(1)Turismitoodete arendamise väikeprojektide toetamise (edaspidi meede) tingimused ja kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 2007. a korralduse nr 20 «Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» ja sellest tuleneva «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime» eesmärkide elluviimiseks.
(2)Meetme raames antav toetus on turismivaldkonna investeeringuks ettenähtud regionaalabi, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 800/2008 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (edaspidi üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47), ja «Konkurentsiseaduse» §-s 342 sätestatut.
(3)Meetme raames toetuse andmisel lähtutakse Riigikogu 22. novembri 2006. a otsusega kinnitatud «Eesti riiklikust turismiarengukavast aastateks 2007–2013» (edaspidi turismiarengukava).
(4)Määrust kohaldatakse ainuüksi turismi valdkonna projektide rahastamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud üldisele grupierandi määrusele.
(1)Meetme eesmärk on Eesti kui reisisihi rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud uuenduslike turismitoodete arendamise kaudu, mille abil luuakse reisimotivatsioon Eesti külastamiseks ja külastusaja pikenemiseks.
(2)Meetme alaeesmärgiks on hooajalisuse vähendamisele kaasaaitavate turismitoodete väljaarendamine.
(3)Meetme raames toetatakse investeeringuid järgmiste rahvusvahelist nõudlust omavate turismitoodete ja -teenuste väljaarendamisse: 1) erihuvidel ja harrastustel põhinevad turismitooted, sealhulgas aktiivse puhkuse teenuse osutamisega seotud turismitooted ja loodusturismi tooted; 2) rahvuslikul eripäral ning traditsioonidel põhinevad turismitooted ja -teenused; 3) arhitektuurilist väärtust omavate objektide väljaarendamine turismitoodete pakkumiseks.
(1)Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).
(2)Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus).
Käesoleva määruse tähenduses: 1) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse ja kasutatakse; 2) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus, millele on lisatud nõutavad dokumendid toetuse taotlemiseks; 3) toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on Eesti äriregistris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks; 4) toetuse saaja on Eesti äriregistris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud 5) omafinantseering on toetuse saaja või teise projektis osaleva juriidilise isiku (edaspidi projektis osalev isik) rahaline panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja ja projektis osaleva isiku poolt tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata, samuti ei saa toetust kasutada omafinantseeringuks; 6) turismiteenus on «Turismiseaduse» § 2 lõikes 2 nimetatud teenus ning aktiivse puhkusega seotud teenus; 7) turismitoode on terviklik külastuselamus, mis koosneb erinevatest turismiteenustest ja muudest teenustest, mida külastaja oma reisi ajal tarbib; 8) väike ja keskmise suurusega ettevõtja on väikeettevõtja ja keskmise suurusega ettevõtja üldise grupierandi määruse lisa I tähenduses; 9) investeering on kapitalimahutus materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse seoses uue ettevõtja asutamisega, olemasoleva ettevõtja laiendamisega, toodete mitmekesistamisega või uute teenuste pakkumisega; 10) materiaalne põhivara on vara, mis seondub ehitiste, masinate ja seadmetega, mida ettevõtja kasutab toote arendamisel, teenuse osutamisel või halduseesmärgil ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta; 11) immateriaalne põhivara on vara, mis soetatakse tehnoloogiasiirdena patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel; 12) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei ole väike ja keskmise suurusega ettevõtja üldise grupierandi määruse lisa I mõistes.
Meetme raames toetatakse käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud turismitoodete ja -teenuste väljaarendamist järgmiste tegevuste kaudu: 1) turismitoodete ja -teenuste pakkumiseks vajalike objektide ning objektiga seotud infrastruktuuri ehitamine; 2) turismitoodete ja -teenuste pakkumiseks vajaliku materiaalse vara soetamine; 3) turismitoodete ja teenuste pakkumiseks vajaliku materiaalse vara soetamisega kaasneva immateriaalse vara soetamine.
(1)Meetme raames on abikõlblikud alljärgnevad käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tegevuste elluviimisega otseselt seotud ja projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-ga 8 kehtestatud piirmääradele: 1) objektide ehitamise ja objektiga seotud infrastruktuuri rajamisega seotud kulu, sealhulgas põhiprojekti projekteerimisega seotud kulu; 2) «Ehitusseaduses» sätestatud korras teostatava omanikujärelvalve ja ehitusjuhtimisega seotud kulu; 3) objektide ekspositsiooni loomise või olemasoleva ekspositsiooni arendamisega seotud kulu; 4) objekti toimimiseks ja teenuste osutamiseks vajaliku mööbli ja sisseseade soetamine, sealhulgas masinad, seadmed või muud vahendid, ning nende paigaldamisega seotud kulu; 5) klientide teenindamiseks vajalike uudsete tehnoloogiliste lahenduste rakendamise ja soetamisega seotud kulu; 6) turismiinfo viitade ja tahvlite soetamise ning paigaldamisega seotud kulu; 7) materiaalse vara soetamisega kaasneva immateriaalse vara soetamise kulu juhul, kui see on soetatud kolmandatelt isikutelt turutingimustel, ning tingimusel, et see liidetakse taotleja põhivarale ja seda käsitletakse amortiseeruva varana; 8) Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikega 1 kehtestatud kohustuste täitmisega seotud kulu; 9) käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendmaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel; 10) objekti toimimiseks ja teenuste osutamiseks vajaliku liiklusvahendi soetamine vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimustele.
(2)Lisaks «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korras loetletud mitteabikõlblikele kuludele on meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 1) projektijuhtimisega seotud kulu; 2) majutusvõimaluste loomise ja parendamisega seotud kulu; 3) telekommunikatsioonivõrgu, ühisveevärgi, kanalisatsiooni, elektri-, gaasi- ja soojusvõrguga ühinemise liitumistasud; 4) mitterahaline sissemakse; 5) kulum; 6) üldkulu; 7) muu projektiga mitteseotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatu või ebaoluline kulu; 8) kulu, mis on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud.
(3)Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja ja taotlejas osalust omava isiku ning tarnija ja tarnijas osalust omava isiku vahel, kes on seotud isikud «Tulumaksuseaduse» § 8 tähenduses.
(4)Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja üksikasjalikult kirjeldatud.
(5)Abikõlblike kulude tõendamisel võetakse arvesse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kulud.
(6)Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tehtud alates projekti alguskuupäevast, mis ei tohi olla varasem kui eeltaotluse sihtasutuses registreerimise kuupäev, kuni projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäevani.
(7)Kulu arvestatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkimise päevaks loetakse kuludokumendi koostamise kuupäev.
(8)Juhul kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulud ise kandma.
(1)Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad.
(2)Meetme raames toetatava projekti tegevused viiakse ellu kuni 36 kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui 2015. a 31. augustiks.
(3)Projekti ajalise kestvuse arvestus (alguskuupäev) algab eeltaotluse sihtasutuses registreerimise hetkest või taotluses sisalduvast hilisemast alguskuupäevast. Projekti ajalise kestuse arvestus lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti lõpptähtajaga.
(4)Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi muutmist käesoleva määruse §-s 19 kehtestatud korras tingimusel, et projekti tegevused viiakse ellu käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtajaks. Kui projekti perioodi abikõlblikkuse perioodi muutmise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajaliseks kestvuseks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusega määratud abikõlblikkuse perioodi.
(5)Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva tingimusel, et kõik projekti tegevused on teostatud ja projekti eesmärgid on saavutatud või kui ilmnevad toetuse saajast sõltumatud asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist.
(6)Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.
(1)Toetuse minimaalne suurus on 63 000 eurot ja maksimaalne suurus 640 000 eurot ühe projekti kohta.
(2)Toetuse määr on protsent abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on kuni 50% abikõlblikest kuludest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhtudel.
(3)Toetatavate projektide omafinantseeringu määr on minimaalselt 50% abikõlblikest kuludest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhtudel.
(4)Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigieelarvelisi või välisvahenditest antud tagastamatuid toetusi.
(5)Juhul kui suurettevõtja taotluses märgitud investeeringuobjekti asukohaks on Harjumaa või Tallinna linn, siis on toetuse maksimaalne määr ühe projekti kohta kuni 40% abikõlblikest kuludest.
(6)Juhul kui suurettevõtja taotluses märgitud investeeringuobjekti asukohaks on Harjumaa või Tallinna linn, siis on projekti omafinantseeringu määr vähemalt 60% abikõlblikest kuludest.
(1)Käesoleva meetme raames saab toetust taotleda jooksvalt.
(2)Toetuse taotlemine toimub kahes etapis. Esimeses etapis esitatakse sihtasutusele eeltaotlus ning teises etapis täistaotlus.
(3)Eeltaotluste vastuvõtmisest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja sihtasutuse veebilehel.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eeltaotluse- ja täistaotluse (edaspidi koos nimetatud taotlus) vormid kinnitab sihtasutuse juhatus. Sihtasutus teeb taotlusvormid kättesaadavaks oma veebilehel.
(5)Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult või elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.
(6)Eeltaotluse rahuldamisotsus on eelduseks täistaotluse esitamisele. Eeltaotlus on täistaotluse lahutamatu osa.
(7)Projekti täistaotluse esitamise tähtaeg on kuni kaheksakümmend
(80)tööpäeva eeltaotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast arvates.
(8)Taotluste vastuvõtmine peatatakse sihtasutuse juhatuse otsusega, kui meetme rahastamise jooksva aasta eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Taotluste vastuvõtmise peatamisest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja sihtasutuse veebilehel.
(9)Täiendavate vahendite laekumisel võib sihtasutuse juhatuse otsusega avada taotluste vastuvõtmise. Otsusest teavitatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja sihtasutuse veebilehel.
(10)Taotleja saab taotleda toetust korraga ainult ühele projektile. Toetust järgmisele projektile saab taotleda pärast eelmise projekti lõpparuande kinnitamist ja viimase väljamakse teostamist.
(1)Taotlejaks võib olla Eesti äriregistris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing.
(2)Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) 2) taotlejal on tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse; 3) taotleja aktsionärid või osanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eestis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» tähenduses, või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga; 4) taotleja omakapital vastab «Äriseadustiku» nõuetele; 5) taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseerimiseks vastavalt käesoleva määruse §-ga 8 kehtestatud piirmääradele ja tingimustele; 6) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust.
(3)Juhul kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest või teistest Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas.
Taotleja on kohustatud: 1) esitama sihtasutuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja tähtajal; 2) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust; 3) sihtasutust viivitamata teavitama taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 4) tõendama sihtasutuse nõudmisel määruses ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu; 5) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva ettevõtja või selle osa ja sellega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 6) sihtasutuse nõudmisel esitama Maksu- ja Tolliameti tõendi taotleja maksuvõlgnevuste puudumise või nende ajatatuse kohta, mis ei tohi olla väljastatud varem kui 10 tööpäeva enne taotluse sihtasutuses registreerimise kuupäeva; 7) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
(1)Taotluses sisalduv projekt peab olema kooskõlas turismiarengukavaga, vastama meetme tingimustele ning vastama õigusaktides sätestatud tingimustele.
(2)Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud määruses ettenähtud korras ja vormis; 2) toetust taotletakse käesoleva määruse §-ga 5 kehtestatud toetatavatele tegevustele; 3) taotletud toetuse suurus ei ületa määruse §-ga 8 kehtestatud toetuse määra; 4) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul; 5) taotluses sisalduva projekti eelarves on muuhulgas ette nähtud nõutav omafinantseering; 6) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 7) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik omakäelise allkirjaga või elektroonselt digitaalallkirjaga.
(3)Eeltaotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas ärinimi, äriregistri kood, käibemaksukohustuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, põhitegevusala(d), esindusõigusliku isiku andmed, projektijuhi andmed, aktsionäride või osanike andmed; 2) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimi, eesmärk ja oodatavad tulemused, tegevuste alguse- ja lõpukuupäev, eelarve tegevuste lõikes, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa ja taotleja kinnitus omafinantseeringu kohustuse täitmise kohta, taotlejat nõustanud ettevõtja ja konsultandi nimi; 3) andmed projekti sisu kohta, sealhulgas projekti idee kirjeldus, projekti seos turismiarengukava ja meetme eesmärkidega, projekti teostamise ja toetuse vajaduse põhjendus; 4) konkurentsianalüüs, arendatava toote konkurentsieelise kirjeldus ja põhjendus; 5) sihtgruppide ja -turgude valiku põhjendused, turunduskanalite ja turundustegevuste kirjeldus ning hinnanguline turunduseelarve; 6) meeskonna kompetents, oskuste, kogemuste ja arendustegevuste kirjeldus nii projekti elluviimis- kui rakendusfaasis; 7) taotleja kvaliteedialased, sealhulgas keskkonnaalased arendustegevused, arendatava turismitoote visuaalse kontseptsiooni kirjeldus; 8) prognoositavad müügimahud arendatava turismitoote osas, andmed projekti planeeritavate tulemuste ja mõju kohta, projektiga seotud strateegiliste eesmärkide kirjeldus ja oodatavad tulemused; 9) andmed taotleja tähtsamate majandusnäitajate kohta projekti alustamise aastale eelnenud majandusaastal ja jooksval aastal, sealhulgas realiseerimise netokäive, bilansimaht, tegevuskulud liigiti ja nende summa, tööjõukulud ja töötajate keskmine arv, põhivara suurus, kulum, omakapitali suurus, ärikasum või -kahjum. Andmeid ei pea esitama alustavad ettevõtjad, kellel vastavad andmed puuduvad; 10) juhul kui taotleja pakub turismiteenuseid, siis netokäive väliskülastajate teenindamisest, netokäive hooajavälisel perioodil, netokäive välisturistide teenindamisest hooajavälisel perioodil; 11) rahavoogude, bilansi ja kasumiaruande prognoosid projekti alustamise majandusaastast kuni projekti lõpetamise aastale järgneva kahe aasta kohta, sealhulgas eraldi välja tooduna tegevuskulud liigiti ja nende summa, realiseerimise netokäive, netokäive väliskülastajate teenindamisest, netokäive hooajavälisel perioodil, netokäive välisturistide teenindamisest hooajavälisel perioodil; 12) info kehtivate projekteerimistingimuste või kehtiva detailplaneeringu olemasolu kohta; 13) ehitusloa taotlemise planeeritav aeg, kui ehitusluba on projekti seisukohast vajalik; 14) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 15) suurettevõtjast, taotleja puhul info riigiabi ergutava mõju kohta vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 8 punktis 3 sätestatule.
(4)Eeltaotlusele lisatakse täiendavalt järgmised dokumendid: 1) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 2) projekti meeskonnaliikmete elulookirjeldused.
(5)Sõltuvalt projekti iseloomust peab eeltaotlus sisaldama: 1) arendatava turismitoote või selle raames planeeritava ehitise arhitektuurset osa ja asendiplaani (eelprojekt vastavalt EVS 811:2006); 2) juhul kui on tegemist ehitamisega, siis maa omandiõigust või pikaajalist kasutusõigust tõendavaid dokumente koos omaniku kirjaliku nõusolekuga.
(6)Täistaotlus peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 2 ja 14 nimetatud andmeid.
(7)Juhul kui täistaotluse esitamise ajaks on muutunud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 kuni 13 ja lõikes 4 nimetatud andmed, esitab taotleja muutunud või täiendatud informatsiooni täistaotluses.
(8)Täistaotlusele lisatakse täiendavalt järgmised dokumendid: 1) juhul, kui tegemist on ehitamisega, siis hoone ehitusprojekti kirjeldus vastavalt EVS 865-2:2006 ja ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis vastavalt EVS 811:2006; 2) töövõtuleping ehitustööde teostajaga, mis sisaldab detailset eelarvet ja töömahtude tabelit; 3) kogu projekti eelarve sihtasutuse poolt kehtestatud vormil, tööde teostaja või tarnija valiku põhjendus ja valiku aluseks võetud vähemalt kolme pakkumise hinnatabel koos pakkumise aluseks oleva lähteülesandega; 4) koopia kehtivast ehitusloast, kui see on tööde teostamiseks nõutav; 5) koopiad muudest lubadest, kui need on tööde teostamiseks nõutavad; 6) ehitusjuhtimisega tegeleva isiku elulookirjeldus.
(1)Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.
(2)Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.
(3)Sihtasutusel on õigus teha taotluse menetlemise käigus taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat, projekti tegevusi või perioodi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa, projekti tegevuste või perioodi muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(4)Projekti eeltaotluse osas teeb sihtasutus otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kuni 42 tööpäeva jooksul eeltaotluse sihtasutuses registreerimisest arvates.
(5)Täistaotluse menetlemise tähtaeg on kuni 28 tööpäeva selle sihtasutuses registreerimisest arvates.
(6)Sihtasutuse juhatusel on õigus kaasata taotluste menetlusse nõuandvaid hindamis- või ekspertkomisjone ning eksperte.
(7)Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab võrdseks või ületab taotluste rahastamise jooksva aasta eelarve vaba jääki, menetletakse esitatud taotlusi nende esitamise järjekorras.
(1)Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on 3 tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse nõuetele vastavust ja selle juurde kuuluvate vajalike lisade olemasolu.
(2)Taotlejale teatatakse posti teel või taotleja nõusolekul e-posti teel taotluse registreerimisest 3 tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.
(3)Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäeva. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.
(4)Sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata ja tagastab taotluse, kui taotleja: 1) ei ole kõrvaldanud taotluses puudusi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul; 2) ei ole esitanud kõiki «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» ja käesoleva määruse alusel nõutavaid dokumente; 3) on sihtasutusele eelnevalt esitanud sama meetme raames taotlusi, mille osas taotluse esitamise hetkeks ei ole sihtasutuse juhatus teinud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust.
(1)Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.
(2)Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-ga 10 taotlejale kehtestatud nõuded.
(3)Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.
(4)Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
(1)Menetlusse võetud taotluse nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.
(2)Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-ga 12 taotlusele kehtestatud nõuded.
(3)Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 12 taotlusele esitatavatele nõuetele ning puudust ei ole võimalik käesoleva määruse § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid, mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust või teha paikvaatlust; 4) taotleja ei ole käesoleva määruse § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.
(4)Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.
(5)Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
(1)Eeltaotlusi hinnatakse pärast nende nõuetele vastavaks tunnistamist. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada eeltaotluse hindamiseks nõuandvaid hindamis- või ekspertkomisjone ning kaasata hindamiseks eksperte. Hindamis- või ekspertkomisjonide moodustamise ja vastava koosseisu peab sihtasutus eelnevalt kooskõlastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
(2)Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud eeltaotlused, milleks loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud hindamiskriteeriumite alusel vähemalt koondhindega 2,75 hinnatud eeltaotlused, mille rahastamise summa ei ületa meetme rahastamise jooksva aasta eelarvet.
(3)Toetuse saamiseks esitatud eeltaotlusi hinnatakse skaalal 0 kuni 4. Eeltaotluse hindamisel antud koondhinne moodustub käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest. Eeltaotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle koondhinne jääb alla 2,75 või kui vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 kuni 5 toodud kriteeriumidest hinnatakse hindega 0.
(4)Eeltaotluste hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised: 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamiseks ja kooskõla turismiarengukava eesmärkidega – kuni 15% maksimaalsest koondhindest; 2) toetuse mõju ettevõtja majandustegevusele ning ettevõtluse arengule projekti rakendamise piirkonnas – kuni 20% maksimaalsest koondhindest; 3) arendatava turismitoote või -teenuse rahvusvaheline konkurentsivõime – kuni 30% maksimaalsest koondhindest; 4) projekti jätkusuutlikkus – kuni 15% maksimaalsest koondhindest; 5) taotleja organisatsiooniline võimekus – kuni 10% maksimaalsest koondhindest; 6) projekti tegevuste kuuluvus käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eelistuste hulka – kuni 10% maksimaalsest koondhindest.
(5)Toetuse andmisel eelistatakse projekte, mis aitavad kaasa turismi regionaalsele ühtlustumisele.
(1)Eeltaotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus eeltaotluse rahuldamise otsuse, milles tehakse taotlejale ettepanek täistaotluse esitamiseks ning vajadusel antakse soovitusi täistaotluse koostamise kohta.
(2)Eeltaotluse rahuldamise otsusega ei kaasne rahalist toetust. Eeltaotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(3)Eeltaotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse taotleja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse projektiga seonduvad tingimused. Otsuses märgitakse muuhulgas: 1) projekti nimi; 2) tingimused täistaotluse esitamiseks; 3) vajadusel soovitused täistaotluse koostamiseks; 4) taotletava toetuse hinnanguline suurus; 5) hindamiskomisjoni kokkuvõttev hindamise tulemus.
(4)Eeltaotlus on täistaotluse rahuldamise hetkest täistaotluse lahutamatu osa.
(5)Täistaotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus täistaotluse rahuldamise otsuse. Täistaotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus täistaotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(6)Kui taotluse läbivaatamisel ja hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja ei ole kõrvaldanud puudusi sihtasutuse poolt ettenähtud tähtajaks või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(7)Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka taotluse osalise rahuldamise puhul. Täistaotluse osalisel rahuldamisel võib vähendada toetuse summat, muuta projekti eelarvet ja perioodi.
(8)Täistaotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui: 1) taotluse rahaline maht ületab taotluse rahastamise eelarve vaba jäägi; 2) meetme jooksva aasta eelarves avaneb vabasid vahendeid; 3) toetust on taotletud tegevuste või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud.
(9)Täistaotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse projektiga seonduvad tingimused. Otsuses märgitakse muuhulgas: 1) toetuse saaja ning projekti nimi; 2) toetuse maksimaalne suurus; 3) omafinantseeringu minimaalne suurus; 4) projekti elluviimise tingimused; 5) projekti alguse- ja lõpukuupäev; 6) toetuse väljamaksmise tingimused; 7) nõuded aruandlusele; 8) asjaolu, et toetus on investeeringuteks ettenähtud regionaalabi vastavalt üldise grupierandi määruse II peatüki erisätetele ja käesolevale määrusele.
(10)Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta edastatakse taotlejale väljastusteatega tähtkirjaga või tema nõusolekul taotluses näidatud e-posti aadressil või antakse taotlejale kätte allkirja vastu 8 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(1)Taotluse rahuldamise otsus muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.
(2)Eeltaotlust võib muuta täistaotluse rahuldamise otsusega, eeldusel, et projekti eesmärgid ja tulemused ei muutu.
(3)Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt täistaotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui toetuse saaja soovib muuta: 1) projekti eelarvet juhul, kui eelarve muudatus on suurem kui 20% taotluses toodud projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea maht, tingimusel, et toetuse summa ei suurene; 2) projekti tegevuste elluviimise või kulude abikõlblikkuse lõpukuupäeva;
(4)Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse ja mõju saavutamise.
(5)Sihtasutus võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses märgitud või õigusaktidega kehtestatud nõudeid või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel või sihipäraselt; 4) toetuse saaja ei ole projekti aruandlusperioodi jooksul abikõlblikke tegevusi ellu viinud; 5) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks; 6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.
(6)Taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.
Sihtasutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide rakendusasutusele «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud alustel ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.
(1)Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel rahandusministri kehtestatud toetuse väljamaksmise tingimustele ja korrale ning taotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustele.
(2)Toetuse väljamakse tegemise eeldusteks on: 1) toetuse saaja poolt sihtasutusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja selle kinnitamine sihtasutuse poolt; 2) projekti tegevuste läbiviimine ja vastavate kulude täielik tasumine (sealhulgas omafinantseering, käibemaks ning mitteabikõlblikud kulud, kui need sisalduvad esitatud algdokumentides); 3) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust tõendavate dokumentide või nende koopiate ning kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine sihtasutusele. 2 (2¹) Põhjendatud juhtudel võib «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras ja tingimustel teha toetuse saajale ettemakseid ja väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel kas toetuse saajale või otse töövõtjale. Ettemakseid teostatakse toetuse saajale vastavalt 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» §-s 9 sätestatud korrale. 2 (2²) Toetuse saaja esitab sihtasutusele kuludokumendid ja tasumist tõendavad dokumendid ettemaksena saadud toetuse kasutamise kohta taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, mis ei ületa kolme kalendriaastat ettemakse väljamaksmisest arvates. Ettemaksena saadud toetuse summale vastava omafinantseeringu osas peab toetuse saaja esitama sihtasutusele kuludokumendid ja nende tasumist tõendavad dokumendid taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, mis ei või olla pikem, kui üks kalendriaasta ettemakse väljamaksmisest arvates.
(3)Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad allkirjaõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumendid ja maksete toimumist tõendavad dokumendid või nende koopiad.
(4)Toetuse väljamakse tegemiseks esitab toetuse saaja vormikohase väljamaksetaotluse sihtasutusele.
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud väljamaksetaotluse vormi kinnitab sihtasutuse juhatus. Sihtasutus teeb taotlusvormi kättesaadavaks sihtasutuse veebilehel.
(6)Kui väljamaksetaotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäeva. Väljamaksetaotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.
(7)Pärast väljamaksetaotluse saamist kontrollib sihtasutus kulude tasumist tõendavaid dokumente ja väljamaksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab väljamakse, sisestades projekti andmed struktuuritoetuse registrisse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase väljamaksetaotluse laekumisest sihtasutusele.
(8)Sihtasutus teeb toetuse maksmisest osaliselt või täielikult keeldumise otsuse juhul, kui: 1) taotleja ei ole kõrvaldanud väljamaksetaotluses esinevaid puudusi käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul; 2) esitatud väljamaksetaotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele; 3) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele ja eesmärkidele; 4) läbiviidud tegevused ei vasta taotluses esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud.
(1)Toetuse saaja esitab projekti vahearuanded ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt 6 kuud ja maksimaalselt 12 kuud.
(2)Toetuse saaja esitab projekti vahe-, lõpp- ja elluviimise järgsed vormikohased aruanded sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjastatult või paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajal.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aruandevormid kinnitab sihtasutuse juhatus. Sihtasutus teeb aruandevormid kättesaadavaks sihtasutuse veebilehel.
Toetuse saaja on kohustatud: 1) tagama ettenähtud omafinantseeringu; 2) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 3) teavitama sihtasutust projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest; 4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega; 5) maksma toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 28 sätestatule; 6) vastama sihtasutuse poolt esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta; 7) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruanded; 8) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid selgelt eristatavad toetuse saaja muudest kulu- ja maksedokumentidest; 9) säilitama toetuse taotlemise ja kasutamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 2025. a 31. detsembrini; 10) tagama projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel ja kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 13 punktis 2 sätestatuga; 11) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve) vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» sätestatule; 12) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab; 13) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul audiitori ja järelevalvet teostava isiku nõudmisest arvates; 14) osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 15) järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seadusega» sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija «Riigihangete seaduse» mõistes; 15¹) esitama, juhul kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja tehingu summa käibemaksuta ületab 6400 eurot, vähemalt kolm omavahel sõltumatu pakkuja poolt koostatud ja sisu poolest võrreldavat hinnapakkumist. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus; 16) näitama toetuse kasutamisel vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat; 17) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel; 18) viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 19) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 20) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtja või ettevõtja osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 21) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja omanike muutusest üle 5%, välja arvatud ettevõtjad, kelle väärtpaberid on emiteeritud reguleeritud väärtpaberiturul; 22) tagama toetuse abil loodud objekti sihtotstarbelise säilimise ja kasutamise vähemalt 5 aasta jooksul projekti lõppemise päevast arvates; 23) tagama toetuse abil loodud objektil külastajate kvaliteetse teeninduse ja selle järjepideva arenduse; 24) tagama toetuse abil loodud objekti avamise külastajatele projektis määratud tähtajal ja sihtotstarbel; 25) esitama sihtasutuse nõudmisel projekti järelhindamise teostamiseks vajalikke andmeid viie aasta jooksul alates projekti lõppemisest; 26) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.
Sihtasutusel on õigus: 1) teostada järelvalvet; 2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringu kasutamist; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestvuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) vähendada toetuse suurust toetuse saaja poolt vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata projektis planeeritud tegevusi, mille tulemusel eelarve alakasutus on suurem kui 20%; 5) peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses», selle rakendusaktide või käesoleva määrusega kehtestatud tingimustest või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses märgitust; 6) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses», selle rakendusaktides või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses märgitust; 7) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tema tagasimaksega seotud projekti või toetuse saaja kõikide projektide osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni; 8) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses märgitud määra; 9) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud; 10) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.
Käesolev määrus jõustub 2008. aasta 29. augustil.