MÀÀruses sÀtestatakse rakenduskava meetme 2.1 «Vesiviljeluse investeeringutoetus» (edaspidi meede 2.1) raames toetatavad tegevused, abikÔlblikud ja mitteabikÔlblikud kulud, vesiviljeluse investeeringutoetuse (edaspidi toetus) taotlejale ja taotlusele esitatavad nÔuded, toetuse maksimaalne mÀÀr, omafinantseeringu minimaalne mÀÀr, taotluse menetlemise tingimused ja kord, taotluse hindamise kriteeriumid ja kord, taotluse rahuldamise vÔi rahuldamata jÀtmise tingimused ja kord, toetuse vÀljamaksete tegemise tingimused ja kord ning toetuse saaja kohustused.
(1) Meetme 2.1 raames toetatakse sellise uue vesiviljeluskasvanduse pĂŒstitamist vĂ”i olemasoleva vesiviljeluskasvanduse rekonstrueerimist, laiendamist ja tehnosĂŒsteemide muutmist (edaspidi rekonstrueerimine), mille Eesti Standardile EVS 811:2006 «Hoone ehitusprojekt» vastava hoone pĂ”hiprojekti (edaspidi hoone pĂ”hiprojekt) vĂ”i rajatise ehitusprojekti jĂ€rgne keskmine aastane tootmismaht on tĂ€isvĂ”imsusel enne vĂ”i pĂ€rast projekti elluviimist vĂ€hemalt: 1) 100 tonni tuuraliste, lĂ”heliste vĂ”i ahvenaliste seltsi kuuluvat kala; 2) 50 tonni angerjaliste, sĂ€galiste vĂ”i lestaliste seltsi kuuluvat kala; 3) 1 (1Âč) Meetme 2.1 raames toetatakse sellise olemasoleva vesiviljeluskasvanduse rekonstrueerimist, mille Eesti Standardile EVS 811:2006 âHoone ehitusprojektâ vastava hoone pĂ”hiprojekti vĂ”i rajatise ehitusprojekti jĂ€rgne keskmine aastane tootmismaht on tĂ€isvĂ”imsusel enne vĂ”i pĂ€rast projekti elluviimist vĂ€hemalt 50 tonni tuuraliste, lĂ”heliste vĂ”i ahvenaliste seltsi kuuluvat kala. (2) Meetme 2.1 raames toetatakse sellise olemasoleva vesiviljeluskasvanduse rekonstrueerimist vĂ”i laiendamist, mille tiikide kogupindala on: 1) karpkalaliste seltsi kuuluva kala puhul vĂ€hemalt 10 hektarit; 2) jĂ”evĂ€hi puhul vĂ€hemalt 3500 m2. 2 (2Âč) Tuuraliste, lĂ”heliste ja ahvenaliste seltsi kuuluva kala puhul toetatakse 2014. aastal sellise olemasoleva vesiviljeluskasvanduse rekonstrueerimist, laiendamist vĂ”i tegutseva vesiviljelusettevĂ”tte uue vesiviljeluskasvanduse pĂŒstitamist, mille Eesti Standardile EVS 811:2006 âHoone pĂ”hiprojektâ vastava hoone pĂ”hiprojekti vĂ”i rajatise ehitusprojekti jĂ€rgne keskmine aastane tootmismaht on tĂ€isvĂ”imsusel enne vĂ”i pĂ€rast projekti elluviimist vĂ€hemalt 50 tonni. (3) Toetatava tegevuse osaks vĂ”ib olla jĂ€rgmine ettevalmistav töö: 1) toetatava tegevusega kaasnev tellitud projekteerimistöö, projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline uurimistöö ning hĂŒdrogeoloogiline ja hĂŒdroloogiline uuring; 2) «KeskkonnamĂ”ju hindamise ja keskkonnajuhtimissĂŒsteemi seaduses» sĂ€testatud juhtudel keskkonnamĂ”ju hindamine; 3) toetuse taotluse ja tegevuskava ning neis esitatud andmeid tĂ”endavate dokumentide koostamiseks tellitud töö vĂ”i teenus; 4) (4) Toetatava tegevuse elluviimist ei vĂ”i alustada varem ja kuludokumendid ei vĂ”i olla vĂ€ljastatud varem kui PĂ”llumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi Amet) taotluse esitamise pĂ€eval, vĂ€lja arvatud ettevalmistava töö puhul. (5) Toetatav tegevus peab olema ellu viidud kahe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamisest, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2015. aastal, vĂ€lja arvatud lĂ”ikes 3 nimetatud ettevalmistava töö puhul. 5 (5Âč) 2011. aasta taotlusvooru raames rahuldatud taotluste puhul peab toetatav tegevus olema vĂ€hemalt 30 protsendi ulatuses ellu viidud ĂŒhe aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Toetatav tegevus loetakse vĂ€hemalt 30 protsendi ulatuses ellu viiduks, kui Ametile esitatud kuludeklaratsioon hĂ”lmab vĂ€hemalt 30 protsenti toetatava tegevuse abikĂ”lblikest kuludest. 5 (5ÂČ) 2013. aasta taotlusvooru raames rahuldatud taotluste puhul peab toetatav tegevus olema vĂ€hemalt 30 protsendi ulatuses ellu viidud ĂŒhe aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Toetatav tegevus loetakse vĂ€hemalt 30 protsendi ulatuses ellu viiduks, kui Ametile esitatud kuludeklaratsioon hĂ”lmab vĂ€hemalt 30 protsenti toetatava tegevuse abikĂ”lblikest kuludest. 5 (5Âł) 2014. aasta taotlusvooru raames rahuldatud taotluste puhul peab toetatav tegevus olema vĂ€hemalt 30 protsendi ulatuses ellu viidud 1. augustiks 2015 aastal. Toetatav tegevus loetakse vĂ€hemalt 30 protsendi ulatuses ellu viiduks, kui Ametile esitatud kuludeklaratsioon hĂ”lmab vĂ€hemalt 30 protsenti toetatava tegevuse abikĂ”lblikest kuludest. (6) Ettevalmistava töö kohta on isik, kellelt taotleja tellis töö vĂ”i teenuse, vĂ€ljastanud arve vĂ”i arve-saatelehe mitte varem kui 1. jaanuaril 2007. aastal ning selle eest on makstud enne taotluse esitamist.
(1) Omafinantseeringu minimaalne mÀÀr on 50% toetatava tegevuse abikĂ”lblikust maksumusest. (2) Toetuse maksimaalne suurus ĂŒhe taotleja kohta on jĂ€rgmine: 1) paragrahvi 2 lĂ”ike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud toetatava tegevuse puhul 511 293,20 eurot ĂŒhe taotlusvooru kohta; 2) paragrahvi 2 lĂ”ike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud toetatava tegevuse puhul 511 293,20 eurot programmiperioodi kohta, kui vesiviljeluskasvanduse keskmine tootmismaht tĂ€isvĂ”imsusel enne vĂ”i pĂ€rast projekti elluviimist vastab § 2 lĂ”ike 1 punktides 1 ja 2 sĂ€testatud tootmismahule, kuid jÀÀb alla kolmekordse § 2 lĂ”ike 1 punktides 1 ja 2 sĂ€testatud tootmismahu; 3) paragrahvi 2 lĂ”ike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud toetatava tegevuse puhul 1 022 586,40 eurot programmiperioodi kohta, kui vesiviljeluskasvanduse keskmine tootmismaht tĂ€isvĂ”imsusel enne vĂ”i pĂ€rast projekti elluviimist on vĂ€hemalt kolmekordne § 2 lĂ”ike 1 punktides 1 ja 2 sĂ€testatud tootmismaht; 4) paragrahvi 2 lĂ”igetes 11 ja 2 nimetatud toetatava tegevuse puhul 127 823,29 eurot ĂŒhe taotlusvooru kohta, kuid mitte rohkem kui 511 293,20 eurot rakenduskava programmiperioodil. (3) Kui toetuse saaja omab «Konkurentsiseaduse» § 2 lĂ”ike 4 mĂ”istes valitsevat mĂ”ju teise toetuse saaja ĂŒle ning toetuse saajad tegutsevad vesiviljelustoodete tootmise alal vĂ”i kui toetuse saajad moodustavad «Ăriseadustiku» § 6 mĂ”istes kontserni, antakse neile programmiperioodi jooksul toetust kokku kuni 1 022 586,40 eurot.
(1) AbikĂ”lblik on kulu, mis on kooskĂ”las nĂ”ukogu mÀÀruse (EĂ) nr 1198/2006 artiklis 55 sĂ€testatud nĂ”uetega. (2) Tegevuse kulud peavad olema mĂ”istlikud ja vastavuses heade finantsjuhtimise pĂ”himĂ”tetega, eriti ökonoomsuse ja tasuvuse pĂ”himĂ”ttega. (3) Meetme 2.1 raames on abikĂ”lblikud jĂ€rgmised kulud: 1) vesiviljelusehitise (tiik, bassein, kiirvoolukanal, regulaator, veekogu kohandamiseks vajalik rajatis, sisekasvatushoone, haudemaja, kala- ja söödahoidla, piirderajatis jms) pĂŒstitamise vĂ”i rekonstrueerimise kulud; 2) vesiviljelusehitise juurde kuuluva seadme (haude-, söötmis-, veevarustus-, veepuhastus-, kalasorteerimis-, loendamis-, kaalumis-, laadimis-, ladustamis-, aereerimisseade ja temperatuuri reguleerimise seade, veeanalĂŒĂŒsiks vajalik seade, vesiviljeluses kasutatav sĂ”udepaat jms) ostmise, liisimise ja paigaldamise kulud; 3) juhtimissĂŒsteemi (hapniku mÔÔtmise sĂŒsteem, pH-mÔÔtur, jms), sh integreeritud infotehnoloogia (arvuti riist- ja tarkvara) ostmise ja paigaldamise kulud; 4) kalakasvatussumba ja teisaldatava plastikbasseini ostmise, liisimise ja paigaldamise kulud; 5) kalakasvatussumba hooldamise seadme (ujuvplatvorm, tĂ”stuk, kalapump jms) ostmise, liisimise ja paigaldamise kulud; 6) kalakasvatussumba teeninduspaadi ostmise vĂ”i liisimise kulud; 7) vesiviljelustoodete veoks vajaliku konteineri ja seadme (sh temperatuuri reguleerimise seade, aeraator jms) ostmise, liisimise ja paigaldamise kulud; 8) negatiivsete keskkonnamĂ”jude vĂ€hendamiseks ette nĂ€htud veepuhastusehitise pĂŒstitamise vĂ”i rekonstrueerimise kulud; 9) veepuhastusehitise juurde kuuluva vajaliku seadme ostmise, liisimise ja paigaldamise kulud; 10) vesiviljelusehitise valvesĂŒsteemi, röövloomade ja lindude kaitseks mĂ”eldud piirdeaia, kattevĂ”rgu vĂ”i -seadme ostmise, liisimise ja paigaldamise kulud; 11) vesiviljeluskasvanduse sisesteks hooldustöödeks vajaliku siseveovahendi ja selle haakeseadme ostmise vĂ”i liisimise kulud; 12) «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 198 lĂ”ike 3 punktis 11 toodud kohustuse tĂ€itmisega kaasnevad kulud; 13) ettevalmistava töö kulud, mis moodustavad kuni 12% § 2 lĂ”igetes 1, 11 ja 2 nimetatud toetatava tegevuse abikĂ”lblikust maksumusest; 14) âEhitusseadusesâ sĂ€testatud juhtudel omanikujĂ€relevalve (edaspidi omanikujĂ€relevalve) tegemise kulud, mis moodustavad kuni 3% § 2 lĂ”igetes 1, 11 ja 2 nimetatud toetatava tegevuse abikĂ”lblikust maksumusest. 15) vesiviljelusehitise teenindamiseks vajaliku kinnistu teerajatise rajamise ja rekonstrueerimise, maa-ala haljastamise, ning alajaama ja elektriliinide ehitamise ja rekonstrueerimise kulud; 16) vesiviljelusehitise teenindamiseks vajaliku paikse kĂŒtte- ja energiatootmisseadme ostmise, liisimise ja paigaldamise kulud.
AbikĂ”lblike kulude loetelus nimetatud kulu ei ole abikĂ”lblik osas, mille moodustab: 1) maa ja olemasoleva ehitise ostmise, rentimise vĂ”i liisimise kulud; 2) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hĂŒvitatakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusĂŒsteemist; 3) tellitud töö vĂ”i teenuse kulud, kui taotleja vĂ”i taotleja juhatuse liige omab osalust töö teinud vĂ”i teenuse osutanud juriidilises isikus vĂ”i kuulub töö teinud vĂ”i teenuse osutanud juriidilise isiku juhatusse vĂ”i nĂ”ukokku; 4) tellitud töö vĂ”i teenuse kulud, kui töö tegi vĂ”i teenuse osutas taotleja juhatuse liige; 5) tegevuskulud, kaasa arvatud remondi- ja rendikulud, kĂŒtuse-, palga-, koolitus-, side- ja veokulud; 6) sularahas tehtud kulutused, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muud kulud; 7) juriidiliseks konsultatsiooniks, raamatupidamisteenuse eest tasumiseks, patendi ja litsentsi ostmiseks ning teostatavusuuringuks tehtud kulutused, vĂ€lja arvatud ettevalmistava töö kulud; 8) sĂ”iduvahendi (vĂ€lja arvatud § 4 lĂ”ike 3 punktides 2, 6 ja 11 toodud sĂ”iduvahendid) ostmise vĂ”i liisimise kulud; 9) kulutused reklaamile, vĂ€lja arvatud «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 198 lĂ”ike 3 punktis 11 toodud kohustuse tĂ€itmisega kaasnev kulu; 10) 11) kasvatatavate veeorganismide ja sööda ostmise kulud; 12) kalapĂŒĂŒgiteenuse osutamiseks kasutatava vara ehitamise, soetamise vĂ”i paigaldamise kulud; 13) kulutused, mis on tehtud enne 1. jaanuari 2008. aastal, vĂ€lja arvatud § 2 lĂ”ikes 3 nimetatud ettevalmistava töö kulud; 14) ettevalmistava töö kulud, mis on tehtud enne 1. jaanuari 2007. aastal; 15) liisingmakse, kui asja omandiĂ”igus ei lĂ€he ĂŒle toetuse saajale; 16) kasutatud seadme ostmise, liisimise ja paigaldamise kulud; 17) seadme paigaldamise kulud ilma ostmise vĂ”i liisimise kuludeta; 18) 19) trahv, viivis ja muu rahaline karistus ning kohtukulud; 20) kindlustusandja teenusega kaasnevad kulud; 21) ettevalmistava töö kulud, mis ĂŒletavad § 4 lĂ”ike 3 punktis 13 toodud piirmÀÀra; 22) omanikujĂ€relevalve tegemise kulud, mis ĂŒletavad § 4 lĂ”ike 3 punktis 14 toodud piirmÀÀra; 23) paragrahvi 2 lĂ”ike 3 punktis 3 nimetatud taotluse ja tegevuskava ning neis esitatud andmeid tĂ”endavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenuse kulud, mis ĂŒletavad 958,68 eurot; 24) ) paragrahvi 4 lĂ”ike 3 punktis 2 nimetatud sĂ”udepaadi soetamise kulud, mis ĂŒletavad 1917,36 eurot; 25) paragrahvi 4 lĂ”ike 3 punktis 6 nimetatud kalakasvatussumba teeninduspaadi, mille maksimaalne kiirus on ĂŒle 15 sĂ”lme, soetamise kulud, mis ĂŒletavad 25 564,67 eurot; 26) paragrahvi 4 lĂ”ike 3 punktis 11 nimetatud vesiviljeluskasvanduse sisesteks töödeks vajaliku siseveovahendi ning siseveovahendi koos haakeseadmega ostmise vĂ”i liisimise kulu, mis ĂŒletab 38 347 eurot; 26Âč) paragrahvi 4 lĂ”ike 3 punktis 11 nimetatud vesiviljeluskasvanduse sisesteks töödeks vajaliku haakeseadme ostmise vĂ”i liisimise kulu, mis ĂŒletab 9586,75 eurot, sh kui haakeseade soetatakse koos siseveovahendiga; 27) paragrahvi 4 lĂ”ike 3 punktis 15 nimetatud kulud, mis ĂŒletavad 31 955,83 eurot; 28) seadme tööks vajaliku kulumaterjali iseseisva kulumaterjalina soetamise kulud.
(1) Toetust vĂ”ib taotleda vesiviljelusega tegelev vĂ”i sellega alustada sooviv: 1) nĂ”ukogu mÀÀruse (EĂ) nr 1198/2006 artikli 3 punktis f toodud ettevĂ”tja; 2) ettevĂ”tja, kellel on vĂ€hem kui 750 töötajat vĂ”i kelle kĂ€ive on vĂ€iksem kui 199 979 548,28 eurot. (2) 2014. a taotlusvoorus vĂ”ib toetust taotleda vesiviljelusega tegelev ettevĂ”tja, kes 2013. aasta taotlusvoorus esitas meetme 2.1 tingimustes sĂ€testatud korras taotluse toetuse saamiseks ja tema taotluse kohta tehti taotluse rahuldamata jĂ€tmise otsus § 15 lĂ”ike 1 alusel.
(1) Paragrahvis 6 nimetatud isik (edaspidi taotleja) peab olema usaldusvÀÀrne, mida muu hulgas kinnitab taotleja vastavus jĂ€rgmistele nĂ”uetele: 1) taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvĂ”lgnevust vĂ”i tema riikliku maksu maksuvĂ”la tasumine on ajatatud, maksuvĂ”la tasumise ajatamise korral on maksud tasutud ajakava kohaselt; 2) taotleja vĂ”i tema ĂŒle valitsevat mĂ”ju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust; 3) taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu vĂ”i vĂ€lisabi vahenditest saadud ja tagasi maksta tulnud summa tagasi maksnud vĂ”i toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenĂ€htud tĂ€htpĂ€evaks ja summas; 4) taotleja ei saa sama kulu hĂŒvitamiseks toetust riigieelarvelistest, sealhulgas Euroopa Liidu vĂ”i muudest vĂ€lisvahenditest. (2) Taotleja suhtes ei ole taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 12 kuu jooksul jĂ”ustunud sĂŒĂŒdimĂ”istvat otsust keskkonnavastase sĂŒĂŒteo toimepanemise eest ning taotleja on nimetatud ajavahemiku jooksul tĂ€itnud keskkonnanĂ”uete rikkumise eest tehtud puuduste kĂ”rvaldamise ettekirjutuse. (3) Taotleja jĂ€tkab vesiviljelustoodete tootmist vĂ€hemalt viie majandusaasta jooksul arvates viimase toetusosa vĂ€ljamaksmisest toetuse saaja vĂ”i liisimise puhul liisingu andja arveldusarvele. (4) Taotleja kasutuses olev vesiviljelusehitis vĂ”i piiritletud ala on registreeritud Ameti pĂ”llumajandusloomade ehitiste registris vĂ”i need registreeritakse «LoomatauditĂ”rje seaduses» sĂ€testatud juhtudel pĂ€rast toetatava tegevuse elluviimist. (5) Residendist taotleja tegevuskoht vĂ”i mitteresidendist taotleja pĂŒsiv tegevuskoht maksukorralduse seaduse tĂ€henduses on Eestis. (6) Uue vesiviljeluskasvanduse pĂŒstitamise ning olemasoleva vesiviljeluskasvanduse rekonstrueerimise korral on selle ehitise alune maa taotleja omandis vĂ”i seatakse taotleja kasuks hiljemalt §-s 17 nimetatud dokumentide esitamise ajaks hoonestusĂ”igus tĂ€htajaga vĂ€hemalt viis aastat arvates viimase toetusosa vĂ€ljamaksmisest. (7) Veterinaar- ja Toiduamet on tunnustanud taotleja kasutuses olevat vesiviljelusehitist vĂ”i piiritletud ala âLoomatauditĂ”rje seaduseâ alusel, kui toetust taotletakse olemasoleva vesiviljeluskasvanduse rekonstrueerimiseks.
(1) Toetatava tegevuse ja selle osaks oleva ettevalmistava töö elluviimiseks teeb taotleja ettepaneku esitada hinnapakkumus vĂ€hemalt kolmele asjakohast teenust osutavale ettevĂ”tjale. (2) Toetatava tegevuse hinnapakkumuse kĂŒsimiseks esitatav dokumentatsioon peab sisaldama tehnilist spetsifikatsiooni, milles on toodud hoone pĂ”hiprojekt vĂ”i rajatise ehitusprojekt, sealhulgas joonised, pĂ”hiliste ehitusmaterjalide ja tööde mahud, paigaldatava vĂ”i kasutatava seadme ja masina tootlikkuse, vĂ”imsuse ja muud olulised tehnilised andmed. (3) Taotleja vĂ”ib teha vĂ€hem kui kolm hinnapakkumuse esitamise ettepanekut, kui asjakohast teenust osutab vĂ€hem kui kolm ettevĂ”tjat vĂ”i kui toetatava tegevuse ja ettevalmistava töö maksumus ei ĂŒleta 9970,23 eurot.
Taotleja sÔlmib projektis osaleva isikuga kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt eristab projektis osalev isik selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest.
Toetuse taotlemiseks esitab taotleja Ametile taotluse selleks ettenÀhtud tÀhtajal. Amet teatab taotluse esitamise tÀhtaja ametlikus vÀljaandes Ametlikud Teadaanded arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise tÀhtaja alguse vahele jÀÀks vÀhemalt 30 pÀeva.
(1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja Ametile jĂ€rgmised dokumendid (edaspidi taotlus): 1) lisas 1 toodud vormi kohane avaldus; 2) lisas 2 toodud vormi kohane tegevuskava; 3) seadusjĂ€rgse esindusĂ”iguseta isiku puhul tema volitusi tĂ”endav volikiri; 4) koopia maksukohustuslaste registri tĂ”endist, kui taotleja on fĂŒĂŒsilisest isikust ettevĂ”tja, kes ei ole kantud Ă€riregistrisse; 5) riikliku maksu maksuvĂ”la olemasolu korral mitte varasema kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuu esimese pĂ€eva seisuga vĂ€ljastatud Maksu- ja Tolliameti tĂ”end maksuvĂ”la ajatamise ja ajakava kohaselt tasumise kohta; 6) koopia olemasoleva, pĂŒstitatava vĂ”i rekonstrueeritava hoone pĂ”hiprojekti vĂ”i rajatise ehitusprojekti pĂ”hijoonistest koos töömahtude tabeliga kahes eksemplaris. Joonistel peavad kajastuma ehitise asendiplaani, arhitektuuri, tehnosĂŒsteemide ja vĂ€lisvĂ”rkude lahendused; 7) koopia ehitusloast vĂ”i valla- vĂ”i linnavalitsuse kirjalikust nĂ”usolekust «Ehitusseaduses» sĂ€testatud juhtudel; 8) koopia §-s 8 nimetatud hinnapakkumuse esitamise ettepanekutest ja hinnapakkumustest (koos tehnilise spetsifikatsiooniga) kahes eksemplaris; 9) tehtud valiku pĂ”hjendamise avaldus, kui taotleja ei ole valinud odavaimat hinnapakkumust; 10) keskkonnamĂ”ju hindamise aruande koopia «KeskkonnamĂ”ju hindamise ja keskkonnajuhtimissĂŒsteemi seaduse» kohaselt, kui selle tegevuse kohta taotletakse toetust ettevalmistava tööna; 11) koopia arve-saatelehest vĂ”i arvest, mille on vĂ€ljastanud isik, kellelt taotleja tellis ettevalmistava töö vĂ”i teenuse, ning koopia nimetatud arve-saatelehe vĂ”i arve koopial mĂ€rgitud rahalise kohustuse tasumist tĂ”endavast pangakonto vĂ€ljavĂ”ttest vĂ”i maksekorraldusest; 12) Ă€rakiri dokumendist, millega tĂ”endatakse maa ja hoone kasutamise Ă”iguse olemasolu ja selle kestust; 13) paragrahvis 9 nimetatud dokument; 14) koopia vee-erikasutusloast, kui nimetatud luba on nĂ”utav âVeeseaduseâ kohaselt; 15) koopia sumba tehnilisest dokumentatsioonist, kui toetust taotletakse sumbakasvatuse kohta. (2) Kui taotleja andmed ei ole kantud pĂ”llumajandustoetuste ja pĂ”llumassiivide registrisse, esitab taotleja toetuse esmakordsel taotlemisel koos taotlusega avalduse oma andmete kandmiseks sellesse registrisse. (3) Kui taotleja taotleb projekti raames planeeritud kulude hĂŒvitamiseks taotluse esitamise ajal toetust riigieelarvelistest, sealhulgas Euroopa Liidu vĂ”i muudest vĂ€lisvahenditest, esitab ta koos taotlusega sellekohase teabe.
(1) Taotleja teavitab viivitamata Ametit kirjalikult § 11 lÔikes 1 nimetatud dokumentides esitatud andmete muutumisest vÔi ilmnenud asjaolust, mis vÔib mÔjutada toetuse taotluse kohta otsuse tegemist. (2) Paragrahvi 11 lÔike 1 punktis 6 sÀtestatud dokumendis tehtud muudatused edastab Amet vajaduse korral § 13 lÔikes 4 nimetatud isikule hinnangu andmiseks.
(1) Amet kontrollib taotleja ja taotluse nĂ”uetekohasust «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 69 lĂ”igetes 2 ja 3 sĂ€testatud korras. (2) Amet esitab Keskkonnainspektsioonile (edaspidi KKI) pĂ€rast taotluse esitamise tĂ€htpĂ€eva nimekirja kĂ”ikide taotlejate kohta. KKI teavitab Ametit nendest taotlejatest, kes ei vasta § 7 lĂ”ikes 2 sĂ€testatud nĂ”uetele. (3) Amet tunnistab taotluse nĂ”uetekohaseks, kui taotleja ja taotlus vastavad «Kalandusturu korraldamise seaduses» ja selles mÀÀruses sĂ€testatud nĂ”uetele. Kui taotleja vĂ”i taotlus ei vasta vĂ€hemalt ĂŒhele nĂ”udele, teeb Amet «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 195 lĂ”ike 4 vĂ”i § 196 lĂ”ike 3 alusel taotluse rahuldamata jĂ€tmise otsuse. (4) Esitatud taotluste nĂ”uetekohaseks tunnistamise kĂ€igus tellib Amet vesiviljeluse valdkonnas pĂ€devalt avalik-Ă”igusliku juriidilise isiku teadus- ja arendusasutuselt ekspertiisi. Amet vĂ”ib ehitusmaksumuse optimaalsuse hindamiseks tellida ekspertiisi âKohtuekspertiisiseaduseâ §-des 5 ja 10 nimetatud eksperdilt. (5) Amet edastab ekspertiisi tegemiseks ekspertiisi tegijale koopiad jĂ€rgmistest dokumentidest: 1) avalduse; 2) tegevuskava; 3) hinnapakkumuse esitamise ettepanekud ja hinnapakkumused koos tehnilise spetsifikatsiooniga; 4) uue vesiviljeluskasvanduse pĂŒstitamise vĂ”i olemasoleva rekonstrueerimise korral vesiviljeluskasvanduse hoone pĂ”hiprojekti vĂ”i rajatise ehitusprojekti koos töömahtude tabeliga; 5) koopia vee-erikasutusloast, kui nimetatud luba on nĂ”utav âVeeseaduseâ kohaselt. (6) Ekspertiisi tegija annab hinnangu: 1) Ametile toetuse taotlemiseks esitatud hoone pĂ”hiprojekti vĂ”i rajatise ehitusprojekti tehnilisele ja tehnoloogilisele elluviidavusele ning optimaalsele ehitusmaksumusele, veevahetuse mahule ja korduvkasutuse sĂŒsteemile ning vĂ”imalusele toota vĂ€hemalt § 2 lĂ”ike 1 punkides 1 ja 2 ning lĂ”ikes 11 nimetatud tootmismahus. Karpkalaliste seltsi kuuluva kala ja jĂ”evĂ€hi kasvanduse puhul ei anna ekspertiisi tegija hinnangut tootmismahule, vaid kontrollib kasvanduse tiikide kogupindala vastavust § 2 lĂ”ike 2 punktides 1 ja 2 sĂ€testatule; 2) tegevuskava alusandmete, sealhulgas roogitud, rookimata, elus ja töödeldud toodangu mĂŒĂŒgihinnale, toodangu kaalule vĂ”i suurusele, sisseostetava sööda hinnale, tööjĂ”u kulutustele, elektrienergia kulutustele, investeeringu mahule, muudele kuludele. Tegevuskava alusandmed peavad olema omavahel kooskĂ”las ja hind vastama keskmisele turuhinnale.
(1) Amet hindab nĂ”uetekohaseks tunnistatud taotlusi lĂ”ikes 2 toodud hindamiskriteeriumide alusel ning moodustab hindamiskriteeriumide pĂ”hjal taotlusele antud hindepunktide liitmise teel taotluste paremusjĂ€rjestuse. (2) Taotlusele antakse hindepunkte jĂ€rgmiselt: 1) 1 hindepunkt omafinantseeringu iga protsendi eest, lĂ€htudes omafinantseeringu protsentuaalsest osakaalust toetatava tegevuse abikĂ”lblikus kogumaksumuses; 2) 10 hindepunkti § 2 lĂ”ikes 2 nimetatud toetatava tegevuse eest; 3) 10 hindepunkti § 2 lĂ”igetes 1 ja 11 nimetatud toetatava tegevuse eest, kui pĂŒstitatav vĂ”i rekonstrueeritav vesiviljeluskasvandus on suletud veeringlusega ehk sellise veeretsirkulatsiooniga, mille puhul suurem osa basseinist vĂ”i tiigist vĂ€ljavoolavast veest suunatakse lĂ€bi setteeraldusfiltri biopuhastisse ja sealt basseini vĂ”i tiiki tagasi; 4) 5 hindepunkti, kui taotleja on mikro- vĂ”i vĂ€ikese suurusega ettevĂ”tja; 5) 1 hindepunkt, kui taotleja nĂ”uetekohaseks tunnistatud taotluse kohta tegi Amet eelmises taotlusvoorus taotluse rahuldamata jĂ€tmise otsuse, sest paremusjĂ€rjestuses eespool olevatele taotlejatele toetuse andmise jĂ€rel puudusid rahalised vahendid. (3) VĂ”rdsete nĂ€itajatega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles taotletava toetuse omafinantseeringu mÀÀr on suurem. VĂ”rdsete omafinantseeringu mÀÀrade puhul eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust.
(1) Amet teeb taotluse rahuldamise otsuse paremusjĂ€rjestusse seatud parimate taotluste kohta. Kui meetme rahastamise sama aasta eelarve jÀÀk ei vĂ”imalda teha enam ĂŒhtegi taotluse rahuldamise otsust, teeb Amet ĂŒlejÀÀnud taotluste kohta taotluse rahuldamata jĂ€tmise otsuse. (2) Amet vĂ”ib teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, kui toetust taotletakse muuhulgas mitteabikĂ”lbliku kulu kohta vĂ”i taotletava toetuse suurus ĂŒletab meetme rahastamise sama aasta eelarve jÀÀgi. (3) Taotluse osalise rahuldamise otsuse tegemise korral vĂ”ib muuta taotletavat summat vĂ”i projekti tegevusi tingimusel, et toetuse summa ei suurene ning saavutatakse projekti eesmĂ€rgid. (4) Amet teeb taotluse osalise rahuldamise otsuse taotleja nĂ”usolekul. Kui taotleja ei ole nĂ”us taotluse osalise rahuldamise otsuse tegemisega, teeb Amet taotluse rahuldamata jĂ€tmise otsuse. (5) Amet teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise vĂ”i rahuldamata jĂ€tmise otsuse 90 tööpĂ€eva jooksul arvates taotluse esitamise tĂ€htaja lĂ”ppemisest. (6) Amet teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise vĂ”i rahuldamata jĂ€tmise otsuse toetuse saajale teatavaks 10 tööpĂ€eva jooksul arvates otsuse tegemisest.
(1) Toetus makstakse vĂ€lja ĂŒksnes abikĂ”lblike kulude hĂŒvitamiseks. (2) Toetus makstakse vĂ€lja ĂŒksnes siis, kui toetuse saaja on tegevused ellu viinud «Kalandusturu korraldamise seaduses» ja selles mÀÀruses sĂ€testatud asjakohaste nĂ”uete kohaselt. (3) Töö ja teenus, mille kulude hĂŒvitamiseks taotletakse toetuse vĂ€ljamakse tegemist, peavad olema lĂ”petatud ja toetuse saaja peab olema need vastu vĂ”tnud ning nende eest tasunud. (4) Liisimise korral on liisingu andja «Krediidiasutuste seaduse» alusel ja korras tegutsev krediidiasutus vĂ”i tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus, kellel on Ametiga sĂ”lmitud koostööleping.
(1) Toetuse saaja vĂ”ib esitada investeeringu tegemist tĂ”endavad dokumendid koos lisas 3 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooniga kuni kaheksas osas ĂŒhe taotluse kohta. (2) Toetuse saaja esitab toetuse vĂ€ljamaksmiseks pĂ€rast projekti tĂ€ielikku vĂ”i osadena elluviimist ja selle eest tĂ€ielikult vĂ”i osadena tasumist, kuid mitte varem kui taotluse rahuldamise otsuse kĂ€ttesaamisest arvates Ametile lisas 3 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos jĂ€rgmiste dokumentidega: 1) selle isiku, kellelt taotleja tellis teenuse vĂ”i ostis kaupa, vĂ€ljastatud arve-saatelehe vĂ”i arve koopia; 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe vĂ”i arve koopial mĂ€rgitud rahalise kohustuse tasumist tĂ”endava maksekorralduse koopia vĂ”i pangakonto vĂ€ljavĂ”tte koopia; 3) osutatud teenuse, tehtud töö vĂ”i mĂŒĂŒdud kauba ĂŒleandmist-vastuvĂ”tmist tĂ”endava dokumendi koopia juhul, kui toetatava tegevuse abikĂ”lblikuks kuluks on ehitise pĂŒstitamise vĂ”i rekonstrueerimise kulud; 4) ehitise puhul ehitise kasutusluba, kui see on nĂ”utav «Ehitusseaduse» tĂ€henduses; 5) Ă€rakiri dokumendist, millega tĂ”endatakse toetuse saaja kasuks seatud hoonestusĂ”iguse olemasolu kui ehitise alune maa ei ole toetuse saaja omandis. (3) Liisimise puhul esitab taotleja Ametile pĂ€rast investeeringu tĂ€ielikku vĂ”i osadena tegemist ja selle eest tasumist liisinglepingus ettenĂ€htud korras, kuid mitte varem kui taotluse rahuldamise otsuse kĂ€ttesaamisest arvates toetuse vĂ€ljamaksmiseks lisas 3 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos jĂ€rgmiste dokumentidega: 1) selle isiku, kellelt liisingu andja tellis teenuse vĂ”i töö vĂ”i ostis kaupa, vĂ€ljastatud arve-saatelehe vĂ”i arve koopia; 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe vĂ”i arve koopial mĂ€rgitud rahalise kohustuse tasumist tĂ”endava maksekorralduse koopia vĂ”i pangakonto vĂ€ljavĂ”tte koopia; 3) liisingu andja ja toetuse saaja vahel sĂ”lmitud liisinglepingu ja maksegraafiku koopia. (4) LĂ”ike 2 punktis 1 ja lĂ”ike 3 punktis 1 nimetatud arve-saatelehe vĂ”i arve koopial nĂ€idatud tehingu sisu peab vastama arve vĂ€ljastanud isiku hinnapakkumisele.
(1) Amet teeb toetuse vÀljamaksmise otsuse «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 1910 lÔike 2 alusel 25 tööpÀeva jooksul arvates §-s 17 nimetatud nÔuetekohaste dokumentide ja kuludeklaratsiooni saamisest arvates. (2) Amet teeb toetuse vÀljamakse tegemisest keeldumise otsuse, kui taotleja ei ole tÀitnud §-s 16 nimetatud toetuse vÀljamakse tegemise tingimusi vÔi ei ole esitanud § 17 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumente vÔi kui tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jÀtmise alus. (3) Toetust ei maksta ettevalmistava töö kohta, kui ilmnevad § 13 lÔikes 3 toodud taotluse rahuldamata jÀtmise asjaolud vÔi kui toetuse saaja ei ole ettevalmistava töö kohta esitanud nÔuetekohaseid investeeringu tegemist tÔendavaid dokumente §-s 10 toodud tÀhtajaks. (4) Amet teeb toetuse vÀljamaksmise vÔi vÀljamakse tegemisest keeldumise otsuse toetuse saajale teatavaks 10 tööpÀeva jooksul arvates otsuse tegemisest.
(1) Toetuse saaja kasutab toetust sihtotstarbeliselt ja mĂ”istlikult ning kĂ”ige sÀÀstlikumal viisil ja jĂ€rgib toetatava tegevuse elluviimisel «Kalandusturu korraldamise seaduses», selles mÀÀruses sĂ€testatud asjakohaseid nĂ”udeid. (2) Toetuse saaja teavitab viivitamata Ametit kirjalikult tegevuse lĂ”petamisest vĂ”i ilmnenud asjaolust, mis vĂ”ib mĂ”jutada toetuse vĂ€ljamaksmise kohta otsuse tegemist vĂ”i toetuse kasutamisega seotud asjaoludest, mille tĂ”ttu toetuse taotluses esitatud andmed ei ole enam tĂ€ielikud vĂ”i Ă”iged. (3) Kuni Ameti poolt viimase toetuseosa vĂ€ljamaksmiseni teavitab toetuse saaja viivitamata Ametit kirjalikult kĂ€ibemaksukohustuslaseks registreerimisest «KĂ€ibemaksuseaduse» § 19 alusel. (4) Kuni Ameti poolt toetuse rahuldamise otsuse tegemisest seitsme aasta möödumiseni teavitab toetuse saaja viivitamata Ametit kirjalikult: 1) oma postiaadressi vĂ”i kontaktandmete muutumisest; 2) toetatava tegevusega seotud muudatusest Ameti kooskĂ”lastuse saamiseks; 3) ettevĂ”tja ĂŒmberkujundamisest, ĂŒhinemisest vĂ”i jagunemisest ning ettevĂ”tte vĂ”i selle osa ĂŒleminekust; 4) Ă€riĂŒhingu osa vĂ”i aktsia vÔÔrandamisest vĂ”i liikmelisuse muutusest; 5) toetuse saamise vĂ”i toetuse kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tĂ”ttu taotluses esitatud andmed ei ole enam tĂ€ielikud vĂ”i Ă”iged.
Amet ja toetuse saaja sÀilitavad toetuse taotlemisega seotud dokumente ja lepinguid vÀhemalt 31. detsembrini 2025. a. MÀÀruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata.
Paragrahvi 3 lĂ”ike 2 punkti 4 ei kohaldata taotluste suhtes, mille kohta on tehtud taotluse rahuldamise otsus enne 2011. aastat. Nende taotluste puhul on taotletava toetuse maksimaalne suurus ĂŒhe taotleja kohta kokku 511 312,76 eurot.