Redaktsioonide võrdlus

(1) Määruses kasutatakse mõisteid jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja nende rakendusaktides sätestatud definitsioonide kohaselt, vastava määratluse puudumisel aga lähtutakse termini üldlevinud tähendusest. (2) Tiheasumiala on maa-ala, mis on valla üldplaneeringutega määratud tiheasustusalaks, kompaktselt asustatud või kompaktselt hoonestatud alaks, sh selgelt piiritletav kompaktse asustusega aiandusühistute maa-ala. (3) Vallavalitsus on Saue valla kollegiaalne täitevorgan Saue vallavalitsus. (43) Ametiasutus on Saue valla ametiasutus Saue Vallavalitsus.

(1) Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda käesolevast määrusest, jäätmeseadusest, pakendiseadusestjäätme- ja pakendiseadusest ning nende alamaktidega kehtestatud nõuetest. (2) Saue valla haldusterritooriumil tegutsevad, elavad ja viibivad juriidilised ja füüsilised isikud peavad iga tegevuse juures rakendama meetmeid, et vältida või vähendada jäätmeteket, tagama, et tekkivad jäätmed oleksid nõuetekohaselt käideldud ning kandma hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. (3) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja neist tulenevast võimalikust ohust tervisele, keskkonnale või varale. (4) Tekkinud jäätmed tuleb sorteerida ja liigiti koguda arvestades jäätmete omadusi ja neile määratud käitlusnõudeid, võimaldamaks jäätmete edasist töötlemist ja maksimaalset taaskasutusse võtmist. (5) Taaskasutatavad jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb paigutada liigiti vastavatesse kogumismahutitesse või anda üle taaskasutusorganisatsioonile, tootjale või tema volitatud isikule lähtudes määruses sätestatud nõuetest. (6) Nii liigiti kogutud kui segunenud jäätmed, mis ei ole kaetud jäätmekäitluslepingutega, tuleb viia tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta või anda need käitlemiseks üle registreerimistõendit, jäätmeluba või keskkonnakompleksluba, ohtlike jäätmete puhul täiendavalt ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, omavale isikule. (7) Jäätmeid üleandev isik peab olema veendunud, et jäätmed antakse edasiseks käitlemiseks üle selleks vastavat õigust omavale isikule. (8) Jäätmete käitlemine väljaspool vastavat luba omavaid jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistul tekkivad aia- ja haljastujäätmed (lehed, okkad, oksad, pinnas ja kivid jms), immutamata puit, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning omal kinnistul tekkinud tellised ja kivid, mida võib käidelda oma kinnistu piires määruses sätestatud korras. (9) Jäätmete käitlemine, ladestamine ja ladustamine ning põletamine selleks mitte ettenähtud kohas ja viisil on keelatud. Küttekolletes ja lõkkes võib põletada ainult immutamata ja värvimata kuiva puitu ning kiletamata pappi ja paberit. (10) Jäätmete jätmine mahutite, sh jäätmemajade ja avalike kogumispunktide kõrvale ja lähedusse neid selleks ette nähtud mahutisse paigutamata on keelatud.

(1) Tagamaks väljasorditava jäätmematerjali kõrgemat kvaliteeti ja seeläbi jäätmete paremat taaskasutusse võtmist, tuleb esmajoones kasutada kõiki võimalusi olmejäätmete sortimiseks nende tekkekohas ja võimaldada liigiti sorteeritud ning kogutud jäätmete üleandmist jäätmekäitlejale liikide kaupa. (2) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid (toodud vastavalt jäätmenimistu jäätmeliikide koodidele): 1) paber ja kartong (20 01); 2) plastidplastik (20 39); 3) metallid (20 40); 4) klaas (20 02); 5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmedhaljastusjäätmed (20 01); 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 08); 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02 – pinnas ja kivid, 20 02 03 – muud jäätmed, mis ei ole biolagunevad); 8) pakendid (01), sh paber- ja kartongpakendid (15 01), plastpakendid (15 02), puitpakendid (15 03), metallpakendid (15 04), komposiitpakendid (15 05), klaaspakendid (15 07), tekstiilpakendid (15 09) ja muud jäätmeseaduses toodud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid; 9) puit (20 38); 10) tekstiil (20 01 10 - rõivad, 20 01 11 - tekstiilid); 11) suurjäätmed (20 07); 12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21* - luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed; 20 01 23* - klorofluorosüsivesinikke (CFC-sid) (osoonikihti kahandavad ained) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed; 20 01 34 – patareid ja akud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 33*; 20 01 35* - ohtlikke osi (nt patareid ja akud, elavhõbedat sisaldavad lülitid, elektronkiiretoruklaaselektronkiiretoru klaas, muu aktiveeritud klaas jne) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21* ja 20 01 23*; 20 01 36 - kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35*); 13) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid (15 01 10*);

(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise, korduskasutamise, ringlussevõtu, üleandmise jäätmekäitlejale või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemine toimub vastavalt määruses sätestatud nõuetele korraldatud jäätmeveo süsteemina. (2) Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada teiste jäätmetega ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest erinevad omadused. (3) Liigiti kogutavate jäätmete kogumismahutitesse tohib panna ainult konkreetset kogutavat liiki jäätmeid. (4) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada kinnisesse mahutisse paberipaber- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu elusolenditele ega määriks mahuteid. (5) Biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid tuleb komposteerida ja/või koguda eraldi kogumismahutitesse, mis tahes kinnistul, kus toimub elu- või äritegevus. (6) Liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada jäätmemahutisse paberist või muust biolagunevast või komposteeruvast materjalist kotti pakendatult. (67) Jäätmete kogumisel, hoidmisel ja jäätmemahutite tühjendamisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning jäätmete hoiukoha korrasolek. (78) Jäätmemaja ei tohi kasutada muuks otstarbeks kui jäätmete hoidmiseks.

(1) Olmejäätmete kogumismahutisse ei tohi paigutada: 1) ohtlikke jäätmeid; 2) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 3) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 4) käimlajäätmeid ja kogumiskaevu setteid; 5) nakkusttekitavaidnakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 6) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 7) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 8) suurjäätmeid; 9) aia- ja pargijäätmeid; 10) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 11) muid erikäitlust vajavaid jäätmeid, sh kuuma küttekolde tuhka. (2) Küttekolde tuhka võib paigutada olmejäätmete mahutisse, vaid täielikult mahajahtunud olekus ja kui see on jäätmevedaja poolt lubatud, vastab jäätmekäitlusettevõtte poolt kehtestatud tingimustele ja on paigutatud suletud kilekotti. (3) Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid ja bioloogiliselt mittelagunevaid jäätmeid. (4) Olmejäätmete mahutisse on keelatud panna taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele (välja arvatud juhul kui need on määrdunud ja taaskasutamiseks kõlbmatud).

(1) Jäätmete kogumiseks tuleb kasutada nõuetele vastavaid kogumismahuteid. (2) Kogumismahuti peab tagama: 1) jäätmete kogumise nende levikut ja lendumist takistaval viisil; 2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil; 3) lekete vältimise. (3) Kogumismahutina võib kasutada vastupidavast materjalist valmistatud: 1) suletavaid käsitsi teisaldatavaid (ratastel) kogumismahuteid (põhiliselt 80, 120, 140, 240, 360, 370, 600, 660, 800, 1100 liitrit), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada; 2) süvakogumismahuteid (molok-tüüpi mahutid), pressmahuteid ja muid suletavaid, sh tõstesüsteemiga kogumismahuteid (näiteks 1500, 2500, 4500 liitriseid), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada; 3) erandkorras kuni 150-liitrist jäätme- või kilekotti (välja arvatud ühismahutina) vähima tühjendamise sageduse korral eramutes ja kui leibkonna jäätmeteke on alla 10 kg kuus. (4) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib jäätmevaldaja kasutada ka teistsugust kogumismahutit, mis on kooskõlas jäätmevedaja poolt kogumismahutitele esitatavate nõuetega, ei põhjusta prügistamist, ohtu keskkonnale või inimese tervisele ja vastab määruse nõuetele. (5) Jäätmevaldajate omavahelise kokkuleppe alusel võib paigaldada ühise jäätmete kogumismahuti, lähtudes määruse § 18 nõuetest. (6) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas silt, mis viitab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. Jäätmevedaja poolt paigaldatud renditavatel mahutitel peab olema kirjas ka mahutit tühjendava ettevõtte nimi ja kontaktandmed. (67) Jäätmete kogumismahuti peab olema kompaktne, terve, korralikult suletav ning sellele peab olema tagatud juurdepääs. (78) Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumismahutit puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. (89

(1) Jäätmemahuti peab paiknema naaberkinnistu piirist vähemalt kolme meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (2) Jäätmemahuti peab olema paigutatud tasasele kõvakattega pinnasele või alusele. (3) Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema piisavalt valgustatud. (4) Kuni 1100 liitrised ja suuremad käsitsi teisaldatavad ratastel mahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, killustik jms) pinnale või alusele, jäätmemajja või -aeda, mis ei jää jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemale kui 10 meetrit. (5) Suuremad mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, killustik jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs mahuti tühjendusküljelt selle paiknemiskohal. (6) Mahutitele peab olema võimaldatud vaba ja takistusteta juurdepääs. (7) Mahutite, jäätmemajade või muude hoiukohtade lukustamisel või juurdepääsu tõkestamisel peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise ja ligipääsu tühjenduspäeval. (8) Süvakogumismahutid või muud tõstesüsteemiga mahutid tuleb paigutada asukohta, kus jäätmeveokil oleks tagatud vahetu juurdepääs kõikidele mahutitele ning ei oleks takistatud nende tühjendamine spetsiaalse tõstuksüsteemiga varustatud jäätmekogumisveokiga. Mahutid ei tohi paikneda elektriliinide, puude või muude varjualuste all või nende vahetus läheduses. (9) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased ning võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi ja masinaga. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt neli meetrit laiad ja vaba kõrgus sõidutee kohal peab olema vähemalt neli meetrit. (10) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab jäätmevaldaja. (11) ÜldkasutavatesseÜldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jne) paigutab jäätmemahutid ametiasutus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade või teiste asutuste ja ettevõtete sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema prügikast, mille tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja.

(1) Korterelamutes, kus asub üle nelja korteri, peab korterelamu elanikele olema võimaldatud jäätmete tekkekohas korterelamu teenindamiseks mõeldud jäätmekogumiskohas vähemalt järgmiste jäätmete liigiti kogumine ja äravedu: 1) segaolmejäätmed (20 01); 2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 08); 3) paber ja kartong (20 01); 4) segapakendid (15 06), piirkondades, kus tootjavastutusorganisatsioonid võiSaue valla haldusterritoorium tervikuna on hõlmatud korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja seda teenust korteriühistutelejäätmeveoga ja -elamutele tasuta võimaldavad. (2) Erakinnistutel eramutes ja ridaelamutes peab olema tekkekohas liigiti kogutud ja võimaldatud liigiti kogutud jäätmete äravedumoodustab ühe korraldatud jäätmeveo raames kinnistult vähemalt järgmiste jäätmete puhul: 1) segaolmejäätmed (20 01); 2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 08), vpiirkonna.a. juhul, kui toimub biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete nõuetekohane kompostimine omal kinnistul. (3) Erakinnistutel eramutes ja ridaelamutes tekkiv paber ja kartong (20 01) ning segapakendid (15 06) tuleb omal kinnistul liigiti koguda ja üle anda korraldatud jäätmeveo ettevõttele või tootjavastutusorganisatsioonile või viia jäätmed selleks ette nähtud avalikesse jäätmekogumispunktidesse vastava jäätmeliigi konteinerisse. (4) Mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel, kus asub kaubandus- või toitlustusasutus ning mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel, kus on üle 20 töötaja ja neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas peab olema võimaldatud lisaks segaolmejäätmetele vähemalt järgmiste jäätmete liigiti kogumine ja äravedu: 1) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 08); 2) paber ja kartong (20 01).

Saue valla haldusterritoorium tervikuna on hõlmatud korraldatud(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotuskoodi 20 all loetletud olmejäätmete liikidele: 1) 20 03 01 – prügi (segaolmejäätmed); 2) 20 01 01 – paber ja kartong; 3) 20 01 08 – biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed; 4) 20 02 01 – biolagunevad aia- ja haljastujäätmed; 5) 20 03 07 – suurjäätmed. (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avalikel tänavatel, ühistranspordipeatustes, avalikes parkides ja moodustab ühe korraldatud jäätmeveo piirkonnahaljasaladel ning avalikel üritustel paiknevate kogumismahutite tühjendamine ning jäätmete vedamine.

(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotuskoodi 20 all loetletud olmejäätmete liikidele: 1) 20 03 01 – prügi (segaolmejäätmed); 2) 20 01 01 – paberOlmejäätmemahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist ja kartong; 3) 20 01 08 – biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed; 4) 20 02 01 – biolagunevad aia- ja haljastujäätmed; 5) 20 03 07 – suurjäätmedhaisu teket. Olmejäätmete minimaalne tühjendus on vastavalt jäätmeseaduse § 71 lõike 2 punktis 2 sätestatud sagedusele. (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avalikel tänavatelBiojäätmemahutit tuleb tühjendada sagedusega, ühistranspordipeatustesmis väldib selle ületäitumist, avalikes parkideshaisu ja haljasaladelkahjurite levikut ning avalikel üritustel paiknevate kogumismahutite tühjendamine ningümbruskonna reostamist. Biojäätmemahutite minimaalne tühjendussagedus on vähemalt üks kord kahe nädala jooksul. (3) Jäätmekonteineri suurus ja

(1) Olmejäätmemahutite minimaalne tühjendussagedus onVallavalitsus korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse vastavalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses kehtestatud korrale. (2) Vallavalitsus annab teenuste kontsessioonil edukaks tunnistatud pakkujale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist veopiirkonnas. (3) Teenuste kontsessioonilepingu menetluse läbiviimiseks moodustab vallavalitsus komisjoni, kuhu võib vajadusel kaasata sõltumatuid eksperte. (4) Teenuste kontsessioonilepingu menetlus korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks tuleb välja kuulutada sellise arvestusega, et järgmine jäätmevedaja, kellele antakse ainuõigus veopiirkonnas, jõuaks enne eelmisele vedajale antud ainuõiguse tähtaja lõppemist sõlmida valla ja vedaja vahelise lepingu, teostada kliendibaasi ülevõtmise ja lepingute sõlmimised, oleks vedajale antud ainuõiguse lõppemise päevale järgnevast päevast suuteline alustama jäätmete vedamist, sealhulgas oleks suuteline müüma või andma üürile jäätmemahuteid kõigile jäätmevaldajatele, kes seda soovivad. (5) Vallavalitsus korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihanke alusdokumentide koostamise kooskõlas riigihangete seadusega ning arvestades käesolevas määruses sätestatud tingimusi. (6) Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihanke alusdokumentides määratakse muu hulgas vähemalt järgmised tingimused: 1) tiheasustusalal – vähemalt üks kord nelja nädala jooksulveopiirkond; 2) tiheasustusalal, kus biolagunevate jäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud – vähemalt üks kord 12 nädala jooksulveetavad jäätmeliigid; 3) hajaasustusalal – vähemalt üks kord nelja nädala jooksul

(1) Vallavalitsus korraldab korraldatudKorraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse vastavalt jäätmeseadusesteenustasud ja riigihangete seaduses kehtestatud korrale. (2) Vallavalitsus annab teenuste kontsessioonil edukaks tunnistatud pakkujale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist veopiirkonnas. (3) Teenuste kontsessioonilepingu menetluse läbiviimiseks moodustab vallavalitsus komisjoni, kuhu võib vajadusel kaasata sõltumatuid eksperte. (4) Teenuste kontsessioonilepingu menetlus korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks tuleb välja kuulutada sellise arvestusega, et järgmine jäätmevedaja, kellele antakse ainuõigus veopiirkonnas, jõuaks enne eelmisele vedajale antud ainuõiguse tähtaja lõppemist sõlmida vallajaotumine erinevate jäätmeliikide vahel ning soovi korral teenustasu muutmise tingimused ja vedaja vahelise lepingu, teostada kliendibaasi ülevõtmise ja lepingute sõlmimised, oleks vedajale antud ainuõiguse lõppemise päevale järgnevast päevast suuteline alustama jäätmete vedamist, sealhulgas oleks suuteline müüma või andma üürile jäätmemahuteid kõigile jäätmevaldajatele, kes seda soovivad. (5) Vallavalitsus korraldabkord määratakse kindlaks korraldatud jäätmeveo teenuseteenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihanke alusdokumentide koostamise kooskõlas riigihangete seadusega ning

(1) Korraldatud jäätmeveo teenustasud ja jaotumine erinevate jäätmeliikide vahel ning soovi korral teenustasu muutmise tingimused ja kord määratakse kindlaksVedaja võib korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihanke alusdokumentides, arvestades jäätmeseadust, riigihangete seadust ja käesolevat määrust. (2) Korraldatud jäätmeveo teenustasude hinnakirjas kajastatakse vähemalt järgmised komponendid: 1) kogumismahuti regulaarne graafikujärgne tühjendushind (segaolmejäätmed, paber ja papp, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, suurjäätmed); 2) graafikuväline tellimusel tühjendushind (vastavalt kliendi tellimusele); 3) konteineri laenutuse hind (vastavalt kliendi konteineri suurusele eurot/kuus); 4) tühisõit objektile; 5) kordusarve; 6)teostamisel osutada jäätmevaldajale korraldatud jäätmeveoga hõlmatud konteinerite mahtu ületavate jäätmete või konteinerivälistehõlmamata lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmekäitluslepingu olemasolul, vahetult konteineri kõrval asuvate pakendatud jäätmete äraveo hind; 7) hüvitus rikutud paberimilles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja papihinnakirjast. Sealjuures ei tohi vedaja lisateenusena käsitleda ega lisatasu küsida mahutipargi laialipaigutamise eest; 8) hüvitus rikutud biolagunevate jäätmete

(1) Vedaja võibJäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale korraldatud jäätmeveoga hõlmamata lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekulhõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks ja jäätmekäitluslepingu olemasoluledasiseks käitlemiseks toimetada, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Sealjuures ei tohi vedaja lisateenusena käsitleda ega lisatasu küsida mahutipargi laialipaigutamise eest ainuõiguse alguses ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel. (2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtudmääratakse teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihanke alusdokumentides või korraldab vallavalitsus riigihanke jäätmete kogumiskoha või -kohtade määramiseks riigihangete seaduses sätestatud korras.

Jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb(1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks ja edasiseks käitlemiseks toimetada, määratakse teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihanke alusdokumentidesjäätmeseaduse alusel tema elu- või korraldab vallavalitsus riigihanke jäätmete kogumiskohategevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või -kohtade määramiseks riigihangete seaduses sätestatud korrassõlmimata jätmine vedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda mõju jäätmevaldaja liitunuks lugemisele korraldatud jäätmeveoga. (2) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba.

(1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuksKorraldatud jäätmeveo teenuse osutaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud või kes seda soovivad. (2) Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse alusel tema elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnasseonduvat. Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätminemittesõlmimisel juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda mõju jäätmevaldaja liitunuks lugemiselevastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmeveoga. (2) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikudjäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest, kellel on jäätmeluba või komplekslubavallavalitsuse kehtestatud korraldatud jäätmeveo teenustasudest ja korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingu menetluse riigihanke alusdokumentidest.

(1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajategaJäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid kogumismahuteid, kes on selleks kohustatudmis teenindavad küla, aiandusühistut, mitut kinnistut või kes seda soovivadkorterit, seejuures peavad jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad. (2) Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakseÜhise kogumismahuti kasutamiseks tuleb eelnevalt esitada ametiasutusele vabas vormis taotlus läbi jäätmevaldajate registri, kus on toodud, millist liiki jäätmeid ühise kogumismahutiga soovitakse koguda, kõikide ühise kogumismahutiga liituda soovivate jäätmevaldajate nimed ja kinnistute aadressid, ühise kogumismahuti paiknemise asukoha aadress ja mahuti valdaja nimi. Taotlus peab olema allkirjastatud kõikide ühise kogumismahutit taotlevate jäätmevaldajate poolt või taotlusele lisatud juurde kirjalikud nõusolekud ja volikirjad. (3) Kui ühist kogumismahutit soovitakse võtta kasutusse korraldatud jäätmeveoga seonduvathõlmatud jäätmeliigi kogumiseks, siis peab ühiste kogumismahutitega olema kaetud kõik korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, mis on mahutitega kogutavad. Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad vedaja

(1) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid kogumismahuteidVallavalitsus võib jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, mis teenindavad küla, aiandusühistut, mitut kinnistutkui jäätmevaldaja ei ela või korterit, seejuures peavad jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajadei tegutse alaliselt kinnistul. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitumine on võimalik korraga üheks kuni kaheaastaseks perioodiks. (2) Ühise kogumismahuti kasutamiseks tuleb eelnevalt esitada ametiasutusele vabas vormis taotlusKui jäätmevaldaja ei ela või ei tegutse kinnistul ajutiselt, kus on toodudsh talveperioodil, millist liiki jäätmeid ühise kogumismahutiga soovitakse koguda, kõikide ühise kogumismahutiga liituda soovivate jäätmevaldajate nimed ja kinnistute aadressid, ühise kogumismahuti paiknemise asukoha aadress ja mahuti valdaja nimisiis korraldatud jäätmeveoga mitteliitumist ei võimaldata. Taotlus peab olema allkirjastatud kõikide ühise kogumismahutit taotlevate jäätmevaldajate poolt või taotlusele lisatud juurde kirjalikud nõusolekud ja volikirjad. (3) Kui ühist kogumismahutit soovitakse võtta kasutusse

(1) Vallavalitsus võib jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveogaMitteliitunuks lugemise avalduste menetlemisel ametiasutus: 1) registreerib mitteliitunuks, kui lugemise avalduse; 2) kontrollib jäätmevaldaja ei elaavalduse vastavust määruse nõuetele ning puuduste esinemise korral annab täiendava mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks; 3) kontrollib avalduses sisalduvate andmete õigsust ning nõuab vajadusel taotlejalt täiendavaid dokumente (nt elektriarved) ja selgitusi; 4) kontrollib avaldaja esitatud andmete faktilist õigsust ja jäätmekäitluse korraldust kohapeal (nt kas hoonet kasutatakse alalise või ei tegutse alaliselt kinnistulajutise eluruumina, nõuetekohane biolagunevate jäätmete kompostimine jms). Korraldatud jäätmeveoga mitteliitumine on võimalik korraga üheks kuni kaheaastaseks perioodiks. (2) Kui jäätmevaldaja ei ela või ei tegutse kinnistul ajutiseltJuhul, sh talveperioodilkui avaldus vastab määruses toodud nõuetele ja avalduses toodud andmed vastavad määruses esitatud tingimustele,

(1) Mitteliitunuks lugemise avalduste menetlemisel ametiasutus: 1) registreerib mitteliitunuks lugemise avalduse; 2) kontrollib jäätmevaldaja avalduse vastavust määruse nõuetele ning puuduste esinemise korral annab täiendava mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks; 3) kontrollib avalduses sisalduvate andmete õigsust ning nõuab vajadusel taotlejalt täiendavaid dokumente (nt elektriarved) ja selgitusi; 4) kontrollib avaldaja esitatud andmete faktilist õigsust ja jäätmekäitluse korraldust kohapeal (nt kas hoonet kasutatakse alalise või ajutise eluruumina, nõuetekohane biolagunevate jäätmete kompostimine jms). (2) Juhul, kui avaldus vastab määruses toodud nõuetele ja avalduses toodud andmed vastavad määruses esitatud tingimustele, otsustab vallavalitsus, kasKäesoleva peatüki sätteid kohaldatakse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise taotlus rahuldada või jätta rahuldamatahõlmamata jäätmete käitlemisel lisaks määruse 1. (3) Vallavalitsus teeb otsuse avaldaja mitteliitunuks lugemise või taotluse rahuldamata jätmise kohta 30 päeva jooksul arvates nõuetekohase avalduse registreerimisest. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse keerukus jms) võib taotluse lahendamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni2. (4) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise korraldatud jäätmeveoga otsustab vallavalitsus oma korraldusega. (5) Ametiasutus teavitab avalduse esitajat kirjalikult korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisest või avalduse mitterahuldamisest. (6) Ametiasutus teavitab vedajat veopiirkonnas jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja tähtajast, alates millest on nimetatud jäätmevaldaja loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. (7) Mitteliitunuks lugemine lõpeb tähtaja möödumisel, milleks vallavalitsus luges jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. Jäätmevaldajal on õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist vallavalitsusele uus avaldus. (8) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada mitteliitunuks lugemine, kui: 1) jäätmevaldaja esitatud kinnitus kinnistul mitteelamise või kinnistu mittekasutamise kohta sisaldab valeandmeid; 2) mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja ei suuda nõuetekohaselt korraldada oma jäätmekäitlust;

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse(1) Köögi- ja sööklajäätmete kogumine on Saue valla territooriumil hõlmatud korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemisel lisaks määruse. (2) Jäätmeveoga kaasneva keskkonnamõju vähendamiseks on eelistatud biojäätmeid tekkekohal kompostida. Kui kinnistu seda ei võimalda, siis on kohustus liituda biojäätmete äraveoga. Kompostimine ja äravedu järgnevatel tingimusetel: 1) Kõigis kortermajades tuleb biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmed koguda eraldi kogumismahutitesse. 2) Üksikelamu, paarismaja või ridaelamuboksi kinnistul ei pea jäätmevaldaja köögi- ja sööklajäätmeid korraldatud jäätmeveo raames üle andma juhul, kui neid kohtkompostitakse eeskirja § 22 lõigete 7, 9, 10 nõuete kohaselt. 3) Kompostimine ei välista jäätmevaldaja võimalust kasutada jäätmete kogumismahutit ja anda jäätmeid üle jäätmevedajale. (3) Kõrvuti asetsevad kinnistud võivad kasutada biojäätmete kompostimiseks ühist kompostrit. Ühiskompostri kasutamise nõusoleku saamiseks esitavad mõlema kinnistu jäätmevaldajad vallavalitsusele sellekohase avalduse. Ühise kompostri kasutamiseks tuleb eelnevalt esitada ametiasutusele vabas vormis taotlus läbi jäätmevaldajate registri, kus on toodud kõikide ühise kompostriga liituda soovivate jäätmevaldajate nimed ja kinnistute aadressid, ühise kompostri paiknemise asukoha aadress ja valdaja nimi. Taotlus peab olema allkirjastatud kõikide ühiskompostrit taotlevate jäätmevaldajate poolt või taotlusele lisatud juurde kirjalikud nõusolekud ja volikirjad. (4) Aia- ja haljastujäätmete käitlemine on võimalik järgnevalt: 1) lahtises aunas oma kinnistu piires; 2) anda üle jäätmevedajale korraldatud jäätmeveo raames vastavalt graafikule; 3) anda üle jäätmejaamas või vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule

(1) Elamiseks kasutataval kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piiridesPakendijäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse või viia jäätmejaama või üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult asjakohase jäätmeloaga jäätmekäitluskohas. (2) Kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid peab paigutama, ladustamaÜleantavad pakendid ja käitlema terviselepakendijäätmed peavad olema tühjad ja ümbruskonnale ohutult ning nii, et need ei põhjustaks kahjuritevastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu teketega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid. (3) Elamiseks kasutataval kinnistul tekkivaid biolagunevaid köögijäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud kinnistes kompostimiskastides ehk kompostrites

(1) PakendijäätmedOhtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse või viia jäätmejaama või üle anda vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete puhul ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. (2) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõueteleOhtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid. (3) Pakendijäätmete kogumiseMahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon sagedusega, et oleks tagatud pakendijäätmete üleandmise võimalus, et oleks välditud pakendimahutite ületäitumine ja ümbruse reostuminelukustatavad. Pakendimahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu. (4) Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus

(1) OhtlikudElektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad, telerid jne) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia avaliku kogumispunkti või anda üle keskkonnakaitseluba omavale isikule või uue toote ostmise korral anda üle kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja jäätmeseaduse mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. (2) Ohtlikke jäätmeidTootja võib käidelda jäätmeloa alusel ohtlikejäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete käitlemise litsentsi omav isikohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid. (3) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavadKasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja

(1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad, telerid jne) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia avaliku kogumispunkti või anda üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule või uue toote ostmise korral anda üle kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja jäätmeseaduse mõistesRavimijäätmed on kohustatud korraldama enda valmistatudravimid, edasimüüdudmis on riknenud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmisenende kehtivusaeg on lõppenud. (2) Tootja võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsedPakitud ravimijäätmed kogutakse suletud kotti ning neis puuduvad varem seadme komplektisantakse üle keskkonnakaitseluba omavale isikule, või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuseltsaab viia apteeki

(1) RavimijäätmedSuurjäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmekäitlusettevõttele ehk suurjäätmete kogumiskohaks on ravimid, mis on riknenudkorraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja asukoht või nende kehtivusaeg on lõppenudtoimetada ise. (2) Pakitud ravimijäätmed kogutakse suletud kotti ning antakse üle sellekohast jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule, või saab viia apteeki või jäätmejaama. (3) Ravimijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

SuurjäätmedVanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveogakeskkonnakaitseluba omavale vanametalli kogumisega tegelevale jäätmekäitlusettevõttele ehk suurjäätmete kogumiskohaks on korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja asukoht või toimetada ise Pääsküla jäätmejaamavastavat keskkonnakaitseluba omavasse jäätmekäitluskohta.

Vanametall(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad pinnas, puidu, metalli, plastikute, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide ning -toodete jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, mis tekivad ehitamisel (sealhulgas ehitusmaterjali hoidmisel), remontimisel, lammutamisel või ehitusmaterjali purustamisel (edaspidi ehitamisel). (2) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks ja liigiti kogumiseks nende tekkekohas. (3) Ehitusjäätmete paigutamine olmejäätmete mahutisse või viimine avalike liigiti kogutud pakendijäätmete kogumispunktide platsidele on keelatud. Ehitusjäätmete kogumine tuleb korraldada muudest jäätmete kogumisest eraldi. (4) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb tekkekohas liigiti koguda. Ehitamisel tuleb eraldi koguda ohtlikud jäätmed, vanapaber ja papp, puidujäätmed, metallijäätmed, püsijäätmed ja mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne), plastijäätmed (sh kile), raudbetoon ja betoondetailid, muud jäätmed. (5) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus ehitusjäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib ehitusjäätmed sorteerimata üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. (6) Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (7) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa ja anda jäätmelubaüle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat keskkonnakaitseluba omavale

(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad pinnas, puidu, metalli, plastikute, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muudeOhtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel või ehitusmaterjalide ningja -toodete hoidmisel või ladustamisel tekkivad jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbestinende ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja teisi ohtlikke jäätmeid, mis tekivad ehitamisel (sealhulgas ehitusmaterjali hoidmisel), remontimisel, lammutamisel või ehitusmaterjali purustamisel (edaspidi ehitamisel)keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. (2) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud rakendama kõiki võimalusiOhtlike ehitusjäätmete taaskasutamiseks ja liigiti kogumiseks nende tekkekohas. (3hulka kuuluvad: 1) Ehitusjäätmete paigutamine segaolmejäätmete mahutisse või viimine avalike liigiti kogutud pakendijäätmete kogumispunktide platsidele on keelatud. Ehitusjäätmete kogumine tuleb korraldada muudest jäätmete kogumisest eraldi. (4) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb tekkekohas liigiti koguda. Ehitamisel tuleb eraldi koguda ohtlikud

(1) Ohtlikud ehitusjäätmedTervishoiu riskijäätmed käesoleva määruse tähenduses on ehitamisel või ehitusmaterjalide ja tervishoiu-toodete hoidmisel või ladustamisel tekkivad ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed, mis nende ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju terviselemillega vahetu kontakti puhul on bioloogilistest ohuteguritest tingituna nakatumise risk ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlustmida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt. (2) Ohtlike ehitusjäätmete Tervishoiu riskijäätmete hulka kuuluvad: 1) asbesti sisaldavad bioloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed- eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne; . (

(1) Tervishoiu riskijäätmed käesoleva määruse tähenduses on tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinudRadioaktiivsed jäätmed, millega vahetu kontakti puhul on bioloogilistest ohuteguritest tingituna nakatumise risk ja mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt. Tervishoiu riskijäätmete hulka kuuluvad bioloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed. (2) Tervishoiukasutusest kõrvaldatud ravi- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseksdiagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokku puutunud ained ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida. esemed (3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja peab bioloogilised jäätmed nagu operatsiooni käigus tekkinud amputeeritud kehaosadkindad, organidpaber, koeproovid, platsenta jne kohe pärast tekkimist pakendama kindlalt suletud ja vastavalt tähistatud punasesse jäätmekotti ning toimetama tekkekohast jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmikus temperatuuril alla -20°C

(1) RadioaktiivsedElavhõbedajäätmed tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Ka amalgaami jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokku puutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt)elavhõbedajäätmed. (2) RadioaktiivsedErineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendissehoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, millelmis on markeeringkorgiga tihedalt suletud. (3) Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse markeeringuga "Radioaktiivsed jäätmedElavhõbedajäätmed". Pakendile tuleb märkida

(1) Elavhõbedajäätmed tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidestJäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidestvõimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. Ka amalgaami jäätmed on elavhõbedajäätmed. (2) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmedTegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurkikorrastada, mis on korgiga tihedalt suletudpuhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord. (3) Metallilise elavhõbeda Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik. (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist4

(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõjuMääruses, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastadajäätmeseaduses, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukordpakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud nõuete üle teostab järelevalvet ametiasutus. (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik. (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju. (5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või kompleksloas.

(1) Järelevalvet käesoleva määruse nõuete täitmise üle teostab ametiasutus ja Keskkonnainspektsioon määruses ja Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. (Väärtegude kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse § 127 lõigetes 2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab või nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) omal kulul vabatahtlikult või järelevalveasutuse ettekirjutuse alusel. (3) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. (4) Kui saastaja ei ole teada või ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik omal kulul. (–5) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva lõikes 4 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul ametiasutus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korraspakendiseaduse § 33 lõigetes 2–6 nimetatud isikud.

(1) [Käesolevast tekstist välja jäetudTunnistada kehtetuks Saue Vallavolikogu 26.] (2) Määruse §-i 10 rakendatakse käesoleva määruse alusel korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni korraldamisel09. Enne määruse jõustumist sõlmitud korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingud ja nende alusel antud ainuõigused ja jäätmeload kehtivad kuni vastavate kontsessioonilepingute lõppemiseni. Lõikes 1 loetletud määruste alusel ühinenud kohalike omavalitsuste haldusterritooriumite piires moodustatud korraldatud jäätmeveo piirkonnad kehtivad kuni vastavates piirkondades korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingute lõppemiseni, mille järel vastav piirkond liitub automaatselt määruse §-iga 10 moodustatud 2019 määrus nr 31 “Saue valla korraldatud jäätmeveo piirkonnagajäätmehoolduseeskiri”. 2 (2¹) Määruse § 20 lõike 2 rakendamisel kehtestada 2019/2020 aasta talveperioodiks üleminekuperiood, mille jooksul võib vallavalitsus põhjendatud avalduse alusel korraldatud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks lugeda aiandusühistute maa-alal asuvaid kinnistuid ühekaupa alates avalduse esitamise kuust kuni 30. aprillini 2020. Mitteliitunuks lugemise põhjuseks saab olla vaid asjaolu, et jäätmevaldaja ei ela või ei tegutse talveperioodil kinnistul. Käesolevat lõiget rakendatakse tagasiulatuvalt alates 12. oktoobrist 2019 ja see kehtib kuni 30. aprillini 2020. (3)