Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejääki võib kasutada raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ning arendamiseks, sealhulgas: 1) raske või sügava puudega lastele isikliku abistaja ja/või tugiisikuteenuse pakkumiseks; 2) raske või sügava puudega laste perede nõustamise kulude katmiseks; 3) raske või sügava puudega lastele lapsehoiuteenuse osutajale koolituse eest tasumiseks; 4) raske või sügava puudega lastele transporditeenuse osutamiseks; 5) raske või sügava puudega lastele abivahendite soetamiseks, eluaseme kohandamiseks ja ravimite maksumuse kompenseerimiseks; 6) raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste arendamiseks.
Käesoleva korra § 1 punktides 1-5 nimetatud teenuste ja kulude eest maksmise või kompenseerimise aluseks on sügava või raske puudega lapse seadusliku esindaja avaldus, millele on lisatud teenuse või abivahendi vmt vajadust või ostmist tõendavad dokumendid.
Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejääki võib hakata kasutama jooksvast eelarveaastast. Eelarveaasta lõpuks kasutamata rahaliste vahendite ülejääk kantakse järgmise aasta eelarvesse raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks ning toimetulekut soodustavate toetuste maksmiseks.
Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamist korraldab ja kasutamise üle peab arvestust Jõgeva Linnavalitsus.
Määrus jõustub 05. detsembril 2008. a.