(1) Maamõõtmise eriala riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava), mis kuulub ISCED 97 liigituse alusel arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekavarühma, määrab kindlaks kutseõppe eesmärgid ja ülesanded, eriala õppekava kutseõppe mahu ja kohustusliku sisu ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded. (2) Riiklik õppekava kehtestab kohustusliku kutseõppe sisu maamõõtmise (inglise keeles Land surveyor) erialal.
(1) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid töötamiseks geomaatikaettevõtetes ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. (2) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes 1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; 2) oskab oma tööd planeerida, teostada, hinnata ja arendada; 3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates tööolukordades; 4) on orienteeritud heade õpi- ja töötulemuste saavutamisele; 5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; 6) töötab tervist ja keskkonda säästes; 7) oskab teha eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvõimeline; 8) oskab hankida ja analüüsida teavet; 9) oskab suhelda ja on valmis meeskonnatööks.
(1) Maamõõtmise eriala õppekava alusel võib asuda õppima isik, kes on omandanud keskhariduse. (2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam. Lõpueksami kirjeldus maamõõtmise erialal on esitatud määruse lisas 3.
(1) Kutseõppe sisu on määratud «Geodeet I, II, III, IV, V» kutsestandardis määratud I ja II kutsetaseme nõuetega. (2) Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1. (3) Maamõõtmise eriala õppekava kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid on 1–15.
(1) Maamõõtmise eriala õppekava kutseõppe maht on 60 õppenädalat, sellest praktikat vähemalt 15 õppenädalat. (2) Praktika lühikirjeldus on esitatud määruse lisas 2.
(1) Kool koostab riikliku õppekava alusel õppekava iga õpetatava kutse- või eriala ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikud üld- ja põhioskuste moodulid ning lisades valikõpingute moodulid. (2) Kooli õppekava alusel võib kool koostada õppekava kutsestandardiga määratletud kutse- või erialaste osaoskuste omandamiseks. Õppekava nimetusena säilib aluseks oleva õppekava nimetus, mida täpsustatakse sulgudes kitsama osaoskuse tähistamiseks. Sulgudes paiknev täpsustav nimetus ei tohi olla eksitav ning peab üheselt iseloomustama õppekava sisu. (3) Erivajadusega õppijale koostatakse kooli õppekavast lähtuv individuaalne õppekava.
Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist ja rakendatakse järgnevast õppeaastast sisseastunutele. Minister Tõnis LUKAS Kõrghariduse ja teaduse asekantslerkantsleri ülesannetes Andres KOPPEL Lisa 1KINNITATUDharidus- ja teadusministri 14. märtsi 2008. a määrusega nr 19 Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused Mooduli nr Mooduli nimetus Maht õppenädalates 1. Majanduse ja ettevõtluse alused 1 Käsitletavad teemad: majanduse alused ja ettevõtluse alused. Õpetamisega taotletakse, et õppija tunneb Eesti majanduse arengusuundi ühtses Euroopa Liidu majandusruumis; ühiskonnas toimuvaid majandusprotsesse ja majandustegevuses osalejate erinevaid rolle (tarbija ja majapidamine, ettevõte, riik); erinevate ettevõtlusvormide eeliseid ja puudusi ning turukonkurentsiga seonduvaid põhimõisteid; mõistete nõudlus ja pakkumine omavahelisi seoseid; ettevõtte finantseerimise ja administreerimise üldpõhimõtteid; ühistegevuse põhimõtteid ja ühistulise ettevõtluse olemust; äriplaani koostamise põhimõtteid; ISO standarditele baseeruva ettevõtte juhtimissüsteemi ülesehituse põhimõtteid. Õpilane oskab hinnata enda valikuid majandusotsustena; seostada nõudlust ja pakkumist igapäevaelus toimuvaga; hinnata enda valikuid ettevõtjana või palgatöötajana; sõnastada äriideed; leida vajalikku infot ja tuge ettevõtlusega alustamiseks ja selles osalemiseks; leida enda vajadustele vastavad pangateenused ja investeerimisvõimalused. 2. Tööseadusandluse alused 1 Käsitletavad teemad: lepingulised suhted, töö- ja puhkeaeg, töö tasustamise alused. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab peamisi töösuhteid reguleerivaid õigusakte ja tunneb neid ulatuses, mis on vajalik tööle asumiseks; tunneb töölepingu poolte seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi; töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise aluseid; tööjõukulu kujunemise ja palga arvestamise aluseid; töö- ja puhkeaja korraldust ja arvestamise aluseid; töötingimuste kollektiivse kujundamise aluseid; töösuhete pinnalt tekkinud vaidluste lahendamise võimalusi; oma tegevusvaldkonna seadusandluse reguleerimise vajalikkust. 3. Klienditeeninduse ja asjaajamise alused 1 Käsitletavad teemad: suhtlemise olemus, käitumine suhtlemissituatsioonides, toimetulek stressiga, teenindamiskultuur, klientide teenindamine, ametkirjade koostamine ja vormistamine. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab esmamulje tähtsust ja oskab edastada positiivset esmamuljet; tunneb meeskonnatöö iseärasusi ja tähtsust ning oskab töötada meeskonnas; tunneb võimalusi tööpinge ja stressi maandamiseks ning oskab tõepäraselt ennast hinnata; tunneb telefonisuhtluse põhinõudeid ja teenindaja kui ettevõtte esindaja rolli, nõutavaid isikuomadusi ja pädevust; teab suhtlemisnorme ja konflikti ohjamise reegleid ning suudab neid rakendada erinevates suhtlussituatsioonides teenindamisvaldkonnas; tunneb dokumendi koostamis- ja vorminõudeid (dokumendiplangid, dokumendi rekvisiidid, dokumendi vormistamise protseduur). Õppija oskab käituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil; suhtlemisprotsessi alustada ja lõpetada; kasutada suhtlemisel kommunikatsioonivahendeid (sh järgib telefonisuhtluse põhinõudeid); oskab tähelepanelikult kuulata; ennast väljendada suulises ja kirjalikus suhtluses; teha parendusettepanekuid; toime tulla teeninduse tavasituatsioonides kasutades erinevaid suhtlemistehnikaid; käsitleda klientide kiitusi, probleeme ja kaebusi; hankida ja edastada tagasisidet klientidelt; oskab süstematiseerida, töödelda ja säilitada Internetist ja muudest allikatest hangitud informatsiooni; koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja; kasutada õppe- ja teatmekirjandust. 4. Joonestamine 2 Käsitletavad teemad: joonestamise alused ja ehitusjoonestamine. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb jooniste koostamisel kasutatavaid standardeid; jooniste vormistamise nõudeid (formaadid, mõõtkavad, joonte liigid jms); jooniste mõõtmestamise nõudeid; üldnõudeid tehnilise joonise koostamisel; lõigete ja vaadete kujutamispõhimõtteid; ehitusalastel joonistel kasutatavaid tingmärke; tehnilises dokumentatsioonis kasutatavaid tingmärke, leppemärke, lihtsustusi; kandekonstruktsioonide (metall-, betoon-, puitkonstruktsioonid) kujutamise põhimõtteid joonisel; keskkonnatehnika jooniste eripära; hoone põhiplaane, lõikeid. Õppija oskab lugeda tööjooniseid ja skeeme (lugeda plaanidelt mõõtmeid, ja lõigetelt kõrgusi, leida plaanidelt hoone asukohta ja välisvõrkude plaanidelt võrkude ehitust ja asukohta); leida joonistelt vajalikke andmeid; keskkonnatehnika joonistelt lugeda isomeetrilisi torustike skeeme ning mõõte- ja reguleerseadmete jooniseid; visandada ehituslikke eskiise; kanda korrektselt joonisele mõõtmeid ja tingmärke; arvutada joonise järgi ehitusmahtu ning materjalide vajadust; visandada ehituslikke eskiise ja kanda korrektselt joonisele mõõtmeid ja tingmärke; kasutada õppe- ja teatmekirjandust. 5. Erialane võõrkeel 1 Käsitletavad teemad: erialased mõisted, enamkasutatavate töövahendite nimetused, kasutusjuhendid. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb erialaga seonduvaid mõisteid: töövahendite nimetusi; ehitusmaterjalide liigitust; ehitamise etappe; tööde tehnoloogilist järjekorda; töövahendite ja enamkasutatavate ehitus- ja viimistlusmaterjalide võõrkeelseid nimetusi; esmaabi andmisel kasutatavat sõnavara ja väljendeid. Õppija oskab ennast väljendada võõras keelekeskkonnas; lugeda sõnaraamatu abiga erialaseid võõrkeelseid tekste (seadmete, materjalide kasutusjuhendid jms) ning saab aru nende tähendusest; kasutada võõrkeelset erialakirjandust ja on võimeline tõlkima tekste sõnaraamatu abil; oskab koostada ja vormistada võõrkeeles avaldust, elulookirjeldust (CV), seletuskirja ja kinnituskirja; kirjeldada tööoperatsioonide järjekorda; kasutada sõnaraamatuid ja erialaseid teabeallikaid. 6. Töö- ja keskkonnaohutus 1 Käsitletavad teemad: töötervishoid ja tööohutus, esmaabi, tule- ja elektriohutus, keskkond ja säästev areng, jäätmemajandus. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tööandja ning töötaja õigusi ja kohustusi töökeskkonna ohutuse tagamisel; peamisi ohuallikaid ehitusobjektil; esmaabi üldisi põhimõtteid; üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid; keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas ning olmes; ehitustöödel kasutatavaid elektrilisi käsitööriistu, mehhanisme ja seadmeid ning nende ohutu kasutamise nõudeid; elektri- ja tuleohutusnõudeid ehitustöödel ja töötamisel elektriliste masinate ja mehhanismidega; nõudeid ajutistele juhtmestikele puidutöökojas (ohutus, pinge, maandus); elektrivoolu mõju inimorganismile; esmaabi võtteid elektrilöögi korral; tulekahju levikut takistavate abinõude kavandamise tingimusi; nõudeid tuleohutuse korraldamisele; tuleohutusnõudeid elektriseadmetele; esmaseid tulekustutusvahendeid ja nende kasutamise tingimusi; ülevaatlikult signaal- ja tulekustutussüsteeme ning nende toimimise põhimõtteid; jäätmekäitluse vajadust ja järgib jäätmekäitluse keskkonnasäästlikke põhimõtteid; ergonoomiliste töövõtete vajalikkust; oma väärtegevusest tulenevaid võimalikke riske looduskeskkonnale; ülevaatlikult keskkonnajuhtimissüsteemi põhimõtteid ja vajalikkust; materjalide korduvkasutamise võimalusi ja säästva, jätkusuutliku arengu põhimõtteid. Õppija oskab hinnata töökeskkonna ohutegureid, suudab neid vältida ja/või nende mõju vähendada; tegutseda tööõnnetuse olukorras ja anda esmaabi; vältida oma tegevusest tulenevaid võimalikke ohte endale, kaastöötajatele ja looduskeskkonnale; järgida kutsealaga seonduvaid töötervishoiu- ja tööhügieeninõudeid; järgida tööohutusnõudeid, ergonoomilisi soovitusi töökoha kavandamisel ja töö organiseerimisel; käituda ohuolukorras ning keskkonnareostuse korral; oskab leida ja kasutada teavet töökeskkonda reguleerivatest õigusaktidest ning läbib tule- ja tööohutusalase sissejuhatava juhendamise; töötada ennast ja keskkonda säästvalt; kasutada õppe- ja teatmekirjandust. 7. CAD-programmid 2 Käsitletavad teemad: CAD-tarkvara iseloomustus, töökeskkonna seadistamine, tasapinnaline- ja ruumiline joonestamine. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab arvutikasutamise eelisi jooniste koostamisel ja vormistamisel; CAD-programmi võimalusi mitmesuguste jooniste väljatöötamisel; kasutatavaid graafikaprogramme; andmevahetusformaate; nõudeid riistvarale; joonestamise põhimõtteid. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; seadistada oma töökeskkonda vastavalt lähteülesandele; koostada erinevaid skeeme, jooniseid, plaane CAD-programmi abil; CAD-tarkvara kasutades koostada detaili joonise, hoone plaani konstruktsiooni lõike ja maaala plaani; käsitleda joonisefaile; joonestada tasapinnalisi jooniseid; korrigeerida olemasolevaid tasapinnalisi jooniseid; joonestada ruumilisi jooniseid ja mudeleid; korrigeerida olemasolevaid ruumilisi jooniseid; lugeda ehitusmahtu jooniselt; lahendada erialapõhised ülesandeid; koostada väljatrükke (paberi formaadi valik, joonise kihtide trükiks ettevalmistus, printeri seadete seadmine, joonise trükiks ettevalmistamine); kasutada erialast õppe- ja teatmekirjandust. 8. Geodeesia 8 Käsitletavad teemad: topograafia, geodeesia, mõõtmisvigade teooria. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab topograafia ja geodeesia mõisteid; topograafilist kaarti; kaardilehtede jaotust; koordinaatide süsteeme ja koordinaatide arvutamise põhimõtteid; geodeetilise mõõdistamisvõrgu rajamise ja tasandamise põhimõtteid; geodeetiliste instrumentidega määratavaid suurusi; leppemärke ja mõõtkavasid; teodoliidi ehitust ja käsitsemise põhimõtteid; mõõtmisvigu ning nende tekke põhjuseid; mõõtmistulemuste ning vigade hindamise põhimõtteid. Õppija oskab lugeda topograafilisel kaardil olevat infot; arvutada geodeetilist mõõdistamisvõrku, mõõdistamisvõrgu lubatavat viga, keskruutviga ja mõõdistamisvõrgu täpsust; määrata koordinaate otse- ja vastulõikega; hinnata mõõtmistulemusi ja vigu; käsitleda teodoliiti, mõõta horisontaal- ja vertikaalnurki; määrata kõrguskasvu; määrata pindalasid; töötada ennast ja keskkonda säästvalt; kasutada õppe- ja teatmekirjandust. 9. Mõõdistamise tehnoloogiad 8 Käsitletavad teemad on: nivelleerimine, tahhümeetria, satelliitmõõdistamine, fotogrammmeetria, laserskanneerimine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb mõõdistustehnoloogiatega seotud terminoloogiat; erinevate mõõdistustehnoloogiate (nivelleerimine, tahhümeetria, GPS, fotogrammmeetria, laserskanneerimine) olemust, põhimõtteid, eeliseid ja puudusi; mõõdistusmetoodikaid erinevate tehnoloogiate puhul; mõõdistusandmete töötlemise võimalusi ja vahendeid; töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; valida töövahendeid vastavalt lähteülesandele; rakendada mõõdistamistehnoloogiaid erinevate geodeetiliste ülesannete täitmisel, mõõdistada etteantud lähtepunktidest tundmatuid punkte ja töödelda mõõdistusandmeid; positsioneerida instrumenti; teostada alusplaani koostamiseks vajalikke mõõdistusi; teostada ja jälgida andmevahetust instrumendi ja arvuti vahel; kontrollida geodeetilisi instrumente; justeerida lihtsamaid geodeetilisi instrumente; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 10. Geoinfosüsteemid 2 Käsitletavad teemad on: geoinfosüsteemi alused (sh ruumi- ja tabelandmetega töötamine), geotöötlus ja ruumianalüüs, andmete esitamine GISis. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb GIS’i põhimõisteid: vektor- ja rastermudel, topoloogiareeglid; GIS’i projekteerimise meetodeid: reaalsusmudel, andmemudel, esitusmudel; ruumiandmete formaate; geoandmebaasi salvestamise, hoidmise, töötlemise võimalusi; geograafiliste ruumiandmete kasutamise, analüüsi ja esituse võimalusi. Õppija oskab kasutada ja täiendada GIS-andmebaasi: reaalsusmudel, andmemudel, esitusmudel; määrata andmetele topoloogiareegleid; kasutada GIS-tarkvara geoandmebaaside loomiseks, teisendamiseks ja esitamiseks; kasutada geotöötlust ja ruumianalüüsi; vormistada geoandmebaasist kartograafilisi tooteid (teemakaarte); kasutada erialast õppe- ja teatmekirjandust. 11. Kartograafia 2 Käsitletavad teemad: kartograafiline kujundamine, sümboloogia ja värvid kartograafias, kaardikirjade paigutus, kaardi matemaatiline alus ja teemakaardi loomine. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab erinevaid koordinaatsüsteeme ja kaardiprojektsioone; ülevaatlikult Eesti riiklikke kaarditooteid; kartograafilise kujutamise võimalusi, põhimõtteid ja reegleid; leppemärkide ja kaardikirjade kujundamise võimalusi; kartograafilise üldistamise meetodeid. Õppija oskab kasutada erinevaid koordinaatsüsteeme kartograafiliste toodete valmistamisel ja kasutamisel; vastavalt kehtestatud nõuetele kujundada leppemärke ja kaardikirju kartograafiliste toodete valmistamisel; valmistada ette kaardiandmeid teemakaardi koostamiseks, kartograafiliseks üldistamiseks; koostada GIS-põhist esitusmudelit (teemakaarti jms); kasutada erialast õppe- ja teatmekirjandust. 12. Topo-geodeetilised tööd 4 Käsitletavad teemad: topo-geodeetiline mõõdistamine, geodeetiliste uurimistööde elemendid, topo-geodeetilise plaani koostamine. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab topo-geodeetiliste uurimistöödega seotud terminoloogiat; objektide (maastik, ehitised jne), mõõdistamise ja topo-geodeetilistel plaanidel kujutamise põhimõtteid; nõudeid topo-geodeetiliste uurimistööde läbiviimisele ja andmete vormistamisele; topo-geodeetiliste uurimistööde protsessi ja kasutatavat tehnoloogiat; töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid topo-geodeetiliste tööde läbiviimisel. Õppija oskab lugeda ja mõista lähteülesannet; viia läbi topo-geodeetilisi mõõdistustöid vastavalt lähteülesandele; joonestada ja lugeda topo-geodeetilisi plaane; uurida tehnovõrke, koostada tehnovõrkude andmestikke; koostada ja vormistada topo-geodeetiliste uurmistööde aruandeid; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 13. Ehitusgeodeesia 4 Käsitletavad teemad: märkimistööd ja rihtimine, teostusmõõdistamine, ülevaade insenerigeodeesiast. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab alusvõrkude rajamise põhimõtteid ehitustel; plaanilise ja kõrgusliku märkimise põhimõtteid; nõudeid märkimistööde täpsusele; ehitiste konstruktsioonide rihtimise põhimõtteid; nõudeid ehitiste konstruktsioonide teostusmõõdistamisele ja teostusjooniste vormistamisele; hoonete näitajaid, mis iseloomustavad ehitise väärtust ning nende arvutamise eeskirju; ehitisregistri ülesehitust ja selle pidamise põhimõtteid; vajumisvaatluste ja pragude vaatluse meetodeid; töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid ja järgib neid tööde teostamisel. Õppija oskab lugeda ehitusprojekti nii paberkandjal kui digitaalselt ja leida sellelt märkimistöödeks vajalikke koordinaate; korraldada nõuetekohaselt oma töökohta; valida töövahendeid vastavalt lähteülesandele; kasutada tööde teostamisel kaasaegseid instrumente; märkida plaaniliselt ja kõrguslikult ehitamiseks vajalikke elemente; teostada kontrollmõõdistamisi; uurida tehnovõrke; vormistada teostusjooniseid; koostada inventariseerimisjoonist; arvutada ehitise ruumilisi näitajaid; määrata ehitise tehnilisi näitajaid ja esitada andmeid ehitisregistrile; teostada vajumisvaatlusi ning määrata vajumiste iseloomu; vaadelda pragusid ning määrata pragude iseloomu; töötada ennast ja keskkonda säästvalt; kasutada erialast õppe- ja teatmekirjandust. 14. Maakorraldus 2 Käsitletavad teemad: maakorralduse alused, erialased normdokumendid, katastrimõõdistamine. Õpetamisega taotletakse, et õppija teab maakorraldusega seonduvat terminoloogiat; maakorralduse põhimõtteid ja olemust; maakorralduslikke toiminguid ja nende läbiviimise nõudeid; maakorraldust reguleerivaid normdokumente ulatuses, mis on vajalik mõõdistustööde planeerimiseks; maakorraldustööde tegevuslitsentsi taotlemise nõudeid; katastrimõõdistamist reguleerivaid normdokumente; katastripidamise tähtsust ja ülesannet; katastri koostisosi (registreid ja kaarte); tööde järjekorda katastriüksuse moodustamisel. Õppija oskab valida mõõdistamiseks sobiva mõõdistamisviisi; mõõdistada katastriüksust (piiri mõõdistamine, situatsiooni mõõdistamine) geodeetiliste instrumentidega; määrata ja tähistada katastriüksuse piire ning rajada piirisihte; paigaldada piirimärke; hinnata erinevate mõõdistusviisidega määratud piiriandmete täpsust; vormistada katastriüksuse plaani ja piiriprotokolli; koostada katastriüksuse moodustamise toimikut; suhelda kliendiga ja asjaomaste institutsioonidega lähtudes heast tavast ja kutseetika koodeksist; kasutada erialast õppe- ja teatmekirjandust; töötada pingesituatsioonides ennast ja keskkonda säästvalt. 15. Geodeetiliste tööde organiseerimine 1 Käsitletavad teemad: ülevaade geodeetiliste töödest, tööde planeerimine ja organiseerimine. Õppija teab ja tunneb turu vajadust erinevate geodeetiliste tööde järele; erialase tegevusega seotud asutusi ja regulatsioone; organisatsiooni toimimise põhimõtteid; töö korraldamise protseduure hinnaküsimisest lepingu realiseerimiseni; geodeesias esinevaid kvaliteediprobleeme ja võimalusi probleemide vältimiseks. Õppija oskab planeerida lihtsamaid maamõõdutöid; koostada lihtsama objekti eelarvet; suhelda kliendiga lähtudes heast tavast ja kutse-eetika koodeksist; töötada majanduslikult ja kvaliteetselt. Lisa 2KINNITATUDharidus- ja teadusministri 14. märtsi 2008. a määrusega nr 19 Praktika lühikirjeldus maamõõtmise erialal Praktika lühikirjeldus maamõõtmise erialal 1.1. Esimese praktikaetapi käigus õppija rakendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi ja praktilisi oskusi geomaatika valdkonna ettevõtetes järgmistes töövaldkondades: topo-geodeetiline mõõdistamine ja alusplaanide vormistamine; tutvub praktikaettevõtte töökorralduse ja sisekorraeeskirjadega; läbib tööohutusalase esmase juhendamise; korraldab nõuetekohaselt oma töökohta ja tuleb toime tööaja planeerimisega, töötab reaalses töökeskkonnas otsesel individuaalsel juhendamisel; järgib tööoperatsioonide teostamisel ohutusnõudeid; täidab tööülesandeid sarnastes olukordades, rõhuasetus on tööde tehnoloogia tundmisel ja teostuse kvaliteedil; omandab ratsionaalsed ja õiged töövõtted ning iseseisva töö kogemuse meeskonna liikmena; vastutab tööde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest; arendab suhtlemis- ja koostöövalmidust, kujundab isikuomadusi (hoolikus, püsivus, täpsus ja vastutustunne), suhtlemisvalmidust ja meeskonnatöö oskusi; arendab ruumilist mõtlemist ja koormustaluvust. Praktikal kogetu kaudu suureneb õpimotivatsioon. 1.2. Teise praktikaetapi käigus õppija süvendab ja arendab omandatud kutsealaseid teadmisi ja tööoskusi geomaatika, kinnisvaraarenduse ja ehitusvaldkonna ettevõttes või kohalikus omavalitsuses järgmistes töövaldkondades: katastriüksuse mõõdistamine ja plaani valmistamine, katastriüksuse toimiku koostamine, märkimistööd ja kontrollmõõdistamised ehitusel; tutvub praktikaettevõtte töökorraldusega ja läbib esmase tööohutusalase juhendamise töökohal; täidab mitmesuguseid tööülesandeid iseseisvalt erinevates olukordades (vajadusel juhendamisel); järgib tööohutus- ja kvaliteedinõudeid; korraldab nõuetekohaselt oma töökohta, valib töövahendeid ning valmistab neid tööks ette vastavalt lähteülesandele; võtab iseseisvalt töötades osa ettevõtte tegevusest; kujuneb valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitud kutsealal. Lisa 3KINNITATUDharidus- ja teadusministri 14. märtsi 2008. a määrusega nr 19 Lõpueksami lühikirjeldus maamõõtmise erialal Lõpueksami lühikirjeldus maamõõtmise erialal Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (edaspidi teooriatöö) ja praktiliste tööde kirjeldusi koondava õpimapi koostamisest. 1.1. TEOORIATÖÖ. Teooriatöö küsimused käsitlevad järgnevat temaatikat: üldised teadmised geodeesiast, koordinaatide ja kõrguste süsteemid, kartograafilised projektsioonid; topograafilised leppemärgid; joonte orienteerimine maastikul ja plaanil; punkti koordinaatide määramine kaardil; geodeetiliste võrkude mõiste ja rajamise skeemid, mõõdistamisvõrgu arvutused ja täpsuse hindamine; nurkade mõõtmise viisid ja täpsus; joone tähistamine kaardil ja maastikul, ligipääsmatu kauguse määramise viisid; reljeefi kujutamine topograafilistel plaanidel ja kaartidel; geomeetriline nivelleerimine; mõõtmisandmete kameraalne töötlus ja täpsuse hindamine, GPS-mõõdistamine; piiride määramine, piiride mõõdistamise viisid ja tähistamine maastikul, katastrimõõdistamise toimiku koostamine; situatsiooni mõõdistamine ja maa-ala plaani koostamine; pindala mõõtmine ja arvutamine; mõõtmisvigade teooria ülesanded. 1.2. ÕPIMAPI KOOSTAMINE JA KAITSMINE. Esitada kuni 10-leheküljeline kokkuvõte praktikal omandatud mõõdistamistööde tehnoloogiate kohta, mis sisaldab järgnevat andmestikku: 1) praktikaettevõtte tutvustus; 2) teostatavate tööde tehnoloogia valiku põhjendus ja kirjeldus (sh kasutatavad alusmaterjalid ja töövahendid); 3) töökoha korraldamise põhimõtete kirjeldus; 4) tulemi kvaliteedinõuete ja kontrolltoimingute kirjeldus; 5) töö- ja keskkonnaohutusnõuete kirjeldus; 6) lisad (plaanid, skeemid jms). Esitada lühikokkuvõte oma tööst ja vastata eksamikomisjoni liikmete asjakohastele küsimustele.