Määrusega sätestatakse vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 3 lõikele 3 kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine» meetme «Nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemine» raames toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord.
Käesoleva määruse tähenduses: 1) taotlus on rakendusüksuse poolt kehtestatud vormi kohane dokument koos käesoleva määruse § 10 lõikes 6 nõutavate lisadega; 2) kinnituskiri on toetuse saaja kirjalik, rakendusüksuse poolt nõutavas sõnastuses kinnitus, et saaja on nõus toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega ning valmis projekti eesmärgipäraselt ellu viima; 3) ettevalmistustööd on prügila sulgemiskava koostamine ja keskkonnamõju hindamine vastavalt keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määruse nr 38 «Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded» §-le 33; 4) prügila sulgemine on keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määruse nr 38 «Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded» § 31 lõigetes 1 ja 3 sätestatud tegevus; 5) prügila korrastamine on keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määruse nr 38 «Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded» § 55 nimetatud sulgemistööd; 6) rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» § 5 punktile 1 Keskkonnaministeerium; 7) rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» § 6 punktile 1 Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus; 8) projekt on toetuse taotleja poolt kavandatav tegevus suletud tavajäätmeprügila korrastamiseks vastavalt sulgemiskavale; 9) toetus on projekti elluviimiseks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist eraldatav tagastamatu rahaline abi; 10) riigi jäätmekava 2008–2013 on «Jäätmeseaduse» § 40 lõike 1 alusel aastateks 2008–2013 vastuvõetud dokument; 11) kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava on «Jäätmeseaduse» § 42 lõikes 1 nimetatud dokument; 12) projekti kogukulud on projekti abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude summa.
Kõik keskkonnanõuetele mittevastavad tavajäätmeprügilad on suletud ja korrastatud.
(1)Toetust antakse riigi jäätmekava 2008–2013 lisas 4 nimetatud keskkonnanõuetele mittevastavate prügilate korrastamiseks, mille kohta keskkonnateenistus või Keskkonnaamet on teinud sulgemise otsuse.
(2)Toetatakse tegevusi, mis on sulgemise otsuse osaks olevas sulgemiskavas määratud, ning ehitusjärelevalvet nende tegevuste üle.
(3)Toetust ei anta projekti ettevalmistamiseks ega korrastatud prügila järelhooldustegevusteks.
(1)2
(2)Projekti abikõlblikkuse periood algab toetuse taotluse rahuldamise otsuse päeval või taotluse rahuldamise otsuses märgitud muul päeval, kuid mitte varem kui 1. jaanuaril 2007.
(3)Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud päeval. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 31. detsember 2015.
(4)Projekt loetakse lõppenuks pärast toetuse viimase väljamakse tegemist.
(1)Meetme raames on abikõlblikud ainult need projekti kulud, mis tekivad meetme ja projekti eesmärkide saavutamiseks vahetult käesoleva määruse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuse elluviimisel vastavalt prügila sulgemiskavale. Abikõlblikud kulud peavad olema projekti elluviimisega otseselt seotud, põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud ning tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil.
(2)Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) nõukogu määruses (EÜ) nr 1084/2006, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1164/94 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 79–81), nõukogu määruses (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25–78) ja Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruses nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud; 2) mitterahalised kulutused; 3) kinnisvara, ehitise ja sõiduki ost; 4) intressid, finantstehingute kulud, valuutavahetustasud, valuutakahjum ning muud üksnes finantseerimisega seotud kulutused; 5) kulutused erisoodustustele; 6) esinduskulud ja kingitused; 7) organisatsioonide liikmemaksud; 8) trahvid, viivised, kohtukulud; 9)
(3)Käibemaks on abikõlblik kulu, kui toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane või toetuse saajal on võimalik tõendada, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele on toetuse saaja lõpptarbija, kellel ei ole õigust projekti raames tasutud käibemaksust oma maksustatavast käibest maha arvata või tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata toetuse saajale ka muul moel.
(4)Kasutatud seadmete ostmise kulud on abikõlblikud, kui on täidetud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 10 sätestatud tingimused ning seadmete müüja esitab tõendi nende päritolu kohta ja kinnitab, et nende ostmiseks ei ole eelneva seitsme aasta jooksul kordagi kasutatud riigisisest ega Euroopa Liidu institutsioonidelt või fondidelt saadud toetust ja taotleja kinnitab, et seadmete hind ei ületa nende turuväärtust ja on samalaadsete uute seadmete hinnast madalam ning seadmetel on toiminguks vajalikud tehnilised omadused, mis vastavad kehtivatele normidele ja standarditele.
(5)Juriidilise nõustamise tasud, notaritasud, tehnilise või finantsekspertiisi kulud, projektijuhi personalikulu, välja arvatud transpordikulud ning raamatupidamis- või auditeerimiskulud on abikõlbulikud, kui need on otseselt seotud käesoleva määruse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevusega ning on vajalikud selle ettevalmistamiseks või rakendamiseks.
(1)Toetuse andmise otsustamisel võetakse arvesse ainult projekti abikõlblikud kulud ja taotleja omafinantseeringu suurus. Toetus koos omafinantseeringuga peab tagama projekti abikõlblike kulude katmise. Kõik mitteabikõlblikud kulud katab toetuse saaja.
(2)Toetuse maksimaalne määr on 90% abikõlblikest kuludest ja minimaalne omafinantseeringu määr 10% abikõlblikest kuludest.
(3)Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu institutsioonidelt või fondidelt saadud tagastamatut abi.
(4)Toetuse saajale makstava toetuse määr ja toetuse maksimumsumma sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses.
Käesoleva meetme raames antav toetus ei ole riigiabi «Konkurentsiseaduse» § 30 lõike 1 tähenduses.
(1)Toetust võivad taotleda kohaliku omavalitsuse üksused ja prügila sulgemise kohustusega juriidilised isikud.
(2)Taotlejale esitatavad nõuded on järgmised: 1) taotleja peab olema täitnud kõik kohustused riiklike maksude osas. Rakendusüksusel on õigus küsida Maksu- ja Tolliametilt teavet taotleja maksuvõlgade või nende ajatamise ja maksegraafiku kohase tasumise kohta; 2) taotlejal ei tohi olla keskkonnakasutusega seotud tasude võlgnevusi. Rakendusüksusel on õigus küsida rakendusasutuselt teavet keskkonnakasutusega seotud tasude võlgnevuse kohta.
(3)Kui taotleja ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele tunnistatakse ta nõuetele mittevastavaks.
(1)Toetuse taotlemiseks peab taotleja esitama täidetud taotlusvormi, ning lisama käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud dokumendid (edaspidi taotlus). Taotlusvormi kehtestab ja avalikustab rakendusüksus hiljemalt esimese taotlusvooru väljakuulutamise ajaks. Taotlusvorm koos selle täitmise juhendiga on kättesaadav elektroonilisel kujul rakendusüksuse veebilehel http://www.kik.ee/.
(2)Taotluse peab allkirjastama taotleja esindaja.
(3)Taotlusele esitatavad üldised nõuded on järgmised: 1) taotluse kõik taotlejale kohalduvad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud. Taotlusest peab selguma projekti eesmärk, toetatav tegevus peab vastama meetme eesmärkidele ja olema kooskõlas käesoleva määruse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevusega; 2) taotlus ei tohi sisaldada alustatud või tehtud töid, mida finantseeritakse või finantseeriti väljaspool toetust taotleva projekti eelarvet; 3) projekti toimingud peavad olema reaalselt teostatavad, elluviidavad taotluses märgitud aja ning käesoleva määruse § 5 lõikes 1 märgitud perioodi kestel.
(4)Taotluses esitatud projekti eelarve kulud peavad olema otseselt seotud projekti tegevuste ja eesmärkidega. Eelarve koostamisel tuleb arvesse võtta käesolevas määruses nõutavat omafinantseeringu määra.
(5)Taotlus peab vastama struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud tingimustele.
(6)Toetuse taotleja peab taotlusele lisama: 1) projekti elluviimiseks vajalikku omafinantseeringut tõendavad dokumendid; 2) kinnituse selle kohta, et taotleja on varem riigieelarve, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajaks tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed tähtajaks ja määratud summas; 3) kinnituse selle kohta, et taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud; 4) teabe selle kohta, et projektile või projekti üksikutele toimingutele on samal ajal taotletud toetust mitme meetme arvel või muudest riigieelarve, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest; 5) projektijuhi elulookirjelduse; 6) suletava prügila keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõtte koos järeldustega; 7) keskkonnateenistuse või Keskkonnaameti otsuse prügila sulgemise kohta; 8) keskkonnateenistuse või Keskkonnaameti otsusega kinnitatud prügila sulgemiskava, mis sisaldab muu hulgas:a) prügila sulgemise projekti, mis kirjeldab prügila sulgemise tehnilisi lahendusi, sealhulgas andmeid jäätmelademe kattekihtide kohta, ja meetmeid käesoleva määruse ning muude asjakohaste õigusaktide nõuete täitmiseks;b) sulgemistööde ajakava;c) sulgemistööde arvestuslikku maksumust;d) prügila järelhoolduse toimingute loetelu. 9) tõendi maa või ehitise omandi või valduse kohta või kokkuleppe omanikuga või valdajaga, mis lubab kavandatavate toimingute teostamist, või munitsipaliseerimise algatamist tõendava dokumentatsiooni; 10) volikirja, kui taotlejat esindab esindusõiguslik isik, kes tegutseb volituse alusel; 11) kui taotleja on käibemaksukohustuslane, siis sellekohase kinnituse.
(1)Taotluse menetlemine rakendusüksuses koosneb: 1) taotluse registreerimisest, läbivaatamisest või läbivaatamata tagastamisest; 2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest ning mittevastavaks tunnistatud taotleja või taotluse korral mittevastavaks tunnistamise otsuse edastamisest toetuse taotlejale; 3) taotluste hindamisest; 4) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest ning otsuse edastamisest toetuse taotlejale.
(2)Taotlusvooru rahalise mahu kinnitab «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 10 lõike 2 punkti 2 alusel rakendusasutuse juht. 2 (2¹) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve tõttu võib rakendusasutus taotlusvooru eelarvet rakendusüksuse ettepanekul suurendada.
(3)Taotlusvooru väljakuulutamise ja lõppenuks kuulutamise korraldab rakendusüksus. Informatsioon taotlusvooru avamise kohta avaldatakse vähemalt 7 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
(4)Informatsioon taotlusvoorude avamise ja lõppemise kohta avaldatakse vähemalt kahes üleriigilises päevalehes ja rakendusüksuse kodulehel.
(5)Taotlusvooru esitatakse taotlused jooksvalt alates taotlusvooru avamise päevast. Taotlusvoor lõpeb, kui taotlusvoorule kinnitatud rahaline maht on rahastusotsustega kaetud.
(6)Taotlused saadetakse rakendusüksusele posti teel, tuuakse rakendusüksusesse käsipostiga või saadetakse digitaalselt allkirjastatuna taotlusvooru väljakuulutamise teates märgitud elektronposti aadressile. 1) Rakendusüksus registreerib taotluse viivitamata ja alustab taotluse menetlemist taotluste registreerimise järjekorras alates esimesena registreeritud taotlusest. Taotleja saab informatsiooni taotluse laekumise kohta rakendusüksuse kodulehelt.
(1)Rakendusüksus kontrollib taotluse ja taotleja vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Kui rakendusüksus avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teavitab ta sellest taotlejat ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Taotluse menetlemise aeg ei ole pikem kui 60 kalendripäeva taotluse esitamisest arvates. Rakendusüksus võib põhjendatud juhtudel menetluse aega pikendada.
(2)Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui taotleja vastab käesoleva määruse § 9 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele.
(3)Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui taotlus vastab struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 1 ning käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.
(4)Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 2) taotleja ei võimalda rakendusüksusel teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli või teha paikvaatlust; 3) taotlus ei vasta struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 1 või käesolevas määruses sätestatud nõuetele; 4) taotluses esinenud puudusi ei ole kõrvaldatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul; 5) taotluses nimetatud prügila ei ole nimetatud riigi jäätmekava 2008–2013 lisas 4.
(5)Taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse või taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(6)Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise tõttu taotluse rahuldamata jätmise otsusest teavitab rakendusüksus toetuse taotlejat hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul taotluste rakendusüksusele esitamise tähtpäevast arvates. Rakendusüksus väljastab otsuse taotlejale kättesaamise tõendamist võimaldaval viisil.
(1)Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse hindepunktide andmiseks käesoleva määruse §-s 14 esitatud hindamiskriteeriumide alusel, rakendusüksuse kehtestatud korras.
(2)3 (3)
(1)Taotluse vastavust jäätmekavale hinnatakse järgmiselt:taotlus vastab kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekavale, mis kajastab linna või valla jäätmehoolduse arendamiseks vajalikku tegevust, – 5 punkti.
(2)Taotluse hindamisel hinnatakse võimalikku positiivset mõju inimese tervisele ja keskkonnale järgmiselt: 1) mõju on väga oluline ning kõrvaldatakse suure võimaliku mõjuga ohuallikas (prügila suuruse korral 10 ha ja rohkem) – 3 punkti; 2) mõju on oluline ning projekti elluviimisega välditakse võimalikku lokaalset negatiivset mõju (prügila suuruse korral 3–9,9 ha) – 2 punkti; 3) mõju on ebaoluline ning projekti teostamise otsene keskkonnamõju ei ole määratav (prügila suuruse korral alla 3 ha) – 1 punkt.
(3)Taotluse hindamisel hinnatakse eelarve põhjendatust järgmiselt: 1) projekti elluviimise eelarve kulud on põhjendatud ja lahti kirjutatud – 2 punkti; 2) eelarve kulusid ei ole põhjendatud – 0 punkti.
(1)Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.
(2)3
(3)Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse muuhulgas: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev; 3) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 4) toetuse saaja ja tema andmed; 5) taotluse number; 6) projekti nimi ja kogumaksumus; 7) toetuse maksimummäär eurodes ja selle osakaal (%) projekti abikõlblike kulude kogumaksumuses; 8) toetuse saaja omafinantseeringu minimaalne osakaal (%) projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest; 9) toetuse kasutamise tingimused, mis tulenevad käesolevast määrusest.
(4)Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui: 1) vähemalt üks käesoleva määruse §-s 14 nimetatud hindamiskriteeriumidest on saanud rakendusüksuselt hinde 0; 2) taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada. 3)
(5)Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse muuhulgas käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–2 sätestatu ning taotluse rahuldamata jätmise põhjused.
(6)Rakendusüksus väljastab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse viivitamatult taotlejale kättesaamise tõendamist võimaldaval viisil.
(7)Taotluse rahuldamise otsusega koos saadetakse taotlejale kinnituskiri. Kui taotleja, kelle taotlus on rahuldatud, on nõus taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustega, tagastab ta kinnituskirja allkirjastatult rakendusüksusele hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest arvates.
(8)Kui taotleja ei tagasta kinnituskirja rakendusüksusele 10 kalendripäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse kättesaamist, tunnistab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.
(9)Kui toetuse saaja ei alusta projekti elluviimist 6 kalendrikuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi algusest arvates, tunnistab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.
(1)Toetuse saaja võib taotleda rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui: 1) tekib põhjendatud vajadus muuta projekti elluviimise perioodi; 2) tekib põhjendatud vajadus muuta projekti eelarvet enam kui 10% ulatuses kululiikide lõikes projekti eluea jooksul; 3) tekib põhjendatud vajadus muuta projekti (tegevust); 4) tekib põhjendatud vajadus muuta projekti muid osi, mida on hinnatud taotluse rahuldamise otsuse tegemise käigus.
(2)Toetuse saaja esitab põhjendatud ettepaneku taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks rakendusüksusele. Rakendusüksus vaatab muutmise ettepaneku läbi, küsides vajaduse korral toetuse saajalt lisateavet. Muutmise otsuse teeb rakendusüksus 30 kalendripäeva jooksul ettepaneku saamisest arvates.
(3)Toetuse summat võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise korral põhjendatud juhtudel suurendada vaid üks kord projekti abikõlblikkuse perioodi kestel, juhul kui projekti abikõlblike kulude eelarve suureneb avatud pakkumismenetlusega riigihanke kallinemise tõttu ning on täidetud «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõikes 5 sätestatud tingimused.
(1)Projekti eelarve muutmise või projekti teostamisest loobumise tõttu vabanenud rahasummad lisatakse järgmises taotlusvoorus jagatavate toetuste summale.
(2)Pärast viimast taotlusvooru vabanenud vahendid jagatakse vajadusel ümber kallinenud projektidele.
(1)Toetuse saaja on kohustatud täitma kohustusi, mis tulenevad «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadusest», selle rakendusaktidest, sh käesolevast määrusest, käesolevas määruses nimetatud teistest õigusaktidest, kinnituskirjast, toetuse taotluse rahuldamise otsusest ning Euroopa Komisjoni määrusest 1159/2000/EÜ, mis käsitleb liikmesriikides järgitavaid teavitamis- ja avalikustamismeetmeid seoses struktuurifondidest antava abiga (EÜT L 130, 31.05.2000, lk 30–36).
(2)Riigihangete korraldamisel ja hankelepingu täitmisel võib rakendusüksus nõuda toetuse saajalt hankedokumente ülevaatamiseks. Asjaomased tingimused sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.
(1)Toetuse väljamaksed tehakse vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõigetele 1 ja 2 ning § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustele.
(2)Toetuse saaja esitab rakendusüksuse poolt etteantud vormil väljamakse taotluse kuu 1. või 15. kuupäevaks. 3 (3)
Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kohta seirearuanded vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 24 lõike 4 alusel kehtestatud korrale.
Määrus jõustub samaaegselt riigi jäätmekava 2008–2013 kinnitamisega.