Redaktsioonide võrdlus

(1) 1. jalaväebrigaad on sõjaaja üksus ja alaliselt tegutsev struktuuriüksus. (2) 1. jalaväebrigaadi põhiülesanne on oma vastutusalas planeerida ja teostada koosseisus olevate ja ajutiselt allutatud üksustega sõjalisi operatsioone. (3) 1. jalaväebrigaadi koosseisus on: 1) Scoutspataljon; 2) Kalevi jalaväepataljon; 3) Viru jalaväepataljon; 4) suurtükiväepataljon; 5) õhutõrjepataljon; 6) pioneeripataljon; 7) tagalapataljon; 8) staabi- ja sidekompanii; 9) luurekompanii; 10) tankitõrjekompanii.

(1) 2. jalaväebrigaad on sõjaaja üksus ja alaliselt tegutsev struktuuriüksus. (2) 2. jalaväebrigaadi põhiülesanne on oma vastutusalas planeerida ja teostada koosseisus olevate ja ajutiselt allutatud üksustega sõjalisi operatsioone. (3) 2. jalaväebrigaadi koosseisus on: 1) Kuperjanovi jalaväepataljon; 2) tagalapataljon; 3) staabi- ja sidekompanii. (4) 2. jalaväebrigaadi sõjaaja koosseisus on lisaks lõikes 3 sätestatule: 1) kolm kergejalaväepataljoni; 2) kaks suurtükiväepataljoni; 3) õhutõrjepataljon; 4) pioneeripataljon; 5) luurekompanii; 6) tankitõrjekompanii.

(1) Maakaitse on sõjaaja üksus. (2) Maakaitse põhiülesanne on oma vastutusalas planeerida ja teostada koosseisus olevate ja ajutiselt allutatud üksustega sõjalisi operatsioone. 2 (2¹) Lõikes 2 sätestatud põhiülesande ettevalmistamist korraldab Kaitseväe juhataja. (3) Maakaitse koosseisus on neli territoriaalset maakaitseringkonda.

(1) Küberväejuhatus on sõjaaja üksus ja alaliselt tegutsev struktuuriüksus. (2) Küberväejuhatuse põhiülesanded on: 1) korraldada juhtimistoetust ja küberkaitset Kaitseministeeriumi valitsemisalas; 2) korraldada info- ja küberoperatsioone; 3) korraldada Kaitseministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamist ja toimimist. (3) Küberväejuhatuse koosseisus on: 1) staabi- ja sidepataljon; 2) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus; 3) küber- ja infooperatsioonide keskus; 4) strateegilise kommunikatsiooni keskus; 5) staabi- ja tagalakompanii.

(1) Toetuse väejuhatus on sõjaaja üksus ja alaliselt tegutsev struktuuriüksus. (2) Toetuse väejuhatuse põhiülesanded on: 1) osutada Kaitseväele logistilist toetust ja toetusteenust; 2) toetada logistiliselt välisriigi relvajõude vastuvõtva riigi toetuse ulatuses; 3) 4) korraldada teenistuskohustuste täitmisel vigastada saanute või haigestunute taastusravi ja rehabilitatsiooni; 5) korraldada tervishoiuteenuste osutamist ja tervisenõuetele vastavuse hindamist. (3) 4 (4) Toetuse väejuhatuse koosseisus on: 1) logistikapataljon; 2) varustuspataljon. (5) Toetuse väejuhatuse sõjaaja koosseisus on lisaks lõikes 4 sätestatule: 1) 2) liikumis- ja veoteenistus; 3) tervisekeskus; 4) toetusteenuste keskus; 5) kaks formeerimiskeskust; 6) täiendus- ja väljaõppegrupp.

(1) Õhuvägi on sõjaaja üksus ja alaliselt tegutsev struktuuriüksus. (2) Õhuväe põhiülesanded on: 1) korraldada väeliigi tegevust; 2) korraldada lennundusjulgestust Kaitseministeeriumi valitsemisalas; 3) osaleda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni integreeritud õhukaitsesüsteemis; 4) korraldada lennundustegevust; 5) planeerida ja juhtida sõjalisi operatsioone õhuruumis; 6) käidata lennuvälja ja osutada lennuväljateenust; 7) korraldada lennundusohutuse tagamist kaitselennunduses; 8) teostada kaitselennunduse järelevalvet; 9) valvata ja kaitsta Eesti õhuruumi. (3) Õhuväe koosseisus on: 1) õhuväe staap; 2) lennubaas; 3) õhuseiredivisjon; 4) kaitselennunduse järelevalveteenistus. (4) Õhuseiredivisjon ja lennubaas võivad koguda teavet Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud viisil ning töödelda ja analüüsida saadud teavet. (5) Lõike 3 punktis 4 nimetatud üksus on kaitselennunduse järelevalve teostamisel sõltumatu ning järelevalvele ei kohaldu käsuõigus. (6) Lõike 3 punktis 4 nimetatud üksus on kaitselennunduse järelevalve teostamisel aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees.

(1) Merevägi on sõjaaja üksus ja alaliselt tegutsev struktuuriüksus. (2) Mereväe põhiülesanded on: 1) korraldada väeliigi tegevust; 2) planeerida ja juhtida sõjalisi operatsioone merel; 3) korraldada riigikaitse ülesannetega sadama tööd; 4) valvata ja kaitsta Eesti merepiiri; 5) tagada ja korraldada olukorrateadlikkust merel; 6) korraldada merereostuse avastamist ja likvideerimist Eesti merealal. (3) Mereväe koosseisus on: 1) lahinguteeninduse divisjon; 2) mereväekool; 3) miinisõja divisjon; 4) rannikukaitse divisjon; 5) patrull-laevade divisjon. 3 (3¹) Mereväe sõjaaja koosseisus on: 1) lahinguteeninduse divisjon; 2) miinisõja divisjon; 3) rannikukaitse divisjon; 4) patrull-laevade divisjon. (4) Merevägi, välja arvatud lahinguteeninduse divisjon ja mereväekool, võib koguda teavet Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud viisil ning töödelda ja analüüsida saadud teavet.

(1) Riigikaitse korraldamise eest vastutaval ministril on õigus nimetada tegevväelasi järgmistele sõjaväelise auastmega ametikohtadele: 1) Kaitseväe juhataja asetäitja; 2) Kaitseväe peastaabi ülem; 2¹) diviisi ülem; 3) mereväe ülem; 4) õhuväe ülem; 5) erioperatsioonide väejuhatuse ülem; 6) küberväejuhatuse ülem; 7) luurekeskuse ülem; 8) sõjaväepolitsei ülem; 9) toetuse väejuhatuse ülem. (2) Lõikes 1 sätestatud ametikohale nimetamine eeldab Kaitseväe juhataja ettepanekut.