(1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 3 lõike 1 alusel kehtestatud «Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» Inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna «Pikk ja kvaliteetne tööelu» meetme «Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine» (edaspidi meede) avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire läbiviimise eeskiri. (2) Määrust ei kohaldata meetme raames antavatele toetustele, mida antakse struktuuritoetuse seaduse § 20 lõike 1 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
Meetme rakendusasutuseks on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus). Meetme rakendusüksuseks on Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).
(1) Struktuuritoetus (edaspidi toetus) määruse tähenduses on rahaline abi, mida antakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest. (2) Toetuse andmise eesmärgiks on kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine.
Meetme raames toetatavad tegevused on: 1) pikaajaliselt töötutele (sh heitunud) (edaspidi projekti sihtgrupp) tööle rakendumist toetavate meetmete pakkumine kombineerituna tööpraktikaga tööandja juures; 2) puuetega inimestele (edaspidi projekti sihtgrupp) tööle rakendumist ja töötamist toetavate meetmete pakkumine; 3) vanemaealistele (50–74-aastased) (edaspidi projekti sihtgrupp) tööle rakendumist toetavate meetmete pakkumine; 4) noortele (16–24-aastased), kes on põhi-, kesk- või kutsehariduse omandanud või katkestanud ja kes ei ole viimase 4 kuu jooksul olnud töösuhtes või tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi projekti sihtgrupp), tööle rakendumist toetavate meetmete pakkumine kombineerituna tööpraktikaga tööandja juures; 5) mittetöötavate hoolduskoormusega inimeste (edaspidi projekti sihtgrupp) tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine; 6) eesti keelt mittevaldavate inimeste (edaspidi projekti sihtgrupp) tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine; 7) vähemalt viimased 18 kuud mitte töötanud kuni 7-aastase lapsega kodus viibinud töötu vanema (edaspidi projekti sihtgrupp) tööturule sisenemist toetavad tegevused; 8) lühiajaliste töötute (edaspidi projekti sihtgrupp) tööturule naasmist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine; 9) mittetöötavate Eestisse naasnud ja sisserännanud inimeste (edaspidi projekti sihtgrupp) tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine; 10) prostitutsiooni kaasatute ja inimkaubanduse ohvrite (edaspidi projekti sihtgrupp) tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine; 11) inimeste, kelle sõltuvusprobleem on takistuseks tööturul osalemisel (edaspidi projekti sihtgrupp), tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine; 12) vanglast vabanevate ja vanglast vabanenute (edaspidi projekti sihtgrupp) tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine; 13) kaitstud ja toetatud töö võimaluste loomine, arendamine ja rakendamine. 14) kutseõppe, sh vajadusel tugiteenuste võimaldamine 16–29-aastastele ainult põhiharidusega või põhihariduseta töötutele, kes on põhihariduse omandanud või katkestanud põhihariduse omandamise hiljemalt 2010/2011. õppeaastal (edaspidi projekti sihtgrupp). Kutseõpe peab vastama haridus- ja teadusministri kinnitatud õppekavarühmade õppekavale.
(1) Toetuse maksimaalne määr on 85% projekti abikõlblikest kuludest. (2) Omafinantseeringu minimaalne määr on 15% projekti abikõlblikest kuludest. (3) Toetust antakse projektile, mille abikõlblike kulude kogumaksumus on vähemalt 19 200 eurot. Maksimaalselt antakse toetust ühele projektile 320 000 eurot. Projekti kestus on kuni 24 kuud või kuni 2015. a 31. detsembrini. (4) Paragrahvi 4 lõikes 14 nimetatud toetatava tegevuse eelarve jagatakse taotlusvooru raames kuue regiooni vahel, võttes arvesse antud regioonis põhiharidusega või põhihariduseta Eesti Töötukassas registreeritud töötute arvu vanuses 16–29. Regioonide jaotus ning arvutusskeemi valem on toodud lisas 4.
(1) 1 (1¹) (2) 3 (3) Kui toetuse andmine on riigiabi grupierandiga hõlmatud koolitusabi Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47) artikli 39 mõistes, siis kohaldatakse nimetatud määruses sätestatud abi andmise tingimusi järgmistele sihtgruppidele: 1) töötajad, kes ei ole viimase kuue kuu jooksul omanud alalist töösuhet või töötanud füüsilisest isikust ettevõtjana; 2) töötajad, kes on vähemalt viimased 18 kuud olnud lapsehoolduspuhkusel; 3) töötavad puudega isikud; 4) vanemaealised töötajad (üle 50-aastased isikud); 5) mitte-eestlastest töötajad, kellel on vaja arendada keelelist, kutseõppe või töökogemuse profiili, et tõhustada oma väljavaateid püsiva töökoha leidmisel; 6) töötajad, kes ei ole omandanud keskharidust ega kutseharidust (ISCED 3). (4) 5 (5) 6 (6) 7 (7) 8 (8) Kui toetuse andmine on puudega töötajate tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks antav grupierandiga hõlmatud riigiabi Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47) artikli 42 mõistes, siis kohaldatakse nimetatud määruses sätestatud abi andmise tingimusi.
(1) Rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja vähemalt kord kalendriaastas. Kui taotlusvoor kuulutatakse välja konkreetse tegevuse või piirkonna osas, siis peab taotlusvooru väljakuulutamise teade sisaldama ka vastavat teavet. Kui meetme vabade vahendite jääk on väiksem kui 3 195 600 eurot, kuulutatakse taotlusvoor välja vastavalt vajadusele. (2) Rakendusüksus kooskõlastab taotlusvooru väljakuulutamise eelnevalt rakendusasutusega. Rakendusasutuse nõusolekuta taotlusvooru välja ei kuulutata. (3) Teade taotlusvooru väljakuulutamise kohta avaldatakse vähemalt ühes eestikeelses ja ühes venekeelses üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kahel korral, arvestusega et toetuse taotlejale jääks taotluse esitamiseks aega mitte vähem kui 30 kalendripäeva alates esimese teate avaldamisest päevalehes. Teade avaldatakse ka rakendusüksuse veebilehel. (4) Taotlusvooru väljakuulutamise teade peab sisaldama vähemalt toetatavate tegevuste loetelu, toetuse taotluse esitamise tähtpäeva ja viidet sellele, et toetuse taotlemise kohta saab lisateavet rakendusüksuselt.
(1) Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse määruse lisas 1 toodud vormil koos § 11 lõikes 1 nimetatud dokumentidega hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks. (2) Taotlus tuleb esitada paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult. Paberkandjal esitatud taotlusele tuleb lisada selle elektrooniline koopia.
(1) Toetust võib taotleda: 1) juriidiline isik; 2) füüsilisest isikust ettevõtja; 3) valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus, välja arvatud asutus, mis on prioriteetse suuna raames saanud toetust programmi elluviimiseks; 4) kohalik omavalitsus. 1 (1¹) Paragrahvi 4 punktis 14 nimetatud toetava tegevuse elluviimiseks võib toetust taotleda kutseõppeasutus (s.h kutseõpet pakkuv rakenduskõrgkool), v. a põhikool või gümnaasium. 1 (1²) Paragrahv 4 punktis 14 nimetatud tegevusele toetuse taotlemisel võib ühes taotluses toetusttaotleda ainult nimetatud tegevuse ellu viimiseks. (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust, pankrotimenetlust või tehtud pankrotiotsust; 2) taotleja ei või olla maksuvõlglane, välja arvatud juhul, kui maksuvõlg on ajatatud ning maksed tasutud ajakava kohaselt; 3) taotleja on «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» ja struktuuritoetuse seaduse alusel tagasimaksmisele kuuluva summa taotluse esitamise ajaks või tagasimakse tähtajaks tagasi maksnud või ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas; 4) taotleja ei ole varem taotluses esitatud kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud; 5) residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht «Maksukorralduse seaduse» tähenduses on Eestis; 6) taotleja on alates 2007. aastast vähemalt kuus kuud tegelenud tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamise või rakendamisega (v.a oma töötajatele suunatud meetmed). (3) Taotleja on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud kohustusi.
(1) Rakendusüksus kontrollib 42 kalendripäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevast taotleja vastavust §-s 9 sätestatud nõuetele. (2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei vasta vähemalt ühele §-s 9 sätestatud nõuetest.
(1) Taotlus koosneb vormikohasest taotlusest (lisa 1) ning vajadusel sellele lisatud volikirjast. (2) Taotlus on nõuetekohane, kui: 1) toetust on taotletud §-s 4 nimetatud toetatavatele tegevustele, arvestades § 9 lõikes 12 toodud erisust või kui taotlusvoor on välja kuulutatud konkreetse tegevuse või piirkonna osas, siis § 7 lõikes 4 nimetatud teates sätestatule; 2) toetust taotletakse mitte rohkem kui § 5 lõikes 1 sätestatud määras; 3) taotlus vastab § 5 lõikele 3; 4) projekti eelarves on ette nähtud omafinantseering; 5) toetust taotletakse kulude tegemiseks, mis vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 21 ning määruses sätestatule on abikõlblikud; 5¹) kui toetuse andmine on § 6 lõigetes 3 või 8 nimetatud grupierandiga hõlmatud riigiabi, siis tuleb toetust taotleda vastavalt Komisjoni määruses (EÜ) nr 800/2008, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47) sätestatud tingimustele, sealhulgas abikõlblike kulude, abi määra ja ergutava mõju osas; 6) projekti tegevused algavad hiljemalt 6 kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast ning lõpevad hiljemalt 2015. a 31. detsembriks; 7) taotlus on vormikohane ja sisaldab nõutud andmeid; 8) taotlusele on lisatud lõikes 1 nimetatud dokumendid; 9) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 10) taotluses on esitatud vastav teave, kui projektile või projekti üksikutele tegevustele taotletakse toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest; 11) taotlus on allkirjastatud allkirjaõigust omava isiku poolt.
(1) Rakendusüksus kontrollib esitatud taotluse vastavust §-s 11 sätestatud nõuetele 42 kalendripäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevast. (2) Kui taotluses esineb puudusi, teavitab rakendusüksus sellest taotlejat viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning annab taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ühe taotluse raames antakse kõigi puuduste kõrvaldamiseks aega kokku kuni 10 tööpäeva. 2 (2¹) Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse vastavuse kontrollimisel ei pea rakendusüksus arvestama muudatustega, mida toetuse taotleja teeb lisaks rakendusüksuse osutatud puuduste likvideerimisele. (3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotlus ei vasta vähemalt ühele § 11 lõikes 2 sätestatud nõudele või esineb vähemalt üks struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 3 punktides 2–4 nimetatud asjaoludest või kui projekti raames teenitav tulu on võrdne või suurem projekti abikõlblikest kogukuludest.
(1) Taotluste hindamist korraldab rakendusüksus. (2) Iga nõuetele vastavat taotlust hindavad kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset eksperti, kelle valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kinnitab rakendusasutus. 2 (2¹) Eksperdid peavad eelnevalt kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvooru esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamatult teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama ennast taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi. (3) Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid määruse lisas 2 esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite lõikes: 1) projekti tegevuste mõju prioriteetse suuna eesmärkidele, riiklikele ja valdkondlikele strateegiatele ning arengukavadele – maksimaalselt 10 punkti; 2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 12 punkti; 3) projekti teostatavus – maksimaalselt 13 punkti; 4) projekti majanduslik efektiivsus – maksimaalselt 14 punkti; 5) projekti mõjuulatus – maksimaalselt 8 punkti; 6) projekti jätkusuutlikkus – maksimaalselt 3 punkti. 3 (3¹) Taotlust hindavad eksperdid annavad hinded taotlusele konsensuslikult. (4) Eksperdid esitavad täidetud ja mõlema eksperdi poolt allkirjastatud konsensusliku hindamislehe rakendusüksusele hiljemalt 17 kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest. (5) Kui eksperdid ei jõua lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul konsensusele, toimub vastava projekti hinnanud ekspertide koosolek rakendusüksuse osalusel konsensusele jõudmiseks ning koosoleku tulemusena allkirjastatakse konsensuslik hindamisleht. (6) Rakendusüksus koostab taotluste lõpliku paremusjärjestuse ekspertide antud konsensuslike koondhinnete alusel, kus esimesel kohal on kõrgeima koondhinde saanud taotlus. Võrdsete hindamistulemustega taotluste puhul eelistatakse taotlust, mis on ajaliselt varem esitatud. 7 (7)
(1) Rahuldamisele kuuluvad paremusjärjestuses kõrgeima punktisumma saanud taotlused, mille hindamistulemus on vähemalt 45 punkti ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. 1 (1¹) Paragrahv 5 lõike 4 alusel jaotatud regiooni eelarvevahendite ülejäägi korral moodustatakse kõigist § 4 punktis 14 toetatud tegevusele esitatud vähemalt 45 punkti saanud, kuid oma regioonis rahastuseta jäänud taotlustest üldine paremusjärjestus. Regioonide ülejääv üldsumma võimaldab rahuldada üldises paremusjärjestuses kõrgeima punktisumma saanud taotlusi. (2) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud või taotlusvooru eelarves puuduvad vahendid taotluse täies ulatuses rahuldamiseks, võib rakendusüksus taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada ja vajadusel projekti tegevusi muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse vähendamise või tegevuste muutmisega, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Rakendusüksus teeb taotluse täieliku või osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 85 kalendripäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud taotluste esitamise tähtpäevast.
(1) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse kuupäev ja number; 3) otsuse tegemise alused; 4) toetuse saaja; 5) toetatava projekti nimi; 6) toetuse maksimaalne suurus eurodes, maksimaalne toetuse määr protsentides ja omafinantseeringu minimaalne suurus eurodes ning minimaalne määr protsentides; 7) projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev; 8) tähtajad aruannete esitamiseks; 9) otsuse vaidlustamise kord; 10) 11) ettemakse teostamise võimalus riigiabi andmise puhul; 12) riigiabi andmise korral tähtajad ettemakse ja ettemaksele vastava omafinantseeringu ära kasutamiseks ning vastavate kuludokumentide esitamiseks; 13) grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise korral viide Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47) II peatüki asjakohastele abi valdkonda puudutavatele erisätetele, käesolevale meetme määrusele ning selle avalikule internetileheküljele; 14) 15) 16) võimalus taotleda otsuses kinnitatud toetuse väljamaksmist suuremas määras, kui omafinantseeringust rahastatavaid tegevusi tehakse projekti elluviimise ajakavast tulenevalt hiljem kui toetusest rahastatavaid tegevusi ning omafinantseeringust planeeritavaid tegevusi ja kulusid ei saa rahastada toetusest; 17) standardiseeritud ühikuhindade kasutamise võimalus; 18) 19) projektile viimase tasutud kuludokumentide alusel tehtava väljamakse osakaal projektile antava toetuse kogusummast, kui projekt teenib tulu. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse kuupäev ja number; 3) otsuse tegemise alused; 4) toetuse taotleja; 5) projekti nimi, millele toetust taotleti; 6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 7) otsuse vaidlustamise kord.
(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel struktuuritoetuse seaduse § 18 lõikes 3 toodud asjaolude esinemisel. (2) Rakendusüksus võib algatada taotluse rahuldamise otsuse muutmise, kui projekti seirearuandes esitatud andmetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik projekti eduka elluviimise tagamiseks. 2 (2¹) Rakendusüksus võib algatada taotluse rahuldamise otsuse muutmise või tunnistada selle kehtetuks, kui selgub, et toetuse edasine andmine ei ole põhjendatud. (3) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda, kui: 1) muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega; 2) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada § 11 lõike 2 punktis 6 sätestatud tähtajaks; 3) projekti muutmise tulemusena ei vasta tegevused §-s 4 loetletud tegevustele; 4) toetuse saaja ei ole tähtaegselt esitanud lisateavet, täiendavaid dokumente või § 23 lõikes 1 nimetatud aruannet; 5) toetuse saaja on alustanud tegevusi või teinud kulutusi taotluserahuldamise otsusega kinnitamata eelarve või tegevuste osas. (4) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi võib toetuse saaja ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust esitamata muuta eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastades, kui: 1) kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt kulurea lõikes rohkem kui 5%; 2) eelarve muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 6400 eurot. (5) Rakendusüksus peab tegema taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse taotluse suhtes 90 kalendripäeva jooksul taotluse registreerimisest rakendusüksuses. Lõikes 4 nimetatud muudatuse kooskõlastab rakendusüksus 30 kalendripäeva jooksul vastavasisulise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud teate saamisest. (6) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta üks kord 3 kuu jooksul. Rakendusüksuse nõusolekul võib otsust sagedamini muuta. (7) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada vähemalt ühe struktuuritoetuse seaduse § 18 lõike 6 punktides 1–3, 5 ja 6 toodud asjaolude esinemisel või kui projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada § 11 lõike 2 punktis 6 sätestatud tähtajaks.
Rakendusüksus saadab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise või taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse koopia taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.
(1) Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas määruses sätestatule struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. (2) Kui toetuse saaja või partner ei ole «Riigihangete seaduse» § 10 lõikes 1 nimetatud isik ega pea lähtuma «Riigihangete seadusest», välja arvatud struktuuritoetuse seaduse § 22 punktis 11 sätestatud tingimustel, peab toetuse saaja järgima ja tagama, et partner järgiks asjade ostmisel ja teenuste tellimisel järgmisi põhimõtteid: 1) kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning tagama konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 2) tagama pakkumismenetluste läbipaistvuse ja kontrollitavuse; 3) kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; 4) tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise; 5) vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. (3) Rohkem kui ühe pakkuja korral kohustub toetuse saaja asjade ja teenuste hankimisel alates 3200 eurost (käibemaksuta) võrdlema pakkumusi ja tagama, et partner võrdleks pakkumusi. (4) Tagama, et tööandja väljastaks peale § 19 lõikes 121 nimetatud tööpraktika läbi viimist tööpraktikal osalenule tööpraktika läbimise tunnistuse (lisa 5).
(1) Projekti tulu arvestatakse struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korra kohaselt. (2) Projekti tulude osas tehakse tagasinõude otsus pärast projekti viimase väljamakse taotluse ja lõpparuande esitamist. (3) Kui projekti tegevuse tulemusena tekib tulu, mida ei ole projekti taotluses kajastatud, on toetuse saaja kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates tulu tekkimise päevast teavitama rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näidates ära juba tekkinud tulu ning võimaliku tekkiva tulu suuruse.
(1) Toetuse väljamaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 23 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetus makstakse välja tasutud kuludokumentide alusel. Toetust võib välja maksta osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või ettemaksena. (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele 10. detsembriks järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul arvates toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga. (3) Enne esimese väljamakse taotluse esitamist peab toetuse saaja rakendusüksusele esitama: 1) väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud projekti kulude, tulude ja tasumise eristamist raamatupidamises muudest toetuse saaja kuludest ja tuludest; 2) koopia asutuse riigihangete läbiviimise korrast, kui asutus on hankija riigihangete seaduse mõistes; 3) lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajadusel allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volikirjade koopiad. (4) Väljamakse taotlusi projekti kohta esitab toetuse saaja vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud prognoosile, kuid mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. (5) Toetus makstakse toetuse saajale välja struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud väljamakse taotluse alusel. Väljamakse taotluse vormi kinnitab rakendusüksus. Esimesele väljamakse taotlusele lisatakse kõik konkreetse taotluse aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Kui esimene taotlus on ettemaksetaotlus, siis lisatakse esimese ettemakse aruandega kõik konkreetse ettemakse aruande aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Edaspidi lisatakse väljamakse taotlusele/ettemakse aruandele vastavad dokumendid vaid rakendusüksuse nõudmisel. (6) Juhul kui väljamakse taotlus erineb rohkem kui 1/3 võrra esitatud prognoosist, on toetuse saaja kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. (7) Toetuse väljamaksed teostatakse reeglina proportsioonis toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse määraga või vastavalt projekti eelarvele. (8) Omafinantseering võib moodustada väljamaksetes abikõlblikest kogukuludest suurema või väiksema osa, kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse määra ja toetussummat kumulatiivselt ei ületata. (9) Kui omafinantseeringust rahastatavaid tegevusi tehakse projekti elluviimise ajakavast tulenevalt hiljem kui toetusest rahastatavaid tegevusi ning omafinantseeringust planeeritud tegevusi ja kulusid ei saa rahastada toetusest, on eelnevalt rakendusüksusega kooskõlastades erandkorras lubatud väljamaksmisel ületada projektis kinnitatud toetuse määra. Toetuse saaja peab tagama, et väljamakstud toetuse kogusumma ja proportsioon ei ületa ette nähtud toetuse kogusummat ja proportsiooni projekti lõpuks. (10) Kui toetus on välja makstud osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, tasub toetuse saaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab rakendusüksusele nõutud tasumist tõendavad dokumendid seitsme tööpäeva jooksul toetuse saamisest arvates. Palgakulude korral esitatakse tasumist tõendavad dokumendid rakendusüksusele seitsme tööpäeva jooksul pärast palga väljamaksmist ning töötasudega kaasnevate maksude osas seitsme tööpäeva jooksul pärast maksude tasumist. (11) Viimase väljamakse taotluse esitab toetuse saaja hiljemalt projekti lõpparuandega ning viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt, välja arvatud osaliselt tasutud kuludokumentide alusel väljamakse taotluse ja ettemakse taotluse puhul. Viimane väljamakse peab moodustama vähemalt 5% projekti rahastamisotsuses märgitud toetuse summast. Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksuse kirjalikul nõusolekul viimane väljamakse olla väiksem kui 5%. Tulu teenivate projektide puhul peab viimane väljamakse vastama taotluse rahuldamise otsuses märgitud osakaalule. 11 (11¹) Kui toetuse saaja on taotlenud viimast toetuse väljamaksmist ettemaksena või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, esitab ta eelnimetatud väljamakse abikõlblike kuludega kinni katmise aruande nõutud kulu- ja maksedokumentidega hiljemalt lõpparuandega. Tulu teenivate projektide puhul teostatakse viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel. (12) Kui pärast viimase väljamakse taotluse või ettemakse aruande esitamist moodustavad projekti tegelikest abikõlblikest kuludest § 19 lõikes 13 nimetatud kulud rohkem kui 3%, siis peetakse ületanud osa võimalusel viimasest väljamakse taotlusest kinni või vajadusel nõutakse toetus tagasi. (13) Projektis osaleva partneri poolt tasutud kulude hüvitamist taotleb toetuse saaja. (14) Toetuse saaja vastutab toetuse edasikandmise eest projektis partneri kontole. (15) Rakendusüksusel on õigus peatada toetuse väljamaksmine või sellest osaliselt või täielikult keelduda, kui: 1) toetuse saajal on täitmata talle struktuuritoetuse seadusega või selle alusel antud õigusaktiga pandud kohustus; 2) toetuse saaja ei kõrvalda rakendusüksuse antud tähtajaks väljamakse taotluses puudusi. (16) Kui projektil on võrreldes taotluses planeerituga tekkinud kalendriaasta lõpu seisuga eelarveliste vahendite jääk, on rakendusüksusel õigus vähendada projekti kogueelarvet kalendriaastas kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.
(1) Toetuse tagasinõudeid menetleb rakendusüksus vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 26. (2) Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 27–28.
Toetuse kasutamise seiret teostatakse struktuuritoetuse seaduse § 24 lõike 3 alusel kehtestatud korras.
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vormikohase projekti vahearuande paberkandjal (lisa 3 vorm A) ja selle elektroonilise koopia või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult vastavalt taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaegadele. (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vormikohase projekti lõpparuande paberkandjal (lisa 3 vorm B) ja selle elektroonilise koopia või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult 50 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. (3) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi seirearuanne) laekumisest, kas projekti seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Puuduste mitteesinemisel kinnitab rakendusüksus projekti seirearuande. (4) Puuduste esinemisel seirearuandes annab rakendusüksus toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Rakendusüksus kinnitab projekti seirearuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.
(1) Enne 2011. aasta 1. novembrit rahuldatud toetuse taotluse alusel toetuse kasutamisel on lubatud, et: 1) paragrahvi 19 lõikes 11 nimetatud stipendiumi on õigus saada tööharjutusel osalemise ajal; 2) paragrahvi 19 lõikes 121 nimetatud tööpraktika kestus on kuni 4 kuud ning tööandjale makstakse tööpraktika juhendamise eest juhendamistasu töötu tööpraktikal osaletud iga päeva eest tööpraktika esimesel kuul 100%, teisel kuul 75%, kolmandal ja neljandal kuul 50% päevamäärast; 3) projekti sihtgrupi tööharjutuse kestus on kuni kolm kuud. Põhjendatud juhtudel võib tööharjutuse kestus olla kuni kuus kuud. (2) Enne 2011. aasta 1. jaanuari rahuldatud toetuse taotluse alusel toetuse kasutamisel on lubatud, et § 20 lõikes 12 nimetatud § 19 lõike 13 kulud võivad moodustada kuni 10%.