(1) Käesolev määrus reguleerib Pärsti valla haldusterritooriumil jäätmehoolduse korraldamist. (2) Jäätmekäitlust ja järelvalvet organiseerib ning jäätmehoolduseeskirjaga reguleerimata küsimusi valla haldusterritooriumil lahendab Pärsti Vallavalitsus. (3) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik, lepingu alusel kasutataval maal kasutusõigust omav isik. (4) Kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Pärsti valla haldusterritooriumil on käesoleva eeskirja täitmine kohustuslik.
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) biojäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed, nagu rohi, lehed ja oksad aga ka toidu ja köögijäätmed; 2) biolagunevate jäätmete all mõistetakse anaeroobselt või aeroobselt lagunevaid jäätmeid, nagu toidujäätmed, paber ja papp; 3) diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega; 4) ehitusjäätmed on puidu, metalli, betooni, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, mis tekivad ehitamisel, lammutamisel ja remontimisel ning mida ehitustööde tegemiseks tekkekohas ei kasutata; 5) elektroonikaromude all mõistetakse kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmeid; 6) erikäitlust vajavad jäätmed on vere, vereproduktide, muude kehavedelike ja sekreetidega küllastunud materjalid, teravad torkivad jäätmed ja patoloogilised jäätmed; 7) jäätmete all mõistetakse mis tahes jäätmekategooriasse kuuluvat vallasasja, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 8) jäätmehoolduse all mõistetakse jäätmekäitlust, järelevalvet jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldust; 9) jäätmejaam on (detailplaneeringu ja projekti alusel) spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht liigiti kogutud taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks; 10) jäätmekott on niiskuskindlast paberist või plastikust valmistatud kott jäätmete hoidmiseks; 11) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis; 12) jäätmekäitluse all mõistetakse jäätmete kogumist, vedamist, taaskasutamist ja kõrvaldamist; 13) jäätmekäitluskoha all mõistetakse tehniliselt varustatud ehitist jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ning maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi; 14) jäätmekäitluslepingu all mõistetakse jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitavat kahepoolset kirjalikku lepingut, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 15) jäätmeluba annab jäätmeid käitlevale isikule ( Pärsti Vallavalitsusele) õiguse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks; 16) jäätmekäitluskoha järelhoolduse all mõistetakse suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseiret ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrjet; 17) jäätmete kogumise all mõistetakse jäätmete kokkukorjamist, sortimist ja segukoostamist nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 18) jäätmete kõrvaldamise all mõistetakse nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtavat toimingut; 19) jäätmete taaskasutamise all mõistetakse jäätmekäitlustoimingut, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus; 20) jäätmete töötlemise all mõistetakse nende mehaanilist, termilist, keemilist või bioloogilist mõjutamist, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse; 21) jäätmetekitaja all mõistetakse isikut või seaduse alusel asutatud muud asutust, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isikut, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 22) jäätmevaldaja all mõistetakse jäätmetekitajat või muud isikut või seaduse alusel asutatud muud asutust, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale; 23) jäätmevedaja on jäätmekäitleja, kellele riigihanke tulemusena on antud teenuste kontsessioon korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks Pärsti valla haldusterritooriumil ; 24) kompostimine on biolagunevate jäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostris; 25) komposter on biolagunevate (orgaaniliste) jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti; 26) kontsessiooni all tuleb mõista teenuse hankimist hankelepingu alusel. Prügivedajale antakse kohaliku omavalitsuse poolt veopiirkonnas õigus jäätmete kogumise ja veoteenuse osutamiseks ning prügifirmal on selle teenuse osutamise eest õigus tasu saada 27) korraldatud jäätmeveo all mõistetakse olmejäätmete kogumist ja vedamist määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 28) metallijäätmete all mõistetakse oma põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevaid jäätmeid; 29) ohtlike jäätmete all mõistetakse jäätmeid, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 30) ohtlike jäätmete käitluslitsentsi all mõistetakse tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused; 31) olmejäätmete all mõistetakse kodumajapidamisjäätmeid ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 32) olmejäätmete valdaja on korteriühistu või -ühisus, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise kui vallasasja omanik; 33) pakendi all mõistetakse mis tahes materjalist valmistatud toodet, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooteid; 34) pakendiettevõtja all mõistetakse isikut, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa; 35) pakendijäätmete all mõistetakse mis tahes pakendit või pakendimaterjali, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 36) patoloogiliste jäätmete all mõistetakse kudesid, organeid ja kehaosasid, lahangu või meditsiinilise protseduuri käigus kogutud kehavedelikke; 37) probleemtoote all mõistetakse toodet, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtooted on patareid ja akud, polüklooritud bifenüüle (PCB-sid) sisaldavad seadmed sealhulgas elektri- ja hüdraulikaseadmed ning määrdeained, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; 38) purgimine – tekkekohast äraveetavate heitvete ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine; 39) prügila all mõistetakse jäätmekäitluskohta, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskohta, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskohta, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel; 40) segaolmejäätmed -olmejäätmete sortimisel järele jäänud füüsiliselt eraldamatu segunenud jäätmete mass; 41) segapakend on pakend või pakendijäätmed, mida ei koguta selle pakendi materjalist lähtuvalt liigiti eraldi teistest pakendimaterjalidest. Segapakendi mahutisse võib panna sellistest materjalidest pakendeid ja pakendijäätmeid, mille kogumine ei ole korraldatud liigiti eraldi materjalina; 42) suurjäätmete all mõistetakse tavajäätmeid, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmete hulka ei kuulu elektroonikaromud; 43) taaskasutus organisatsiooni all mõistetakse mittetulundusühingute seaduse alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ning keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühingut, mille eesmärk on pakendi, pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine; 44) tavajäätmete all mõistetakse kõiki jäätmeid, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 45) territooriumi haldaja all mõistetakse kinnisasja omanikku, hoonestusõigust omavat isikut ning ehitise kui vallasasja omanikku; 46) tootja all mõistetakse isikut, kes:a) valmistab ja müüb tooteid oma kaubamärgi või -nimetuse all, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük;b) tegeleb teiste poolt valmistatud toodete edasimüügiga, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük;c) veab tooteid Eestisse nende turustamise või edasimüümise eesmärgil. (2) Käesoleva eeskirja paragrahvis 2 lõikes 1 nimetamata mõiste defineerimisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest.
(1) Iga tegevuse juures tuleb jäätmeteket vältida või vähendada. Et võimalikult palju jäätmeid t aaskasutusse suunata, tuleb neid kohapeal sorteerida ja liigiti koguda. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid (segaolmejäätmed), mille taaskasutamine ei ole võimalik. (2) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. (3) Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega. (4) Jäätmete sortimisel tuleb liigiti koguda: 1) pakendijäätmed, sealhulgas klaas, plastik, papp, kartong, metall; 2) ohtlikud jäätmed, sealhulgas vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, akud, patareid; 3) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, sealhulgas puulehed, oksad, pügatud muru; 4) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid, vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad; 5) põlevjäätmed, sealhulgas puit ja plastid; 6) suurjäätmed, sealhulgas diivanid, madratsid, kraanikausid, WC potid, valamud, vannid, kapid, toolid jms; 7) vanametall, sealhulgas must ja värviline vanametall; 8) vanapaber, sealhulgas ajalehed, raamatud, kaustikud. 9) segaolmejäätmed, sealhulgas kõik muu, mis eeltoodu hulka ei kuulu.
(1) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja: 1) peab rakendama oma tegevuses kõiki jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 2) kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; 3) peab koguma oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud jäätmed; 4) organiseerima prügimahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu, kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse; 5) peab tagama juurdepääsu mahutitele; 6) vastutab mahuti õige kasutamise, puhtuse ja selle ümbruse korrashoiu eest; 7) korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele; 8) vajadusel enne paigutamist mahutisse pakkima jäätmed kilekottidesse, kotid sulgema, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele, talvel ei külmuks konteineri külge ega määriks kogumisvahendeid. (2) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja: 1) peab rakendama oma tegevuses kõiki jäätmete tekke vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 2) korraldama oma tegevuse käigus tekkinud jäätmete käitlust või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 3) on kohustatud Pärsti Vallavalitsuse nõudmisel koostama jäätmekava; 4) käitlema ehitus- ja lammutusjäätmeid, tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmeid vastavalt käesoleva määruse peatükis 4 ja 5 toodud nõuetele; 5) peab tagama juurdepääsu mahutitele; 6) organiseerima prügimahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu, kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse; 7) vastutab mahuti õige kasutamise, puhtuse ja selle ümbruse korrashoiu eest; 8) on kohustatud teavitama oma hallataval territooriumil töötavaid töölisi vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva määruse nõuetest. (3) Jäätmevaldajad peavad jäätmete kogumiseks ja veoks omama või rentima piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid.
(1) Lubatud on kasutada standardseid kaanega suletavaid plastist kaherattalisi väikekonteinereid mahuga 80, 140, 240, 370 ja neljarattalisi 660, 770, 1100 liitrit, või kaanega suletavaid metallist konteinereid mahuga 1500, 2500, 3500, 4500 liitrit. Jäätmemahuteid peab olema võimalik tühjendada jäätmeveoki tõstemehhanismiga. (2) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. (3) Jäätmekotiga võib jäätmeid jäätmekäitlejale üle anda erandkorras, eelkõige jäätmevaldajad, kelle kinnistule on juurdepääs prügiveokiga raskendatud, täites selleks järgmisi tingimusi: 1) jäätmekott peab olema valmistatud ilmastikukindlast plastist või paberist; 2) jäätmekott peab vedajale üleandmiseni olema loomade, lindude eest kaitstud; 3) jäätmekott peab auto peale laadimisel terveks jääma; 4) vedaja ja jäätmevaldaja määravad teeninduslepingus kindlaks jäätmekoti asukoha, kus tühjenduspäeval oleks kotti võimalik veokile laadida. (4) Pereelamute jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3m kaugusel, välja arvatud juhul, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (5) Kortermajade puhul tohib vajadusel ning kokkuleppel omanikega jäätmekonteinereid paigaldada väljaspoole kinnistu piire. (6) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt arusaadav kiri või märk, mis viitab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. (7) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, kruus jms) alusele selliselt, et neid saab tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. (8) Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri ja jäätmeveoki lähima pealelaadimiskoha vahekaugus määratakse jäätmeveolepinguga (9) Teeolud peavad tagama konteineri teenindamise. Kui olud omaniku hinnangul ei võimalda konteinerit teenindada (näiteks talvel, suure lumega), informeerib omanik vedajat teeoludest või ka muudest takistavatest asjaoludest esimesel võimalusel. Omanik ja vedaja lepivad kokku konteineri uue teenindamise aja. (10) Mahuteid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse. (11) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. (12) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab omanik või valdaja. (13) Avalike ürituste paigad varustab jäätmemahutitega ürituse korraldaja, kes likvideerib kehtestatud jäätme- ja heakorraeeskirjade kohaselt kogu ürituse käigus tekkinud jäätmed.
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevedaja. (2) Jäätmevedaja on kohustatud: 1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras, elanikke kõige vähem häirival viisil; 2) vedama kogumismahutisse toodud jäätmed lepingus kokkulepitud ajagraafiku järgi; 3) vedama jäätmeid kinnises veovahendis või muul asjakohasel viisil, et jäätmed ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda; 4) koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või veokäigus pudenenud jäätmed; 5) oma tegevuse käigus mitte kahjustama kogumismahuteid; 6) teenuse mitteosutamisel on vedaja kohustatud jäätmevaldajat teavitama esimesel võimalusel, miks ei olnud võimalik konteinerit tühjendada ja millal on võimalik kordustühjendamine. (3) Jäätmete, mille säilitamine kinnistul kujutab ohtu inimese tervisele või keskkonnale, äraveo peab koheselt korraldama jäätmevaldaja. (4) Juhul kui jäätmevaldaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesolevas eeskirjas sätestatud reegleid ning suutma tõestada jäätmete nõuetekohast üleandmist jäätmekäitlejale kahe aasta jooksul peale jäätmete üleandmist.
(1) Pärsti vallas on üks jäätmeveo piirkond. See hõlmab kogu Pärsti valla haldusterritooriumi. Jäätmevaldaja sõlmib olmejäätmete äraveoks teeninduslepingu ja kooskõlastab veograafikud ainult riigihangete seaduses sätestatud teenuste kontsessiooni saanud veoettevõttega. (2) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse vallavolikogu määrusega.
(1) Segaolmejäätmete (käesoleva määruse § 3 lg 4 p 8 nimetatud jäätmed, mida sorditult ära anda ei saa, sh määrdunud pakend) kogumiseks sobib mahutitena kasutada: 1) üksikelamute, 2-4 korteriga korterelamute korral 80- 240 liitriseid kaanega ning haaratavaid plastikust väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse; 2) 5 ja enam korteriga korterelamute, asutuste ja ettevõtete puhul kaanega varustatud 660- 4500 liitriseid kogumismahuteid (ühiskonteinerid), sh metallist, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta; 3) avalikes kohtades, ürituste korraldamisel jäätmekotte vastavalt jäätmevedaja poolt kehtestatud tingimustele. Kotid likvideeritakse korraldaja poolt kohe pärast ürituse lõppemist. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast materjalist. (2) Kinnistu omanikud ja garaažiühistu liikmed võivad võtta mitme peale ühise konteineri. Lepingu sõlmib jäätmekäitlusettevõttega üks konteineri kasutajatest ühise jäätmemahuti kasutamise kokkuleppe alusel (vt lisa 1). (3) Kortermajade juures võib kasutada ühiskonteinereid. Lepingu jäätmekäitlusettevõttega sõlmib üks korteriomanik ühise jäätmemahuti kasutamise kokkuleppe alusel (vt lisa 1), korteriühistu või elamut haldav ettevõte. (4) Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi- või halduslepinguga. (5) Konteinerite kasutamisel ja mahu määramisel tuleb arvestada hinnanguliselt tekkivate jäätmete kogust ja konteinerit kasutavate inimeste arvu. (6) Olmejäätmete kogumismahutisse on lubatud koguda vaid segaolmejäätmeid, mis kuuluvad kõrvaldamisele prügilas. (7) Segaolmejäätmete mahutisse ei või panna: 1) ohtlikke jäätmeid ; 2) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid ; 3) üle 400 C kuuma tuhka; 4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 5) käimlajäätmeid ja kogumiskaevude setteid; 6) probleemtooteid; 7) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 8) suuremõõtmelised jäätmeid; 9) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 10) erikäitlust vajavaid jäätmed; 11) aia ja pargijäätmed. 12) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveokit.
(1) Paberi ja papijäätmete kogumiseks sobivad 600 ja 800 liitrised plastkonteinerid ja 2500 ja 4500 liitrised metallist konteinerid. (2) Paberi ja papipakendi jäätmed, sealhulgas pappkastid- ja karbid, jõupaber, paberkotid jm tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia need tähistatud, selleks ettenähtud paberi ja papikonteineritesse, pappkastid- ja karbid kuivalt ja kokkupressitult (vt lisa 2). (3) Pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid on kohustatud tasuta tagasi võtma paberi- ja papipakendid Pärsti valla haldusterritooriumil, milleks organisatsioon paigaldab paberi- ja papipakendi tagasivõtmiseks mahutid vallavalitsusega kooskõlastatud vastuvõtukohtadesse (vt lisa 2). (4) Vanapaber, sealhulgas ajalehed, raamatud, paberist kaustikud ja ajakirjad, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia need tähistatud, selleks ettenähtud paberi ja papikonteineritesse (vt lisa 2).
(1) Pakendi kogumiseks sobivad 600, 800 liitrised plastkonteinerid ja 2500, 4500 liitrised metallist konteinerid (2) Pakendimaterjali liigid on järgmised: 1) klaas v.a lehtklaas; 2) plastik; 3) paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong; 4) metall; 5) puit; 6) muu materjal. (3) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, viia need tähistatud selleks ettenähtud segapakendikonteineritesse tühjalt, puhtalt ja kokkupressitult (vt lisa 2). Taaskasutatav on ainult puhas pakend. (4) Pakendatud kauba müüja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas, selle vahetusläheduses või tagasivõtmise kohas, mille kohta on müügisaalis nähtaval kohal arusaadav kirjalik teave. (5) Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile. (6) Pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid on kohustatud tasuta tagasi võtma pakendid ja pakendijäätmed Pärsti valla haldusterritooriumil, milleks organisatsioon paigaldab segapakendi tagasivõtmiseks mahutid vallavalitsusega kooskõlastatud vastuvõtukohtadesse (vt lisa 2). (7) Pakendimahuteid tuleb tühjendada regulaarselt ja vastavalt vajadusele selliselt, et oleks välditud kogumismahuti ületäitumine või ümbruskonna reostus ja elanikele tagatud pakendite või pakendijäätmete üleandmise võimalus. (8) Pakend, millele on määratud pant (sellekohane märgis tagatisraha suurusega kantud pakendile või etiketile), tuleb tarbija poolt tagastada müügikohta, taaravastuvõtu punkti või viia see segapakendikonteinerisse. (9) Pakendijäätmete kogumismahutisse on keelatud panna muid jäätmeid kui pakendijäätmeid.
(1) Vallavalitsus korraldab valla territooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele. (2) Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist tohib korraldada ainult Keskkonnaameti poolt väljaantud ohtlike jäätmete litsentsi omav ettevõte. (3) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed: vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, akud, patareid jne.) tuleb viia valla poolt määratud ohtlike jäätmete kogumispunkti AS Ramsi Turvas territooriumil (vt lisa 2). (4) Ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt AS Ramsi Turvas territooriumil teenindab vaid Pärsti valla füüsilisi isikuid ja vajaduse korral päästeteenistust. (5) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates ja täielikult lekkekindlates mahutites, mis välistab nende sattumise keskkonda. (6) Ettevõtted ja asutused sealhulgas põllumajandusettevõtted peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma otse ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (7) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. (8) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete sh kasutatud autokummide, elektri- ja elektroonikaseadmete jms kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohutus lasub tootjal, kellele laieneb ka endisaegsete probleemtoodetest jäätmete kogumise ja kõrvaldamise kohustus. (9) Kui endisaegsetest probleemtoodetest tekkinud jäätmeid tootja vastu ei võta, korraldab nende üleandmise jäätmekäitlusettevõttele jäätmevaldaja.
(1) Jäätmevaldaja korraldab suurjäätmete, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada konteinerisse, äraveo või paigutab kogutavad jäätmed mahuti juurde jäätmevedajaga kokkulepitud ajaks, kuid mitte kauemaks kui kolmeks päevaks; (2) Suurjäätmed antakse selleks ettenähtud jäätmekäitluskohta (Viljandi jäätmejaama)
Elektroonikaromude, sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, kogub jäätmevaldaja lahus muudest jäätmetest ja annab üle elektri- ja elektroonikaseadme turustajale tagastamiskohta või viib need Viljandi jäätmejaama.
Vanametall, metallijäätmed, romusõidukid ja nende osad tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat luba omavale ettevõttele.
(1) Biolagunevad jäätmed sealhulgas niidetud muru, umbrohi, köögijäätmed, puude ja põõsaste lehed, tee- ja kohvipaks koos filtriga, peenestatud munakoored, piimajäätmed jms on soovitatav maksimaalselt kompostida oma kinnistul loomade ja kahjurite eest kaitstud, külmal ajal soojustatud kompostimisnõudes või ühiskompostrites. (2) Aia ja haljasaladel tekkivad biolagunevaid jäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas või kompostris. Lahtine kompostiaun või komposter peab paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust kui naabrid ei lepi kokku teisiti ja 10 meetri (sanitaarkaitsetsoon) kaugusel kaevust. (3) Biolagunevate jäätmete komposteerimine ühiskompostrites tuleb kooskõlastada vallavalitsusega.
(1) Reovee kogumiskaevu (sealhulgas välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse, õigeaegse tühjendamise ning suutma tõestada reovee nõuetekohast üleandmist käitlejale kahe aasta jooksul peale reovee üleandmist. (2) Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine toimub paakautodega ainult selleks ettenähtud purgimiskohtadesse. (3) Puhastamata reovett on keelatud juhtida veekogudesse. (4) Sõnnikut, vedelsõnnikut, virtsa ei tohi põllule laotada ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud, perioodiliselt üleujutatud või veega küllastunud.
(1) Loomsete jäätmete käitlemise aluseks on veterinaarkorralduse seadus, jahiseadus, loomatauditõrje seadus ja neist tulenevad õigusaktid; (2) Loomsed jäätmed tuleb käitlemiseks üle anda Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud loomsete jäätmete käitlusettevõttele (Vt Lisa 2, AS Vireen Väike-Maarja vallas). (3) Loomsete jäätmete matmine on keelatud. (4) Järgides vee- ja keskkonnakaitse nõudeid võib o ma kinnistul või krundil va kortermajade krundid matta üksikuid lemmikloomi (kassid, koerad) .
(1) Vallas tekkinud ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse jäätmeluba omavates ja nõuetele vastavates lõppkäitluskohtades. Ladestatavad jäätmed peavad eelnevalt olema sorteeritud. Pärsti valla territooriumil prügi ladestada ei ole lubatud. (2) Põletamise teel jäätmete kõrvaldamine on lubatud k üttekolletes, kodumajapidamistes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi.
(1) Jäätmehoolduskoha (jäätmeaed, jäätmemaja) tegevuse lõpetamisel või ümberpaiknemisel on kohustus likvideerida hoolduskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele jäätmekäitlejatele, toorainete ja abimaterjalide ärakasutamist või üleandmist. (2) Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigus tekkinud keskkonnareostus tuleb likvideerida jäätmetekitaja või territooriumi haldaja poolt. (3) Jäätmehoolduskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.
(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud: 1) mõistliku töö korraldusega vältima ja vähendama jäätmete teket; 2) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitus- ja lammutusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 3) rakendama kõiki võimalusi ehitus jäätmete taaskasutamiseks või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul peab olemas olema ohtlike jäätmete käitluslitsents; 4) vallavalitsuse nõudmisel esitama jäätmekava, aruande ehitus- ja lammutusjäätmete ning ohtlike jäätmete käitlemise kohta. (2) Eraldi tuleb sorteerida: 1) puitu; 2) kiletamata paberit ja pappi; 3) metalli; 4) mineraalseid jäätmeid (kivid, tellised, krohv, betoon jms); 5) kips ja kipsplaat; 6) lehtklaas; 7) pakendit; 8) ohtlikud ehitusjäätmed sealhulgas asbesttsementplaadid- torud, eterniit, isolatsioonimaterjal, lakid, liimid, lahustid jms. (3) Juhul, kui ehitus- ja lammutusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistama peaks ettevõtet, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.
(1) Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina taaskasutada, kõrvaldatakse jäätmeluba omavates jäätmekäitluskohtades. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele. (2) Mahukad ehitusjäätmed sealhulgas vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad, aknaklaas jne, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. (3) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada võimalusel samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada maaomanikuga, kelle maale pinnas ladustatakse.
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed, sh eterniit, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, tõrvapapp, tõrva sisaldav asfalt, saastunud pinnas tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid. (2) Asbesti ja asbesti sisaldavate jäätmete eri liigid tuleb koguda eraldi mahutitesse või muid pakendeid asbestikiu ja –tolmu keskkonda sattumise vältimiseks. (3) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. (4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valvatavad. (5) Ohtlikud ehitusjäätmed, sealhulgas ohtlikke jäätmeid sisaldavad ehitusjäätmed, ja saastunud pinnas tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kellele on väljastatud asjakohane jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.
(1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad (sh SA Viljandi Haigla, veterinaararstid) peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks ning määrama selleks vastutava isiku. (2) Kõikidelt tervishoiu- ja veterinaar jäätmete tekitajatelt on vallavalitsusel õigus saada tasuta järgmise sisuga infot: 1) tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja nimi ja aadress; 2) kontaktisik; 3) äriregistri registreerimiskood; 4) telefoni number; 5) ühes kuus tekkivate tervishoiu- ja veterinaar jäätmete hinnanguline liigiline kogus kilogrammides; 6) jäätmekäitlusettevõtte nimi ja aadress, kellele tekkinud jäätmed üle antakse.
Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda: 1) teravad-torkivad jäätmed; 2) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed; 3) patoloogilised jäätmed; 4) mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed; 5) ravimijäätmed; 6) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa; 7) olmejäätmed; 8) taaskasutatavad jäätmed.
(1) Erikäitlemist vajavateks meditsiinilisteks jäätmeteks loetakse tervishoiuteenuste osutamisel tekkinud jäätmeid, millega vahetu kontakti puhul on bioloogilistest ohuteguritest tingituna nakatumise risk ja mida peab nakkuse vältimiseks koguma ning kõrvaldama erinõuete kohaselt. Erikäitlemist vajavate jäätmete hulka ei loeta foto-, ravimi-, kemikaalide-, elavhõbeda ja radioaktiivseid jäätmeid. (2) Teravaid-torkivaid ja erikäitlust vajavaid meditsiinilisi jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. (3) Teravad-torkivad jäätmed, erikäitlust vajavad meditsiinilised ja patoloogilised jäätmed tuleb viia enne üleandmist selleks ettenähtud jäätmete kogumisruumi, kus need tuleb asetada vastavate jäätmete jaoks ettenähtud ja vastavalt tähistatud kogumismahutitesse järgmiselt: 1) teravad-torkivad jäätmed tuleb viia pakituna jäätmehoidlasse ja paigutada ainult selleks ette nähtud kogumismahutisse; 2) bioloogilised ja patoloogilised jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmetusega külmkapis. (4) Teravad-torkivad jäätmed, erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed ja patoloogilised jäätmed tuleb erikäitluseks üle anda vastavat luba omavale isikule.
(1) Ravimijäätmed peab tekkekohal eraldama muudest jäätmetest ning koguma neid nimetuste kaupa. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Tekkinud ravimijäätmete koguste üle peab pidama arvestust ja üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. (2) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi, paigutada liigiti vastavalt märgistatud Kogumismahutitesse ja viia jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi, et hiljem edasi anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (3) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse „Kemikaalide jäätmed”. Kasutada tuleks kemikaali originaalpakendit. Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (4) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt) tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse „Radioaktiivsed jäätmed” ning hoida lukustatult hoidlas või koheselt korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale.
(1) Tervishoiuasutuses tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Jäätmekotid asetatakse konteineritesse, mida tühjendab vallas jäätmeveo teenuse kontsessiooni saanud veoettevõte. (2) Paberi ja papijäätmed, pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja käidelda käesoleva eeskirja § 9 ja 10 kohaselt või anda üle jäätmekäitlusettevõttele. (3) Vanapaberit ja pappi tuleb koguda eraldi ja suunata taaskasutusse. (4) Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses ja panna taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse või saata peenestamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse.
(1) Järelevalvet jäätmekäitluse üle korraldab vallavalitsus. (2) Järelevalve pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise üle toimub pakendiseadusega, keskkonnajärelevalve seadusega ja tarbijakaitseseadusega sätestatud korras. (3) Pakendiettevõtjale pakendiseaduses pandud kohustuste täitmist kontrollivad Keskkonnainspektsioon, Tarbijakaitseamet, Tervisekaitseinspektsioon ning Veterinaar- ja Toiduamet. (4) Jäätmekäitluse nõudeid kontrollib ja nende rikkumisest tulenevaid väärtegusid menetleb keskkonnainspektsioon ja politseiprefektuur. (5) Pärsti Vallavalitsus kontrollib jäätmeloaga ettevõtete jäätmekäitlustingimuste täitmist, füüsiliste ja juriidiliste isikute jäätmehoolduslepingute olemasolu.
(1) Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt jäätmeseaduse paragrahvist 120, 121, 124, 125, 126 ja pakendiseaduse paragrahvist 29, 30, 31. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija omal kulul keskkonnajärelvalve asutuse ettekirjutuse alusel (Jäätmeseadus paragrahv 128 lõige 1). (3) Kui reostuse tekitajat pole ühe aasta jooksul võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused.(Jäätmeseadus paragrahv 128 lõige 4). (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul on maareformi seaduse paragrahvi 31 lõikes 2 nimetatud maa suhtes enne selle kooskõlas maareformi seadusega riigi omandisse jätmist, munitsipaalomandisse andmist, tagastamist või erastamist jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise korraldamise kohustus Keskkonnaametil.
(1) Tunnistada kehtetuks Pärsti Vallavolikogu 23. aprill 2008 määrus nr 10 „Pärsti valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine”. (2) Määrus jõustub 18. mail 2012.