgid ja ülesanded, eriala õppekava kutseõppe mahu ja kohustusliku sisu ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded. (2) Riiklik õppekava kehtestab klassikalise balleti (Classical ballet) eriala kohustusliku kutseõppe sisu.
(1) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud tööks balletiartistina ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. (2) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes: 1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; 2) oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd; 3) järgib kutse-eetika ja konfidentsiaalsuse nõudeid; 4) oskab iseseisvalt ja kollektiivis rakendada oma erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates töösituatsioonides; 5) on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele; 6) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; 7) töötab tervist ja keskkonda säästes; 8) oskab teha eetilisi ja seadustest lähtuvaid valikuid; 9) oskab suhelda, informatsiooni hankida ja analüüsida; 10) omab valmisolekut meeskonnatööks. (3) Klassikalise balleti eriala õppekava alusel võib asuda õppima isik, kellel on omandatud põhiharidus ja läbitud klassikalise balleti kutseõpe põhikoolis. (4) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud õppekavas esitatud õpitulemused, sooritatud positiivse tulemusega eriala lõpueksam. Lõpueksami kirjeldus on esitatud lisas 3.
(1) Kutseõppe sisu esitatakse moodulitena. (2) Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1. (3) Klassikalise balleti eriala õppekava kohustuslikud üldõpingute moodulid on 1–2 ja põhiõpingute moodulid on 3–12.
(1) Klassikalise balleti eriala õppekava kutseõppe maht on 120 õppenädalat, sellest praktikat vähemalt 30 õppenädalat. Valikõpingute maht on 6 õppenädalat. (2) Praktika lühikirjeldus on esitatud määruse lisas 2.
(1) Kool koostab riikliku õppekava alusel õppekava õpetatava eriala ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid ning lisades valikõpingute moodulid. (2) Kooli õppekava alusel võib kool koostada õppekava erialaste osaoskuste omandamiseks. Õppekava nimetusena säilib aluseks oleva õppekava nimetus, mida täpsustatakse sulgudes kitsama eriala või osaoskuse nimetusega. Sulgudes paiknev täpsustav nimetus ei tohi olla eksitav ning peab üheselt iseloomustama õppekava sisu.
Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist ja rakendatakse määruse vastuvõtmisele järgnevast õppeaastast sisseastunutele. Minister Tõnis LUKAS Kantsler Sirje JÕGISTE Lisa 1KINNITATUDharidus- ja teadusministri 27. veebruari 2008. a määrusega nr 15 MOODULITE NUMBRID, NIMETUSED, MAHUDJA LÜHIKIRJELDUSED Mooduli nr Mooduli nimetus Maht õppenädalates 1. Suhtlemise alused 1 Käsitletavad teemad: Inimene kui bioloogiline olend. Tunnetusprotsessid. Inimese tegevuse regulatsioonid: mina kui indiviid; mina kui meeskonna liige; suhted; mina kui oma karjääri planeerija ja motiveeritud professionaal. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb igapäevases elus kasutusel olevaid psühholoogia mõisteid; põhilisi käitumise ja psühholoogiliste protsesside seaduspärasusi; ettekujutust endast ja arvestab sellega erialases tegevuses; inimestevahelisi erinevusi ja grupiliikmete tegutsemismotiive ning tunneb end kindlalt erinevates suhtlemissituatsioonides; positiivse mõtlemise väärtust ning oskab mõista ja aktsepteerida inimestevahelisi erinevusi, luua usalduslikke suhteid; hinnata oma võimeid ja kalduvusi tuleviku planeerimisel; lahendada erinevaid konflikte, analüüsida nende põhjusi ja otsida lahendusi; paindlikult suhelda eakaaslastega ja täiskasvanutega. 2. Tööõiguse ja asjaajamise alused 1 Käsitletavad teemad: Tööõigus. Autoriõigus. Asjaajamine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb töösuhteid reguleerivaid õigusakte; töölepingus sätestatud poolte õigusi ja kohustusi; töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise aluseid; palga ja puhkuse arvestamise aluseid; töötingimuste kollektiivse kujundamise aluseid; töösuhte pinnal tekkinud vaidluste lahendamise võimalusi; autoriõiguse põhimõtteid; erinevate tööalaste dokumentide koostamise ja vormistamise nõudeid. 3. Klassikaline tants 40 Käsitletavad teemad: Harjutused tugipuu juures. Harjutused saali keskel. Hüpped. Harjutused varvastel (tütarlaste grupis). Töö repertuaariga. Mooduli läbimisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb klassikalise tantsu aluseid; klassikalise balletirepertuaari tähtsamaid teoseid ning oskab sooritada harjutusi tugipuu juures ja saali keskel (tütarlaste grupp ka varvastel), hüppeid; esitada valitud numbreid klassikalisest ja kaasaegsest koreograafiast. 4. Klassikaline paaristants 9 Käsitletavad teemad: Toetused. Tõsted. Töö repertuaariga. Mooduli läbimisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb paaristantsu põhimõtteid; partnerite vahelise suhtlemise aluseid; klassikalise balletirepertuaari tähtsamaid teoseid ning oskab sooritada paaristantsus toetusi ja tõsteid. 5. Karaktertants 11 Käsitletavad teemad: Erinevate rahvaste tantsude käte ja jalgade positsioonid, keha- ja peahoiakud. Karaktertants ja paaristants. Töö repertuaariga. Mooduli läbimisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb karaktertantsu põhimõtteid; erinevate rahvaste tantse; karaktertantse klassikalises balletirepertuaaris ning oskab esitada erinevate rahvaste tantse ja karaktertantse balletirepertuaarist. 6. Ajalooline tants 2 Käsitletavad teemad: XVI sajandi tantsukultuur. XVII sajandi tantsukultuur. XVIII sajandi tantsukultuur. XIX sajandi tantsukultuur. Mooduli läbimisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tantsukultuuri arengut läbi sajandite; erinevate ajastute ballikombeid ning oskab esitada erinevate ajastute ballitantse. 7. Jumestus 2 Käsitletavad teemad: Jumestuseks valmistumine. Jumestuse anatoomilised alused. Jumestuse maalilised alused. Jumestuse skeemid. Jumestuse ruumilis-skulptuursed võtted. Juuste ja juustematerjalidega töötamine. Jumestuse erinevad liigid. Jumestus kui osa lavakuju loomisest. Mooduli läbimisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb jumestuse vahendeid; jumestuse aluseid; jumestuse skeeme ja võtteid; jumestuse erinevaid liike ning oskab kasutada jumestuse vahendeid, iseseisvalt teha jumestuse erinevaid liike. 8. Kultuuri- ja religioonilugu 3 Käsitletavad teemad: Antiikmütoloogia. Piiblilood. Kultuurilood. Mooduli läbimisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb olulisemaid antiikmüüte ja eeposi; müütide olulist osa kunstide arengus; olulisemaid narratiive Vanast Testamendist ja Uuest Testamendist; piiblilugude põhjal loodud olulisemaid kunstiteoseid; kristlikku moraali ja väärtushinnanguid; erinevaid kultuure, traditsioone, nende tekkemehhanisme ja esteetilisi väärtusi; erinevaid maailmausundeid; erinevaid etappe kultuuriajaloolises arengus ning oskab seostada müüte kujutava kunsti, muusika, teatri ja kirjandusega; kasutada kultuuri- ja religiooniajaloos omandatud teadmisi oma erialases tegevuses; end reaalses elus sobitada erinevatesse kultuuriruumidesse. 9. Kunstilugu 3. Käsitletavad teemad: Kunsti tekkimine ja ürgühiskonna kunst. Vanemad kõrgkultuurid. Keskaja kunst Euroopas. Renessanss. Barokk, varaklassitsism ja rokokoo. 19. sajandi kunst. 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst. 20. sajandi kunst. Kaugete maade kunst. Eesti kunstilugu. Mooduli läbimisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb kunstikultuuri teket ning orienteerub selle arengus kuni kaasajani; kunstiperioode ja stiile, osates luua seoseid ühiskonnakorra-, filosoofia- ja religiooniga; visuaalse kunsti liike; kunstniku sõnumit tema ajas ja tähendust tänapäeval ning oskab vaadelda visuaalset kunsti keskkonna osana; vaadata ja kirjeldada erinevate ajastute kunstiteoseid; kasutada kunstiteoseid inspiratsiooni allikana oma loomingulises töös. 10. Muusikalugu 3 Käsitletavad teemad: Muusikaloo etapid. Seosed ajaloo ja muusikaajaloo vahel. Erinevate ajastute heliloojate elu ja looming. Ülevaade eesti muusikast. Mooduli läbimisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb muusikaajaloo arengut, mõisteid ja seoseid; oluliste heliloojate loomingut; erinevaid muusikainstrumente, -žanre ja -vorme ning oskab eristada muusikajaloo etappe; valida ja kasutada muusikaajaloo alase informatsiooni hankimiseks internetti, raamatukogu, fonoteeki, teatmeteoseid; kasutada muusikaajaloos omandatud teadmisi erialases tegevuses. 11. Teatri- ja balletilugu 3 Käsitletavad teemad: Teater kui kunstiliik. Antiikteater ja tantsukultuur. Keskajateater ja tantsukultuur. Renessanssiajastu teater ja balletietenduse tekkimine. Klassitsistlik teater ja balletikunsti areng antud ajajärgul. Valgustusaja teater ja balletižanri iseseisvumine. Romantismiajastu draama- ja balletiteater. Teater ja ballett 19. sajandi II poolel. Teater ja ballett 20. sajandil ja tänapäeval. Ülevaade Eesti teatrist ja balletist. Mooduli läbimisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb teatri- ja balletikunsti olemust (autor-esitaja-vaataja); teatrikunsti arengut erinevates ajaloolistes perioodides; teatri kasvatuslikku osa moraali, eetika ja esteetika valdkonnas ning oskab eristada teatrikunsti erinevaid liike, žanre, vorme, suundi; leida ja valida informatsiooni erinevatest allikatest; rakendada omandatud teadmisi oma erialases tegevuses. 12. Muusikateooria alused 1 Käsitletavad teemad: Heli omadused. Noodikirja alused. Meetrum, rütm, taktimõõt. Laad ja helistik. Intervallid ja akordid. Muusikateose vorm, faktuur ja struktuur. Tempo, dünaamika ja agoogika terminid. Orkestripillide tundmine, erinevad orkestrid. Mooduli läbimisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb heli omadusi, erinevaid noodivõtmeid, noodivältusi, nende omavahelisi suhteid, erinevaid taktimõõte; helistikke ja nendevahelisi suhteid; muusika faktuuri liike ja struktuurielemente; muusikatermineid ning oskab sõnastada põhimõisteid; rakendada muusika-alaseid teadmisi oma erialases töös. Lisa 2KINNITATUDharidus- ja teadusministri 27. veebruari 2008. a määrusega nr 15 Klassikalise balleti eriala praktika lühikirjeldus Praktika liigid on: Vaatluspraktika. Koolipraktika. Teatripraktika. Balletikooli iseseisev kontsert või etendus. Praktika läbimisega taotletakse, et õppija on arendanud, täiendanud ja rakendanud igapäevases õppetöös omandatud teadmisi ja oskusi praktilises töökeskkonnas, kujundanud oma sotsiaalseid oskusi, isikuomadusi ja hoiakuid tööeluks ja elukestvaks õppeks. Õppija teab ja tunneb teatritöö keskkonda ja kutse-eetikat, teatrite balletirepertuaari ning oskab arutleda nähtud teatrietenduste ja kontsertide üle; praktiliselt rakendada õppetöös omandatut teatrietendustes ja kontsertidel. Lisa 3KINNITATUDharidus- ja teadusministri 27. veebruari 2008. a määrusega nr 15 Klassikalise balleti eriala lõpueksami lühikirjeldus Lõpueksami osad: 1. Klassikaline tants: • harjutused tugipuu ääres; • harjutused saali keskel; • väikesed ja suured hüpped; • varvastants (tütarlaste grupis); • soolo (variatsioon). 2. Avalik kontsert või etendus: • kaks erineva karakteriga ja erinevaid tehnilisi oskusi nõudvat kontsertnumbrit/balletikatkendit või roll etenduses. Lõpueksami sooritamisega taotletakse, et õppija oskab sooritada harjutusi tugipuu juures ja saali keskel, väikseid ja suuri hüppeid, tantsida varvastel (tütarlapsed) ning esitada soolo või variatsiooni; esitada erinevaid kontsertnumbreid või balletikatkendeid.