(1) MÀÀruses sĂ€testatakse tegutsemisjuhised lisas 1 nimetatud ĂŒlemklassi Agnatha ning klassidesse Chondrichthyes ja Osteichthyes, hĂ”imkonda Mollusca vĂ”i alamhĂ”imkonda Crustacea kuuluval veeloomal esineva taudi ennetamiseks ja tĂ”rjeks. (2) Kui mÀÀruses ei ole sĂ€testatud teisiti, kohaldatakse mÀÀrust ĂŒksnes lisas 1 nimetatud taudide (edaspidi veeloomataud) ja samas lisas loetletud neile vastuvĂ”tlike veeloomaliikide suhtes. (3) Kui lisas 1 nimetamata loomataud kujutab endast tĂ”sist ohtu looduses vabalt elava sellise veelooma tervisele, keda ei kavatseta viia kasvandusse vĂ”i molluskikasvatusalale (edaspidi looduslik veeloom), vĂ”i sellise veelooma tervisele, keda peetakse vĂ”i kavatsetakse pidada kasvanduses vĂ”i molluskikasvatusalal (edaspidi vesiviljelusloom), vĂ”ib PĂ”llumajandus- ja Toiduamet rakendada selle loomataudi leviku tĂ”kestamiseks vajalikke ennetamise ja tĂ”rje meetmeid, sealhulgas asjakohast loomatauditĂ”rje programmi. Lisas 1 nimetamata loomataudi ennetamise ja tĂ”rje meetmed, mis on seotud piirangutega Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisele kauplemisele, rakendatakse pĂ€rast nendele meetmetele Euroopa Komisjoni heakskiidu saamist. (4) MÀÀrust ei kohaldata dekoratiivsel eesmĂ€rgil peetava lĂ”ikes 1 nimetatud veelooma suhtes, loodusliku veelooma suhtes, kes kogumise vĂ”i pĂŒĂŒdmise jĂ€rel viiakse otse toiduks, ja veelooma suhtes, kes on pĂŒĂŒtud kalajahu, kalasööda, kalaĂ”li ning muu sarnase toote tootmiseks.
(1) Geograafiliselt piiritletud ala homogeense hĂŒdroloogilise sĂŒsteemiga, mis koosneb valgala osast allikatest kuni suudmeni vĂ”i loodusliku vĂ”i kunstliku tĂ”kkeni, mis takistab veeloomade rĂ€nnet valgalast ĂŒlesvoolu, vĂ”i koosneb mitmest valgalast nende suudmetega, kui valgalad on suudme kaudu epidemioloogiliselt seotud (edaspidi vesiviljelustsoon), ning ĂŒhe vĂ”i mitme ĂŒhise bioohutussĂŒsteemiga hĂ”lmatud kasvanduse vĂ”i molluskikasvatusala, mille vesiviljelusloomade populatsioonil on teatud veeloomataudi suhtes selgelt eristatav tervislik seisund (edaspidi vesiviljeluspiirkond), geograafilise asukoha ja piirid mÀÀrab PĂ”llumajandus- ja Toiduamet ning avalikustab nende andmed oma veebilehekĂŒljel. (2) Kasvandus on vesiviljeluslooma kasvatamise, pidamise vĂ”i viljelemisega tegeleva ettevĂ”tte (edaspidi vesiviljelusettevĂ”te) rajatis, piiratud ala vĂ”i seade, kus vesiviljeluslooma peetakse vĂ”i kasvatatakse pĂŒsivalt, vĂ€lja arvatud ala, kus toiduks pĂŒĂŒtud looduslikku veelooma hoitakse ajutiselt enne tapmist ilma söötmata. (3) Molluskikasvatusala on molluski kasvatamise koht vĂ”i molluski looduslikuks puhastamiseks kasutatav ĂŒlekandeala, kus kĂ”ik vesiviljelusettevĂ”tted tegutsevad ĂŒhise loomatervishoiuseire ning loomataudide ennetamise ja tĂ”rje meetmete rakendamise sĂŒsteemi (edaspidi bioohutussĂŒsteem) alusel.
(1) Eesti vĂ”i Eestis asuva sellise vesiviljelustsooni vĂ”i -piirkonna, kus teadaolevalt ei esine lisas 1 nimetatud mitte-eksootilist veeloomataudi, taudialase staatuse kindlaksmÀÀramiseks vĂ”ib koostada loomatauditĂ”rje programmi asjaomase veeloomataudi esinevuse uurimiseks (edaspidi seireprogramm). (2) Eesti vĂ”i Eestis asuva sellise vesiviljelustsooni vĂ”i -piirkonna kohta, kus on teada vĂ€hemalt ĂŒhe lisas 1 nimetatud mitte-eksootilise veeloomataudi esinemine, vĂ”ib koostada loomatauditĂ”rje programmi selle veeloomataudi tĂ”rjeks (edaspidi likvideerimisprogramm). (3) Seire- ja likvideerimisprogramm sisaldab vĂ€hemalt lisas 2 toodud andmeid. (4) PĂ”llumajandus- ja Toiduamet esitab seire- ja likvideerimisprogrammi Euroopa Komisjonile kinnitamiseks ning avalikustab oma veebilehel Euroopa Komisjoni kinnitatud seire- ja likvideerimisprogrammi ning selle muudatused. PĂ”llumajandus- ja Toiduamet teavitab viivitamata Euroopa Komisjoni seire- vĂ”i likvideerimisprogrammi muutmisest ja lĂ”petamisest.
(1) Seire- vÔi likvideerimisprogrammi rakendatakse, kuni: 1) Eesti vÔi Eestis asuv vesiviljelustsoon vÔi -piirkond on saanud taudivaba staatuse; vÔi 2) PÔllumajandus- ja Toiduamet lÔpetab asjakohase seire- vÔi likvideerimisprogrammi, sest see ei vasta enam programmis sÀtestatud eesmÀrkidele, ei ole vÔimalik saavutada programmis sÀtestatud lÔpptulemust vÔi Euroopa Komisjon on teinud sellekohase ettepaneku. (2) LÔike 1 punktis 2 nimetatud juhtudel seire- vÔi likvideerimisprogrammi lÔpetamise korral rakendab PÔllumajandus- ja Toiduamet asjaomase mitte-eksootilise veeloomataudi leviku tÔkestamiseks tÔrjemeetmeid § 30 kohaselt.
(1) Vesiviljelustsoon vĂ”i -piirkond, millele soovitakse taudivaba staatust lisas 1 nimetatud mitte-eksootilise veeloomataudi suhtes, peab vastama vĂ€hemalt ĂŒhele jĂ€rgmistest nĂ”uetest: 1) vesiviljelustsoonis vĂ”i -piirkonnas ja selle veevarustuse vetes ei esine ĂŒhtegi asjakohasele veeloomataudile vastuvĂ”tlikku veeloomaliiki kuuluvat looma; 2) asjakohase veeloomataudi tekitaja ei ole suuteline selles vesiviljelustsoonis vĂ”i -piirkonnas ega selle veevarustuse vetes ellu jÀÀma; 3) vesiviljelustsoonis vĂ”i -piirkonnas, kus viimase kĂŒmme aasta jooksul on esinenud asjakohase veeloomataudi kliinilisi tunnuseid vĂ”i kus selle veeloomataudi epidemioloogiline olukord ei ole olnud teada, ei ole vĂ€hemalt kahe aasta jooksul vesiviljelustsooni vĂ”i -piirkonna kasvanduses ja molluskialal tehtud suunatud seire tulemusena leitud selle veeloomataudi tekitajat. (2) PĂ”llumajandus- ja Toiduamet vĂ”ib lĂ”ike 1 punktis 3 nimetatud selle vesiviljeluspiirkonna ĂŒmber, milles peetavate vesiviljelusloomade asjakohase veeloomataudi alane tervislik seisund sĂ”ltub ĂŒmbritsevates vetes elavate looduslike veeloomade tervislikust seisundist selle veeloomataudi suhtes, vĂ”i vesiviljelustsooni, mille geograafiline asukoht vĂ”i ĂŒmbritsevate vete epidemioloogiline olukord on selline, et asjakohane veeloomataud vĂ”ib sinna levida, mÀÀrata geograafilise ala, kus rakendatakse asjakohase veeloomataudi seireprogrammi, kuid millele ei taotleta taudivaba staatust (edaspidi puhvertsoon). Puhvertsooni suuruse mÀÀramisel vĂ”etakse arvesse, et oleks vĂ”imalik tĂ”kestada asjakohase veeloomataudi passiivne levik taudivabasse vesiviljeluspiirkonda vĂ”i -tsooni. (3) LĂ”ike 1 punktis 3 nimetatud selle vesiviljeluspiirkonna veevarustus, milles peetavate vesiviljelusloomade asjakohase veeloomataudi alane tervislik seisund ei sĂ”ltu vesiviljeluspiirkonda ĂŒmbritsevates vetes elavate looduslike veeloomade tervislikust seisundist selle veeloomataudi suhtes, peab vastama jĂ€rgmistele nĂ”uetele: 1) veeloomade pidamiseks kasutatav vesi tuleb kasvandusse veepuhastusseadme kaudu, mis inaktiveerib asjakohase veeloomataudi tekitaja ja tĂ”kestab selle veeloomataudi tekitaja leviku, vĂ”i vesi pĂ€rineb kasvanduses asuvast kaevust, puurkaevust vĂ”i allikast. Kui vesi pĂ€rineb vĂ€ljaspool kasvandust asuvast kaevust, puurkaevust vĂ”i allikast, juhitakse vesi kasvandusse torustiku kaudu; 2) vesiviljeluspiirkonnas on olemas looduslik vĂ”i kunstlik tĂ”ke, mis takistab ĂŒmbritsevast vooluveekogust veelooma sisenemist vesiviljeluspiirkonda; 3) ĂŒmbritseva vooluveekogu ĂŒleujutuse ja sealt pĂ€rineva vee vesiviljeluspiirkonda sattumise ohu korral on selle vĂ€ltimiseks vesiviljeluspiirkonda paigaldatud seadmed vĂ”i tĂ”kked, mis vĂ€listavad vee ning asjakohase veeloomataudi tekitaja ja vektorliigi sattumise kasvandusse. (4) LĂ”ike 1 punkti 3 alusel taudivabaks tunnistatud vesiviljelustsoonis vĂ”i -piirkonnas tegevust alustav kasvandus peab vastama jĂ€rgmistele nĂ”uetele: 1) kasvanduse veevarustus vastab lĂ”ikes 3 sĂ€testatud nĂ”uetele; 2) kasvandusse asustatud vesiviljelusloom pĂ€rineb taudivaba staatusega vesiviljelustsoonist vĂ”i -piirkonnast. (5) LĂ”ike 1 punkti 3 alusel taudivabaks tunnistatud vesiviljelustsoonis vĂ”i -piirkonnas asuv kasvandus, mille tegevus on olnud peatunud, vĂ”ib tegevust jĂ€tkata, kui ta vastab jĂ€rgmistele nĂ”uetele: 1) kasvanduse veevarustus vastab lĂ”ikes 3 sĂ€testatud nĂ”uetele; 2) kasvandusse asustatud vesiviljelusloomad pĂ€rinevad asjakohase veeloomataudi suhtes taudivaba staatusega vesiviljelustsoonist vĂ”i -piirkonnast; 3) tegevuse jĂ€tkamisele eelneva nelja aasta jooksul on loomapidaja pidanud arvestust kasvanduses vesiviljelusloomade tervisliku seisundi kohta. Kui kasvandus alustas tegevust vĂ€hem kui neli aastat tagasi tegevuse jĂ€tkamisest arvates, on loomapidaja pidanud arvestust kasvanduses vesiviljelusloomade tervisliku seisundi kohta kasvanduse tegevuse alustamisest arvates; 4) kasvanduses ei ole lisas 1 nimetatud veeloomataudi suhtes rakendatud tĂ”rjemeetmeid ega ole teatatud asjaomase veeloomataudi esinemise juhtudest; 5) enne vesiviljeluslooma pidamise ja kasvatamisega seotud tegevuse jĂ€tkamist on kasvandus puhastatud ja desinfitseeritud ning puhastamisest ja desinfitseerimisest on möödunud kĂŒllaldane ajavahemik asjakohase veeloomataudi esinemise vĂ€listamiseks enne sinna vesiviljeluslooma asustamist.
(1) Vesiviljelustsoonile vĂ”i -piirkonnale lisas 1 nimetatud mitte-eksootilise taudi suhtes taudivaba staatuse saamiseks esitab loomapidaja, kelle kasvandus vĂ”i molluskikasvatusala asub selles vesiviljelustsoonis vĂ”i -piirkonnas, kirjaliku taotluse PĂ”llumajandus- ja Toiduametile. (2) PĂ”llumajandus- ja Toiduamet kontrollib vesiviljelustsooni ja -piirkonna ning seal asuva kasvanduse vĂ”i molluskikasvatusala vastavust § 5 lĂ”ikes 1 sĂ€testatud nĂ”uetele ning teeb Euroopa Komisjonile ettepaneku tunnistada asjakohane vesiviljelustsoon vĂ”i -piirkond taudivabaks. (3) Kui vesiviljelustsoon vĂ”i -piirkond, mida tahetakse taudivabaks tunnistada, on § 5 lĂ”ikes 1 sĂ€testatud nĂ”uete kohane ja moodustab alla 75% Eesti territooriumist, antakse talle taudivaba staatus nĂ”ukogu direktiivi 2006/88/EĂ, vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunĂ”uete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tĂ”rje kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 14â56), artikli 50 kohaselt. (4) PĂ”llumajandus- ja Toiduamet vĂ€ljastab loomapidajale lisas 1 nimetatud mitte-eksootilise veeloomataudi suhtes taudivaba staatusega vesiviljelustsooni ja -piirkonna kohta sellesisulise teatise 120 pĂ€eva jooksul lĂ”ikes 1 nimetatud taotluse saamisest arvates. PĂ”llumajandus- ja Toiduamet avalikustab oma veebilehel taudivaba staatusega vesiviljelustsoonide ja -piirkondade loetelu lisas 1 nimetatud veeloomataudide kaupa. (5) Kui taudivabana kĂ€sitatav vesiviljelustsoon vĂ”i -piirkond, mida tahetakse taudivabaks tunnistada, on § 5 lĂ”ikes 1 sĂ€testatud nĂ”uete kohane ja moodustab ĂŒle 75% Eesti territooriumist vĂ”i kui § 5 lĂ”ikes 1 sĂ€testatud nĂ”uete kohane vesiviljelustsoon vĂ”i -piirkond kuulub ĂŒhisesse valglasse teise Euroopa Liidu liikmesriigiga vĂ”i riigiga, mis asub vĂ€ljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumit (edaspidi kolmas riik), antakse vesiviljelustsoonile vĂ”i -piirkonnale taudivaba staatus § 7 lĂ”ike 2 kohaselt. (6) Vesiviljelustsoon vĂ”i -piirkond sĂ€ilitab taudivaba staatuse, kuni: 1) ta vastab vĂ€hemalt ĂŒhele § 5 lĂ”ikes 1 toodud nĂ”udele; 2) sinna tuuakse asjakohasele veeloomataudile vastuvĂ”tlikku liiki kuuluv vesiviljelusloom mujalt kui taudivaba staatusega vesiviljelustsoonist vĂ”i -piirkonnast; 3) tehakse seiret asjakohase veeloomataudi uurimiseks koostatud seireprogrammi alusel ja selle veeloomataudi kahtlust ei ole pĂŒstitatud. Seire ulatuse mÀÀramisel vĂ”tab PĂ”llumajandus- ja Toiduamet arvesse asjakohase veeloomataudi leviku riskianalĂŒĂŒsi.
(1) Lisas 1 nimetatud mitte-eksootilise veeloomataudi suhtes taudivaba riigina nĂ”ukogu direktiivi 2006/88/EĂ, vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunĂ”uete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tĂ”rje kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 14â56), tĂ€henduses kĂ€sitatakse riiki, mis vastab vĂ€hemalt ĂŒhele jĂ€rgmistest nĂ”uetest: 1) riigi vetes ei esine asjakohasele veeloomataudile vastuvĂ”tliku liigi veeloomi; 2) asjakohase veeloomataudi tekitaja ei ole suuteline riigi kliima oludes ellu jÀÀma; 3) kui riigis on viimase kĂŒmme aasta jooksul esinenud asjakohase veeloomataudi kliinilisi tunnuseid vĂ”i kui selle veeloomataudi epidemioloogiline olukord ei ole teada selle veeloomataudi kliiniliste tunnuste ilmnemist soodustavate kliimatingimuste puudumise tĂ”ttu, ei ole riigis asuvas kasvanduses ja molluskialal vĂ€hemalt kahe aasta jooksul tehtud § 13 lĂ”ike 3 kohase suunatud seire tulemusena selle veeloomataudi tekitajat leitud. (2) Eesti, ĂŒle 75% Eesti territooriumist hĂ”lmava piirkonna vĂ”i § 6 lĂ”ikes 5 nimetatud vesiviljelustsooni vĂ”i piirkonna taudivabaks tunnistamiseks esitab PĂ”llumajandus- ja Toiduamet Euroopa Komisjonile andmed nĂ”ukogu direktiivi 2006/88/EĂ artikli 49 alusel. Euroopa Komisjon teeb asjakohase otsuse PĂ”llumajandus- ja Toiduameti esitatud andmete pĂ”hjal. (3) Riik sĂ€ilitab asjakohase veeloomataudi suhtes taudivaba staatuse, kuni: 1) riik vastab vĂ€hemalt ĂŒhele lĂ”ikes 1 toodud nĂ”udele; 2) riiki tuuakse asjakohasele veeloomataudile vastuvĂ”tlikku liiku kuuluvaid vesiviljelusloomi asjakohase taudi suhtes taudivaba staatusega riigist vĂ”i selle taudivaba staatusega vesiviljelustsoonist vĂ”i -piirkonnast; 3) riigis tehakse seiret asjakohase veeloomataudi uurimiseks koostatud seireprogrammi alusel ja asjakohase veeloomataudi kahtlust ei ole pĂŒstitatud. Seire ulatuse mÀÀramisel vĂ”tab PĂ”llumajandus- ja Toiduamet arvesse asjakohase veeloomataudi leviku riskianalĂŒĂŒsi. (4) PĂ”llumajandus- ja Toiduamet vĂ”ib otsustada lĂ”ike 3 punktis 3 nimetatud seireprogrammi kehtetuks tunnistamise, kui tema mÀÀratud ekspertide arvamuse kohaselt on riigi kliima oludes asjakohase mitte-eksootilise veeloomataudi vĂ”imaliku puhangu korral tĂ”enĂ€oline selle taudi iseloomulike kliiniliste tunnuste esinemine. (5) Kui Eesti on tunnistatud taudivabaks, kuid Eesti naaberriik vĂ”i naaberriigiga ĂŒhine valgala ei ole taudivabaks tunnistatud, mÀÀratakse selle naaberriigiga piirnev puhvertsoon selliselt, et tĂ”kestada asjakohase veeloomataudi passiivne levik Eestisse.
Veeloomataudi ennetamine seisneb Eesti eksootilisest veeloomataudist vabaks jÀÀmises ning mitte-eksootilise veeloomataudi suhtes taudivaba staatusega vesiviljelustsooni vÔi -piirkonna taudivaba staatuse saamises vÔi sÀilitamises, milleks jÀrgitakse veterinaarnÔudeid vesiviljelusloomade ja nendelt pÀrinevate loomsete saadustega Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisel kauplemisel, importimisel ning vesiviljelustsoonide ja -piirkondade vahelisel veol ning korraldatakse veeloomataudi uurimist kasvanduses vÔi molluskikasvatusalal nakkuse vÔimalikult varaseks avastamiseks ja vajalike tÔrjemeetmete rakendamiseks.
(1) Vesiviljelustsooni vĂ”i -piirkonna taudialase kategooria lisas 1 nimetatud mitte-eksootilise veeloomataudi suhtes mÀÀrab PĂ”llumajandus- ja Toiduamet, kes avalikustab nimetatud asjakohased andmed oma veebilehel. Vesiviljelustsoonid ja -piirkonnad jagunevad alates kĂ”rgemast kategooriast madalama poole jĂ€rgmiselt: 1) taudivaba staatusega vesiviljelustsoon vĂ”i -piirkond (edaspidi I kategooria vesiviljelustsoon vĂ”i -piirkond); 2) vesiviljelustsoon vĂ”i -piirkond, kus teadaolevalt ei esine asjakohast veeloomataudi ja rakendatakse seireprogrammi selle veeloomataudi suhtes taudivaba staatuse taotlemiseks (edaspidi II kategooria vesiviljelustsoon vĂ”i -piirkond); 3) vesiviljelustsoon vĂ”i -piirkond, mille staatus on mÀÀramata ja kus ei rakendata seire- ega likvideerimisprogrammi (edaspidi III kategooria vesiviljelustsoon vĂ”i -piirkond); 4) vesiviljelustsoon vĂ”i -piirkond, kus esineb asjakohane veeloomataud ning kus rakendatakse likvideerimisprogrammi selle veeloomataudi tĂ”rjeks ja selle veeloomataudi suhtes taudivaba staatuse taotlemiseks (edaspidi IV kategooria vesiviljelustsoon vĂ”i -piirkond); 5) vesiviljelustsoon vĂ”i -piirkond, kus esineb asjakohane veeloomataud, kuid selle tĂ”rjeks ei rakendata likvideerimisprogrammi (edaspidi V kategooria vesiviljelustsoon vĂ”i -piirkond). (2) Vesiviljeluslooma ja temalt pĂ€rineva loomse saaduse vĂ”ib viia teise kasvandusse vĂ”i molluskikasvatusalale, arvestades lĂ€htepunkti ja sihtkoha vesiviljelustsooni vĂ”i -piirkonna taudialast kategooriat jĂ€rgmiselt: 1) I kategooria vesiviljelustsooni vĂ”i -piirkonda vĂ”ib tuua vesiviljeluslooma ja temalt pĂ€rineva loomse saaduse ĂŒksnes sama kategooria vesiviljelustsoonist vĂ”i -piirkonnast ning neid vĂ”ib viia sealt I, II, III, IV ja V kategooria vesiviljelustsooni vĂ”i -piirkonda; 2) II kategooria vesiviljelustsooni vĂ”i -piirkonda vĂ”ib tuua vesiviljeluslooma ja temalt pĂ€rineva loomse saaduse ĂŒksnes I kategooria vesiviljelustsoonist vĂ”i -piirkonnast ning neid vĂ”ib viia sealt ĂŒksnes III ja V kategooria vesiviljelustsooni vĂ”i -piirkonda; 3) III kategooria vesiviljelustsooni vĂ”i -piirkonda vĂ”ib tuua vesiviljeluslooma ja temalt pĂ€rineva loomse saaduse ĂŒksnes I, II ja III kategooria vesiviljelustsoonist vĂ”i -piirkonnast ning neid vĂ”ib viia sealt ĂŒksnes III ja V kategooria vesiviljelustsooni vĂ”i -piirkonda; 4) IV kategooria vesiviljelustsooni vĂ”i -piirkonda vĂ”ib tuua vesiviljeluslooma ja temalt pĂ€rineva loomse saaduse ĂŒksnes I kategooria vesiviljelustsoonist vĂ”i -piirkonnast ning neid vĂ”ib viia sealt ĂŒksnes V kategooria vesiviljelustsooni vĂ”i -piirkonda; 5) V kategooria vesiviljelustsooni vĂ”i -piirkonda vĂ”ib tuua vesiviljeluslooma ja temalt pĂ€rineva loomse saaduse I, II, III, IV ja V kategooria vesiviljelustsoonist vĂ”i -piirkonnast ning neid vĂ”ib viia sealt ĂŒksnes V kategooria vesiviljelustsooni vĂ”i -piirkonda.
(1) Loomapidaja, loomsete saaduste kĂ€itleja, veelooma vedaja ja oma tĂ¶Ă¶ĂŒlesannete tĂ”ttu vastuvĂ”tlikku liiki kuuluva vesiviljeluslooma vĂ”i temalt pĂ€rineva loomse saadusega kokku puutuv muu isik teavitab kasvanduses vĂ”i molluskikasvatusalal vesiviljelusloomade suurenenud suremusest viivitamata veterinaararsti, volitatud veterinaararsti vĂ”i veterinaarjĂ€relevalveametnikku. (2) VeterinaarjĂ€relevalveametnik teeb lĂ”ikes 1 nimetatud teate saamise jĂ€rel asjakohase vesiviljeluslooma kliinilise lĂ€bivaatuse ja vĂ”tab vajalikud proovid veeloomataudi laboratoorseks uurimiseks.
(1) PĂ”llumajandus- ja Toiduamet korraldab veeloomataudi seiret veeloomataudide leviku riskianalĂŒĂŒsi alusel (edaspidi riskianalĂŒĂŒs) selleks, et avastada vesiviljelusloomade suurenenud suremus ning lisas 1 nimetatud veeloomataudi vĂ”imalik esinemine kasvanduses vĂ”i molluskikasvatusalal, kus leidub asjaomasele veeloomataudile vastuvĂ”tlikku liiki kuuluvaid vesiviljelusloomi. (2) PĂ”llumajandus- ja Toiduamet koostab seirekava ning korraldab laboratoorsete uuringute tegemise Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis.
(1) PĂ”llumajandus- ja Toiduamet otsustab riskianalĂŒĂŒsi tulemustele tuginedes kasvanduses vĂ”i molluskikasvatusalal tehtava passiivse, aktiivse vĂ”i suunatud seire tegemise ning aktiivse ja suunatud seire puhul seire sageduse, vĂ”ttes arvesse vesiviljelusettevĂ”tte tootmistĂŒĂŒpi ja ohtu veeloomataudi levikuks kasvandusse, molluskikasvatusalale vĂ”i sealt vĂ€lja (edaspidi veeloomataudi alane ohutase). (2) PĂ”llumajandus- ja Toiduamet mÀÀrab kasvanduse vĂ”i molluskikasvatusala veeloomataudi alase ohutaseme lisas 3 toodud tabeli kohaselt, jĂ€rgides asjakohases Euroopa Liidu Ă”igusaktis sĂ€testatud nĂ”udeid.
(1) Vesiviljeluslooma loomatervishoiualase staatuse jĂ€lgimise (edaspidi passiivne seire) puhul teeb veterinaarjĂ€relevalveametnik vesiviljelusloomadel esinevast suurenenud suremusest teate saamise jĂ€rel kasvanduses vĂ”i molluskikasvatusalal vesiviljelusloomade lĂ€bivaatuse ja vĂ”tab vajalikud proovid § 10 kohaselt. (2) Aktiivse seire puhul kontrollib veterinaarjĂ€relevalveametnik kasvandust vĂ”i molluskikasvatusala lisaks §-s 10 nimetatud juhul seirekavas ettenĂ€htud korra ja sageduse kohaselt selleks, et: 1) teha kasvanduses vĂ”i molluskikasvatusalal ĂŒldist vesiviljelusloomade lĂ€bivaatust, sealhulgas kontrollida vesiviljelusloomade tervislikku seisundit ja nĂ”ustada loomapidajat loomatervishoiu alal; 2) teha kasvanduse vĂ”i molluskikasvatusala vesiviljelusloomade lĂ€bivaatust veeloomataudi kliiniliste tunnuste suhtes; 3) vĂ”tta vesiviljelusloomade suurenenud suremuse vĂ”i veeloomataudi kahtluse pĂŒstitamise korral asjakohased proovid laboratoorseks uurimiseks. (3) Suunatud seire puhul kontrollib veterinaarjĂ€relevalveametnik kasvandust vĂ”i molluskikasvatusala lisaks §-s 10 nimetatud juhule seirekavas ettenĂ€htud korra ja sageduse kohaselt selleks, et: 1) teha kasvanduse vĂ”i molluskikasvatusala ĂŒldist ĂŒlevaatust, sealhulgas kontrollida vesiviljelusloomade tervislikku seisundit ja nĂ”ustada loomapidajat loomatervishoiu alal; 2) vĂ”tta vesiviljelusloomadelt proovid asjakohase veeloomataudi uurimiseks koostatud seirekava kohaselt.
(1) Paragrahvis 3 nimetatud seire- vĂ”i likvideerimisprogrammi, § 5 lĂ”ike 1 punktis 3 nimetatud seire, § 6 lĂ”ike 6 punktis 3 ning § 7 lĂ”ike 1 punktis 3 ja lĂ”ike 3 punktis 3 nimetatud seireprogrammi rakendamise korral tehakse § 13 lĂ”ikes 3 nimetatud suunatud seiret vesiviljelustsoonis vĂ”i -piirkonnas asuvas kasvanduses vĂ”i molluskikasvatusalal, kus leidub asjakohasele mitte-eksootilisele veeloomataudile vastuvĂ”tlikku liiki kuuluvaid vesiviljelusloomi. (2) Kui vesiviljelustsoonis vĂ”i -piirkonnas ei ole kasvanduste vĂ”i molluskikasvatusalade arv piisav vajalike epidemioloogiliste andmete saamiseks, vĂ”ib PĂ”llumajandus- ja Toiduamet koostöös Keskkonnaameti ning kalapĂŒĂŒgi Ă”igust omavate fĂŒĂŒsiliste ja juriidiliste isikutega korraldada proovide vĂ”tmise vesiviljelustsooni vĂ”i -piirkonna looduslikelt veeloomadelt, kes kuuluvad lisas 1 nimetatud veeloomataudile vastuvĂ”tlikku liiki. (3) Veeloomataudi seire, proovide vĂ”tmine ja laboratoorne uurimine tehakse asjakohases Euroopa Liidu Ă”igusaktis sĂ€testatud nĂ”uete kohaselt.
(1) PÔllumajandus- ja Toiduamet koostab situatsioonplaani lisas 1 nimetatud eksootilise veeloomataudi tÔrjeks ning lisas 1 nimetamata avastatud uue veeloomataudi tÔrjeks, mis kujutab tÔsist ohtu looduslike veeloomade vÔi vesiviljelusloomade tervisele (edaspidi uus ohustav veeloomataud). (2) PÔllumajandus- ja Toiduamet esitab «LoomatauditÔrje seaduse» § 44 lÔike 2 alusel koostatud situatsioonplaani Euroopa Komisjonile kinnitamiseks vÀhemalt iga viie aasta jÀrel.
(1) Lisas 1 nimetatud eksootilise veeloomataudi vastane vaktsineerimine on keelatud, vĂ€lja arvatud erakorraline vaktsineerimine § 15 kohases situatsioonplaanis nimetatud juhtudel ja juhul, kui vaktsineerimine on ette nĂ€htud asjakohase Euroopa Liidu Ă”igusakti kohaselt. (2) Eestis ei tehta lisas 1 nimetatud mitte-eksootilise veeloomataudi vastast vaktsineerimist, kui Eestil on selle veeloomataudi suhtes taudivaba staatus. Erakorralist vaktsineerimist ei tehta ka kasvanduses vĂ”i molluskikasvatusalal, mis asub taudivaba staatusega vesiviljelustsoonis vĂ”i -piirkonnas, ning juhul, kui Eestis vĂ”i Eestis asuvas vesiviljelustsoonis vĂ”i -piirkonnas kohaldatakse seireprogrammi taudivaba staatuse saamiseks. (3) PĂ”llumajandus- ja Toiduamet vĂ”ib epidemioloogilisest olukorrast tulenevalt teha lisas 1 nimetatud mitte-eksootilise veeloomataudi vastast vaktsineerimist kasvanduses vĂ”i molluskikasvatusalal, mis asub taudivabaks tunnistamata vesiviljelustsoonis vĂ”i -piirkonnas, mille kohta ei kavatseta rakendada seireprogrammi, ja kasvanduses vĂ”i molluskikasvatusalal, kus vaktsineerimist rakendatakse asjaomase mitte-eksootilise veeloomataudi likvideerimisprogrammi raames. (4) PĂ”llumajandus- ja Toiduamet teeb vaktsineerimise ja vaktsiini kasutamise ĂŒle veterinaarjĂ€relevalvet «Ravimiseaduse» ja selle alusel kehtestatud Ă”igusaktides sĂ€testatud nĂ”uete kohaselt. (5) Veeloomataudi vastase vaktsineerimise korral kasutatakse «Ravimiseaduse» kohaselt eriloa saanud vaktsiini vĂ”i Euroopa Parlamendi ja nĂ”ukogu mÀÀruse (EĂ) nr 726/2004, milles sĂ€testatakse ĂŒhenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja jĂ€relevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30/04/2004, lk 1â33), kohaselt Euroopa Liidus kasutamiseks loa saanud vaktsiini.
(1) Lisas 1 nimetatud veeloomataudi kahtlusest ja diagnoosimisest teavitatakse «LoomatauditĂ”rje seaduse» 4. peatĂŒki 2. jaos kehtestatud korras. (2) Kui diagnoositakse lisas 1 nimetatud eksootiline veeloomataud vĂ”i lisas 1 nimetatud mitte-eksootiline veeloomataud, mille suhtes on Eesti vĂ”i Eestis asuv vesiviljelustsoon vĂ”i -piirkond taudivabaks tunnistatud, vĂ”i uus ohustav veeloomataud, mis vĂ”ib levida teise riiki, teavitab PĂ”llumajandus- ja Toiduamet sellest 24 tunni jooksul Euroopa Komisjoni ning teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmesriikide pĂ€devaid asutusi.
Veeloomataudi kahtluse korral kutsutakse haiguse kliiniliseks diagnoosimiseks, proovide vÔtmiseks, epidemioloogilise uurimise tegemiseks ning veeloomataudi leviku tÔkestamiseks vajalike tÔrjemeetmete rakendamiseks viivitamata kohale veterinaararst vÔi veterinaarjÀrelevalveametnik.
(1) Lisas 1 nimetatud eksootilise veeloomataudi kahtluse otsustamise vĂ”i I vĂ”i III kategooria vesiviljelustsoonis vĂ”i -piirkonnas asuvas kasvanduses vĂ”i molluskikasvatusalal lisas 1 nimetatud mitte-eksootilise veeloomataudi kahtluse otsustamise korral vĂ”tab PĂ”llumajandus- ja Toiduamet asjaomase kasvanduse vĂ”i molluskikasvatusala kĂ”rgendatud veterinaarjĂ€relevalve alla ning kohaldab seal jĂ€rgmisi kitsendusi ja abinĂ”usid: 1) ilma PĂ”llumajandus- ja Toiduameti loata on keelatud vesiviljeluslooma kasvandusest vĂ”i molluskikasvatusalalt vĂ€lja viia ja sinna sisse tuua; 2) loomapidaja rakendab veterinaararsti vĂ”i veterinaarjĂ€relevalveametniku juhiste kohaseid nakkuse levikut tĂ”kestavaid meetmeid (edaspidi bioohutuse meetmed); 3) veterinaararst vĂ”i veterinaarjĂ€relevalveametnik vĂ”tab proovid asjakohase veeloomataudi laboratoorseks uurimiseks; 4) tehakse epidemioloogiline uurimine. (2) Kui epidemioloogilisel uurimisel avastatakse kasvandus vĂ”i molluskikasvatusala, kuhu nakkus vĂ”is edasi levida, kohaldab PĂ”llumajandus- ja Toiduamet seal lĂ”ikes 1 nimetatud kitsendusi ja abinĂ”usid. (3) Kui epidemioloogilisel uurimisel leitakse, et nakkus vĂ”is rannavee vĂ”i veekogu kaudu nakkuse kahtlusega kasvandusest vĂ”i molluskikasvatusalalt edasi levida, kohaldab PĂ”llumajandus- ja Toiduamet lĂ”ikes 1 nimetatud kitsendusi ja abinĂ”usid kasvanduses vĂ”i molluskikasvatusalal, mis asub selle rannavee vĂ”i veekoguga piirnevas vesiviljelustsoonis vĂ”i -piirkonnas. Rannavee vĂ”i ulatusliku veekogu puhul vĂ”ib PĂ”llumajandus- ja Toiduameti loal kohaldada lĂ”ikes 1 nimetatud kitsendusi ja abinĂ”usid sellega piirneva vesiviljelustsooni vĂ”i -piirkonna ĂŒksnes selles kasvanduses vĂ”i molluskikasvatusalal, mis asub nakkuse kahtlusega kasvanduse vĂ”i molluskikasvatusala lĂ€heduses, kui see aitab kaasa nakkuse leviku tĂ”kestamisele.
(1) PÔllumajandus- ja Toiduamet korraldab veeloomataudi kahtluse ja diagnoosimise korral epidemioloogilise uurimise. (2) Epidemioloogilise uurimise kÀigus selgitatakse vÀlja: 1) nakkuse vÔimalik pÀritolu ja edasikandumise viis; 2) kasvandusest vÔi molluskikasvatusalalt enne veeloomataudi kahtlusest teavitamist vÀlja viidud vesiviljelusloom ja tema vÔimalik asukoht; 3) kasvandus ja molluskikasvatusala ning rannavesi ja veekogu, kuhu nakkus vÔis levida. (3) 4 (4) Epidemioloogilise uurimise tulemustest lÀhtudes teavitab PÔllumajandus- ja Toiduamet vajaduse korral asjakohaste Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide pÀdevaid asutusi veeloomataudi levikust ning teeb nendega koostööd nakkuse edasise leviku tÔkestamiseks.
Kitsendused lÔpetab PÔllumajandus- ja Toiduamet, kui § 19 lÔike 1 punkti 3 kohaselt vÔetud proovide laboratoorse uurimise tulemusena ei ole nakkust leitud.
(1) PĂ”llumajandus- ja Toiduamet peatab Eesti vĂ”i Eestis asuva vesiviljelustsooni vĂ”i -piirkonna taudivaba staatuse, kui: 1) seal kahtlustatakse lisas 1 nimetatud mitte-eksootilise veeloomataudi esinemist; vĂ”i 2) seal kahtlustatakse § 6 lĂ”ikes 6 vĂ”i § 7 lĂ”ikes 3 nimetatud nĂ”ude rikkumist. (2) Taudivaba staatuse peatamise korral keelab PĂ”llumajandus- ja Toiduamet viivitamata asjakohasele mitte-eksootilisele veeloomataudile vastuvĂ”tlike veeloomaliikide ja muude veeloomaliikide, kes vĂ”ivad tauditekitajat ĂŒhelt peremeesorganismilt teisele ĂŒle kandes veeloomataudi edasi levitada (edaspidi vektorliik), veo teise Euroopa Liidu liikmesriiki, vesiviljelustsooni vĂ”i -piirkonda, mille taudialane kategooria on § 9 lĂ”ike 3 kohaselt kĂ”rgem kui vesiviljelustsooni vĂ”i -piirkonna taudialane kategooria pĂ€rast selle taudivaba staatuse peatamist. (3) Vesiviljelustsooni vĂ”i -piirkonna taudivaba staatus jÀÀb peatatuks, kuni asjakohase mitte-eksootilise veeloomataudi kahtluse korral kehtestatud kitsendused lĂ”petatakse § 21 kohaselt vĂ”i juhul, kui epidemioloogilise uurimise tulemus nĂ€itab, et § 6 lĂ”ikes 6 vĂ”i § 7 lĂ”ikes 3 sĂ€testatud nĂ”udeid ei ole rikutud. (4) PĂ”llumajandus- ja Toiduamet teavitab taudivaba staatuse peatamisest ja taastamisest viivitamata Euroopa Komisjoni. (5) Kui epidemioloogilise vĂ”i laboratoorse uurimise tulemusena leitakse, et vesiviljelustsoon vĂ”i -piirkond ei vasta § 6 lĂ”ike 6 nĂ”uetele vĂ”i kui Eesti ei vasta § 7 lĂ”ike 3 nĂ”uetele, tunnistatakse taudivaba staatus kehtetuks ja taudivaba staatus taastatakse § 6 vĂ”i § 7 kohaselt pĂ€rast taudivabana kĂ€sitamise nĂ”ude rikkumise kĂ”rvaldamist vĂ”i 4. peatĂŒki 3. jaos sĂ€testatud kitsenduste lĂ”petamist.
Lisas 1 nimetatud eksootilise veeloomataudi diagnoos pannakse «LoomatauditÔrje seaduse» § 37 lÔike 3 kohaselt.
(1) PĂ”llumajandus- ja Toiduamet kohaldab lisas 1 nimetatud eksootilise veeloomataudi diagnoosimise korral kasvanduses vĂ”i molluskikasvatusalal jĂ€rgmisi kitsendusi ja abinĂ”usid: 1) PĂ”llumajandus- ja Toiduameti loata on keelatud vesiviljeluslooma kasvandusse vĂ”i molluskikasvatusalale tuua ja sealt vĂ€lja viia; 2) surnud vesiviljelusloom, elus veeloomataudi kliiniliste tunnustega vesiviljelusloom ja elus vesiviljelusloom, kes ei ole saavutanud mĂŒĂŒgiks sobivaid mÔÔtmeid, kĂ”rvaldatakse viivitamata loomse kĂ”rvalsaadusena §-s 15 nimetatud situatsioonplaanis sĂ€testatud tegutsemisjuhiste kohaselt; 3) loomapidaja puhastab ja desinfitseerib kasvanduse vĂ”i molluskikasvatusala loomapidamishoone ja varustuse ning rakendab muid asjakohaseid bioohutuse meetmeid. PĂ€rast vesiviljeluslooma vĂ€ljaviimist tĂŒhjendab, puhastab ja desinfitseerib loomapidaja vĂ”imaluse korral veekogu; 4) veterinaarjĂ€relevalveametnik kontrollib kasvandust vĂ”i molluskikasvatusala kitsenduste kehtimise ajavahemiku jooksul regulaarselt; 5) tehakse epidemioloogiline uurimine § 20 kohaselt. (2) PĂ”llumajandus- ja Toiduameti kirjalikul loal vĂ”ib lĂ”ike 1 punktis 2 nimetatud vesiviljeluslooma, kes ei ole saavutanud mĂŒĂŒgiks sobivaid mÔÔtmeid ja kellel ei esine veeloomataudi kliinilisi tunnuseid, kĂ”rvaldada loomse kĂ”rvalsaadusena loal nĂ€idatud ajavahemiku jooksul. (3) MĂŒĂŒgiks sobivad mÔÔtmed saavutanud elusa vesiviljeluslooma, kellel ei esine veeloomataudi kliinilisi tunnuseid, vĂ”ib veterinaarjĂ€relevalveametniku kontrolli all viia: 1) toiduks tapmiseks; 2) kĂ€itlemisettevĂ”ttesse, mille kohta on vĂ€ljastatud tegevusluba, enne toiduks tarvitamist tĂ€iendavaks kĂ€itlemiseks, mis mĂ”jutab vesiviljeluslooma anatoomilist terviklikkust; 3) molluskite loputuseks mĂ”eldud puhastuskeskusesse vĂ”i samalaadsesse ettevĂ”ttesse, mis on varustatud haigustekitajat kahjutustava vĂ”i selle looduslikku vette leviku ohtu vastuvĂ”etava tasemeni vĂ€hendava heitveesĂŒsteemiga. (4) Vesiviljelusloomade pĂŒĂŒk, vedu, tĂ€iendav kĂ€tlemine ja muu tegevus toiduks kasutamise eesmĂ€rgil toimub veterinaarjĂ€relevalveametniku kontrolli all viisil, mis tĂ”kestab nakkuse leviku teisele vesiviljelusloomale ja looduslikule veeloomale.
(1) PĂ”llumajandus- ja Toiduameti peadirektor kehtestab nakatunud kasvanduse vĂ”i molluskikasvatusala ĂŒmber ohustatud tsooni. (2) Ohustatud tsooni kehtestamisest ja seal kohaldatavatest kitsendustest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu. (3) PĂ”llumajandus- ja Toiduamet kohaldab ohustatud tsoonis jĂ€rgmisi kitsendusi ja abinĂ”usid: 1) PĂ”llumajandus- ja Toiduameti loata on keelatud vesiviljeluslooma vedu ohustatud tsoonis; 2) korraldatakse asjakohase eksootilise veeloomataudi suunatud seiret. VeterinaarjĂ€relevalveametnik teeb veevesiviljeluslooma kliinilise lĂ€bivaatuse ja vĂ”tab proovid asjakohase veeloomataudi laboratoorseks uurimiseks.
(1) PĂ”llumajandus- ja Toiduamet lĂ”petab kasvanduses vĂ”i molluskikasvatusalal ning ohustatud tsoonis kehtestatud kitsendused, kui on tĂ€idetud jĂ€rgmised nĂ”uded: 1) nakatunud vesiviljelusloom on kasvandusest vĂ”i molluskikasvatusalalt § 24 kohaselt vĂ€lja viidud; 2) paragrahvi 25 lĂ”ike 3 punkti 2 kohaselt tehtud suunatud seire tulemusena ei ole ohustatud tsoonis nakkust leitud; 3) riskianalĂŒĂŒsist tuleneval vajadusel on kasvandus vĂ”i molluskikasvatusala olnud vesiviljelusloomadest tĂŒhi nakkuse leviku tĂ”kestamiseks kĂŒllaldase ajavahemiku jooksul. (2) Kitsenduste lĂ”petamisest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu.
Lisas 1 sÀtestatud mitte-eksootilise veeloomataudi diagnoos pannakse «LoomatauditÔrje seaduse» § 37 lÔike 3 kohaselt.
Eestis asuvas II vÔi IV kategooria vesiviljelustsoonis vÔi -piirkonnas lisas 1 nimetatud mitte-eksootilise veeloomataudi diagnoosimise korral rakendab PÔllumajandus- ja Toiduamet kasvanduses vÔi molluskikasvatusalal §-des 24 ja 25 sÀtestatud tÔrjemeetmeid vÔi § 3 kohaselt koostatud likvideerimisprogrammi asjakohase veeloomataudi tÔrjeks.
(1) Lisas 1 nimetatud sellise mitte-eksootilise veeloomataudi diagnoosimise korral, mille suhtes on Eesti vÔi Eestis asuv vesiviljelustsoon vÔi -piirkond taudivabaks tunnistatud, tunnistab PÔllumajandus- ja Toiduamet viivitamata Eesti vÔi Eestis asuva vesiviljelustsooni vÔi -piirkonna taudivaba staatuse kehtetuks. (2) LÔike 1 kohaselt kehtetuks tunnistatud taudivaba staatusega vesiviljelustsoonis vÔi -piirkonnas, rakendatakse nakatunud kasvanduses vÔi molluskikasvatusalal §-des 24 ja 25 sÀtestatud tÔrjemeetmeid vÔi § 3 kohaselt koostatud likvideerimisprogrammi asjakohase mitte-eksootilise veeloomataudi tÔrjeks. Eesti vÔi Eestis asuva vesiviljelustsooni vÔi -piirkonna taudivaba staatus taastatakse §-de 6 ja 7 kohaselt. (3) Kui taudivaba staatust ei soovita taastada, rakendatakse §-s 30 sÀtestatud tÔrjemeetmeid.
(1) Eestis asuvas III vĂ”i V kategooria vesiviljelustsoonis vĂ”i -piirkonnas lisas 1 nimetatud mitte-eksootilise veeloomataudi diagnoosimise korral rakendab PĂ”llumajandus- ja Toiduamet selles paragrahvis sĂ€testatud minimaalseid tĂ”rjemeetmeid asjakohase mitte-eksootilise veeloomataudi leviku tĂ”kestamiseks. (2) PĂ”llumajandus- ja Toiduameti peadirektor kehtestab ohustatud tsooni sellise kasvanduse vĂ”i molluskikasvatusala ĂŒmber, kus diagnoositi lisas 1 nimetatud mitte-eksootiline veeloomataud. (3) PĂ”llumajandus- ja Toiduamet kohaldab lĂ”ikes 2 nimetatud ohustatud tsoonis jĂ€rgmisi kitsendusi ja abinĂ”usid: 1) on keelatud ilma PĂ”llumajandus- ja Toiduameti loata vesiviljelusloomade vedu ohustatud tsoonis; 2) surnud vesiviljelusloom viiakse viivitamata loomse kĂ”rvalsaadusena kĂ€itlemiseks PĂ”llumajandus- ja Toiduameti otsustatud ajavahemiku jooksul; 3) loomapidaja, vedaja ja kĂ€itleja rakendavad asjakohaseid bioohutuse meetmeid. Vesiviljeluslooma pĂŒĂŒk, vedu, tĂ€iendav kĂ€itlemine ja muu toiduks viimisega seotud tegevus toimub veterinaarjĂ€relevalveametniku kontrolli all viisil, mis tĂ”kestab nakkuse leviku teisele vesiviljelusloomale ja looduslikule veeloomale; 4) veterinaarjĂ€relevalveametnik kontrollib kasvandust vĂ”i molluskikasvatusala regulaarselt kitsenduste kehtimise ajal. (4) PĂ”llumajandus- ja Toiduameti loal vĂ”ib vesiviljeluslooma tuua ohustatud tsoonis asuvasse kasvandusse vĂ”i molluskikasvatusalale ja viia sealt vĂ€lja mujal asuvasse kasvandusse vĂ”i molluskikasvatusalale § 9 lĂ”ike 2 kohaselt. (5) PĂ”llumajandus- ja Toiduameti loal vĂ”ib mĂŒĂŒgiks sobivad mÔÔtmed saavutanud vesiviljeluslooma, kellel ei esine veeloomataudi kliinilisi tunnuseid, viia veterinaarjĂ€relevalveametniku kontrolli all toiduks vĂ”i tĂ€iendavaks kĂ€itlemiseks vĂ”i molluskite loputamiseks mĂ”eldud puhastuskeskusesse vĂ”i samalaadsesse ettevĂ”ttesse, mis on varustatud tauditekitajat kahjutustava ja veeloomataudi levikut tĂ”kestava heitveesĂŒsteemiga. (6) Ohustatud tsoonis kehtestatud kitsendused lĂ”petab PĂ”llumajandus- ja Toiduamet. (7) Ohustatud tsooni kehtestamisest, seal kehtestatud kitsendustest ja nende lĂ”petamisest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu.
(1) Looduslikul veeloomal lisas 1 nimetatud eksootilise veeloomataudi ning taudivabas vesiviljelustsoonis vĂ”i -piirkonnas lisas 1 nimetatud mitte-eksootilise veeloomataudi kahtluse ja diagnoosimise korral teavitatakse sellest § 17 kohaselt. (2) PĂ”llumajandus- ja Toiduamet korraldab vajaduse korral koostöös Keskkonnaameti ning kalapĂŒĂŒgi Ă”igust omavate fĂŒĂŒsiliste ja juriidiliste isikutega veeloomataudi edasise leviku tĂ”kestamiseks tĂ”rjemeetmete rakendamise. (3) PĂ”llumajandus- ja Toiduamet teavitab Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriike veeloomataudi edasise leviku tĂ”kestamiseks rakendatud tĂ”rjemeetmetest.
[KÀesolevast tekstist vÀlja jÀetud.]