(1) Meremäe Vallavalitsus raamatupidamiskohustuslasena korraldab oma ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste raamatupidamist ja finantsaruandlust tsentraliseeritul Meremäe Vallavalitsuse kaudu.(2 Meremäe Vallavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) hallatavad asutused (edaspidi asutused) on: 1) Meremäe Raamatukogu; 2) Obinitsa Raamatukogu; 3) Meremäe Lasteaed; 4) Obinitsa Lasteaed; 5) Meremäe Kool; 6) Obinitsa Muuseum; 7) Obinitsa Külakeskus; 8) Meremäe valla Avatud Noortekeskus; 9) Meremäe Hooldekodu. (2) Meremäe Vallavalitsuse kui ametiasutuse alluvusse kuuluvad järgmised erinevate töölõikude paremaks korraldamiseks moodustatud allüksused ja teenistused: 1) Maakorraldus; 2) Jäätmekäitlus; 3) Elamu- ja kommunaalmajanduse haldamine; 4) Üldmeditsiiniteenused; 5) Sporditegevus; 6) Puuetega inimeste sotsiaalhoolekandeasutus; 7) Muu sotsiaalne kaitse, sh sotsiaalse kaitse haldus. (3) Meremäe Vallavalitsuse konsolideeritud bilanssi koondatakse iseseisvat raamatupidamist omav osaühing Meremäe Vesi, kellel on iseseisev tehingupartneri kood ja kelle üle omab Meremäe Vallavalitsus olulist mõju.
(1) Meremäe valla raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk on Meremäe Vallavalitsuse kui avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi omavalitsus) raamatupidamisarvestuse ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine kui üks terviklik raamatupidamiskohustuslane. (2) Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestuspõhimõtted tulenevad raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (RTJ) ja Riigi Raamatupidamise üldeeskirjast (edaspidi üldeeskiri), rahvusvahelisest avaliku sektori raamatupidamise standarditest (IPSAS) ja teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest.
(1) Sise-eeskirja kohaldatakse ametiasutusele ja ametiasutuse hallatavatele asutustele. (2) Sise-eeskiri reguleerib Meremäe valla ametiasutuse ja hallatava asutuse majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning aruannete koostamise korda. (3) Käesolevas sise-eeskirjas käsitlemata juhtudel lähtutakse raamatupidamise seaduse fundamentaalsetest põhimõtetest ning vajadusel konsulteeritakse audiitoriga. (4) Raamatupidamise sise-eeskirja muudetakse ja täiendatakse pearaamatupidaja ettepanekul vallavalitsusega kooskõlastatult. Muutused ja täiendused tehakse majanduslikel kaalutlustel, Meremäe Vallavalitsuse tegevuse ümberkorraldamisel, lähtuvalt Raamatupidamise Toimkonna väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning maksuseaduste ja täiendavate juhendmaterjalide muutustest või muul asjakohasel põhjusel. Juhul kui raamatupidamise sise-eeskirja muudetakse, tuleb muudatustes märkida, millist osa, punkti või lõiku on parandatud või täiendatud, ja muudatus lisada raamatupidamise sise-eeskirjale koos Meremäe Vallavalitsuse määrusega.
(1) Asutuses on kasutusel Riigi raamatupidamise üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaan. (2) Kontoplaan koosneb järgmistest koodidest: 1) kontode koodid; 2) tehingupartnerite koodid; 3) tegevusalade koodid; 4) allikate koodid; 5) rahavoo koodid. (3) Kontoplaan on avalikustatud Rahandusministeeriumi veebilehel ja käesolevale määrusele seda ei lisata. (4) Täiendavalt on kasutusele võetud järgmised allkontod: 1) kontole 1001001001001 arvelduskonto EE26 1010 4020 1373 4003 SEB Pank;1001007 arvelduskonto EE57 1010 4020 1588 8009 SEB Pank;1001009 arvelduskonto EE29 2200 0011 2026 6930 Swedbank;1001003 arvelduskonto EE73 2200 2210 6062 1927 KIK laen.
(1) Omavalitsus koostab konsolideeritud majandusaasta aruande, lähtudes raamatupidamise seaduse ja RTJ-des toodud nõuetest aastaaruandele ning üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetest. (2) Kui RTJ-des esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest. (3) Majandusaastaks on eelarveaasta, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
(1) Saldoandmikud koostatakse ja esitatakse Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselt üldeeskirjas kehtestatud korras ja tähtaegadeks. (2) Eelarve täitmise aruanded koostatakse rahandusministri kinnitatud vormil ja esitatakse Rahandusministeeriumi infosüsteemi üldeeskirjas kehtestatud korras ja tähtaegadeks. (3) Maksu- ja käibedeklaratsioonid ning aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel. (4) Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel.
(1) Hallatavate asutuste raamatupidamist peetakse ametiasutuses tsentraliseeritud raamatupidamise korras. (2) Asutuste igapäevast tegevust juhib asutuse juhataja või direktor, vallavalitsuse tegevust vallavanem, kes vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest. (3) Raamatupidamist korraldab raamatupidamise eest vastutav isik, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis. (4) Raamatupidamise korraldamisel lähtutakse järgmistest printsiipidest: 1) majandusüksus printsiip – raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; 2) jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip; 3) arusaadavuse printsiip – raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised; 4) olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil; 5) järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme; 6) tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud; 7) objektiivsuse printsiip – raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne; 8) konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine; 9) avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate; 10) sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. (5) Arvestusmeetodit muudetakse ainult siis, kui seda nõuab hea raamatupidamistava või kui see annab õigema ja õiglasema ülevaate ettevõtte finantsseisundist ning majandustulemustest. Arvestusmeetodite muutus kajastatakse tagasiulatuvalt, välja arvatud juhul, kui arvestusmeetodite muutus on tingitud uuest Raamatupidamise Toimkonna juhendist ning selles on sätestatud teistsugused uuele meetodile ülemineku reeglid.
(1) Raamatupidamise arvestuse pidamiseks kasutatakse raamatupidamisprogrammi PMen Windows versiooni. Arvestust peetakse hallatavate asutuste lõikes. (2) Kasutusel on programmi järgmised osad: 1) pearaamat; 2) arveldused; 3) pank/kassa; 4) palgaarvestus; 5) arved; 6) põhivara; 7) materjalid (bilansivälised varad); 8) eelarve. (3) Raamatupidamise eest vastutav isik määrab, programmis töötamiseks, kasutaja ja taseme, mis näitab kasutatava õiguse suurust programmis ja programmi mooduli mida võib kasutada. (4) Igal kasutajal on oma kasutaja nimi ja parool millega sisenetakse programmi. (5) Raamatupidamisprogrammi server asub raamatupidamise eest vastutava isiku arvutis. Serveri varukoopia tehakse, iga päev, automaatselt kell 12:00 ja kell 15:00.
(1) Vara kajastatakse eraldi iga ametiasutuse ja hallatava asutuse materiaalselt vastutava isiku lõikes kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st. kontrollib antud vara kasutamist). Valitsev mõju vara üle tähendab üldeeskirja mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu. (2) Nõuded kajastatakse üldjuhul ametiasutuse raamatupidamises, kes esindab omavalitsust nõude sissenõudmisel. (3) Kohustused kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises tegevusalade lõikes, kes on kohustatud antud kohustust täitma või on varasema tegevuse käigus neid täitnud. (4) Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid), tütar- ja sidusettevõtjate ning sihtasutuste ja mittetulundusühingute netovarad kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises. (5) Laenud kajastatakse ametisutuse raamatupidamises. (6) Ametiasutuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustuste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse ametiasutuse raamatupidamise aastaaruandes.
(1) Tulude ja kulude arvestust peetakse nii kassa- kui tekkepõhiselt. (2) Maksutulu ja loodusressursside kasutamise eest laekuvad tulud kajastatakse ametiasutuse tuludes vastavalt maksude tegelikule laekumisele ja maksude edasiandja poolt esitatud teatisele. (3) Tulu majandustegevusest, muud tulud ja lõivud kajastatakse ametiasutuse või hallatava asutuse tuluna tulemiaruandes. (4) Kulude kajastamisel kasutatakse tegevusala koodi ja kulu artiklit vastavalt riigiraamatupidamise üldeeskirjas sätestatule. Täpsema informatsiooni saamiseks võib kuluartikleid laiendada. (5) Algdokumentidel kajastatud põhitegevuse käibemaksukulu kajastatakse kontol 601000 ja investeerimistegevuse käibemaksukulu kajastatakse kontol 601002.
(1) Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid (Raamatupidamise seaduse § 7): 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad/digitaalallkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. (2) Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nime ja asu- või elukoha aadressi algdokumendi koostaja nimi. (3) Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning allkirjastatud raamatupidaja ja volitatud isiku poolt. (4) Ametiasutuses on kulusid tegema volitatud isikuks vallavanem ja volikogu esimees (volikogu kuludel). (5) Hallatavates asutustes on kulusid tegema volitatud asutuse juht või tema poolt määratud isik. (6) Volitatud isik vastutab, et: 1) dokument kajastab majandustehingut õigesti; 2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele; 3) tehing on seaduspärane ja vajalik; 4) tehing on kooskõlas eelarvega; 5) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele; 6) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist; 7) dokument jõuaks raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele oleks märgitud selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisus. (7) Raamatupidamisüksuse töötajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisarvestuse infosüsteemi: 1) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarveklassifikaatori koodide õigsus; 2) tekkepõhine periood; 3) saaja andmed, sh juhul, kui ostudokumendil on kajastatud käibemaks, kontroll selle kohta, kas hankija on registreeritud käibemaksukohustuslane või mitte ja kas arve on vormistatud vastavalt käibemaksuseadusele; 4) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud; 5) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isiku(te) poolt. (8) Rahaliste ülekannete tegemisel osaleb võimalusel kaks isikut. Sularaha väljamineku orderi kinnitab lisaks kassa eest vastutavale isikule ka asutuse juht.
(1) Käibemaksu arvestuse pidamiseks kasutatakse kontot „203001 arvestatud käibemaks“ ja „103701 sisendkäibemaks“. (2) Arvestatud käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestatakse alljärgnevate tegevusaladel: 1) 05200 06 Meremäe ja Obinitsa külade vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitamine, 2) 06100 Elamu- ja kommunaalmajanduse osas vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine, 3) 08203 Muuseum. (3) Käibemaksu arvestust ei peeta tegevusaladelt: 1) Üldvalitsemine; 2) Avalik kord ja julgeolek; 3) Tervishoid; 4) Vaba aeg, kultuur, religioon; 5) Haridus; 6) Sotsiaalne kaitse.
(1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud (Raamatupidamise seaduse § 6) kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites kahekordse kirjendamise põhimõttel nende toimumise ajal või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas, mis vormistatakse kronoloogilises järjestuses (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat) ning säilitatakse failina ja väljatükituna paberkandjal. (2) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. (3) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. (4) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peavad sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). (5) Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja kirjendile. (6) Programmi moodulite koopiad säilitatakse elektrooniliselt, vajadusel tehakse järgmised väljatrükid: 1) pearaamatu koond; 2) panga memoriaalorder, pangakontode lõikes; 3) kassa memoriaalorder; 4) hankijate kanded; 5) ostjate kanded; 6) palgalehed; 7) tasuliikide tabelid. (7) Aasta lõpu seisuga võib teha järgmised väljatrükid: 1) põhivarade nimekiri; 2) bilansiväliste varade nimekiri (materjalid).
Dokumendi nimetus Raamatupidamisele esitamise tähtaeg Esitaja Tööaja arvestuse tabelid Iga kuu, jooksva kuu viimasel või järgneva kuu esimesel tööpäeval Asutuse juht või volitatud isik Tööettevõtu ja muud käsunduslepingud palga maksmiseks Iga kuu, jooksva kuu viimasel või järgneva kuu esimesel tööpäeval Asutuse juht või volitatud isik Käskkirjad palkade, lisatasude, preemiate kohta 3 tööpäeva enne väljamaksmist Vallasekretär, asutuse juht või volitatud isik Puhkuse ajagraafik Iga aasta 31 märts Vallasekretär, asutuste juht Ostu-müügi-, laenu jms lepingud 7 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist Asutuse juht või volitatud isik Sõidupäevik Iga kuu, arvestuskuule järgneva kuu 5. tööpäevaks Volitatud isik Komandeerimiskulude aruanded 5 päeva jooksul pärast lähetusest saabumist Lähetatu Sularaha arved ja tšekid Kohe pärast dokumendi saamist ja kinnitamist Asutuse juht või volitatud isik Hankijate arved Kohe pärast arve saabumist ja kinnitamist Asutuse juht või volitatud isik Vara mahakandmise aktid 3 päeva jooksul pärast akti kinnitust Inventeerimis komisjoni esimees Vara arvelevõtmise aktid 7 päeva jooksul päras ostu sooritamist Asutuse juht, raamatupidaja Sotsiaaltoetuste väljamaksu lehed 1 tööpäev enne väljamaksmist Sotsiaaltöötaja Toiduaruanded, menüülehed, toiduraha kogumise nimekirjad Iga kuu, arvestusperioodile järgneva kuu 3 tööpäeval Asutuse juht või volitatud isik Raha laekumist tõendavad dokumendid (kviitungid, pileti- ja kaubamüügi aruanded) Arvestusperioodile järgneva kuu 3. tööpäeval Asutuse juht või volitatud isik Algandmed ostjatele esitatava arve koostamiseks Arvestusperioodile järgneva kuu 2. tööpäeval Teenuse osutaja asutuse juht * Hallatavate asutuste algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest vastutab asutuse juht või tema poolt volitatud isik.
(1) Rahalisi vahendeid hoitakse pangas ametiasutuse arvelduskontodel ja sularaha ametiasutuse kassas vastutava isiku käes. (2) Pangaoperatsioonide teostamiseks kasutatakse maksekorraldusi, mis allkirjastatakse nende väljatrüki korral: esimese allkirjaõigusega vallavanema poolt ja teise allkirjaõigusega finantsnõuniku poolt. (3) Teleteenuse või internetipanga kasutamisel maksekorraldusi välja ei trükita, vaid allkirjaõigusega isik annab oma kinnitusega õiguse raha ülekandmiseks. (4) Hallatavate asutuste kuludokumentide kinnitamise õigus on asutuse juhil, kes vastutab, et kulutusi tehakse kinnitatud eelarve piires.
(1) Kassaoperatsioone teostatakse ainult erandkorras. (2) Vajadusel teostab kassaoperatsioone finantsnõunik, kellega on sõlmitud materiaalse vastutuse leping. (3) Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente: 1) kassa sissetulekuorder; 2) kassa väljaminekuorder; 3) memoriaalorder. (4) Kassa väljamineku orderi kinnitab asutuse juht ja finantsnõunik. (5) Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderitel ei ole lubatud teha mingeid parandusi ega ülekirjutusi. (6) Hallatavates asutustes nimekirja alusel laekuv raha makstakse asutuse juhi või volitatud isiku poolt ametiasutuse pangakontole, erandkorras kassasse. Pangakontole makstud raha kogumise dokumendid esitatakse sissemaksele järgneval päeval ametiasutuse raamatupidamisele. Kassasse makstud raha kassatehingud sisestab finantsnõunik raamatupidamisprogrammi PMen. Seejärel trükitakse programmist välja kassaorder, mille alusel teostatakse tehing. Memoriaalorder trükitakse programmist välja iga kuu lõpus, mil kassaoperatsioon teostati.
(1) Varad ja kohustused on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem. (2) Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit. (3) Nõuete hindamisel ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud: 1) 90-180 päeva võrra, alla 50 % ulatuses; 2) üle 180 päeva võrra, alla 100 % ulatuses (Riigi raamatupidamise üldeeskiri § 37). (4) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, millele kirjutavad alla raamatupidaja ja asutuse juht. (5) Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu konto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Bilansis näidatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete konto jääki miinusmärgiga. (6) Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus, ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot. (7) Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. (8) Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. (9) Kehtivate lepingute ja muude volitatud isikute poolt esitatud algdokumentide alusel koostatakse ametiasutuse raamatupidamises müügiarved. Arved allkirjastatakse arve koostaja poolt, arve esitatakse nõude saajale e- posti või lihtkirja teel. Teine allkirjastatud eksemplar säilitatakse ametiasutuse raamatupidamises. (10) Arved koostatakse vastavuses dokumendi nõuetele. Arve vormistamiseks esitab hallatava asutuse juht või teenuse osutaja esildise järgmiste rekvisiitidega: 1) maksja nimi ja aadress, kontakttelefon ja kontaktisik; 2) tehingu sisu ja alus; 3) tehingu arvnäitajad (kogus, hind summa).
(1) Riigi raamatupidamise üldeeskirja § 15 lõike 8 kohaselt tuleb ettemaksude tasumist võimaluse korral vältida. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksusumma ülekandmisel (esitatud, kuid maksmata ettemaksuarveid raamatupidamises ei kajastata). (2) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti. (3) Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu kohe kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem kui 2000 eurot (ilma käibemaksuta).
(1) Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. (2) Sihtfinantseerimist kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval (Riigi raamatupidamise üldeeskirja § 25 lõige 3), milleks loetakse maksetaotluse aktsepteerimise kuupäev (kulude abikõlbulikuks tunnistamise kuupäev). (3) Juhul kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud summad sihtfinantseerimiseks saadud vahendite ettemaksete kontodel. (4) Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse tuluna ja saamata sihtfinantseerimise nõudena. (5) Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna hetkel, kui selle laekumine on kindel (maksetaotlus on toetuse andja või vahendaja poolt aktsepteeritud), üksus on täitnud sihtfinantseerimisega seonduvaid lisatingimusi ning teinud kulutused, mille hüvitamiseks antud toetus on mõeldud. (6) Vastavalt Riigi raamatupidamise üldeeskirja § 26 lõikele 3 võib tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist kajastada laekumisel kohe tuluna ja ülekandmisel kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem kui 2000 eurot (ilma käibemaksuta). (7) Põhivara sihtfinantseerimise korral lähtutakse sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist – sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses.
(1) Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Vastavalt Riigi raamatupidamise üldeeskirja §-le 38 kantakse soetamisel lisandunud maksud ja lõivud maksukulu kontole. Nimekirjades kajastatakse varude maksumus koos käibemaksuga. (2) Materjalid kantakse kohe kuludesse, kui ostuarve summa ei ületa 2000 eurot (käibemaksuta). (3) Materjalide üle peetakse bilansivälist arvestust tegevusalade ning materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Bilansivälist arvestust peetakse kuluinventari üle mille soetamismaksumus on vähemalt 100 eurot ilma käibemaksuta ja mille kasulik eluiga on vähemalt üle ühe aasta. (4) Varude jäägi hindamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Toiduainete kulu analüütilist arvestust peetakse ametiasutuses ning inventeeritakse iga kuu lõpus. Aruandeaasta lõpu seisuga või töökoormuse hajutamiseks kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppemist varud inventeeritakse ning identifitseeritakse kasutuskõlbmatud.
(1) Palga, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestamise aluseks on Meremäe Vallavolikogu või Meremäe Vallavalitsuse õigusaktid, asutuse juhi käskkiri, leping ja tööaja arvestamise tabel. (2) Töövõtu- või käsunduslepingu alusel teostatud tööde ja teenuste eest tasu maksmise aluseks on leping, kus on kajastatud isiku andmed, teostatavate tööde loetelu, tööde teostamiseks kuluv aeg, töötasu suurus ja makse viis. (3) Palka makstakse üks kord kuus, ülekandega, töötaja või teenistuja pangakontole. (4) Puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui ei ole töötajaga teisiti kokku lepitud. (5) Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga ametiasutuse raamatupidamises. (6) Maksud peetakse palkadest kinni vastavalt kehtivatele maksuseadustele. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt. Deklaratsioonid koos lisadega trükitakse välja ja allkirjastatakse deklaratsiooni koostaja ja asutuse juhi poolt. (7) Palgalehed koostatakse ametiasutuse raamatupidamises tegevusalade lõikes. Palgalehtede alusel trükitakse igakuuliselt arvutist tasuliikide jaotus ja tasuliikide tabel. Töötaja soovil esitatakse palgalipik, arvestatud palga ja kinni peetud maksete kohta, e-postiga või paberkandjal. (8) Aruandeaasta lõpus trükitakse iga töötaja kohta isikukontokaart.
(1) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 6 „Kinnisvarainvesteeringud“ sätestatust. Kinnisvara investeering võetakse bilansis esialgselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Kinnisvarainvesteeringu edasisel kajastamisel lähtutakse õiglasest väärtusest. Väärtuse muutused kajastatakse aruandeperioodi tulemiaruandes. Parendused, remont ja hooldus, mis tõstavad kinnisvarainvesteeringu väärtust võrreldes objekti algse väärtusega, lisatakse kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele. (2) Kinnisvaraobjekt klassifitseeritakse bilansis põhivaraks juhul, kui toimub muutus tema kasutamise eesmärgis ja vara ei vasta enam kinnisvarainvesteeringu definitsioonile. Alates muutumise toimumise kuupäevast rakendatakse objektile selle varadegrupi arvestusreegleid, kuhu ta ümber klassifitseeriti. (3) Kinnisvarainvesteeringu arvele võtmiseks on vara soetusdokumendid ja/või volikogu vastavasisuline otsus. (4) Kinnisvarainvesteeringute koosseisus olevat maad ei amortiseerita, hooneid ja rajatisi amortiseeritakse kulumi normiga kuni 2,5% aastas, kasutades lineaarset meetodit.
(1) Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2000 eurot (ilma käibemaksuta). (2) Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 2000 euro(ilma käibemaksuta), kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse. (3) Muuseumis võetakse muuseumieksponaadid arvele põhivarana.
(1) Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis pikendavad vara kasulikku tööiga ning tõstavad vara kvaliteeti või tööjõudlust üle algselt arvatud taseme, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. (2) Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset, ning parendustega kaasnevaid demonteerimis- ja lammutustööde kulud kajastatakse aruandeperioodil kuludes. (3) Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. (4) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Amortisatsiooni norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. (5) Ettepaneku kulunormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast. (6) Amortisatsiooninormid aastas uutele soetatud põhivaradele on järgmised: 1) hooned 1,2-2,5%; 2) kinnisvarainvesteeringud 1,2-2,5%; 3) teed 5,0%; 4) muud rajatised 10%s.h vee- ja kanalisatsioonitrassid 3%; 5) masinad ja seadmed 10-20%; 6) transpordivahendid 20%; 7) infotehnoloogiline riistvara 33,33%; 8) muu inventar, tööriistad ja sisseseade 10-20%; 9) immateriaalne põhivara 20% (7) Kasutatud varadele ja vastavalt vajadusele uutele põhivahenditele kehtestatakse konkreetne amortisatsiooninorm käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel. (8) Maad, muuseumieksponaate ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. (9) Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventeerimiskomisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et see on oluliselt erinev esialgu hinnatust, teeb ettepaneku amortisatsiooniperioodi muutmiseks. (10) Inventeerimiskomisjoni koostatud akt esitatakse raamatupidamisele vastavalt muudatuste tegemiseks. (11) Amortisatsiooni muutuste mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. (12) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, hävimine, kahjustamine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga. Allahindlusakti kinnitab vallavalitsus. (13) Materiaalse põhivara ümberhindamisel õiglasele väärtusele lähtutakse Riigi raamatupidamise üldeeskirja §-st 45. (14) Materiaalne põhivara võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või vastuvõtu-üleandmisakti alusel. Uusehitused ja põhivara rekonstrueerimised võetakse arvele soetusmaksumuses vara üleandmise- vastuvõtmise akti alusel, millel on kõigi osapoolte kooskõlastused. (15) Põhivara müük, tasuta üleandmine, kasutusvaldusse andmine ja mahakandmine toimub „Meremäe vallavara valitsemise kord“ sätestatud korras. (16) Kapitaliliisinguga soetatud põhivara võetakse arvele soetamismaksumuses ning sellelt arvestatakse amortisatsiooni tavalises korras. Liisingu intressikulud arvestatakse perioodi kuludesse. (17) Renditud põhivara arvele ei võeta ning sellelt amortisatsiooni ei arvestata. (18) Materiaalse põhivara arvestust peetakse eraldi hallatavate asutuste ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes.
(1) Immateriaalse põhivara korraldamisel lähtutakse RTJ 5 «Materiaalne ja immateriaalne põhivara» sätestatust. (2) Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses. (3) Immateriaalse põhivarana ei võeta arvele asutamisväljaminekuid, uurimisväljaminekuid, koolitusega seotud kulutusi, üldiseid halduskulutusi, kahjumeid tootmise algfaasis ning kolimise ja ettevõtte ümberstruktureerimisega seotud kulutusi. Need kulutused kajastatakse perioodikuludena. (4) Arenguväljaminekuid kapitaliseeritakse ainult juhul, kui nad vastavad immateriaalse vara definitsioonile, on olemas aktid arenguprojekti teostamiseks vajalikud ressursid ja on tõenäoline, et need väljaminekud osalevad tulevaste perioodide tulu tekkimisel. (5) Juhul kui vara omab nii materiaalse kui immateriaalse põhivara tunnuseid, lähtutakse sellest, millistele tunnustele vara rohkem vastab. (6) Arvutitarkvara klassifitseeritakse materiaalseks põhivaraks juhul, kui see on lahutamatult seotud teatud riistvaraga. Juhul kui arvutitarkvara on sõltumatu riistvarast, klassifitseeritakse see immateriaalseks põhivaraks.
(1) Tütarettevõtjat loetakse kontrolli all olevaks, kui aruandekohustuslane omab üle 50 % tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nimetada või tagasi kutsuda enamikku nõukogu liikmetest. Osalusi tütarettevõtjates kajastatakse konsolideerimata aruandes soetusmaksumuses miinus allahindlused, konsolideeritud aruandes elimineeritakse. (2) Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20 kuni 50 %. Osalusi tütar- ja sidusettevõtjate aktsiates ja osades kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. (3) Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse neid osalusi mittetulundusühingutes, mille üle raamatupidamiskohustuslasel on valitsev või oluline mõju. Osalused kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, vajadusel korrigeeritakse seda allahindlusega.
(1) Bilansiväliselt arvestatakse väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus on 100 kuni 1999 eurot (ilma käibemaksuta) ja mille kasutamisiga on üle ühe aasta. (2) Olenemata maksumusest peetakse nimekirjades arvestust rendile antud vara kohta. (3) Väheväärtuslik kuluinventar kantakse kuludesse soetamise hetkel. (4) Raamatupidamises peetakse bilansivälise vara arvestust nimekirjaliselt, koguseliselt ning summaliselt asutuste ja vastutavate isikute lõikes. (5) Varad võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või üleandmis-vastuvõtuakti alusel. (6) Vara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub Meremäe valla põhimäärusega sätestatud korras. (7) Avalikus raamatukogus võetakse raamatud arvele väheväärtusliku varana. Raamatute koguselist ja summalist arvestust peetakse raamatukoguprogrammis RIKS.
(1) Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku jääki raamatupidamiskontodel kajastatuga. (2) Iga kuu lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid pearaamatu konto jääkidega. (3) Kord kvartalis tehakse maksunõuete ja -kohustuste võrdlus. Võrdlused fikseeritakse kirjalikult (analüütilisele dokumendile tehakse kontrollija poolt märge kontrollimise kohta, tuuakse välja vahed nende olemasolul ja kinnitatakse kontrolli teostamist oma allkirjaga. Erinevuse korral tehakse paranduskanded. Paranduskanded dokumenteeritakse. (4) Iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori tehingupartneritega omavahelisi saldosid. (5) Kuu lõpu seisuga viiakse läbi toiduainete inventuur toitlustamist teostavas hallatavas asutuses. (6) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi asutuse kõigi oluliste varade ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu. (7) Inventeeritavate varade ja kohustuste hulka kuuluvad: 1) materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute inventuur; 2) varude inventuur; 3) nõuete ja ettemaksude analüütiliste nimekirjade ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine; 4) kohustuste ja saadud ettemaksude analüütiliste nimekirjade inventuur; 5) pangakontode saldode võrdlus; 6) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheline saldode võrdlemine; 7) bilansivälise vara inventuur; 8) muude varade inventuur. (8) Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust. (9) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtpäevaks. (10) Ametiasutuse juht määrab varude ja materiaalse põhivara aastainventuuri läbiviijad. Inventuurikomisjon koosneb vähemalt kahest liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. Aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik. (11) Vastutava isiku vahetumisel, varguse, loodusõnnetuse või muudel puhkudel viiakse läbi erakorralised inventuurid.
(1) Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid: 1) inventuuri läbiviimise kuupäev; 2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; 3) komisjoni liikmete allkirjad. (2) Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Kontrolli teostamine vormistatakse pangaväljavõttel vastava märkega ja allkirja lisamisega. (3) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi: 1) nõuete periodiseerimine, arvestades tekkepõhisuse printsiipi; 2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine; 3) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks; 4) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega. (4) Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid: 1) varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada; 2) varude liikumine toimub komisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi; 3) paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata ettetäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon lugemislehtedele ülelugemise käigus; 4) loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topeltlugemise vältimiseks; 5) erinevuste korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluse akt(id); 6) üle- ja puudujääkide kohta lisatakse lõppaktile seletuskiri ning süüdlaste olemasolul nõutakse puudujäägid neilt sisse; 7) dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse lugejate ja materiaalselt vastutava isiku poolt; 8) allkirjastatud aktide põhjal tehakse raamatupidamises vajadusel korrektuurid raamatupidamise andmetesse, leitud puudu- ja ülejäägid võetakse arvele. (5) Materiaalse põhivara inventuur viiakse läbi sarnaselt varude inventuuriga, kuid ettetäidetud inventeerimisnimestikes kajastatakse kogused ja maksumused ning andmed varade järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta. Lisaks tehakse inventuuri läbiviimisel järgmised toimingud: 1) hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadust; 2) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerinud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku realiseerimismaksumust; 3) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses; 4) inventeerimisnimestikes toodud märkuste põhjal koostatakse varade mahakandmise ja allahindluse aktid ning ümberhindlust vajavate varade nimekiri. Nende põhjal koostab raamatupidamisüksus materiaalse põhivara reguleerimiskanded. (6) Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud: 1) kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi; 2) kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks; 3) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlemine raamatupidamise andmetega; 4) eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvelevõtmine. (7) Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid. Kinnituskirja saaja on kohustatud saldosid võrdlema ja esitajale vastama. Kui omavahelistes saldodes on erinevusi, selgitatakse need välja ja lepitakse parandamine omavahel kokku. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse. (8) Pärast inventeerimisandmete võrdlust raamatupidamisega koostab komisjoni esimees varude ja põhivarade inventuuri tulemuste lõppakti, millele lisatakse ka nimestikes toodud märkuste põhjal koostatud vara mahakandmise, allahindluse ja amortisatsiooniperioodi muutmise aktid. (9) Avastatud ülejäägid võetakse raamatupidamises arvele inventeerimiskomisjoni koostatud lõppakti alusel. (10) Raamatupidamises kantakse puudujäägid maha: 1) kahju hüvitamisel süüdlase poolt; 2) muudel juhtudel vastavalt Meremäe vallavara valitsemise korras sätestatule.
Struktuuritoetus on vastavalt perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seadusele rahaline abi, mida antakse struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks, sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest. Struktuuritoetuse saamisel lähtutakse vastavalt antud struktuuritoetuse kehtivale korrale.
Vastavalt perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 22 on toetuse saaja kohustatud eristama toetuse kasutamisega seotud kulud oma raamatupidamise muudest kuludest. Projekti jooksul teostatud tehingud peab olema võimalik eristada, märkides, nende aluseks olevale algdokumendile projekti number või muu tunnus. Dokumentidel märgitud kulud peavad olema seotud projekti elluviimisega ja vastama projekti sisule ning olema kooskõlas õigusaktidega (raamatupidamise seadus, riigihangete seadus, töölepingu seadus, võlaõigusseadus, käibemaksuseadus, tulumaksuseadus jne). Rakendusüksusele esitatavad dokumendid peavad olema identsed raamatupidamises säilitatavate dokumentidega.
Raamatupidamisdokumente hoitakse raamatupidamises kolm aastat. Seejärel antakse dokumendid ametiasutuse arhiivi tsentraliseeritud hoidmisele, kus neid säilitatakse vastavalt Meremäe Vallavalitsuse asjaajamiskorrale.
(1) Raamatupidamise aastaaruannet säilitatakse alaliselt. (2) Isikukonto kaarte säilitatakse 50 aastat. (3) Ülejäänud raamatupidamisdokumente säilitatakse kas 7 aastat või 10 aastat vastavalt Meremäe Vallavalitsuse dokumentide loetelule. (4) Programmiperioodi 2007-2013 struktuuritoetuse dokumente säilitatakse kuni 31.detsembrini 2025.
Tunnistada kehtetuks: Meremäe Vallavalitsuse 16.04.2007.a määrus nr 1 „Meremäe Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri“.
Käesoleva määrusega sätestatud põhimõtteid on rakendatud ja rakendatakse tagasiulatuvalt 1. märtsist 2014.a.