Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetamise tingimused ja kord

(1)Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(2)Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi Sihtasutus).

Käesoleva määruse tähenduses: 1) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks; 2) 3) 4) tööstusettevõtja on ettevõtja, kelle projekt kuulub EMTAK 2008 jaos C «Töötlev tööstus» (edaspidi töötlev tööstus) märgitud tegevusvaldkondadesse; 5) suur tööstusettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta määruse (EÜ) 800/2008 lisas I sätestatud kriteeriumitele; 6) väike- ja keskmise suurusega tööstusettevõtja on väikeettevõtja ja keskmise suurusega ettevõtja, kes vastab Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 lisas I sätestatud kriteeriumitele; 7) tehnoloogiainvesteering on investeering materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse seoses olemasoleva tööstusettevõtja laiendamisega, toodangu mitmekesistamisega uute toodetega või olemasoleva tööstusettevõtja kogu tootmisprotsessi täieliku ümberkorraldamisega ning mis ei piirdu ainult tööstusettevõtja olemasoleva materiaalse vara asendamist; 8) materiaalne vara on põhivarana arvele võetavad masinad ja seadmed; 9) immateriaalne vara on vara, mis soetatakse tehnoloogiasiirdena patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel; 10) laevaehitus on laevade ehitamine, remont ja ümberehitamine Euroopa Komisjoni laevaehituse riigiabi raamistiku (ELT C 317, 30.12.2003, lk 11) mõistes; 11) eksport on kauba võõrandamine koos selle toimetamisega välisriiki või teenuse osutamine välisriigi residendile; 12) põllumajandustoodete esmane tootmine on tegevus, milleks on esmatoodete tootmine, pidamine või kasvatamine, kaasa arvatud saagikoristus, lüpsmine ja põllumajandusloomade kasvatamine enne tapmist; 13) kapitalirendi tüüpi liisinguleping on liisinguleping, milles on sätestatud, et liisingulepingu nõuetekohasel täitmisel ja kõigi maksete tasumisel läheb liisingueseme omand lepingu lõppemisel liisinguandjalt üle liisinguvõtjale; 14) suure mõjuga investoriks loetakse Eestis registreeritud tööstusettevõtjat, kelle kavandatav koguinvesteering ületab 10 miljonit eurot ja kelle summaarne palgafondi kasv abikõlblikkuse perioodi jooksul on vähemalt võrdne 100-kordse Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti keskmise palgaga; 15) alltöövõtja on Eestis registreeritud tööstusettevõtja, kes kavatseb alustada alltöövõtu tööde teostamist suure mõjuga investorile või Eestis registreeritud töötleva tööstuse tegevusvaldkonnas tegutsevale suurettevõtjale (kelle ekspordikäive moodustas viimasel majandusaastal vähemalt 60% müügitulust). Alltöövõtjat, kes kavatseb alustada alltöövõtu tööde teostamist ettevõtjale, kellega alltöövõtja kuulub ühte kontserni, ei peeta käesoleva määruse mõistes alltöövõtjaks.

(1)Meetme raames toetatakse järgmisi tegevusi: 1) tööstusettevõtja poolt tootmisprotsessis vajaliku uue või kasutatud materiaalse vara soetamine; 2) projekti raames soetatud materiaalse vara seadistamine ja häälestamine seadme või masina tarnija poolt; 3) projekti raames soetatud materiaalse vara kasutuselevõtuks vajaliku immateriaalse vara soetamine.

(2)Kasutatud materiaalse vara soetamist ei toetata suurtööstusettevõtjast taotleja korral.

(3)Kasutatud materiaalse vara võib soetada, kui: 1) seadme või masina ostmiseks ei ole eelneva seitsme aasta jooksul kasutatud Euroopa Liidu, riigieelarve või välisvahendeid; 2) seadme või masina hind ei ületa selle turuväärtust ja on samalaadsete uute seadmete hinnast madalam; 3) seadmel ja masinal on projekti elluviimiseks vajalikud tehnilised omadused ning need vastavad kehtivatele normidele ja standarditele.

(1)Meetme raames on abikõlblikud järgmised projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud §-s 5 nimetatud tegevuste kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele:1) väike- ja keskmise suurusega tööstusettevõtja poolt tootmisprotsessis vajaliku uue või kasutatud materiaalse vara ostmise või kapitalirendi tüüpi liisingu soetamise kulu; 1) suure tööstusettevõtja poolt tootmisprotsessis vajaliku uue materiaalse vara ostmise või kapitalirendi tüüpi liisinguna soetamisel osamaksete kulu; 2) materiaalse vara ostuhinnas või kapitalirendi maksumuses sisalduv seadistamise ja häälestamise kulu;4) materiaalse vara soetamisega kaasnev immateriaalse vara kulu juhul, kui see liidetakse taotleja põhivarale, seda käsitletakse amortiseeruva varana ning soetatakse kolmandatelt isikutelt turutingimustel ilma, et soetajal oleks müüja suhtes või müüjal soetaja suhtes nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004

(2)artikli 3 kohaselt kontrolli õigus.

(2)Suure tööstusettevõtja korral on immateriaalse vara soetamise kulud abikõlblikud ainult kuni 50% ulatuses projekti kõigist abikõlblikest kuludest.

(3)Lisaks vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korras loetletud mitteabikõlblikele kuludele, on meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 1) amortisatsioonikulud; 2) kulud, mis on varem Eesti riigi muudest tuludest, Euroopa Liidu fondidest või teistest välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud; 3) käibemaks ja muud riiklikud maksud; 4) muud projektiga mitte seotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud; 5) soetatud materiaalse vara transpordikulu ning vara transportimiseks tehtav kindlustuskulu; 6) materiaalse vara paigaldamisega seotud ehitusliku iseloomuga kulud; 7) kulud, mis on seotud kapitalirendi tüüpi liisingulepingu sõlmimisega, intressiga, kindlustusega jms kuludega; 8) kapitalirendi makse, kui asja omandiõigus ei lähe üle toetuse saajale. 9) liikurmasina ja ratastraktori soetamise kulu «Liiklusseaduse» lisa 1 tähenduses.

(4)Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.

(5)Abikõlblike kulude hulka arvatakse materiaalse vara soetamine isikutelt, kelle tegevusalaks on vähemalt viimase aasta jooksul olnud seadmete või masinate müük, samuti materiaalse vara soetamine liisinguandjalt ja pankrotivarast. Vara soetamisel kapitalirendi tüüpi liisinguga saab liisinguvõtja vara müüjaks valida liisinguandja või isiku, kelle tegevusalaks on vähemalt viimase aasta jooksul olnud seadmete või masinate müük. 5 (5¹) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid äriühingute vahel, kes kuuluvad ühte kontserni «Äriseadustiku» § 6 tähenduses, välja arvatud juhul, kui soetatav materiaalne vara on kontserni sees toodetud ja tehingu teostamise hetkel uus.

(6)Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses detailselt kirjeldatud.

(7)Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tehtud alates projekti alguskuupäevast, mis ei tohi olla varasem kui taotluse sihtasutusele esitamise kuupäev kuni projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäevani.

(8)Kulu arvestatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkimise päevaks loetakse kuludokumendi koostamise kuupäeva.

(9)Juhul kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulutused ise kandma.

(1)Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

(2)Meetme raames toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 12 kuud.

(3)Taotluses sisalduva projekti ajalise kestuse arvestus algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses näidatud hilisemast kuupäevast ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti lõpptähtajaga.

(4)Toetuse saaja võib taotleda projekti perioodi pikendamist vastavalt §-s 19 sätestatud korras ühel korral projekti jooksul juhul kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja ettenägematud asjaolud. Projekti abikõlblikkuse perioodi kestust ei pikendata kauemaks kui 6 kuud. Kui projekti perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajalise kestuse lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev.

(5)Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva tingimusel, et kõik projekti tegevused on teostatud või kui ilmnevad toetuse saajast sõltumatud asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist.

(6)Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.

(1)Projekti kogumaksumus ei või olla väiksem kui 63 000 eurot.

(2)Toetuse finantseerimise piirmäär on protsent abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on: 1) suure tööstusettevõtja puhul kuni 20% abikõlblikest kuludest ning omafinantseeringu minimaalne määr 80%; 2) väike- ja keskmise suurusega tööstusettevõtja puhul kuni 40% abikõlblikest kuludest ning omafinantseeringu minimaalne määr 60%; 3) suure mõjuga investori ja alltöövõtja korral kuni 25% abikõlblikest kuludest ning omafinantseeringu minimaalne määr 75%. 2 (2¹) Maksimaalne toetuse summa Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 alusel antava regionaalabi korral on 1 000 000 eurot. 2 (2²) Euroopa Komisjoni määruse 1998/2006 alusel antava abi korral ei tohi taotlejale viimase kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava toetusega 200 000 eurot. Maanteetranspordi valdkonnas tegutsevate ettevõtjate puhul ei tohi taotlejale viimase kolme aasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava toetusega 100 000 eurot.

(3)Omafinantseeringuna ei käsitleta kulusid, mis on varem Eesti riigi muudest tuludest, Euroopa Liidu fondidest või teistest välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud.

(4)Kui projekti finantseeritakse lisaks ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi eelpool nimetatud vahenditest finantseerimise maht ning toetuse maht kokku projekti kulude katmisel ületada Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 800/2008 sätestatud osakaale.

(5)Projektide korral, mille abikõlblikud kulud kokku ületavad 50 miljonit eurot, tuleb Euroopa Komisjoni enne abi andmist teavitada.

(1)Käesoleva meetme raames esitatakse taotlused sihtasutuse juhatuse poolt määratud taotlusvooru tähtpäevaks. Taotlusvooru tähtpäevast ja taotlusvooru eelarvest teavitab sihtasutus üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel enne vooru avanemist. Suure mõjuga investori ja alltöövõtja taotlusi võetakse vastu jooksvalt.

(2)Meetme eelarve jaguneb osaeelarveteks: suure mõjuga investori ja alltöövõtja jooksva taotlemise eelarveks ning taotlusvoorude eelarveteks. Meetme eelarve jagunemise osaeelarveteks kinnitab sihtasutuse juhatus, kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

(3)Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele sihtasutuse juhatuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Sihtasutus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel.

(4)Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.

(1)Taotlejaks võivad olla Eesti äriregistrisse kantud tööstusettevõtjast äriühingud, välja arvatud väike ja keskmise suurusega tööstusettevõtjad, kelle projekt on suunatud asutamislepingu Lisas 1 loetletud põllumajandustoodete töötlemise tegevusvaldkonnale, ning tööstusettevõtjad, kellel on 750 või rohkem töötajat või kelle aastakäive on 200 või enam miljonit eurot ja kelle projekt on suunatud asutamislepingu Lisas 1 loetletud põllumajandustoodete töötlemise tegevusvaldkonnale.

(2)Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlejal on tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» ja maksuseadustes sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse; 2) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 3) taotleja omakapital vastab «Äriseadustiku» nõuetele; 4) taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseerimiseks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele.

(3)Juhul kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas.

(4)Varem käesolevast meetmest toetust saanud tööstusettevõtja ei või perioodil 2007–2013 taotleda toetust samast meetmest.

Taotleja on kohustatud: 1) esitama sihtasutuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja tähtajal; 2) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust; 3) 4) sihtasutust viivitamata teavitama taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 5) tõendama sihtasutuse nõudmisel määruses ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu; 6) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva tööstusettevõtja või selle osa ja sellega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 7) sihtasutuse nõudmisel esitama Maksu- ja Tolliameti tõendi taotleja maksuvõlgnevuste puudumise või nende ajatatuse kohta, mis ei tohi olla väljastatud varem kui 10 tööpäeva alates taotluse sihtasutuses registreerimise kuupäevast; 8) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

(1)Taotluses sisalduv projekt peab aitama kaasa meetme eesmärkide saavutamisele, vastama meetme tingimustele ning olema suunatud töötleva tööstuse tegevusvaldkonna arendamisele.

(2)Taotlus ja selles sisalduv projekt peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud määruses ettenähtud korras ja vormis; 2) toetust taotletakse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele; 3) taotletud toetuse suurus ei ületa §-s 8 sätestatud toetuse määra; 4) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada projekti perioodil; 5) taotluses sisalduva projekti eelarves on muuhulgas ette nähtud nõutav omafinantseering; 6) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 7) taotluse on sõltuvalt selle edastamise viisist allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik digitaalallkirjaga elektroonsel taotlusel või omakäelise allkirjaga paberkandjal taotlusel. 2 (2¹) Juhul kui taotleja on suurettevõtja, peab projekti dokumentatsioon kinnitama, et abi puudumisel ei oleks projekti antud piirkonnas sellisel kujul teostatud. Lisaks peab projekti dokumentatsioon kinnitama ühe või mitme järgmise kriteeriumi täitmist: 1) projekti maht suureneb oluliselt abi tulemusel; 2) projekti ulatus suureneb oluliselt abi tulemusel; 3) projektiga seoses abisaaja poolt kulutatud kogusumma suureneb oluliselt abi tulemusel; 4) projekti lõpuleviimine kiireneb oluliselt abi tulemusel.

(3)Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) üldandmed taotleja kohta; 2) andmed taotleja tähtsamata majandusnäitajate kohta projekti alustamise aastale eelnenud majandusaastal, sealhulgas müügitulu, ekspordi osakaal müügitulus, ärikasum või -kahjum, kulum, tööjõukulud, bilansimaht, omakapitali suurus ja töötajate keskmine arv; 3) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, eesmärk ja oodatavad tulemused, tegevuste algus- ja lõppkuupäev, tegevuste lühikirjeldus, tegevuskulude eelarve tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa; 4) andmed taotleja majandusnäitajate prognooside kohta projekti alustamise aastale järgneva kolme aasta kohta, sealhulgas müügitulu, ekspordi osakaal müügitulus, ärikasum või -kahjum, kulum, tööjõukulud ja töötajate keskmine arv; 5) taotleja kinnitust esitatud andmete õigsuse kohta.

(4)5

(5)Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) tööstusettevõtja viimase majandusaasta aruande koopia (auditeerimise kohustusega taotleja korral koos audiitori otsusega) juhul, kui aruanne ei ole äriregistris kättesaadav; 2) tööstusettevõtja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanemad kui kaks kuud; 3) tööstusettevõtja äriplaan; 4) tööstusettevõtja investeeringu projektiplaan; 5) masina või seadme pakkujale esitatud lähteülesande kirjeldus; 6) vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja poolt esitatud hinnapakkumist juhul kui materiaalse või immateriaalse vara tehingu summa käibemaksuta ületab 6400 eurot. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus. Odavama pakkumise välistamise korral tuleb lisada põhjendus; 7) projektijuhi ja projekti elluviijate elulookirjeldused; 8) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 9) kasutatud materiaalse vara soetamise korral sõltumatu eksperthinnang § 5 lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud tingimuste täitmise kohta. 10) Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) 1998/2006 sätestatud vähese tähtsusega abi taotlemise puhul informatsioon saadud vähese tähtsusega abi kohta, sealhulgas andmed abimeetme, abi andja, abi saamise aja ja suuruse kohta. 6 (6)

(1)Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.

(2)Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(3)Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 50 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemise tähtpäevast. Suure mõjuga investori ja alltöövõtja taotluste menetlemise tähtaeg on 20 tööpäeva alates taotluse registreerimisest sihtasutuses.

(1)Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on 7 tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt, laekunud koos kõigi lisadega ja esmavaatlusel vastab taotluses esitatud projekt § 1 lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määruse ning käesoleva määruse tingimustele.

(2)Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist, teatatakse sellest taotlejale posti teel või taotleja nõusolekul e-posti teel kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

(3)Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäeva.

(4)Sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

(5)Kui taotlus on esitatud hiljem kui sihtasutuse juhatuse poolt määratud taotlusvooru tähtpäev, jätab sihtasutus taotluse läbi vaatamata ning tagastab taotlejale.

(1)Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

(2)Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 10 taotlejale esitatud nõuded.

(3)Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.

(4)Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

(1)Menetlusse võetud taotluste nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

(2)Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuded.

(3)Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning puudust ei ole võimalik § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust; 4) taotleja ei ole § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.

(4)Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.

(5)Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

(1)Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide moodustamine ja koosseis kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõusolekuta valiku- või hindamiskomisjone ei moodustata.

(2)Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis lõikes 5 toodud hindamiskriteeriumite alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2,50 ja mille rahastamise summa ei ületa osaeelarveid. Juhul kui rahuldatud taotluste summa ületab taotlusvooru eelarvet, rahuldatakse taotlused vastavalt hindamise tulemusena tekkinud pingereale.

(3)Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 5 loetletud hindamiskriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest. Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle hindamisel antud koondhinne jääb alla 2,50 või kui vähemalt ühe lõikes 5 punktides 1–4 toodud kriteeriumi hinne jääb alla 1,50.

(4)5

(5)Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised: 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele – kuni 55% maksimaalsest koondhindest; 2) taotleja võimekus projekti eesmärkide saavutamiseks – kuni 25% maksimaalsest koondhindest; 3) projekti ettevalmistuse kvaliteet – kuni 10% maksimaalsest koondhindest; 4) projekti kuulumine meetme eelistuste hulka – kuni 10% maksimaalsest koondhindest. 5 (5¹) Meetmes eelistatakse projekte, mille raames plaanitakse koostööd kutse-, kõrg- ja ülikoolidega kas töötajate harimise või rakendusuuringute osas.

(6)Võrdse koondhinde saanud taotluste korral eelistatakse taotlust, millega luuakse juurde rohkem uusi töökohti.

(1)Taotluse rahuldamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(2)Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult.

(3)Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ja muuta toetatavaid tegevusi.

(4)Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui: 1) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi; 2) 3) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud; 4) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne; 5) projekti eesmärgid on saavutatavad ka osalise toetusega.

(5)Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas: 1) toetuse saaja ning projekti nimetus; 2) toetuse suurus; 3) omafinantseeringu määr; 4) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev; 5) projekti elluviimise tingimused; 6) aruandluse periood, aruannete esitamise tähtajad ja kord; 7) toetuse väljamaksmise tingimused; 8) asjaolu, et toetus on regionaalabi Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 artikli 13 mõistes või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006 mõistes.

(6)Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse järgmistel juhtudel: 1) kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või toetatavate tegevuste muutmisega; 2) kui taotleja ei ole kõrvaldanud puudusi sihtasutuse poolt ettenähtud tähtajaks; 3) kui taotluse hindamisel antud koondhinne jääb alla 2,50 või kui vähemalt üks § 17 lõike 5 punktides 1–4 toodud hindamiskriteeriumitest hinnatakse madalama hindega kui 1,50; 4) kui taotluse rahuldamise otsusega väljamaksmisele kuuluv summa ületab osaeelarvet; 5) kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada; 6) kui projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.

(7)Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejani või toetuse saajani väljastusteatega tähtkirjaga või e-kirjaga taotluses märgitud aadressil.

(1)Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.

(2)Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist järgmistel juhtudel: 1) soovitakse muuta projekti tegevusi, mille tulemusel muutub projekti eelarve § 5 lõikes 1 loetletud tegevustele vastava konkreetse eelarverea summa rohkem kui 15%; 2) soovitakse pikendada projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva vastavalt § 7 lõikele 4.

(3)Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju.

(4)Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

(5)Taotluse rahuldamise otsuse võib sihtasutus kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 4) toetuse saaja ei ole projekti ühe aruandlusperioodi jooksul abikõlblikke tegevusi ellu viinud; 5) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 31. augustiks; 6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta; 8) toetuse saaja on projekti raames soetanud materiaalse või immateriaalse vara, mis ei vasta taotluses märgitule. Sihtasutusel on õigus hinnata materiaalse või immateriaalse vara vastavust taotluses märgitule.

Sihtasutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 34 lõikele 3. Vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

(1)Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale või liisinguandjale (kapitalirendile andjale) vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.

(2)Toetuse väljamakse tegemise eeldusteks on: 1) projekti tegevuste läbiviimine ja vastavate kulude teostamine (sealhulgas omafinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud, kui need sisalduvad esitatud algdokumentides). Juhul kui väljamakse tehakse liisinguandjale (kapitalirendile andjale), loetakse taotleja omafinantseering teostatuks kapitalirendi tüüpi liisingulepingus sisalduva maksegraafiku alusel; 2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiate ja punktis 1 nimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide koopiate esitamine sihtasutusele; 3) toetuse saaja poolt sihtasutusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende aktsepteerimine sihtasutuse poolt. 2 (2¹) Põhjendatud juhtudel võib «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras ja tingimustel teha toetuse saajale ettemakseid ja väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel kas toetuse saajale või otse töövõtjale. Ettemakseid teostatakse toetuse saajale vastavalt 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» §-s 9 sätestatud korrale. 2 (2²) Toetuse saaja esitab sihtasutusele kuludokumentide koopiad ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad ettemaksena saadud toetuse kasutamise kohta taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, mis ei ületa kolme kalendriaastat ettemakse väljamaksmisest arvates. Ettemaksena saadud toetuse summale vastava omafinantseeringu osas peab toetuse saaja esitama sihtasutusele kuludokumentide koopiad ja nende tasumist tõendavate dokumentide koopiad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, mis ei või olla pikem kui üks kalendriaasta ettemakse väljamaksmisest arvates ning mitte hilisem kui 50 kalendripäeva pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

(3)Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saaja poolt esitatud väljamaksetaotluse alusel.

(4)Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, sealhulgas arved, vara vastuvõtu aktid ja lepingud.

(5)Pärast väljamaksetaotluse saamist kontrollib sihtasutus kulude tasumist tõendavaid dokumente ja maksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab väljamakse, sisestades projekti andmed struktuuritoetuse registrisse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase väljamaksetaotluse laekumisest sihtasutusele.

(6)Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui: 1) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele; 2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele või eesmärkidele; 3) läbiviidud tegevused ei vasta projektis esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud.

(1)Toetuse saaja esitab projekti vahearuanded projekti abikõlblikkuse perioodil kuni kaks korda 12 kalendrikuu jooksul. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja ühe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.

(2)Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded sihtasutuse nõudmisel.

(3)Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga.

(4)Projekti vahe- ja lõpparuanded esitatakse sihtasutuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel.

Toetuse saaja on kohustatud: 1) tagama ettenähtud omafinantseeringu; 2) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 3) teavitama sihtasutust projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest; 4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega; 5) maksma toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 28 sätestatule; 6) vastama sihtasutuse poolt esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta; 7) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid; 8) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 9) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a; 10) tagama projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Materiaalset vara võib asendada enne viie aasta möödumist arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist sama funktsiooni täitva varaga, kui materiaalne vara on kiirete tehnoloogiliste muudatuste tõttu aegunud tingimusel, et ettevõttes säilib majandustegevus vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist; 11) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve) vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» sätetele; 12) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab; 13) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates; 14) osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 15) järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija «Riigihangete seaduse» mõistes; 16) näitama toetuse kasutamisel vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat; 17) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel; 18) viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 19) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 20) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 21) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja aktsionäride või osanike, kelle summaarne osalus ületab 5% toetuse saaja aktsia- või osakapitalist, muutusest, välja arvatud ettevõtjad, kelle väärtpaberid on emiteeritud reguleeritud väärtpaberiturul; 22) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

Sihtasutusel on õigus: 1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid; 2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringute kasutamist; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) vähendada toetuse suurust toetuse saaja poolt vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata planeeritud tegevusi, mille tulemusel eelarve alakasutus on suurem kui 20%; 5) peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses», selle rakendusaktides või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 6) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses», selle rakendusaktides või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 7) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tema tagasimaksega seotud projekti või toetuse saaja kõikide projektide osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni; 8) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra; 9) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud; 10) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.