(1) Tapa vallavara eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Tapa valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valitsemise alused ja valitsejad. (2) Eeskiri ei reguleeri Tapa vallale kuuluvate eluruumide kasutusse andmist.
Vallavaraks käesoleva eeskirja tähenduses on Tapa valla (edaspidi vald) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.
(1) Vallavara valitsejad on: 1) vallavolikogu; 2) vallavalitsus; 3) vallavalitsuse hallatavad asutused nende valduses oleva vara suhtes. (2) Vallavara kasutajaks võivad olla teised isikud ja riigiasutused (edaspidi teised kasutajad). (3) Vallavara valitsejad ja teised kasutajad on kohustatud nende valduses olevat vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja korrashoiu eest. Vallavara majandamisega seotud lepingud sõlmib vallavara valitseja, kui käesolevast eeskirjast või vallavara kasutusse andmise otsusest ei tulene teisiti. (4) Vallavara valitsemise jaotuse ja üleandmise valitsejate vahel otsustab vallavalitsus. (5) Vallavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel. Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara koosseisu ja väärtuse kohta. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks vallavara registri volitatud ametnikule. Vallavalitsus korraldab vastavate kannete muutmise andmekogudes. (6) Vallavalitsuse valitseda on vallale kuuluvad varalised õigused, sealhulgas väärtpaberid. Väärtpaberitest tulenevaid õigusi teostatakse seaduses ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras.
Vallavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva vallavara kohta raamatupidamise seaduse alusel ja rahandusministri kehtestatud korras.
[Kehtetu – jõust.13.11.2007]
(1) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks vallavolikogu. (2) Pärandi või kinke vastuvõtmise otsustab vallavalitsus.[Muudetud Tapa Vallavolikogu 08.11.2007 määrusega nr 72 – jõust.13.11.2007]
(1) Riigihankeid korraldab valla nimel vallavalitsus. (2) Riigihangete korral, mille puhul sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta, väljakuulutamiseks annab loa vallavolikogu. (3) Pakkumise edukaks tunnistamise ja hankelepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab vallavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa vallavolikogu. Kui hankeleping sõlmitakse pikemaks tähtajaks kui üks eelarveaasta ja sellise riigihanke väljakuulutamiseks andis loa vallavolikogu, ei pea lepingu sõlmimiseks vallavolikogu luba küsima.
(1) Laenu võtmise otsustab vallavolikogu. (2) Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab vallavalitsus. (3) Muu rahalise kohustuse võtmise otsustab: 1) vallavolikogu, kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes või mille võtmist pole delegeeritud vallavalitsusele; 2) muudel juhtudel vallavalitsus.
(1) Vallavara antakse: 1) rendile või üürile otsustuskorras, enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise korras; 2) tasuta kasutada. (2) Vallavara renditasu või üüri (edaspidi kasutustasu) suuruse määramisel peab üldjuhul arvestama samas piirkonnas, samal otstarbel ja seisukorras ning samadel tingimustel kasutatava vara kasutustasu määrasid. (3) Vallavara võib tasuta või alla käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaselt määratud suurust kasutusse anda ainult lähtudes avalikest huvidest. Vara kasutusse andmise otsustaja peab sellist otsust põhjendama. (4) Vallavara kasutusse andmise kulud (riigilõivud, teenustasud jms) kannab kasutusele võtja. (5) Vallavara kasutusse andmise otsustab: 1) vallavolikogu, kui kasutusse antakse vallavara tähtajaga üle kümne aasta; 2) vallavara valitseja, kui kasutusse antakse väljaspool ametlikku tööaega vastava vallavara valitseja kasutuses olevat ruumi või inventari ning juhul, kui kasutusse antakse kuni seitsmeks ööpäevaks vastava vallavara valitseja valduses olevat, kuid tegevuseks mittevajalikku ruumi või inventari; 3) muudel juhtudel vallavalitsus. (6) Vallavara teiste kasutajate kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla pikem kui: 1) kümme aastat vallasasja puhul; 2) kakskümmend viis aastat kinnisasja puhul, v.a juhul, kui pikem tähtaeg tuleneb seadusest või pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides. (7) Vallavara antakse kasutusse tähtaega määramata seaduses ettenähtud juhul või vajadusel jätta vallale võimalus leping omal äranägemisel lõpetada. (8) Vallavara kasutusse andmise lepingu sõlmib vallavalitsus. Kui vallavara kasutusse andmise otsustamine kuulub vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 5 punktile 2 vallavara valitseja pädevusse, korraldab vastava vara üleandmise-vastuvõtmise ja sellega seonduvate dokumentide vormistamise vallavara valitseja.
(1) Vallavara võib anda otsustuskorras kasutusse: 1) valla osalusega äriühingutele; 2) avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 3) mittetulundusühingutele; 4) teistele isikutele, välja arvatud paragrahv 9 lõike 5 punktis 2 sätestatud juhtudel, lähtudes avalikest huvidest; 5) kui vallavara kasutusse andmine enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras on ebaõnnestunud; 6) vastava asutuse juht paragrahv 9 lõike 5 punktis 2 sätestatud juhtudel. (2) Vallavara kasutusse andmisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel peab kasutusse andmise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama. (3) Vallavara otsustuskorras kasutusse andmisel määrab kasutustasu suuruse vallavalitsus. Kui vallavara kasutusse andmine kuulub vallavara valitseja pädevusse, peab vallavara valitseja kasutustasu suuruse määramisel arvestama vallavalitsuse poolt kehtestatud piirmäärasid.
(1) Enampakkumise ettevalmistamiseks kinnitab vallavalitsus: 1) enampakkumise viisi; 2) kasutustasu algsuuruse, mille määramisel lähtutakse paragrahv 9 lõikes 2 sätestatust; 3) enampakkumise korraldaja; 4) kasutuslepingu põhitingimused; 5) osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse; 6) vajadusel muud tingimused. (2) Enampakkumine kuulutatakse välja Tapa valla interneti kodulehel ja ühes kohalikus lehes. Enampakkumise kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) kasutusse antava vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus. Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) kasutustasu algsuurus; 4) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 5) enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumisele märgitav märgusõna; 6) enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses; 7) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis. (3) Enampakkumise kuulutuse avaldamise korraldab enampakkumise korraldaja.
(1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, alghinna määrajad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine), nende abikaasad ning otseliinis sugulased; 2) isikud, kellel on valla ees täitmata võlaõiguslikest lepingutest tulenevad rahalised kohustused.
(1) Enampakkumine viiakse läbi avaliku suulise või kirjaliku pakkumisena. (2) Enampakkumise valmistab ette enampakkumise korraldaja. Enampakkumise läbiviimiseks moodustab enampakkumise korraldaja vähemalt 3-liikmelise komisjoni ja nimetab nende hulgast komisjoni esimehe – enampakkumise juhataja ning komisjoni sekretäri.
(1) Enampakkumise avab enampakkumise juhtaja, kes teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad registreeritakse. Registreerimiseks tuleb esitada isikut ja volitusi tõendavad dokumendid. (2) Enne pakkumiste alustamist annavad pakkujana registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest ning esitavad dokumendid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta. Pakkujaid, kes keelduvad allkirja andmisest või ei esita dokumente osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta või kes kuuluvad eeskirja paragrahvi 12 lõikes 2 nimetatud isikute ringi, enampakkumisest osa võtta ei lubata. (3) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (4) Pakkujale, kes on täitnud käesoleva paragrahvi esimeses ja teises lõikes ette nähtud nõuded, väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. (5) Enne enampakkumise läbiviimist enampakkumise juhataja: 1) tutvustab enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda; 2) kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse; 3) tutvustab pakkujaid. (6) Pakkumist alustatakse pärast enampakkumise juhataja esimest haamrilööki. Pakkuja annab enampakkumise juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa. Pakkumine kuulutatakse enampakkumise juhataja poolt haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist. (7) Kui pakkumisel soovib esineda ainult üks isik, loetakse ta pakkumise võitjaks, kui tema pakkumine vastab enampakkumise läbiviija poolt ja käesoleva eeskirjaga kehtestatud tingimustele ning alghinna suurusele. (8) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada protokolli ning enampakkumisega seonduva kohta kirjalikult märkusi või kaebusi kolme tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. (9) Pakkuja, kelle pakkumine on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele, talle ei tagastata tagatisraha ning enampakkumise komisjon tunnistab enampakkumise nurjunuks.
(1) Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumine peab olema märgusõna kandvas kinnises ümbrikus. (2) Pakkumises peavad sisalduma: 1) pakkuja nimi, elu- või asukoht, isiku- või registrikood ning ettevõtjatel äriregistri A või B osa registrikaardi väljatrükk; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) dokumendid enampakkumise osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega väljendatud pakkumise summa; 5) pakkumise esitaja allkiri; 6) koopia pakkuja või esindaja isikut tõendavast dokumendist; 7) esindaja volitusi tõendav dokument.Pakkumisele lisatud dokumendid peavad olema nummerdatud ja allkirjastatud. (3) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. (4) Enampakkumise korraldaja registreerib pakkumised nende saabumise järjekorras. Ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni. (5) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (6) Enampakkumise komisjon avab pakkumised enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. Pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras. Pakkumiste avamisel viseerib enampakkumise juhataja pakkumised ja pakkumistele lisatud dokumendid. (7) Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga § 14 lõikes 8 sätestatud korras. (8) Kui kirjaliku pakkumise korral on pakkumised võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumine viie tööpäeva jooksul. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee pakkujad täiendavat pakkumist, tunnistatakse enampakkumine nurjunuks.
(1) Enampakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt viieteistkümne tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevas eeskirjas sätestatud korda. Enampakkumiste tulemuste mittekinnitamise korral tuleb vallavalitsuse korralduses ära märkida mittekinnitamise põhjus. (4) Enampakkumise tulemuste kinnitamine on aluseks parima pakkumise teinud isikuga kasutuslepingu sõlmimiseks. Kasutuslepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. (5) Enampakkumise võitjale saadetakse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Korraldusele peab olema lisatud teade selle kohta, kuhu enampakkumise võitja peab kasutuslepingu sõlmimiseks ilmuma. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma kasutuslepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne tööpäeva jooksul korralduse kättesaamisest. (6) Kui enampakkumise võitja keeldub lõikes 5 nimetatud korralduse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu ettenähtud tähtaja jooksul lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. (7) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama kasutuslepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. (8) Enampakkumises osalejaile, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi 4.lõikes sätestatu, tagastatakse tagatisraha kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste (mitte)kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtumaks tagastamisele ei kuulu. Osavõtumaksu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud. (9) Kasutuslepingu sõlmimise korral loetakse tagatisrahana makstud summa makseks lepingu järgi. (10) Kasutuslepingus tuleb ära määrata vallavara valitseja, kes on kohustatud perioodiliselt kontrollima vara sihipärast ja heaperemehelikku kasutamist ning võtma kasutusele kõik seaduslikud abinõud vältimaks vallale kahju tekitamist. (11) Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab vallavalitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil.
(1) Vallavara antakse kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine on olulisem vallavara kasutamise eest makstava tasu suurusest. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) sihtotstarbelise kasutamise tähtajaliselt piiratud kohustus; 2) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 3) erioskuste omamine; 4) vallavalitsuse poolt kehtestatud muud lisatingimused. (3) Vallavalitsusel on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. (4) Vallavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva eeskirja §-des 11–13, 15 ja 16 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on tasu suurus ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks eeskirja § 11 lõikes 2 nimetatud andmetele ka eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata; 4) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 5) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad; 6) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara kasutamise tasu ja kõigi lisatingimuste kohta; 7) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada; 8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks on isik, kelle pakkumise on vallavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab vallavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks.
(1) Kasutuslepingute muutmise ja uuendamise otsustab vallavalitsus. (2) Vallavara allkasutusse andmiseks nõusoleku andmise otsustab vallavalitsus.
(1) Vallavara kasutaja peab tema kasutusse antud vallavara parendamiseks tehtavad tööd kooskõlastama vallavalitsuse määratud vallavara valitsejaga enne vastavate töödega alustamist. Kooskõlastamisel hinnatakse planeeritavate tööde jaotumist vajalikeks, kasulikeks ja toreduslikeks kulutusteks asjaõigusseaduse tähenduses. (2) Vallavara kasutaja poolt vallavara parendamisel tehtud kulusid hüvitatakse ainult juhul, kui see tuleneb vallavara kasutamise lepingust. Vallavalitsus võib sõlmida vallavara kasutamise lepinguid, millest tuleneb vallavara parendamisega seotud kulude hüvitamise kohustus, ainult lähtuvalt avalikest huvidest. Vallavalitsus peab vastavat otsust põhjendama. Lepingus võib sätestada vaid vajalike kulude hüvitamise kohustuse. Hüvitamisele kuuluvad vaid ehitusloa alusel tehtud parendustega seotud kulud. (3) Taotlus vallavara parendamisega seotud kulude hüvitamiseks tuleb vallavara kasutajal esitada enne vastavate töödega alustamist. Vallavara parendamisega seotud kulude hüvitamise otsustab vallavalitsus, näidates otsuses ära millised ja millises ulatuses parendustega seotud kulud hüvitatakse ning milline on tehtud parenduste amortisatsiooni määr. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras vallavalitsuse poolt hüvitatavad vallavara parendamisega seotud kulud hüvitatakse tulevikus tasumisele kuuluva kasutustasu arvel selle tasaarveldamise teel pärast vallavalitsusele vastavate tööde teostamist tõendava dokumentatsiooni esitamist.
(1) Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vallavara ei ole enam vallale vajalik; 2) vara omamine on vallale kahjulik; 3) vallavara on antud vallale üle võõrandamise kohustusega; 4) muudel vallavolikogu pädevuse raames otsustatud ning avalikust huvist lähtuvatel juhtudel. (2) Vallavara müügihinna määramisel võetakse aluseks samalaadse vara keskmine müügihind samas piirkonnas ja muud olulised asjaolud või tunnustatud eksperdi poolt koostatud hinnang.
(1) Vallavara võõrandamise otsustab vallavolikogu, kui: 1) võõrandatava vara müügihind on suurem kui 6500 eurot;[Muudetud Tapa Vallavolikogu 09.12.2010 määrusega nr 25 – jõust.01.01.2011] 2) võõrandatava vara müügihind on suurem kui 3500 eurot ning võõrandamine toimub otsustuskorras või eelläbirääkimistega pakkumisega;[Muudetud Tapa Vallavolikogu 09.12.2010 määrusega nr 25 – jõust.01.01.2011] 3) vara võõrandatakse tasuta; (2) Muudel juhtudel otsustab võõrandamise vallavalitsus. (3) Vallavara võõrandamise lepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu, pandi ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib vallavalitsus. Järelmaksuga müügi korral sätestatakse lepingus selle täitmise tagatised.
(1) Vallavara võõrandatakse: 1) otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumise korras; 3) eelläbirääkimistega pakkumise korras. (2) Vallavara võõrandamisel tasuta või alandatud hinna eest peab võõrandamise otsustaja vastavat otsust põhjendama.
(1) Vallavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda: 1) kui võõrandatav vara võib rikneda, laguneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 2) kui enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 3) kui vara võõrandatakse valla osalusega äriühingutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest; 5) võõrandatava vara soetusmaksumus ei ületa 3500 eurot ning vara jääkväärtus valla raamatupidamisarvestuse andmetel ei ületa 650 eurot;[Muudetud Tapa Vallavolikogu 09.12.2010 määrusega nr 25 – jõust.01.01.2011] 6) võõrandatava kinnisvara müügihinna aluseks olev eksperdi poolt koostatud hinnang ei ületa 3500 eurot.[Muudetud Tapa Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 12 – jõust.20.05.2010] (2) Vallavara võõrandamisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike1 punktis4 nimetatud alusel peab võõrandamise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama.
(1) Vallavara müük enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja §-des11–16 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on müügihind; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks eeskirja § 11 lõikes 2 nimetatud andmetele ära müüdava vara ostjale üleandmise kord, müügihinna tasumise kord ja tähtajad ning müügihinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping; 4) pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest enampakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 5) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest. (2) Kui laekunud enampakkumise osavõtumaksudest ei piisa vallavara võõrandamise enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega tehtud kulude katmiseks, arvestatakse eelnimetatud kulud maha vallavara müügist laekunud summadest enne viimaste kandmist vallaeelarvesse.
(1) Vallavara müüakse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine vallavara müügil on olulisem müügihinnast. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) vara sihtotstarbelise kasutamise tähtajaline kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) uute töökohtade loomine; 4) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 5) vallavolikogu poolt kehtestatud muud lisatingimused. (3) Vallavolikogul on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. (4) Vallavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva eeskirja paragrahvides 11–13, 15 ja 16 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on müügihind ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks eeskirja § 11 lõikes 2 ja § 24 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmetele ka eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata; 4) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 5) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad; 6) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara müügihinna ja kõigi lisatingimuste kohta; 7) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada; 8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping. Võitjaks on isik, kelle pakkumise on vallavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud müügihinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab vallavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks; 9) pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemustega kinnitamise korralduse saamist on eelläbirääkimistega pakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või järelemaksu rakendamisel osa sellest pakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 10) eelläbirääkimistega pakkumise võitja on kohustatud ilmuma müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on vallavalitsusel õigustühistada korraldus eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise kohta ja korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine. (5) Kui laekunud eelläbirääkimistega pakkumise osavõtumaksudest ei piisa vallavara müümise eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega tehtud kulude katmiseks, arvestatakse eelnimetatud kulud maha vallavara müügist laekunud summadest enne viimaste kandmist vallaeelarvesse.
Vallavara alghind määratakse paragrahv 20 lõikes 2 sätestatud alustel.
(1) Vallavara erastamine toimub seaduses, käesolevas eeskirjas ja teistes erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. (2) Erastamise korraldaja on vallavalitsus.
Vallavara koormamine käesoleva eeskirja tähenduses on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine.
(1) Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud: 1) isiku nõudel ja tema kasuks, kui tal on selleks seaduslik õigus; 2) avalikes huvides. (2) Valla omandis olevale kinnisasjale seatakse reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmise otsustab vallavolikogu. (3) Vallavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus.
(1) Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud: 1) isiku nõudel ja kasuks, kui tal on selleks seaduslik õigus; 2) avalikes huvides; 3) isiku kasuks vallale osutatud eriliste teenete eest. (2) Isikliku servituudi seadmise otsustab vallavolikogu. (3) Servituudi seadmise tehnovõrgu või -rajatise omaniku kasuks otsustab vallavalitsus. (4) Isiklik servituut seatakse tasu eest või tasuta. Tasu suuruse määrab kindlaks isikliku servituudi seadmise otsustaja. Tasuta isikliku servituudi seadmine võib toimuda seaduses sätestatud juhtudel või avalikest huvidest lähtuvalt. Sellekohast avalikku huvi peab põhjendama. (5) Isikliku servituudi seadmise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus.
(1) Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. (2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras. Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda: 1) valla osalusega äriühingute kasuks; 2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks; 3) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (3) Hoonestusõiguse seadmise otsustab vallavolikogu ja vastavate lepingute sõlmimise korraldab vallavalitsus. (4) Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle viiekümne aasta, v.a juhud, mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid valla huvides, mille tähtaeg ületab viiskümmend aastat. Hoonestusõiguse tähtaeg ei või siiski ületada üheksakümmend üheksat aastat.
(1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette vallavalitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel. (2) Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel vallavalitsus: 1) korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil; 2) määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse. (3) Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes võtab vallavalitsus vastu korralduse hoonestusõiguse seadmiseks või enampakkumise korraldamiseks, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 2) hoonestusõiguse aastatasu (alg)suurus; 3) hoonestusõiguse seadmise tingimused; 4) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitiste lubatud suurim ehitusalane pind, ehitiste lubatud kõrgus) ja hoonestamise tähtaeg; 5) hoonestusõiguse seadmise viis (enampakkumine või otsustuskorras); 6) enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik); 7) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha; 8) lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised; 9) enampakkumise korraldaja. (4) Hoonestusõiguse seadmisel otsustuskorras ei märgita korraldusse käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6–7 ja 9 nimetatud andmeid. (5) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja §-des 11 (lõiked 2 ja 3) –16 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks eeskirja § 11 lõikes 2 nimetatud andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse leping; 4) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest.
Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse aastatasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel); 7) hoonestamise tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; 9) muud vajalikud andmed.
(1) Munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus otsustuskorras. (2) Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmisel lähtutakse käesoleva eeskirja §-de 31–33 sätetest.
Valla teedeks võivad olla volikogu otsuse alusel kohaliku liikluse korraldamiseks valla poolt rajatud või omandatud avalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee ning kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee.
Valla omandis olevate teede kohta peetakse arvestust riiklikus teeregistris. (1) Avalikuks teeks Tapa vallas loetakse riiklikusse teeregistrisse kantud teed. (2) Tee kandmise kohta teeregistrisse teeb otsuse vallavolikogu.
Vald rekonstrueerib ja hooldab ainult Tapa valla kohalikke teid või lepinguga avalikuks kasutamiseks määratuid erateid.
Tee ja selle kaitsevööndi kasutamisel kohustub tee kasutaja ning tee kaitsevööndi maa omanik järgima tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõudeid.
Valla omandis olevale teele või teemaale liiklusvälise teabevahendi või muu väikevormi (nt müügikiosk, monument vms) paigaldamiseks peab olema vallavalitsuse kirjalik nõusolek.
(1) Vallavara kantakse maha ja vajadusel utiliseeritakse, kui 1) vallavara ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine on ebaotstarbekas. 2) vallavara on kahjustatud ja selle taastamine pole majanduslikult otstarbekas; 3) vallavara on kadunud ning selle leidmine pole tõenäoline. (2) Vallavara mahakandmisel koostab vallavara valitseja mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed: mahakandmisele kuuluva vallavara täpne koosseis, jääkväärtus valla raamatupidamisarvestuse andmetel, lühiiseloomustus, mahakandmise põhjused, vallavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused, utiliseerimise vajadusel selle tegevuskava ja maksumus, samuti muud vallavaraga seotud olulised andmed. (3) Vallavara mahakandmise otsustab: 1) vallavolikogu, kui vallavara jääkväärtus valla raamatupidamisarvestuse andmetel on suurem kui 3500 eurot;[Muudetud Tapa Vallavolikogu 09.12.2010 määrusega nr 25 – jõust.01.01.2011] 2) muudel juhtudel vallavalitsus. (4) Vallavara utiliseerimise kohta koostab vallavara valitseja akti, mis peab sisaldama andmeid utiliseerimise kulude ja viisi kohta, samuti andmeid vallavara utiliseerimisest saadud materiaalsete väärtuste kohta. (5) Lõikes 4 nimetatud akti koostajad korraldavad vastava kande tegemise vallavara registrisse ja raamatupidamisregistrisse. (6) Riiklikus registris registreeritud asja vastavast registrist kustutamise korraldab vallavalitsus.
Vallavara hulka kuuluvatest nõuetest loobumise otsustab: 1) vallavolikogu, kui nõue on suurem kui 3500 eurot;[Muudetud Tapa Vallavolikogu 09.12.2010 määrusega nr 25 – jõust.01.01.2011] 2) muudel juhtudel vallavalitsus.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Määrus jõustub 01. juunil 2006. a.