(1)Välismessitoetuse meetme tingimused ja kord (edaspidi meede) on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 2007. a korraldusega nr 20 heaks kiidetud «Riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» ja sellest tuleneva «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime» eesmärkide elluviimiseks.2(2)Juhul kui meetme raames antav toetus on vähese tähtsusega abi, siis selle andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), ja «Konkurentsiseaduse» §-s 33 sätestatut.2(2¹)Kui toetus on ühisturuga kokkusobiv piiratud summas antav abi Euroopa Komisjoni 17.12.2008 teatise «Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks» (ELT C 16, 22.01.2009, lk 1–9) mõistes, järgitakse nimetatud teatises sätestatud abi andmise tingimusi.2(2²)Ühisturuga kokkusobiva piiratud summas antava abi raames tohib toetust anda ainult väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjale, kes ei olnud 1. juuli 2008. aasta seisuga raskustes Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (ELT L 214, 6.08.2008, lk 3–47) artikli 1 lõike 7 mõistes. Suurettevõtja puhul tohib anda toetust ettevõtjale, kes ei olnud 1. juuli 2008. aasta seisuga raskustes Euroopa Komisjoni teatise «Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta» (ELT C 244, 01.10.2004) punkti 2.1 mõistes.3(3)Määrust ei kohaldata Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:11)22)taime- ja loomakasvatus ning jahindus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 01), metsamajandus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 02) ning neid teenindavad tegevusalad;33)kalapüük ja vesiviljelus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 03) ning neid teenindavad tegevusalad;44)kalandustoodete tootmine, töötlemine ja turustamine;55)mäetööstus (EMTAK 2008, jagu B);66)77)88)hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008, jagu G), välja arvatud hulgikaubandus juhul, kui Eestis äriregistrisse kantud äriühing ekspordib samasse kontserni kuuluvas tootmisettevõttes toodetud toodangut või kaubamärgi omanikuna allhanke korras toodetud toodangut;99)turismiteenuse ja reisiteenuse osutamine «Turismiseaduse» §-de 2 ja 3 tähenduses ning aktiivse puhkuse teenuse osutamine;1010)finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008, jagu K, välja arvatud alajagu 663 «Fondide valitsemine»);1111)kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008, jagu L);1212)hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R, alajagu 92).
Toetuse andmise eesmärgiks on Eesti ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine välisturgudel ettevõtjate välismessidel osalemise ja külastamise toetamise kaudu, mille tulemusena kasvab ettevõtjate müügitulu ekspordist, suureneb eksportivate ettevõtjate hulk ning paraneb Eesti ettevõtjate, toodete ja teenuste tuntus ja maine välisriikides.
(1)Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).2(2)Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus).
(1)Käesoleva määruse tähenduses:11)abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti elluviimiseks ning mis on tehtud kooskõlas õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega;22)taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;33)projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse;44)toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on juriidiline isik, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks;55)toetuse saaja on juriidiline isik, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud;66)kasusaaja on projektis osalev ja projekti ellurakendamisest kasu saav ettevõtja (ettevõtja «Konkurentsiseaduse» § 2 mõistes);77)struktuuritoetus (edaspidi toetus) on rahaline abi, mida antakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25–78), artiklis 1 nimetatud struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest;88)omafinantseering on toetuse saaja või teise projektis osaleva isiku rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või projektis osaleva isiku tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata, samuti ei saa toetust kasutada omafinantseeringuks;99)1010)eksport on taotleja, toetuse saaja või kasusaaja poolt kauba võõrandamine koos selle toimetamisega välisriiki või teenuse osutamine välisriigi residendile;1111)müügitulu ekspordist on punktis 10 sätestatud ekspordi rahaline väärtus;1212)1313)ettevõtja töötaja on füüsiline isik, kellega ettevõtja on sõlminud töölepingu «Eesti Vabariigi töölepingu seaduse» mõistes;1414)1515)välismess on majanduslike eesmärkidega turgu mõjutav sündmus, mis toimub väljaspool Eesti Vabariigi territooriumit ja regulaarse intervalli järel ajaliselt piiritletuna, ning kus suur arv üht või mitut majandus- või tegevusharu esindavaid ettevõtjaid on vastastikuses suhtluses ja infovahetuses haruspetsiifilise publiku ja erialaspetsialistidega, edendamaks toodete ja teenuste müüki;1616)messikorraldaja on juriidiline isik, kes annab üürile stendipinda ning müüb ise või oma partnerite kaudu muid messiteenuseid;1717)stendipind on messikorraldajalt üüritud pind ekspositsiooni esitlemiseks;1818)messistend on ekspositsiooni esitlemiseks kujundatud ja rajatud keskkond;1919)ühisstend on messistend, kus osaleb rohkem kui üks eksponent;2020)ühiskülastus on organiseeritud ettevõtjate ühine välismessi külastamine;2121)ekspositsioon on eksponendi poolt pakutavate toodete, näidiste või teenuste väljapanek messistendil;2222)eksponent on juriidiline isik, kes osaleb messikorraldajalt üüritud stendipinnal messikorraldajaga sõlmitud lepingu alusel;2323)info- ja reklaammaterjal on projekti eesmärkide saavutamiseks valmistatud trükis või audiovisuaalne esitlusmaterjal;2424)projektijuht on projekti elluviimist koordineeriv ja projekti elluviimise eest vastutav isik;2424¹)ettevõtlust edendav mittetulundusühing või sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, kelleks võib olla ettevõtjate ühendus, kutseühendus, erialaliit, ettevõtlusinkubaator, maakondlik arenduskeskus (MAK), tehnoloogia arenduskeskus (TAK), teadus- või tehnoloogiapark.2525)2626)2727)2(2)
(1)Meetme raames toetakse järgmisi tegevusi:11)välismessil osalemine eksponendina;22)välismessi külastus.2(2)Projekti raames toetatakse ainult neid tegevusi, mis on määratletud taotluses ja läbi viidud projekti abikõlblikkuse perioodil.
(1)Meetme raames on abikõlblikud järgmised § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevustega seotud kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele:11)messile registreerimise kulu, milleks on messikorraldaja poolt fikseeritud tasu eksponentide registreerimiseks messil;22)stendipinna üürikulu;33)messi kindlustuse kulu, milleks on messikorraldaja poolt fikseeritud tasu messi toimumise kindlustamiseks;33¹)messipääsme kulu, sealhulgas messile akrediteerimise kulu;44)eksponendi sissekandmise kulu messi ametlikku kataloogi ja elektroonilisse andmebaasi;55)messikorraldajalt või tema kohalikult partnerilt messi toimumise kohas tellitud teenuste kulu, sealhulgas messistendi koristamise ja valve, ekspositsiooni pakkematerjalide ladustamise, logistika, elektri, interneti, kommunikatsioonide paigaldamise, heli kasutamise õiguse, paljundamise, tõlkimise, ruumide rendi kulud messil;66)messistendi kujundamise ja ehitamise kulu sealhulgas messistendi materjalide, disaini, graafika, projekteerimise, messistendi kokku ja lahti monteerimise kulu;77)messistendi inventari üürikulu messi perioodiks, sealhulgas stendielementide, mööbli, valgustuse, esitlustehnika, majapidamistehnika üürimise kulu;88)messistendi ja ekspositsiooni transpordikulu välismessile ja tagasi, sealhulgas ekspositsiooni kindlustamise, ladustamise, tollikulu;99)info- ja reklaammaterjalide valmistamisega seotud kulu, sealhulgas kujundamise, tootmise, trükkimise, paljundamise, tõlkimise kulu;1010)reklaampinna kulu messi ametlikku kataloogi, veebilehele, brošüüri, messi territooriumile;1111)osavõtukulu messi eriprogrammidest, sealhulgas seminaridest, konverentsidest, õpitubadest, partnerkohtumistest;1212)sõidu- ja majutuskulu, sealhulgas ettevõtja töötajate ja juhatuse liikmete sõidukulud messi toimumise kohta ja tagasi, nende majutuse ja mootorsõiduki rendikulud (sealhulgas kütusekulu) välisriigis, reisikindlustuse ja töölähetuse päevaraha kulu;1313)ühisstendi organiseerimisel projektijuhi sõidu- ja majutuskulu, sealhulgas sõidukulud messi toimumise kohta ja tagasi, majutuse ja mootorsõiduki rendikulud (sealhulgas kütusekulu) välisriigis, reisikindlustuse ja töölähetuse päevaraha kulu;1414)ühisstendi organiseerimisel projektijuhi personalikulu vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» lisale 1 või projektijuhtimise teenustasu;1515)Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud.2(2)Meetme raames on abikõlblikud järgmised § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevustega seotud kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele:11)sõidu- ja majutuskulu, sealhulgas mitte rohkem kui ettevõtja nelja töötaja või juhatuse liikme sõidukulud messi toimumiskohta ja tagasi, nende majutuse ja mootorsõiduki rendikulud (sealhulgas kütusekulu) välisriigis, reisikindlustuse ja töölähetuse päevaraha kulu;22)messipääsme kulu, sealhulgas mitte rohkem kui ettevõtja nelja töötaja või juhatuse liikme messile akrediteerimise kulu;33)osavõtukulu messi eriprogrammidest, sealhulgas mitte rohkem kui ettevõtja nelja töötaja või juhatuse liikme osavõtukulu seminaridest, konverentsidest, õpitubadest, partnerkohtumistest;44)ühiskülastuse organiseerimisel projektijuhi sõidu- ja majutuskulu, sealhulgas sõidukulud messi toimumise kohta ja tagasi, majutuse ja mootorsõiduki rendikulud (sealhulgas kütusekulu) välisriigis, reisikindlustuse ja töölähetuse päevaraha kulu, messipääsme kulu ning osavõtukulu messi eriprogrammist;55)ühiskülastuse organiseerimisel projektijuhi personalikulu vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» (edaspidi abikõlblikkuse määrus) lisale 1 või projektijuhtimise teenustasu;66)Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud.3(3)Lõike 1 punktides 12 ja 13 ning lõike 2 punktides 1 ja 4 sätestatud ettevõtja töötajate ja juhatuse liikmete ning projektijuhi sõidu- ja majutuskulud lähetuse ajal on vastavalt abikõlblikkuse määrusele abikõlblikud ainult vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses.4(4)Vastavalt abikõlblikkuse määruses loetletud mitteabikõlblikele kuludele, on meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:11)mitterahalised sissemaksed;22)kulud, mille eest on tasutud tasaarvelduse korras;33)põhi- ja väikevahendite, inventari ja seadmete soetamise ja investeerimiskulud;44)kinnisvara soetamise kulud;55)amortisatsioonikulud;66)taotleja ja kasusaaja üldkulud;77)erisoodustuse andmine «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes ja sellelt tasutav maks;88)esinduskulud ja kingitused;99)agenditasud;1010)reklaamiavaldamise kulud, v.a lõike 1 punktis 10 sätestatud juhul;1111)projektijuhi, taotleja või kasusaaja isikliku mootorsõiduki kasutamise kulud;1212)pangagarantiid;1313)finants- ja pangakulud;1414)trahvid ja kohtukulud;1515)1616)kulud, mis on varem riigieelarvelistest, sealhulgas Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest hüvitatud;1717)muud projektiga mitte seotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.5(5)Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.6(6)Abikõlblike kulude puhul peab kuludokumendi abikõlblike kulude summa olema vähemalt 1500 Eesti krooni.7(7)Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.8(8)Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja ja taotlejas osalust omavate isikute või tarnijate ja tarnijas osalust omavate isikute vahel, kes on «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikud.9(9)Meetme raames kaetavate kulude objekti tarnija või teenuse osutaja peab olema füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik.10(10)Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses detailselt kirjeldatud.11(11)Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tehtud alates projekti alguskuupäevast, mis ei tohi olla varasem kui taotluse sihtasutusele esitamise kuupäev, kuni projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäevani.12(12)Kulu arvestatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkimise ajaks on kuludokumendi koostamise kuupäev. Majandustehingu toimumist tõendatakse raamatupidamise algdokumendiga.13(13)Kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulutused ise kandma.
(1)Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas paragrahvis ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.2(2)Meetme raames toetatava projekti abikõlblikkuse periood on maksimaalselt 24 kuud.3(3)Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse registreerimise hetkest (alguskuupäev) või taotluses sisalduvast hilisemast tähtajast. Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluses märgitud kuupäeval (lõppkuupäev).3(3¹)Toetuse saaja võib taotleda projekti perioodi pikendamist §-s 19 sätestatud korras üks kord projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul tingimusel, et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa 18 kuud ja juhul, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed asjaolud. Kui projekti perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajalise kestuse lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev.4(4)Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva tingimusel, et kõik projekti tegevused on teostatud või kui ilmnevad toetuse saajast sõltumatud asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist või muudavad jätkamise ebaefektiivseks.5(5)Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.
(1)Taotletava toetuse minimaalne suurus on 30 000 Eesti krooni ja maksimaalne suurus 1 000 000 Eesti krooni taotluse kohta.2(2)3(3)Taotluse finantseerimise piirmääraks on kuni 50% abikõlblikest kuludest.4(4)Meetme raames toetatava projekti omafinantseeringu määr on vähemalt 50% abikõlblikest kuludest.5(5)Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastamatuid toetusi.
(1)Käesoleva meetme raames saab toetust taotleda jooksvalt.2(2)Meetme eelarvet võib jagada osaeelarveteks. Meetme eelarve osaeelarveteks jaotamise kinnitab sihtasutus kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.3(3)4(4)5(5)Taotluste vastuvõtmise alustamisest annab sihtasutus teada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.6(6)Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele sihtasutuse juhatuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Sihtasutus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel.7(7)Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või omakäeliselt paberkandjal allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.
(1)Taotlejaks võib olla:11)Eestis äriregistrisse kantud äriühing;22)mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ettevõtlust edendav mittetulundusühing või sihtasutus kui projektis on määratletavad ettevõtjad.33)44)55)66)2(2)Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:11)taotlejal on tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;22)taotleja aktsionärid või osanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eestis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» tähenduses, või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millele on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga;33)taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;44)äriühingust taotleja omakapital vastab «Äriseadustiku» nõuetele;55)taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseerimiseks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele;66)taotleja peab sihtasutust teavitama projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemisest;77)kasusaajast taotlejale jooksva majandusaasta ja eelneva kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi ületada koos meetme raames taotletava toetusega 200 000 (3 129 320 Eesti krooni) eurot;88)kui kasusaajast taotleja on maanteetranspordi valdkonnas (EMTAK 2008, jagu H, alajagu 49) tegutsev ettevõtja, ei tohi talle jooksva majandusaasta ja eelneva kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma ületada koos meetme raames taotletava toetusega 100 000 (1 564 660 Eesti krooni) eurot.3(3)Kasusaaja peab vastama järgmistele nõuetele:11)kasusaajaks võib olla Eestis äriregistrisse kantud äriühing või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ettevõtlust edendav mittetulundusühing või sihtasutus;22)kasusaajal on tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Kasusaaja peab olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;33)kasusaaja aktsionärid või osanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eestis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» tähenduses, või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millele on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga;44)kasusaaja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;55)äriühingust kasusaaja omakapital vastab «Äriseadustiku» nõuetele;66)kasusaajale jooksva majandusaasta ja eelneva kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi ületada koos meetme raames taotletava toetusega 200 000 (3 129 320 Eesti krooni) eurot;77)kui kasusaajaks on maanteetranspordi valdkonnas (EMTAK 2008, jagu H, alajagu 49) tegutsev ettevõtja, ei tohi talle jooksva majandusaasta ja eelneva kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma ületada koos meetme raames taotletava toetusega 100 000 (1 564 660 Eesti krooni) eurot.3(3¹)Tulenevalt Euroopa Komisjon 17.12.2008 teatisest «Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks» (ELT C 16, 22.01.2009, lk 1–9) punktist 4.2.2 ei tohi ettevõtjale ja kasusaajale ühisturuga kokkusobiva piiratud summas antava abi ja ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi piirmäär perioodil 01.01.2008–31.12.2010 ületada kokku 500 000 eurot.3(3²)Ühisturuga kokkusobivat piiratud summas antavat abi ei tohi kumuleerida vähese tähtsusega abiga samade abikõlblike kulude osas.4(4)Kui taotleja või kasusaaja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest või «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses» ja «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud nõutud summas.
Taotleja on kohustatud:11)esitama sihtasutuse nõudmisel taotleja, kasusaajate ja taotluse kohta lisateavet meetme tingimustes sätestatud vormis ja tähtajal;22)võimaldama kontrollida taotleja, kasusaajate ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;33)sihtasutust viivitamata kirjalikult teavitama taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;44)tõendama sihtasutuse nõudmisel määruses ettenähtud omafinantseeringu ja muude projekti elluviimiseks vajalike vahendite ning projektiga seotud dokumentide olemasolu;55)viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust projekti teostamise baasiks oleva ettevõtja või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;66)esitama sihtasutuse esimesel nõudmisel Maksu- ja Tolliameti tõendi taotleja ja kasusaajate maksuvõlgnevuste puudumise või nende ajatatuse kohta, mis ei tohi olla väljastatud varem kui 10 tööpäeva alates taotluse sihtasutuses registreerimise kuupäevast;77)täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
(1)Taotluses sisalduv projekt peab vastama meetme tingimustele.2(2)Välismessi ühiskülastuse projektis peab osalema vähemalt kolm kasusaajat.3(3)Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:11)taotlus on esitatud meetme tingimustes ettenähtud korras ja vormis;22)toetust taotletakse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele;33)taotletud toetuse suurus ei ületa §-s 8 sätestatud toetuse määra;44)taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada projekti abikõlblikkuse perioodil, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2015. aastal;55)taotluses sisalduva projekti eelarves on muu hulgas ette nähtud nõutav omafinantseering;66)taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;77)taotluse on sõltuvalt selle edastamise viisist allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik digitaalallkirjaga elektroonsel taotlusel või omakäelise allkirjaga paberkandjal taotlusel.4(4)Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:11)taotleja ja kasusaaja üldandmed, sealhulgas ärinimi, äriregistri kood, käibemaksukohuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti ja veebilehe aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku andmed, projektijuhi andmed, aktsionäride või osanike andmed, taotleja ja kasusaaja põhitegevusala ja lühikirjeldus;22)andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, projekti algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused, projekti tegevuste lühikirjeldus, projekti eelarve, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa;33)äriühingust taotleja ja kasusaaja andmed tähtsamate majandusnäitajate kohta projekti alustamise aastale eelnenud majandusaastal, sealhulgas müügitulu, müügitulu ekspordist, ärikasum või -kahjum (EBIT), kulum, tööjõukulud, bilansimaht, omakapitali suurus ja töötajate keskmine arv;33¹)äriühingust taotleja ja kasusaaja andmed tähtsamate majandusnäitajate prognooside kohta projekti alustamise aastast kuni projekti lõpetamise aastale järgneva kahe aasta kohta, sealhulgas müügitulu, müügitulu ekspordist, ärikasum või -kahjum (EBIT), kulum, tööjõukulud ja töötajate keskmine arv;44)55)esitatud lisadokumentide loetelu;66)taotleja ja kasusaaja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;77)taotleja või kasusaaja andmed vähese tähtsusega abi saamise kohta vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» lisas toodud vormile;77¹)taotleja või kasusaaja andmed saadud ühisturuga kokkusobiva piiratud summas antava abi osas, sealhulgas andmed abimeetme, abi andja, abi saamise aja ja suuruse kohta.5(5)Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente:11)äriühingust taotleja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud viimase majandusaasta aruanne (auditeerimiskohustusega taotleja korral koos audiitori otsusega), kui aruanne ei ole avaldatud äriregistris;22)äriühingust taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanemad kui kaks kuud;33)projektijuhi elulookirjeldus kui tegemist on välismessil osalemise ühisstendiga või välismessi ühiskülastuse projektiga;44)55)volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.
(1)Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.2(2)Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.3(3)Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 21 tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada kuni 10 tööpäeva kui on tekkinud vajadus täiendava informatsiooni või ekspertiisi järele.4(4)Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab võrdseks või ületab taotluste rahastamise jooksva aasta eelarve või osaeelarve vaba jääki, menetletakse registreeritud taotlusi nende esitamise järjekorras.5(5)Sihtasutuse juhatusel on õigus peatada taotluste vastuvõtmine, kui meetme rahastamise jooksva aasta eelarve või osaeelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Taotluste vastuvõtu peatamisest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.
(1)Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja laekunud koos kõigi lisadega.2(2)Kui taotlus ei vaja täpsustamist või kui ilmneb § 13 lõikes 4 nimetatud asjaolu, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest ja § 13 lõikes 4 nimetatud asjaolust kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.3(3)Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks aega 10 tööpäeva. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.4(4)Sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.
(1)Taotleja ja kasusaaja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.2(2)Taotleja ja kasusaajad tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui taotleja ja kasusaaja vastavad §-s 10 esitatud nõuetele.3(3)Taotleja ja kasusaajate nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik taotleja ja kasusaaja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja ja kasusaaja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
(1)Menetlusse võetud taotluste nõuetele vastavust hindab sihtasutus.2(2)Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määruses taotlusele esitatud nõuded.3(3)Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:11)taotlus ei vasta § 12 lõikes 4 ja käesolevas määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning puudust ei ole võimalik § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada;22)taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;33)taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;44)taotleja ei ole § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.4(4)Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
(1)Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide moodustamise ja vastava koosseisu peab sihtasutus eelnevalt kooskõlastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõusolekuta valiku- või hindamiskomisjone ei moodustata.2(2)Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis lõikes 5 loetletud hindamiskriteeriumide alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2,00 ja ei ole üheski lõike 5 punktides 1–3 toodud hindamiskriteeriumidest hinnatud hindega alla 1,00.3(3)Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 5 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.4(4)5(5)Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised:11)projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele – 55% maksimaalsest koondhindest;22)ettevõtja võimekus – 25% maksimaalsest koondhindest;33)projekti ettevalmistus – 20% maksimaalsest koondhindest.6(6)
(1)Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.2(2)Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka taotluse osalise rahuldamise korral. Taotluse osalisel rahuldamisel võib vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi.3(3)Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui:11)taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve või osaeelarve vaba jäägi;22)toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud;33)omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud projekti eelarve mahus võimalik või reaalne.4(4)Taotluse võib jätta rahuldamata:11)kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega;22)kui ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta;33)kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada;44)kui taotleja ei täida §-s 11 sätestatud kohustusi;55)kui taotleja ei ole kõrvaldanud puudusi sihtasutuse poolt ettenähtud tähtajaks;5(5)Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muu hulgas:11)toetuse saaja;22)toetuse suurus;33)omafinantseeringu määr;44)projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev;55)projekti elluviimise tingimused;66)aruandluse periood, aruannete esitamise tähtajad ja kord;77)toetuse väljamaksmise tingimused;88)asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006 mõistes.6(6)7(7)Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse toetuse saajani taotlejani väljastusteatega tähtkirjaga või taotleja nõusolekul digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel.
(1)Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.2(2)Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist järgmistel juhtudel:11)juhul kui soovitakse muuta projekti tegevusi või eelarvet, mille tulemusel muutub projekti eelarve § 5 lõikes 1 loetletud tegevustele vastava konkreetse eelarverea summa rohkem kui 20%;22)soovitakse pikendada projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva vastavalt § 7 lõikele 31.3(3)Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju.4(4)Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.5(5)Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:11)ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;22)toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;33)toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;44)toetuse saaja ei ole projekti ühe aruandlusperioodi jooksul abikõlblikke tegevusi ellu viinud;55)projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 31. augustiks;66)toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;77)toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide rakendusasutusele vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 34 lõikele 3. Vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.
(1)Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.2(2)Toetuse väljamakse tegemise eeldusteks on:11)projekti tegevuste läbiviimine ja vastavate kulude teostamine (sealhulgas omafinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud, kui need sisalduvad esitatud algdokumentides);22)projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate ja eelnimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine sihtasutusele;33)toetuse saaja poolt sihtasutusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende aktsepteerimine sihtasutuse poolt.2(2¹)Põhjendatud juhtudel võib «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras ja tingimustel teha toetuse saajale ettemakseid ja väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel kas toetuse saajale või otse töövõtjale. Ettemakseid teostatakse toetuse saajale vastavalt 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» §-s 9 sätestatud korrale.2(2²)Toetuse saaja esitab sihtasutusele kuludokumendid ja tasumist tõendavad dokumendid ettemaksena saadud toetuse kasutamise kohta taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, mis ei ületa kolme kalendriaastat ettemakse väljamaksmisest arvates. Ettemaksena saadud toetuse summale vastava omafinantseeringu osas peab toetuse saaja esitama sihtasutusele kuludokumendid ja nende tasumist tõendavad dokumendid taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, mis ei või olla pikem, kui üks kalendriaasta ettemakse väljamaksmisest arvates.3(3)Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saaja poolt esitatud väljamaksetaotluste alusel.4(4)Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumentide koopiad, sealhulgas arved, tööde vastuvõtu aktid ja lepingud. Kulude asjakohasust tõendavateks dokumentideks on muuhulgas messistendi fotod.5(5)Pärast väljamaksetaotluse saamist kontrollib sihtasutus omafinantseeringut tõendavate dokumentide ja maksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab väljamakse, sisestades projekti andmed struktuuritoetuse registrisse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase väljamaksetaotluse laekumisest sihtasutusele.6(6)Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:11)esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;22)esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele ja eesmärkidele;33)läbiviidud tegevused ei vasta projektis esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud.
(1)Toetuse saaja esitab projekti vahearuanded ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel.2(2)Toetuse saaja tagab projekti elluviimise järgse aruande koostamise jaoks vajalike andmete esitamise kahe aasta jooksul alates projekti lõppemisest.3(3)Toetuse saaja esitab projekti vahe-, lõpp- ja elluviimise järgse aruande sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või omakäeliselt paberkandjal allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga.4(4)Projekti vahe-, lõpp- ja elluviimise järgse aruanne esitatakse sihtasutuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.
Toetuse saaja on kohustatud:11)tagama ettenähtud omafinantseeringu;22)viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;33)teavitama sihtasutust projekti eelarve muutmise vajadusest;44)kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;55)maksma toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 28;66)vastama sihtasutuse poolt esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta;77)esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;88)tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;99)säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;1010)tagama projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel ja kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 57 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;1111)võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve) vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» sätetele;1212)võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;1313)andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;1414)osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;1515)järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija «Riigihangete seaduse» mõistes;1616)näitama toetuse kasutamisel vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» alusel kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat;1717)hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel;1818)viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;1919)viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;2020)viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;2121)viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja aktsionäride või osanike muutusest, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud ettevõtjad, kelle väärtpaberid on emiteeritud reguleeritud väärtpaberiturul;2222)täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.
Sihtasutusel on õigus:11)teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid;22)kontrollida toetuse ning omafinantseeringute kasutamist;33)nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;44)vähendada toetuse suurust toetuse saaja poolt vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas planeeritud tegevusi, mille tulemusel on projekti eelarve kogumahust kasutamata rohkem kui 20%;55)peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;66)lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;77)vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;88)keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;99)teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.