(1) Käesolev määrus reguleerib Haljala valla eelarves selleks ettenähtud vahendite arvelt koolieelses munitsipaallasteasutuses mittekäiva eelkooliealise lapse lapsehoiu toetuse määramise ja maksmise ning lapsehoiuteenuse osutamise tingimusi ja korda. (2) Käesolev kord ei reguleeri riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahastamist.
(1) Lapsehoiuteenus on lapse vanema, lapse eestkostja või lapse lepingulise hooldaja (edaspidi lapsevanem) toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja. (2) Lapsehoiuteenuse rahastamine toimub Haljala valla eelarves selleks ettenähtud vahendite arvelt lapse vanemale, eestkostjale või hooldajale lapsehoiuteenuse ostmisel tehtud rahaliste kulutuste eest toetuse maksmisena. (3) Toetuse määr ühe lapse kohta on võrdne Haljala valla koolieelse munitsipaallasteasutuse personali- ja majandamiskulude arvestusliku maksumusega ühe lapse kohta ühes kalendrikuus. (4) Toetuse arvestusperioodiks on kalendrikuu, mille jooksul saadud teenuse eest tehtud ja dokumentaalselt tõendatud kulutused hüvitatakse vallavalitsuse poolt kehtestatud määra ulatuses. Toetust makstakse lapsehoiuteenuse kasutamise ajal kehtinud korras ja määras. (5) Õigus taotleda toetust tekib järgmisel päeval arvates päevast, mil lõpetatakse vanemahüvitise seaduse alusel saadava hüvitise maksmine selle lapse eest, kelle jaoks lapsehoiuteenust ostetakse. Õigus taotleda toetust lõpeb lapse kandmisel koolieelse lasteasutuse või kooli nimekirja. (6) Toetus on kulutustepõhine ja seda makstakse vastavaid kulutusi tõendavate dokumentide alusel. (7) Õigust toetusele ei teki lapse vanemal, hooldajal või eestkostjal, kes ise osutab füüsilisest isikust ettevõtjana oma lapsele lapsehoiuteenust või kes ostab lapsehoiuteenust sama lapse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevalt teiselt vanemalt, hooldajalt või eestkostjalt. (8) Toetuse maksmist ja selle üle arvestuse pidamist korraldab vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialist.
Toetust makstakse järgmiste teenuste tarbimise eest: 1) lapsehoiuteenuse ostmise eest, mille osutaja on füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kelle tegevus toimub Haljala vallas ja kellel on lapsehoiuteenuse osutamiseks Lääne-Viru maavanema antud kehtiv tegevusluba; 2) päevahoiu teenuse ostmise eest, mida osutab juriidiline isik, kelle tegevus toimub Haljala vallas ja kelle põhikirjaline tegevus on lapse päevahoiu teenuse osutamine.
(1) Lapsehoiuteenuse osutamise korral võib lapsehoidja hoida: 1) lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruumides korraga kuni viit last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud; 2) väljaspool lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruume korraga kuni kümme last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud. (2) Kui lapsehoiuteenusel viibib korraga rohkem kui viis last, loetakse kõiki lapsehoiuteenusel viibivaid raske või sügava puudega lapsi, alla 3-aastaseid lapsi ning lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavaid raske või sügava puudega isikuid ja alla 3-aastaseid lapsi kahe lapse eest. (3) Lapsehoiuteenust võib osutada lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruumides või muudes lapsehoiuks sobivates ruumides. Kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruume, peavad lapsehoiuteenuse osutamise ruumid vastama rahvatervise seaduse alusel kehtestatud lapsehoiuteenuse tervisekaitsenõuetele. (4) Lapsehoiuteenuse osutamise korral rohkem kui nelja tunni vältel: 1) tagab lapsehoiuteenuse osutaja lapse toitlustamise vastavalt lapsehoiuteenusele õigustatud isiku ja lapsehoiuteenuse osutaja vahelisele kokkuleppele. Lapsehoiuteenuse osutaja peab toitlustamisel tagama toidu käitlejale kehtestatud nõuete täitmise vastavalt toiduseaduses sätestatule; 2) kui lapsehoiuteenust ei osutata lapse eluruumides, võimaldab lapsehoiuteenuse osutaja lapsele magamiskoha vastavalt lapse eale ja vajadustele ning lapsehoiuteenusele õigustatud isiku ja lapsehoiuteenuse osutaja vahelisele kokkuleppele. (5) Lapsehoidja lähtub oma töös lapsehoiuteenusele õigustatud isiku juhistest ning lapse huvidest. Lapsehoiuteenusele õigustatud isik ning lapsehoidja vahetavad teineteisega lapse hooldamisega seonduvat teavet. (6) Lapsehoiuteenuse osutaja on kohustatud koostama nõuetekohasel vormil statistilisi aruandeid lapsehoiuteenuse kohta ja esitama need valla sotsiaaltöö spetsialistile.
(1) Lapsehoidja on füüsiline isik, kes lapsehoiuteenuse osutamise kestel last isiklikult hooldab ja arendab ning tagab tema turvalisuse. (2) Lapsehoidja peab olema täieliku teovõimega ning lapsehoiuteenuse osutamiseks vajaliku füüsilise ja vaimse tervisega, samuti vastama järgmistele nõuetele: 1) tal on lapse kasvatamiseks vajalikud isikuomadused; 2) temalt ei ole ära võetud vanema õigusi ega ole ära võetud last ilma vanema õiguste äravõtmiseta; 3) teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest; 4) tema suhtes ei ole alustatud kriminaalmenetlust süüdistatavana kuriteos, mille eest seadus näeb karistusena ette vangistuse, ja tal ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 5) tal ei ole sõltuvust alkoholist, narkootilistest ega psühhotroopsetest ainetest. (3) Isikul peab lapsehoidjana tegutsemiseks olema kutseseaduse alusel välja antud lapsehoidja kutsetunnistus. (4) Kui lapsehoiuteenust osutatakse lapsehoidja eluruumis, peab muu seda eluruumi kasutav täieliku teovõimega isik olema lastega koosolemiseks vajaliku vaimse tervisega ning vastama käesoleva korra § 5 lõike 2 punktides 2–5 sätestatud nõuetele. (5) Kui lapsehoiuteenust osutatakse lapsehoidja eluruumis, peab muu seda eluruumi kasutav täisealine isik läbima korrapärase tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes, sealhulgas iga kahe aasta järel kopsude röntgenuuringu, ja tal peab olema tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta. Perearst teeb nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli ja väljastab kirjaliku tervisetõendi.
Toetust saama õigustatud isikuks on lapse vanem, lapse eestkostja või lapse lepinguline hooldaja: 1) kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Haljala vald; 2) kui lapse, kelle jaoks lapsehoiuteenust ostetakse, rahvastikuregistri järgne elukoht on Haljala vald; 3) kui laps, kelle jaoks lapsehoiuteenust ostetakse, ei ole kantud ühegi munitsipaallasteaia või eralasteaia nimekirja;
(1) Toetust taotlev isik (edaspidi - taotleja) esitab Haljala Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus): 1) vallavalitsuse poolt kinnitatud kirjaliku taotluse; 2) isikut ning eestkostjaks või hooldajaks olemist tõendava dokumendi (toetuse esmakordsel taotlemisel); 3) lapse sünnitunnistuse (toetuse esmakordsel taotlemisel); 4) lapsehoiuteenuse ostmist tõendavad dokumendid, kust nähtub, millisel perioodil on lapsehoiuteenust kasutatud ning millal ja kui palju on teenuse eest makstud. (2) Vallavalitsusel on vajadusel õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid või dokumente, millest taotlejat informeeritakse taotluse vastuvõtmisel või kirjalikult viie tööpäeva jooksul pärast taotluse vastuvõtmist. (3) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest või kirjaliku teate saatmisest ei ole esitatud täiendavalt nõutud andmeid või dokumente. (4) Toetuse taotlejal on õigus esitada taotlus kolme kuu jooksul pärast lapsehoiuteenuse kasutamise kuud.
(1) Otsuse toetuse maksmise või maksmisest keeldumise kohta teeb vallavalitsus viieteistkümne tööpäeva jooksul, arvates toetuse taotlemiseks viimase vajaliku dokumendi saamise päevast. (2) Kui vallavalitsusel tekib põhjendatud kahtlus taotlusele lisatud dokumentide alusel teenuse tegeliku saamise kohta, on vallavalitsusel õigus peatada otsuse tegemine, teatades sellest kirjalikult taotlejale. Toetuse taotlemise õigsuse väljaselgitamiseks peab vallavalitsus koheselt pöörduma teenuse osutaja asukohajärgse maavanema poole, kellel või kelle poolt volitatud isikul on sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt järelevalve teostamise õigus. Taotluse lahendamiseks tehakse otsus kümne tööpäeva jooksul arvates järelevalvet teostanud isiku otsuse saamisest. (3) Kui taotlust ei rahuldata, saadetakse taotlejale motiveeritud otsus viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast. (4) Toetus kantakse üle taotluses näidatud arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast.
(1) Kui taotleja on esitanud toetuse saamiseks valeandmeid, on vallavalitsusel õigus enammakstud toetus tagasi nõuda. (2) Toetuse määramise ja maksmisega seotud vaidlusi lahendab vallavalitsus. Vallavalitsuse korraldusega mittenõustumisel saab taotleja esitada vaide vallavalitsusele või Lääne-Viru maavanemale. Vaie haldusaktile tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal huvitatud isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama. (3) Isik, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata.
(1) Toetuse määra kehtestab vallavalitsus peale Haljala valla eelarve vastuvõtmist. (2) Toetuse taotluse vormi kinnitab vallavalitsus.
Määrust jõustub 01. jaanuaril 2009.a.