lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Õigusaktid›Aianduserialade riiklik õppekava›Võrdlus

Redaktsioonide võrdlus

Aianduserialade riiklik õppekava
→
0 § muudetud17 § eemaldatud+0 sõna lisatud−1789 sõna eemaldatud
§ 1Määruse reguleerimisalaeemaldatud

(1) Aianduserialade riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava) määrab kindlaks aianduse õppekavarühma kuuluvate erialade kutsekeskhariduse õppekavade eesmärgid, saavutatavad õpiväljundid, seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga (edaspidi EKR), õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende õppemahu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi EKAP) koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning õppe käigus omandatavad osakutsed. (2) Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu järgmiste erialade kutsekeskharidusõppele: 1) aednik (inglise keeles Gardener) EKR tase 4, õppemaht 180 EKAP; 2) maastikuehitaja (inglise keeles Landscape gardener) EKR tase 4, õppemaht 180 EKAP; 3) florist (inglise keeles Florist) EKR tase 4, õppemaht 180 EKAP.

§ 2Riikliku õppekava sisueemaldatud

(1) Riiklik õppekava koosneb erialade õppekavade üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse erialade õppesisu moodulitena. (2) Õppekava moodulite õpiväljundid kirjeldatakse Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” § 8 lõike 8 alusel kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu. (3) Kutsekeskhariduse omandamist võimaldav õppekava sisaldab 60 EKAPi mahus võtmepädevuste õpet, mis jaguneb eriala põhiõpingute moodulitesse lõimitud ja kõigile erialadele ühiste üldõpingute moodulite vahel. Üldõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 1. (4) Aedniku eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 2. (5) Maastikuehitaja eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamis‧kriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 3. (6) Floristi eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 4.

§ 3Kooli õppekava koostamineeemaldatud

Kool koostab riikliku õppekava alusel eriala kutsekeskhariduse õppekava, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikud eriala põhiõpingute moodulid ning lisades üldõpingute ja valikõpingute moodulid.

§ 4Aedniku eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundideemaldatud

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis on vajalikud tööks aednikuna erinevates aianduse valdkondades ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. (2) Pärast õppekava läbimist õpilane: 1) täidab iseseisvalt põhilisi tööülesandeid aiandussaaduste tootmisel avamaa- ja katmikaianduses kõikides aianduse valdkondades, suudab töötada meeskonnas, järgib aednikutöö head tava ja kutse-eetikat; 2) tunneb aiakultuure ja nende kasvu mõjutavaid tegureid, teab ja rakendab agrotehnoloogia põhialuseid, valib tööks sobivad viljelusmeetodid ja töövõtted; 3) valmistab ette külvi- ja istutuspinna, külvab ja istutab, hooldab aiakultuure, koristab ja sorteerib saagi ja/või toodangu, säilitab ja valmistab selle müügiks ette kvaliteedinõudeid järgides; 4) korraldab oma töid plaanipäraselt, säästlikult ja tulemuslikult ning saavutab tööeesmärgid määratud aja jooksul, vastutab oma tööülesannete täitmise eest ja arendab oma tööalaseid oskusi, lähtudes ettevõtlikkuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtetest; 5) käsitseb ja hooldab aednikutöös kasutatavaid masinaid ning seadmeid turvaliselt, lähtudes nende kasutus- ja hooldusjuhistest; 6) juhendab töötajate tavatööd ja vastutab oma pädevuse piires teiste töötajate arendamise eest, korraldab oma tegevust ja kohandab enda käitumist vastavalt olukorrale; 7) juhindub aednikutöödel keskkonnanõuetest, korraldab oma tegevuses jäätmekäitlust ning kompostimajandust, hindab tööga kaasnevaid ohufaktoreid ja võtab kasutusele abinõud nende maandamiseks, vajadusel annab õnnetusjuhtumi korral esmaabi; 8) kasutab töötamisel arvutit; 9) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult; 10) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana; 11) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks; 12) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid; 13) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest; 14) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi erialaselt ja oma elukvaliteedi tõstmiseks ning isiksuse arendamiseks.

§ 5Nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamisekseemaldatud

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid. (2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on saavutanud aedniku eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.

§ 6Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemahteemaldatud

(1) Aedniku eriala õppekava õppemaht on 180 EKAPi, mis jaguneb järgmiselt: 1) üldõpingud 30 EKAPi; 2) põhiõpingud 119–130 EKAP, sealhulgas kutsestandardiga kehtestatud valitavate kompetentside omandamist võimaldavad moodulid 6–17 EKAP, lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAP ning praktika vähemalt 32 EKAP; 3) valikõpingud 20–31 EKAP. (2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmised: 1) sissejuhatus õpingutesse 5 EKAP; 2) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP; 3) köögiviljandus 28 EKAP; 4) puuviljandus 28 EKAP; 5) iluaiandus 38 EKAP; 6) taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine 9 EKAP; 7) muru rajamine ja hooldamine 8 EKAP; 8) haljasalade rajamine ja hooldamine 9 EKAP; 9) sillutiste paigaldamine ja hooldamine 8 EKAP; 10) aiakaupade müümine 3 EKAP; 11) lilleseadete valmistamine 3 EKAP; 12) sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 3 EKAP; 13) masinate ja seadmete hooldamine ja kasutamine 6 EKAP. (3) Kutsestandardiga kehtestatud valitavate kompetentside omandamist võimaldavad moodulid, millest õpilane peab valima vähemalt kaks, on nimetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 7–13.

§ 7Õpingute läbimisel omandatav kutseeemaldatud

Õppekava õpiväljundite saavutamisel täismahus omandatakse kutsele „Aednik, tase 4” vastavad kompetentsid.

§ 8Maastikuehitaja eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundideemaldatud

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis on vajalikud tööks maastikuehitajana ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. (2) Pärast õppekava läbimist õpilane: 1) teeb iseseisvalt erinevaid maastikuehituslikke töid – planeerib ning valmistab ette külvi- ja istutuspinna, külvab ja istutab, märgib maha objekti, teeb ettevalmistustööd ning ladustab materjali objektil, rajab projekti põhjal aia või haljasala, teeb käsitsi või masinal mullatöid, ehitab teid, müüre ja puidust väikerajatisi, rajab muru; 2) hooldustöödel rohib, niidab, lõikab taimi, väetab, teeb taimekaitset vastavalt hooldusjuhendile; 3) tunneb aiakultuure ja nende kasvu mõjutavaid tegureid, teab ja rakendab aiakultuuride agrotehnoloogia põhialuseid, valib sobilikud viljelusmeetodid ja töövõtted; 4) tunneb puit- ja kivimaterjalide, geosünteetide, multšide ja erinevate servamaterjalide liigitust ja omadusi ning kasutab erinevaid materjale oma töös; 5) vastutab oma tööülesannete täitmise eest ning suudab töötada erinevates meeskondades, rakendab oma oskusi nii tavapärastes kui uudsetes töösituatsioonides; 6) hoiab korras oma töökoha, järgib töötamisel head tava ja kutse-eetikat; 7) käsitseb turvaliselt ning hooldab oma töös vajalikke masinaid ja seadmeid, lähtudes nende kasutusjuhenditest; 8) saavutab töö eesmärgid määratud aja jooksul, vastutab oma tööülesannete täitmise eest ja arendab oma tööalaseid oskusi, lähtub töös ettevõtlikkuse ja jätkusuutlikkuse põhimõttest, hindab ja analüüsib pidevalt oma teadmiste ja oskuste taset; 9) organiseerib iseseisvalt oma tööd ja käitub vastavalt olukorrale, juhendab noorem-maastikuehitajat tavatöödes; 10) juhindub keskkonna- ja ehitusnõuetest, suhtub austusega elusloodusesse, korraldab oma tegevuses jäätmekäitlust; 11) hindab tööga kaasnevaid ohufaktoreid ning võtab kasutusele abinõud nende maandamiseks, vajadusel annab õnnetusjuhtumi korral esmaabi, hoiab korras oma töökoha, järgib töötamisel head tava ja kutse-eetikat; 12) kasutab töötamisel arvutit; 13) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui kirjalikult; 14) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana; 15) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks; 16) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid; 17) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest; 18) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ning isiksuse arendamiseks.

§ 9Nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamisekseemaldatud

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid. (2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on saavutanud maastikuehitaja eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.

§ 10Õppekava õppemaht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemahteemaldatud

(1) Maastikuehitaja eriala õppekava maht on 180 EKAP, mis jaguneb järgmiselt: 1) üldõpingud 30 EKAP; 2) põhiõpingud 113–122 EKAP, sealhulgas kutsestandarditega kehtestatud valitavate kompetentside omandamist võimaldavad moodulid 4,5–13,5 EKAP, lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAP ning praktika vähemalt 32 EKAP; 3) valikõpingud 28–37 EKAP. (2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmised: 1) sissejuhatus õpingutesse 6 EKAP; 2) joonestamise alused ja joonistamine 6 EKAP; 3) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP; 4) muru rajamine ja hooldamine 12 EKAP; 5) istutusalade rajamine ja hooldamine 23 EKAP; 6) sillutiste paigaldamine ja hooldamine 17 EKAP; 7) puidust rajatiste ehitamine ja hooldamine 17 EKAP; 8) müüride ehitamine ja hooldamine 14 EKAP; 9) keskkonnahoid ja maastiku hooldamine 8,5 EKAP; 10) sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 3 EKAP; 11) masinate ja seadmete kasutamine ning hooldus 4,5 EKAP; 12) lokaalsete kuivendus- ja kastmissüsteemide paigaldamine ja hooldus 3 EKAP; 13) aiaveekogude rajamine 3 EKAP; 14) piirete ehitamine 9 EKAP; 15) mänguväljakute ja spordiplatside ehitamine 3 EKAP; 16) maastikuehituslike eelarvete ja hinnapakkumiste koostamine 1,5 EKAP; 17) juhendamine ja töögrupi juhtimine 4,5 EKAP. (3) Kutsestandardiga kehtestatud valitavate kompetentside omandamist võimaldavad moodulid, millest õpilane peab valima vähemalt kaks, on nimetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 10–17.

§ 11Õpingute läbimisel omandatavad kutsedeemaldatud

(1) Õppekava õpiväljundite saavutamisel täismahus omandatakse kutsele „Maastikuehitaja, tase 4” vastavad kompetentsid. (2) Õppekava käesoleva määruse § 10 lõike 2 punktides 1, 3, 4, 5 ja 9 nimetatud moodulite õpiväljundite saavutamisel omandatakse osakutsele „Haljasalade hooldaja, tase 4” vastavad kompetentsid. (3) Õppekava käesoleva määruse § 10 lõike 2 punktides 1, 3, 8 ja 14 nimetatud moodulite õpiväljundite saavutamisel omandatakse osakutsele „Piirdeaedade ehitaja, tase 4” vastavad kompetentsid. (4) Õppekava käesoleva määruse § 10 lõike 2 punktides 1, 3, 4 ja 6 nimetatud moodulite õpiväljundite saavutamisel omandatakse osakutsele „Sillutiste paigaldaja, tase 4” vastavad kompetentsid.

§ 12Floristi eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundideemaldatud

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis on vajalikud tööks floristina ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. (2) Pärast õppekava läbimist õpilane: 1) täidab kohusetundlikult ja loovalt põhilisi tööülesandeid – valmistab lilleseadeid, teeb dekoreerimis‧töid, müüb kaupu, korraldab ja organiseerib müügitööd; 2) tunneb erialaga seonduvaid taimi ja nende kasvu mõjutavaid tegureid, teab ja rakendab agrotehnoloogia põhialuseid, valib taimede kasvatamiseks sobilikud viljelusmeetodid ja töövõtted, kasvatab ja hooldab taimi, lähtudes agrotehnoloogia põhialustest, koristab saagi; 3) tunneb ja rakendab oma töös kompositsiooni ja disaini põhialuseid; 4) valmistab taimmaterjali ette müügiks ja hooldab neid, lähtudes taimede kasvunõuetest; 5) tutvustab müügilolevaid kaupu, kujundab hinna, koostab arveid, müüb kaupu ja nõustab kliente, pakib lille- või aianduskaupu, suhtleb klientidega viisakalt, järgides müügitöö põhimõtteid, teeninduse head tava ning arvestades klientide kultuurierisust ja traditsioone; 6) kasutab ohutult ning hooldab floristi töös vajalikke seadmeid ja tööriistu, hindab tööga kaasnevaid ohufaktoreid ning võtab kasutusele abinõud nende maandamiseks, vajadusel annab õnnetusjuhtumi korral esmaabi, hoiab korras oma töökoha, järgib töötamisel head tava ja kutse-eetikat; 7) korraldab oma töid plaanipäraselt, säästlikult ja tulemuslikult ning organiseerib iseseisvalt oma tööd, planeerib ja algatab tegevusi, lähtudes ettevõtlikkuse ja jätkusuutlikkuse põhimõttest; 8) kohandab enda käitumist vastavalt olukorrale, suudab töötada meeskonnas ja juhendada kaastöötajaid organisatsiooni vajadusest lähtudes, vastutab oma pädevuse piires teiste töötajate arendamise eest; 9) osaleb turu-uuringute korraldamisel, müügikorralduse planeerimisel ning reklaamikampaania läbiviimisel; 10) juhindub keskkonnanõuetest, suhtub austusega elusloodusesse ning on teadlik ja korraldab oma tegevuses jäätmekäitlust; 11) kasutab töötamisel arvutit; 12) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui kirjalikult; 13) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana; 14) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks; 15) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid; 16) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest; 17) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.

§ 13Nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamisekseemaldatud

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid. (2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on saavutanud floristi eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.

§ 14Õppekava õppemaht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemahteemaldatud

(1) Floristi eriala õppekava maht on 180 EKAP, mis jaguneb järgmiselt: 1) üldõpingud 30 EKAP; 2) põhiõpingud 107 EKAP, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAP ja praktika vähemalt 32 EKAP; 3) valikõpingud 43 EKAP. (2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine: 1) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP; 2) ilutaimede kasvatamine ja hooldamine 18 EKAP; 3) lilleseadete valmistamine 30 EKAP; 4) ruumikujundus ja sisehaljastus 24 EKAP; 5) müümine ja kliendi nõustamine 21 EKAP; 6) juhtimine, juhendamine ja müügitöö korraldamine 9 EKAP.

§ 15Õpingute läbimisel omandatav kutseeemaldatud

Õppekava õpiväljundite saavutamisel täismahus omandatakse kutsele „Florist, tase 4” vastavad kompetentsid.

§ 16Kooli õppekavade määrusega vastavusse viimineeemaldatud

Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist.

§ 17Määruse kehtetuks tunnistamineeemaldatud

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

← Tagasi teksti juurde