Määrus kehtestatakse « Riigieelarve seaduse » § 10 lõike 7 alusel. (1) Kooskõlas «Riigieelarve seaduse» § 1 lõikega 2 rakendatakse määrust ka Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, Riigikohtu ja Riigikantselei eelarve projektide koostamisel. (2) 2009. aasta eelarve projekti koostamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 30. mai 2008. a korraldusega nr 246 heaks kiidetud «Riigi eelarvestrateegiast 2009–2012» (edaspidi eelarvestrateegia) ja käesolevast määrusest. Finantsplaani koostamisel lähtutakse määruse lisast 1 «2009. aasta piirsummad ja eelarvelised võimalused aastateks 2010-2012» (edaspidi piirsummad) ja tagatakse selle piires õigusaktidest tulenevate ja muude võetud kohustuste täitmine. Riigi finantsvõimalusi arvestades on võimalik esitada prioriteetide järjekorras taotlus täiendavate eelarveliste vahendite eraldamiseks. (3) 2009. aasta eelarve projektis planeeritavad personalikulud (artikkel 50) ei tohi olla suuremad Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2008. a korraldusega nr 11 «Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2008. aastaks määratud tegevuskulude jaotus, materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kulude ning põhivara soetamise ja renoveerimise kuludeks ettenähtud sihtotstarbeliste eraldiste objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2008. aasta tegevuskavad» kinnitatud personalikulude mahtudest. Põhjendatud vajaduse korral on võimalik erandkorras, seonduvalt hilisemast vahendite kokkuhoiust tulenevate 2009. aastal tehtavate ühekordsete kulutustega, esitada ettepanekuid personalikulude suurendamiseks haldus- või valitsemisala piirsumma piires muude vahendite arvelt. Vastavad ettepanekud tuleb eelarveprojektis esitada koos selgitustega. (4) Majandustegevusest ning teistelt riigiasutustelt, muudelt residentidelt ja mitteresidentidelt laekuvate summadega seotud kulud võivad eelarve projektis põhjendatud olukorras ja vastavate selgituste esitamisel ületada määruse lisas 1 toodud piirsummade mahtusid. (5) 2009. aasta eelarve projekti kohaselt peavad planeeritavad haldus- või valitsemisala tegevuskulud vähenema 8% võrreldes kuni 4. juulini 2008. a kehtinud «2008. aasta riigieelarve seadusega» kinnitatud tegevuskulude mahuga, välja arvatud teistelt riigiasutustelt laekumistega seotud eelarve ja «Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmis aastateks 2007–2011» nimetatud ametigruppide personalikulude puhul.
(1) Mõistet «artikkel» kasutatakse määruses rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 103 «Eelarveklassifikaatorite kehtestamine» tähenduses. (2) Mõiste «investeerimisprojekt» on määruse tähenduses iseseisev tegevus või objekt, mille elluviimisel luuakse uus või taastatakse olemasolevat põhivara. Riigieelarve kontekstis käsitletakse investeeringutena materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks tehtavaid kulusid, kaasa arvatud põhivara soetamiseks tehtavaid eraldisi riigiasutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele, valitsussektorisse kuuluvatele avalik-õiguslikele juriidilistele asutustele ja sihtasutustele ning muudele residentidele. Eelarve klassifikaatori järgselt liigituvad investeeringud artikligruppide 15 ja 4502 alla. (3) Mõiste «tegevusvaldkond» on määruse tähenduses üks autonoomne osa valitsemisala omavahel seotud kogu tegevust hõlmavast põhifunktsioonide või asutusest väljapoole suunatud teenuste grupist või muul viisil defineeritud valdkondadest, mille lõikes on seatud strateegilised eesmärgid ja nende saavutustasemed teatud perioodiks. (4) Mõiste «eesmärk» on määruse tähenduses hetkeolukorra analüüsi ja arenguvisiooni alusel seatud valitsemisala tegevuse kaudu ühiskonnas avalduv oodatav (taotletav) tulemus või mõju, mille saavutamist mõõdetakse perioodiliselt. (5) Mõiste «indikaator» on määruse tähenduses eesmärgi saavutamist iseloomustav, kvantitatiivselt või kvalitatiivselt mõõdetav näitaja, mille muutust perioodiliselt hinnatakse. (6) Mõiste «meede» on määruse tähenduses omavahel seotud tegevuste kogum, mis on (teatud) strateegilise eesmärgi saavutamiseks vajalik ellu viia.
(1) Eelarve projekt on ministeeriumi valitsemisala 2009.–2012. aasta arengukava esimese aasta rakendusplaan, mis koosneb omavahel kooskõlas olevatest 2009. aasta tegevuskavast (edaspidi tegevuskava) ja selle finantsplaanist. (2) Tegevuskava ja selle finantsplaani koostamisel lähtutakse ministeeriumi valitsemisala arengukava 2009.–2012. aasta tegevusvaldkondade ja meetmete struktuurist. (3) Koos 2009. aasta tegevuskavaga esitatakse 2009. aastal kavandatavate tegevuste mõjud aastatel 2010–2012 (sh eelarvelised mõjud arvestades lisas 1 esitatud eelarveliste võimalustega) koos vastavate selgitustega. Mõjude hinnang aastatel 2010–2012 ei sisalda kavandatavaid uusi algatusi vastavatel aastatel. (4) Tegevuskava, selle finantsplaan ja selgitused ning mõjud aastatel 2010–2012 esitatakse riigi eelarveinfosüsteemi (edasipidi REIS) keskkonna vahendusel aadressil https://eelarve.fin.ee.
(1) Tegevuskava esitatakse asutuse või asutuse grupi kohta valitsemisala arengukavaga 2009.–2012. aasta kinnitatud tegevusvaldkondade, püstitatud strateegiliste eesmärkide ja meetmete lõikes. (2) Tegevuskavas esitatakse: 1) tegevusvaldkond; 2) tegevusvaldkonna eesmärk; 3) tegevusvaldkonna eesmärgi indikaator ning selle oodatav saavutustase 2012. aastal; 4) indikaatori saavutustase aastaks 2009 – eesmärgi raames seatud indikaatori oodatav saavutustase 2009. aastal; 5) tegevusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks rakendatavad meetmed; 6) olulisemad tegevused ja (juhul kui kavandatakse) uued algatused – meetme raames vastava asutuse poolt 2009. aastal planeeritavad olulisemad tegevused ja uued algatused võrreldes 2008. aastaga; 7) vahetud tulemused – meetme raames vastava asutuse poolt 2009. aastal teostatavate tegevuste ja uute algatuste vahetud tulemused. (3) Olulisemad tegevused ja uued algatused ning vahetud tulemused esitatakse eraldi asutuste (asutuste gruppide) ja valitsemisala kohta.
(1) Tegevuskava finantsplaan 2009. aasta kohta koostatakse asutuste (asutuste gruppide) lõikes valitsemisala arengukava 2009.–2012. aasta tegevusvaldkonna ja meetme põhiselt ning selles kajastatakse tulud, kulud ning finantseerimistehingud kroonides määruses toodud detailsuses. Finantsplaani koosseisu kuuluvad välisvahenditega seotud kulud ja investeeringute kava esitatakse aastate 2009–2012 kohta vastavalt määruses toodud nõuetele. (2) Vajadusel täpsustatakse aastate 2007 ja 2008 osas valitsemisala arengukava finantsplaani koosseisus esitatud tulusid, kulusid ning finantseerimistehinguid. 2007. aasta kohta märgitakse 2007. aasta riigieelarves kajastatud tulud, kulud ning finantseerimistehingud. Välisvahendite osas esitatakse 2007. aasta kohta reaalselt toimunud kassapõhised väljamaksed ja võetud kohustused. 2008. aasta kohta märgitakse tulude täpsustatud prognoos ning 2008. aasta riigieelarves kajastatud kulud ja finantseerimistehingud. Tuludest sõltuvate kulude (laekumised mitteresidentidelt (välisvahendid), majandustegevusest, teistelt riigiasutustelt ja muudelt residentidelt) puhul kajastatakse 2008. aasta kohta planeeritavad kulud. (3) 2009. aasta tegevuskava mõjude osas aastatel 2010–2012 kajastatakse lähtudes lisast 1 tulud, kulud ning finantseerimistehingud kroonides tegevusvaldkonna ja meetme põhiselt, tuues ära finantseerimisallika. Finantsplaani koosseisu kuuluvad välisvahenditega seotud kulud ja investeeringute kava esitatakse vastavalt määruse §-dele 8, 9 ja 10.
(1) Majandustegevusest laekuvate tulude, Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetuste, muude toetuste ning teistelt riigiasutustelt laekumiste arvelt kavandatud kulude planeeritav maht ei tohi olla suurem kui planeeritavad tulud. (2) Üüri-, rendi- ja hoonestusõigustest tulenevad tulud kajastatakse finantsplaanis järgmiselt: 1) üüri- ja renditulude kajastamisel esitatakse üüri- ja renditulude (artikli alajaotis 3233) koosseisus kõik omaniku (riigi) poolt osutatavate teenuste kulude katteks saadavad tulud; 2) üüri- ja renditulude kajastamisel esitatakse üüri- ja renditulude (artikli alajaotis 3233) koosseisus rentnike kompenseeritavad muud rendileandja-poolsed ja rendiobjektiga seotud ootuspärased perioodilised ja ühekordsed tulud; 3) hoonestusõiguse kajastamisel esitatakse perioodilised kasutusrendi tingimustel saadavad tulud artikli alajaotisega 3237; 4) hoonestusõiguse kajastamisel esitatakse kapitalirendi tingimustel sõlmitud lepingute alusel laekuvad summad artikligrupis 381 või selle alamartikliga; 5) hoonestusõiguse osas esitatakse selgitus objekti täpsusega ja lepingu tingimustes fikseeritud lepingu lõpptähtaegade ning iga-aastaste maksete suuruse kohta.
(1) 2008. aasta ja 2009. aasta tulud kajastatakse REIS-s nõutud detailsuses. 2008. aasta kohta esitatakse tulude täpsustatud prognoos ning 2009. aasta kohta planeeritavad tulud. Iga täidetud tulurea juures tuuakse ära selgitus, mis sisaldab järgmist informatsiooni: 1) milliste tegevuste või mis objektide majandamisest tulu saadakse (laekumised majandustegevusest ja muu kaupade ja teenuste müük); 2) tuluprognoosi alused, sh millise määradega ja laekumiste arvuga on arvestatud ning millised eeldused võetud (trahvid ja lõivud); 3) milliselt asutuselt tulu laekub või millise eesmärgi/tegevuse täitmiseks tulu saadakse (riigilt ja riigiasutustelt ning muudelt residentidelt saadavad toetused); 4) ettevõtete nimed (koos summalise jaotusega), millelt dividenditulu saadakse (tulud varadelt); 5) mittevajalike varade (sh välja renditud pindade) müügi ettepanekute korral, müüdava vara nimekiri koos objektide kirjelduse ja senise kasutusotstarbega ning muu vajaliku informatsiooniga (materiaalsete ja immateriaalsete varade müük); 6) põhjendused planeeritud tulude laekumiste aastatevahelistele erinevustele; 7) 2008. aasta tulude laekumise prognoosi muutmise põhjus; 8) muu vajalik ja tulurida täpsustav informatsioon. (2) Kogu valitsemisala kulud õppelaenude põhiosa kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt kajastatakse valitsemisala eelarve projektis vastava ministeeriumi kuludes eraldi kulureal. Kulurea selgituses tuuakse ära mitmele töötajale on vahendid planeeritud ning eraldi millises mahus on vahendeid planeeritud õppelaenude põhiosa kustutamiseks ning millises mahus maksudeks erisoodustuselt. (3) Liikmemaksud kajastatakse eraldi kulureal koos vastavasisulise selgitusega. Lisaks märgitakse selgituses vahendite kasutamise eesmärk. (4) Kulud esitatakse järgnevate tunnuste alusel: 1) artikkel, kasutatakse vähemalt artikkel 15, 50, 55, 6 detailsust ning eraldised esitatakse võimalusel eelarve klassifikaatori täpseimas detailsuses; 2) artikli täpsustus – kulurea täiendav kirjeldus, mille kajastamist taotletakse 2009. aasta riigieelarve seaduse eelnõus; 3) finantseerimisallikas. Allika «Laekumised riigiasutustelt» arvelt tehtavad kulud kajastab oma eelarveprojektis laekumise saaja, mitte andja. Selgitustes tuuakse välja tehingu sisu kirjeldus, sh milliselt riigiasutuselt laekumine on kavandatud; 4) COFOG (Classification of the Functions of Government) tegevusala klassifikaator. Tegevusalade klassifikaator ning tegevusalade definitsioonid COFOG alusel on toodud rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 «Riigi raamatupidamise üldeeskiri» lisades; 5) «A» – arvestuslik kulu, vastavalt «Riigieelarve seaduse» § 8 lõikele 3; 6) «Ü» – ülekantav kulu, vastavalt «Riigieelarve seaduse» § 8 lõikele 4. (5) Lisaks lõikes 4 nimetatud nõuetele esitatakse selgitused, milles kajastatakse järgmine teave: 1) eraldiste (artikkel 4) puhul kajastatakse eraldise saaja, eraldamise alus (leping, koostöölepe, taotlusvoor, konkurss vms), eesmärk, mille täitmiseks eraldis planeeritakse, ja tegevus, mida eraldise saaja kavandab planeeritavate vahenditega teha; 2) eraldise (artikkel 4) puhul äriühingule ning sihtasutusele ja mittetulundusühingule, milles riik ei ole aktsionär või osanik, asutaja või liige, näidatakse selgitustes milliste avalike huvide esindamist taotletakse, milline on taotletav tulemus ning kuivõrd on see majanduslikult põhjendatud; 3) majandamiskulude (artikkel 55) puhul märgitakse milliste kuludega on tegemist (rendikulud, infotehnoloogia kulud, erinevad programmid, motivatsioonipaketid vms), kulude eesmärk ning vajadusel lisatakse vastavad arvestused; 4) muude kulude (artikkel 6) puhul märgitakse milliste kuludega on tegemist (maamaksu kulud, riigilõivud vms); 5) arvestuslike kulude puhul märgitakse vastavate kulude prognoosi alused, sh toetuse vms määr ja saajate arv ning arvestuse eeldused ja muu vajalik informatsioon; 6) uute algatuste, võrreldes 2008. aastaga, puhul märgitakse algatuse mõjud, sh millist kokkuhoidu uuest algatusest tulenevalt nähakse ning vastavad arvestused; 7) vajadusel põhjendused planeeritud kulude aastatevahelistele suurtele erinevustele, tuues välja ühekordsed kulud ning vastavad selgitused; 8) muu vajalik ja kulurida täpsustav informatsioon.
(1) Välisvahenditega seotud kulud kajastatakse aastate 2007–2012 kohta võimalikult üksikasjalikult: 1) projekti, välisvahendite meetme või programmi nimetus; 2) välisvahendite allikas; 3) struktuurivahendite osas prioriteetne suund, alasuund või rakenduskava meede; 4) projekti, programmi või välisvahendite meetme faas (kas tegemist kavandatava (kavandamisfaas), heaks kiidetud kuid veel mitte alustatud (ettevalmistusfaas) või siis rakendatava projektiga (rakendusfaas); 5) projekti algus ja lõpp (kuu täpsusega); 6) kaasfinantseerimise määr (protsentides); 7) projekti 2007.–2012. aasta eelarve. Projekti kulude rahastamise kavandamisel tuleb eraldi välja tuua riigieelarveline ja riigieelarveväline finantseerimine allikate lõikes, esitades selgitused konkreetse riigieelarvevälise finantseerija kohta. Kui projekti riigieelarveline finantseerimine hõlmab lisaks kohustuslikule kaasfinantseeringule vahendeid kaasfinantseerimiseks abikõlbmatu käibemaksu tasumiseks, tuleb vastavad summad välja tuua eraldi kulureal ning lisada juurde vastav sisuline selgitus. Projekti finantseerimine märgitakse finantseerimisallikate lõikes ettenähtud aastate (2007–2012) kohta kassapõhiste väljamaksete ja võetavate kohustuste lõikes. 2007. aasta kohta märgitakse reaalselt võetud kohustused ja tehtud kassapõhised väljamaksed. 2008. aasta kohta esitatakse planeeritavad kassapõhised väljamaksed ja võetavad kohustused; 8) projekti kogumaksumus; 9) tehtud kulutused enne aastat 2009; 10) rakendusaktide ettevalmistuse hetkeseis ning vajadusel täiendavad selgitused. (2) Tehniline abi kajastatakse välisvahendite meetme ning rakendusasutuste ja -üksuste lõikes.
(1) Investeeringute kavas esitatakse andmed ministeeriumi ja tema valitsemisala kõigi investeeringute, st nii kavandatavate kui jätkuvate investeeringute maksumuse ja nende finantseerimisallikate kohta eelarveaastate ja investeerimisprojektide lõikes. (2) Investeeringutoetused valla- ja linnaeelarvetele, teistele riigiasutustele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, riigi poolt asutatud sihtasutustele ning muudele residentidele kajastatakse selle ministeeriumi investeeringute kavas, kelle tegevusvaldkonda antud investeerimisobjekt kuulub. (3) Kohaliku omavalitsuse üksustele investeeringutoetuste kavandamisel tuleb lähtuda «Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse» § 6 lõikest 3 ja «Valla- ja linnaeelarve seaduse» § 8 lõike 1 punktis 1 sätestatud võlakoormuse piirmäärast. (4) Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine märgitakse investeerimisprojektide sisu järgi kolme grupina: 1) renoveerimised – olemasolevate ehitiste uuendamine või taastamine konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonilise muutmise teel, mille käigus võib kaasneda ehitise kasutusala või otstarbe muutus, kusjuures ehitise väärtus oluliselt suureneb (taastub); 2) uusehitused – uusehitus ja ehitise laiendamine juurde-, peale- ja allaehitamise teel; 3) soetused – maa, masinate, seadmete, transpordivahendite, inventari jms, samuti ehitiste ja rajatiste ost. (5) Investeerimisprojekti kuulumisel mitmesse gruppi märgitakse see grupp, millesse ta proportsionaalselt rohkem kuulub.
(1) Iga investeerimisprojekti kohta tuleb märkida: 1) projekti nimetus; 2) objekti kood (kui on tegemist jätkuva projektiga) või märge «Uus» (uue projekti puhul); 3) maakond; 4) finantseerimisallikas; 5) artikkel; 6) projekti 2007.–2012. aasta eelarve; 7) projekti kogumaksumus; 8) tehtud kulutused enne aastat 2009. (2) Iga investeerimisprojekti kohta esitatakse selgitused, milles kajastatakse järgmine teave: 1) investeerimisprojekti sisu (hooned, maa, seadmed, eraldi välja tuua IT investeeringud, transpordivahendid, inventar jms) ja eesmärk, mida projektiga soovitakse saavutada; 2) kirjeldatakse investeeringu ettevalmistamise hetkeseisu, sealhulgas kas riigihange on korraldatud, kas töödega on alustatud jms. Ehitiste puhul märgitakse, kas objekt on hetkel ehituses, objekt projekteerimises või ehitusprojekt valmis või ehituse ja projekteerimisega ei ole alustatud; 3) selgitatakse, millisel moel on saadud projekti maksumus ja kui suur on ühe ruutmeetri maksumus hoonete puhul; 4) investeerimisprojekti rakendamise mõju tegevuskuludele; 5) jätkuvate investeerimisprojektide osas, mille maksumus on varasemaga võrreldes muutunud, tuleb esitada detailsed arvestused ja selgitused muutuste kohta; 6) uute investeerimisprojektide osas tuleb välja tuua põhjendused, miks nende alustamine on vajalik ning millist eesmärki nad täidavad. (3) Eraldi tuuakse selgitustes välja investeeringu planeerimine kapitalirendi tingimustel.
Finantseerimistehingud kajastatakse eelarve klassifikaatori detailsuses artikli ja finantseerimisallika lõikes. Iga finantseerimistehingu kohta esitatakse selgitus, mis sisaldab lepingu kestvust (algus ja lõpp), vara soetusmaksumust, kasutuselevõtmise aastat, planeeritavat intressimäära ja iga-aastast maksekohustust.
Eelarve projekti koostamise raames esitatakse kaaskirjaga täiendavalt järgmine informatsioon: 1) ülevaade haldus- või valitsemisala kokkuhoiumeetmetest koos põhjalike selgituste, mõjude kirjelduse ja arvestamismetoodikaga; 2) punktis 1 nimetatud kokkuhoiumeetmete rakendamiseks vajalike õigusaktide muutmise nimekiri ning vastavad eelnõude projektid koos seletuskirjadega; 3) ettepanekud avalike teenuste osutamise efektiivsemaks muutmiseks, sealhulgas: võimalused asutuste ja struktuuriüksuste reorganiseerimiseks ning funktsioonide (sh tugistruktuuride) tsentraliseerimiseks; eelarveliste vahendite kokkuhoiu võimalused (sh teenistujate ja töötajate arvu vähendamine, postikulude kokkuhoid, muude majandamiskulude vähendamise võimalused) IT lahenduste loomise vms kaasabil; võimalused kinnisvara efektiivsemaks haldamiseks; 4) haldus- või valitsemisalasse kuuluvate avalik-õiguslike juriidiliste isikute eelarvetaotlused ja nende põhjendused; 5) haldus- või valitsemisala kohta asutuste (asutuste gruppide) lõikes koosseisu struktuur ning töötasuvahendite jaotus 2008. ja 2009. aastal vastavalt käesoleva määruse lisas 2 toodud vormile ja nõuetele; 6) eriregulatsioonide alusel tasustatud teenistujate ja töötajate töötasustamise 2009. aasta õigusaktide eelnõud. Nende teenistujate ja töötajate osas, kelle töötasustamine on reguleeritud vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatavale riigiteenistujate ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajate palgaastmestikule koostab eelnõu Rahandusministeerium; 7) haldus- või valitsemisala kohta Riigi Kinnisvara AS kaudu kavandatavad investeeringud ja rendimaksed vastavalt määruse lisas 3 toodud vormile ja nõuetele; 8) haldus- või valitsemisala kõigi IT arendusprojektide nimekiri, koos kavandatava maksumusega allikate (sh riigieelarveväline finantseerimine) lõikes aastatel 2008–2012 ning projekti kirjeldusega (sh eesmärk ja sisu ning projekti teostamise eelarveline mõju projekti valmimise järgselt); 9) haldus- või valitsemisala sildfinantseerimise vajadus aastatel 2009–2012 koos vastavate selgitustega; 10) määruse paragrahvi 1 lõikes 2 toodud taotlused võimalike täiendavate eelarveliste vahendite eraldamiseks esitatakse teemade kaupa prioriteetsuse järjekorras, tuues ära piirsummaga kaetud vajaduse, täiendava vajaduse ning täiendava vajaduse põhjalikud selgitused koos arvestamismetoodika ja kulutuste katteallikate ettepanekutega.
(1) Määruse alusel koostatud eelarve projektid esitatakse Rahandusministeeriumile hiljemalt 4. augustil 2008. aastal. Erandjuhul on võimalik taotleda eelarve projektide esitamise tähtaja pikendamist kuni 5 tööpäeva ulatuses, esitades 25. juuliks 2008. a Rahandusministeeriumile eelarve projekti esitamise tähtaja pikendamise põhjendatud teatise. (2) Määruses toodud nõuetele mittevastava eelarve projekti tagastab Rahandusministeerium esitajale koos parandamist vajavate nõuete nimekirjaga 5 tööpäeva jooksul pärast esitamise päeva. Esitaja on kohustatud viima eelarve projekti nõuetekohaseks ja esitama selle uuesti Rahandusministeeriumile 3 tööpäeva jooksul alates Rahandusministeeriumilt parandamist vajavate nõuete nimekirja saamisest. (3) Eelarve projekt esitatakse Rahandusministeeriumile REISi kaudu, kinnitades esitamist kaaskirjaga, millega koos esitatakse määruse §-s 12 toodud täiendav informatsioon Rahandusministeeriumile digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt.
(1) Eelarve projekti raames Rahandusministeeriumile esitatud tegevuskava ning selle finantsplaani täpsustab esitaja REISi kaudu vastavalt 2009. aasta riigieelarve seaduse eelnõu menetlemise ajal toimuvatele muudatustele. (2) Vabariigi Valitsuse korralduse «Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2009. aastaks määratud tegevuskulude jaotus, materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kulude ning sihtotstarbeliste eraldiste põhivara soetamise kulude objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2009. aasta tegevuskavad» eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule «2009. aasta riigieelarve seaduse» eelnõu seletuskirja lisana. (3) Pärast «2009. aasta riigieelarve seaduse» vastuvõtmist esitatakse lõikes 2 nimetatud korraldus Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 12.06.2008. a resolutsioon nr 17-1/08-04027.