(1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. (2) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas. (3) Jäätmeid tuleb tekkekohas sortida ja liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Tekkekohas tuleb eraldi koguda ja käitlemiseks üle anda vastavat jäätmekäitleja registreeringut, jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule: 1) paber ja kartong; 2) plastid; 3) metallid; 4) klaas; 5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed; 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed; 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed; 8) pakendid; 9) puit; 10) tekstiil; 11) suurjäätmed; 12) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud; 13) ohtlikud jäätmed. (4) Jäätmete käitlemine, sh põletamine, selleks mitteettenähtud kohas ja viisil on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu. (5) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. (6) Avaliku ürituse korraldaja on kohustatud kasutama toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu ning eraldi koguma segaolmejäätmed, biolagunevad jäätmed, segapakendijäätmed ja pandipakendi.
(1) Segaolmejäätmete kogumismahuti vähim tühjendamise sagedus on: 1) Tamsalu ja Tapa linnas vähemalt üks kord nelja nädala jooksul; 2) kõigis teistes valla asustusüksustes vastavalt jäätmevaldaja vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord 12 nädala jooksul ning 8 ja enama korteriga elamute juures vähemalt üks kord nelja nädala jooksul; 3) elamutes tiheasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul tingimusel, et on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja §-s 33 toodud nõuetele ning segaolmejäätmete mahutisse ei panda toidujäätmeid ja välditakse haisu teket.
(2) Biolagunevate jäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harveminiharvem kui üks kord kahe nädala jooksul. Vajadusel (nt soojal perioodil, kiiresti täituvad ja suure kasutusega konteinerid) tuleb konteinereid tühjendada sagedamini. Vajadusel ja kokkuleppel jäätmevaldajaga on biolagunevate jäätmete mahuti tühjendamine talvisel perioodil (01.11-30.04) lubatud vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.
(3) Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete (va kompostitavad biolagunevad jäätmed) mahuteid võibtuleb tühjendada vastavaltmitte harvemini kui üks kord kahe nädala jooksul. Vastavalt jäätmevaldaja vajadusele võib mahuteid tühjendada ka harvemini.
(4) Ettevõtete mahuti tühjendamise sagedus sõltub ettevõtte töötajate arvust ja tegevusalast, kuid mitte harvem kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatust.
(1) Vallavalitsus korraldab jäätmevedaja leidmiseks teenuse kontsessiooni vastavalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses kehtestatud korrale ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu kestusega kuni viis aastat.
(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus ja kohustus osutada korraldatud jäätmeveo teenust hankelepingus märgitud ajal, jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas.
(1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jaoks väljastatud registreeringu kehtima hakkamisest. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksusVallavalitsus või tema poolt volitatud isik informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga.
(3) Jäätmevedaja sõlmib korraldatud jäätmeveo piirkonnas jäätmeveo lepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes avaldavad selleks soovi.
(4) Jäätmeveolepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele mõju.
(1) Vallavalitsus võib jäätmevaldaja erandkorras kuni korraldatud jäätmeveo hankeperioodi lõpuni vabastada jäätmeveoga liitumisest kui: 1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, 2) kinnistut kasutatakse suveperioodil; 3) kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid kompostitakse vastavalt eeskirja §-le 33; 4) isikul on kehtiv keskkonnaluba.
(2) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks (edaspidi liitumisest vabastamiseks) esitab jäätmevaldaja vallavalitsusele taotluse (eeskirja lisa 2).
(3) Taotluses märgitakse: 1) andmed jäätmevaldaja ja kinnistu kohta; 2) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist; 3) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud;. 4)
(4) Vallavalitsusel on õigus eelneva vabastuse olemasolu korral küsida kinnistu elektri tarbimisteatistarbimisteatist eelneva aasta kohta taotluse esitamise kuupäeva seisuga.
(1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale.
(2) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
(3) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni nende üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlejale.
(4) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates kogumismahutites, mis välistavad nende sattumise keskkonda või kanalisatsiooni.
(5) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide jt olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid) tuleb viia jäätmejaama, ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda käitlemiseks üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba omavale isikule.
(6) Juriidiliste isikute tegevuses tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.
(1) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.
(2) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad, telerid jne) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama, avalikku kogumispunkti või anda vastavat jäätmeluba omavale isikule või viia samalaadseid elektroonikaseadmeid müüvasse kauplusesse kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega.
(3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia avalikesse patareide kogumiskastidesse, jäätmejaama, kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega või anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule.
(4) Rehvid tuleb viia jäätmejaama, avalikku kogumispunkti, jäätmekäitluskohta või anda üle jäätmeluba omavale isikule või uue rehvi ostmise korral anda üle rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega.
(5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti, uue sõiduki ostmise korral kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega või vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-4 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.
(7) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon vallavalitsusega.
(1) Suurjäätmed on suuremõõtmelised jäätmed, mis ei mahu oma mõõtmete tõttu olmejäätmete konteinerisse.
(2) Suurjäätmed tuleb viia Tamsalu jäätmejaama, Tapa jäätmete kogumispunkti või üle anda jäätmejaamadesse või vastavat jäätmelubaluba omavale isikulejäätmekäitlejale.
(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad pinnas ning puidu, metalli, plastikute, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide ning -toodete jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, mis tekivad ehitamisel (sealhulgas ehitusmaterjali hoidmisel), remontimisel, lammutamisel või ehitusmaterjali purustamisel (edaspidi ehitamisel).
(2) Lammutustegevuseks tuleb ettevõttel taotleda Keskkonnaametist jäätmeseaduse § 987 lõike 2 punktile 3 vastav jäätmekäitleja registreering.
(3) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb tekkekohas liigiti koguda. Ehitamisel tuleb eraldi koguda ohtlikud jäätmed, vanapaber ja papp, puidujäätmed, metallijäätmed, püsijäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne), plastijäätmed (sh kile).
(4) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat jäätmeluba või registreerimistõendit omavale ettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna.
(5) Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
(6) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
(7) Ehitusjäätmed tuleb koguda kogumismahutisse ja kergeid jäätmeid sisaldav kogumismahuti tuleb pealt katta, vältimaks jäätmete lendumist. Ehitamise ajal, ehitusjäätmete kogumisel, jäätmeveokile laadimisel ja veol tuleb vältida tolmu ja jäätmete levikut, sh pinnase levikut veoki rataste abil teedele ja tänavatele.
(8) JuhulEhitus- ja lammutusjäätmete valdaja on kohustatud säilitama kahe aasta jooksul või kasutusloa saamiseni dokumendid, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid rohkem kui 10 m3mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada jäätmeõiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta
(1) Tapa vallas on järgmised jäätmekäitluskoha (täpsem info Tapa valla kodulehelt www.tapa.ee)jäätmekäitluskohad: 1) Tapa jäätmejaam aadressil Loode 32, Tapa; 2) Tamsalu jäätmejaam aadressil Raudtee 4, Tamsalu; 23) jäätmete kogumispunktkompostimisväljak aadressil Autobaasi 11Veepuhastusjaama, TapaKaeva küla.
(2) Jäätmejaamas ja jäätmete kogumispunktisJäätmejaamades võetakse Tapa valla elanikelt tasuta vastu vähemalt järgmisi jäätmeliike: 1) elektri- ja elektroonikaseadmed (külmkapid, pesumasinad, elektripliidid, televiisorid, raadiod jms) 2) vanarehvid; 3) pakendijäätmed (klaas, metall, plast, paber jm pakend); 4) plastijäätmed ja vahtplast; 5) lehtklaas; 6) päevavalguslambid, säästulambid, LED lambid jms; 7) kasutatud akud ja patareid; 8) suurjäätmed (vana mööbel jms); 9) rõivad ja jalatsid; 10) vanapaber ja papp; 11) vanametall; 12) töötlemata puit; 13) elavhõbekraadiklaasid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed; 14) kemikaalid ja pestitsiidide jäätmed; 15) aegunud ja kasutuskõlbmatud ravimid; 16) värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed jaepakendis; 17) vanaõli ja õlifiltrid, õlised pühkmematerjalid.
(3) Biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid võetakse vastu
[Käesolevast tekstist välja jäetud].]