(1) Tarbekunsti ja oskuskäsitöö erialade riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava), mis kuulub ISCED 97 liigituse alusel tarbekunsti ja oskuskäsitöö õppekavarühma, määrab kindlaks kutseõppe eesmärgid ja ülesanded, erialade õppekavade kutseõppe mahud ja kohustuslikud sisud ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded. (2) Riiklik õppekava kehtestab tekstiilitöö, sepatöö, rahvusliku puutöönduse, kivitöö, keraamika ja nahatöö erialade kohustuslikud kutseõppe sisud: 1) tekstiilitöö (inglise keeles Textile work); 2) sepatöö (inglise keeles Blacksmithing ); 3) rahvuslik puutööndus (inglise keeles National woodwork); 4) kivitöö (inglise keeles Stone carving); 5) keraamika (inglise keeles Ceramics); 6) nahatöö (inglise keeles Leather work).
(1) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks tarbekunsti ja oskuskäsitöö valdkonnas, lähtudes erialastest kutsenõuetest ja -eetikast ning luua eeldused õpingute jätkamiseks. (2) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesanne on ette valmistada selline töötaja, kes: 1) väärtustab oma kutseala ning arendab kutseoskusi; 2) oskab planeerida, teha, hinnata ja arendada oma tööd; 3) oskab iseseisvalt rakendada kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi mitmesugustes töösituatsioonides; 4) on orienteeritud heade õpi- ja töötulemuste saavutamisele; 5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; 6) töötab tervist ja keskkonda säästes; 7) oskab teha eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvõimeline; 8) oskab hankida ja analüüsida teavet; 9) oskab suhelda ja on valmis meeskonnatööks.
Tekstiilitöö, sepatöö, rahvusliku puutöönduse, keraamika, nahatöö ja kivitöö eriala õppekavale võib õppima asuda isik, kes on omandanud põhihariduse.
Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam. Lõpueksamite kirjeldused on esitatud määruse lisas 3.
(1) Kutseõppe sisu on määratud järgmistes kutsestandardites esitatud kutseoskusnõuetega: 1) rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II; 2) rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II; 3) rahvakunsti- ja käsitöömeister puutöö alal II; 4) rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal II; 5) rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II; 6) rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II. (2) Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1. (3) Tarbekunsti ja oskuskäsitöö erialade kohustuslikud ühiste õpingute moodulite numbrid on 1–12 (4) Tekstiilitöö eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 13–20. (5) Sepatöö eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 21–28. (6) Rahvusliku puutöönduse eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 29–35. (7) Kivitöö eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 22; 36–43. (8) Keraamika eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 44–54. (9) Nahatöö eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 46; 55–64.
(1) Tekstiilitöö õppekava kutseõppe maht on 80 õppenädalat, millest praktikat moodustab vähemalt 20 õppenädalat. (2) Sepatöö õppekava kutseõppe maht on 80 õppenädalat, millest praktikat moodustab vähemalt 20 õppenädalat. (3) Rahvusliku puutöönduse õppekava maht on 80 õppenädalat, millest praktikat moodustab vähemalt 20 õppenädalat. (4) Kivitöö õppekava kutseõppe maht on 80 õppenädalat, millest praktikat moodustab vähemalt 20 õppenädalat. (5) Keraamika õppekava kutseõppe maht on 80 õppenädalat, millest praktikat moodustab vähemalt 20 õppenädalat. (6) Nahatöö õppekava kutseõppe maht on 80 õppenädalat, millest praktikat moodustab vähemalt 20 õppenädalat. (7) Tarbekunsti ja oskuskäsitöö erialade praktikate lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 2.
(1) Kool koostab riikliku õppekava alusel õppekava iga õpetatava kutse- või eriala ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikud üld- ja põhioskuste moodulid ning lisades valikõpingute moodulid. (2) Kooli õppekava alusel võib kool koostada õppekava kutse- või erialaste osaoskuste omandamiseks. Õppekava nimetusena säilib aluseks oleva õppekava nimetus, mida täpsustatakse sulgudes kitsama eriala või osaoskuse nimetusega. Sulgudes paiknev täpsustav nimetus ei tohi olla eksitav ning peab üheselt iseloomustama õppekava sisu. (3) Erivajadusega õppijale koostatakse kooli õppekavast lähtuv individuaalne õppekava.
Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist ja rakendatakse järgnevast õppeaastast sisseastunutele. Minister Tõnis LUKAS Kõrghariduse ja teaduse asekantslerkantsleri ülesannetes Andres KOPPEL Lisa 1KINNITATUDharidus- ja teadusministri 29. detsembri 2008. a määrusega nr 78 Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused Mooduli nr Mooduli nimetus Maht õppenädalates 1. Sissejuhatus õpingutesse 1 Käsitletavad teemad: sissejuhatus kooliellu ja erialasse. Õpetusega taotletakse, et õppija teab õppeasutuse õpikeskkonda; õppetöö vorme ja korraldust; erinevaid õpimeetodeid; käsitöömeistri kutsestandardis kirjeldatud nõudeid, kutseeksami sooritamise võimalusi ja kutseeetikat; eesti käsitöö arengusuundi ning oskab leida infot käsitööga tegelevate ettevõtete või organisatsioonide kohta ja orienteeruda teenindavates struktuuriüksustes. 2. Majandusõpe 2 Käsitletavad teemad: majanduse alused, ettevõtluse alused, turunduse alused. Õpetusega taotletakse, et õppija teab peamisi majandusprotsesse; Eesti majanduse arengusuundi ühtses Euroopa Liidu majandusruumis; turumajanduse põhikomponente; ettevõtluse aluseid; ettevõtte finantseerimise ja administreerimise üldpõhimõtteid; ühistegevuse põhimõtteid ja ühistulise ettevõtluse olemust; äriplaani koostamise aluseid; toote omahinna kujunemise aluseid; FIE-na tegutsemise võimalusi. 3. Tööseadusandluse alused 1 Käsitletavad teemad: lepingulised suhted, töö- ja puhkeaeg, töö tasustamise alused, autori- ja tarbekaitse seadused. Õpetusega taotletakse, et õppija teab oma tegevusvaldkonna seadusandliku reguleerimise vajalikkust; peamisi töösuhteid reguleerivaid õigusakte ja tunneb neid ulatuses, mis on vajalikud tööle asumiseks; töölepingu poolte seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi (ametijuhend); töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise aluseid; palga ja puhkuse arvestamise aluseid; töö- ja puhkeaja korraldust ja nende arvestamise aluseid; töötingimuste kollektiivse kujundamise aluseid; töösuhete pinnalt tekkinud vaidluste lahendamise võimalusi; autorilepingute sõlmimise aluseid ja vastutust autoriõiguste rikkumise eest. 4. Suhtlemise alused 1 Käsitletavad teemad: suhtlemise olemus; käitumine suhtlemissituatsioonides; stress; klienditeeninduse alused. Õpetusega taotletakse, et õppija teab esmamulje tähtsust, meeskonnatöö iseärasusi ja tähtsust, võimalusi tööpinge ja stressi maandamiseks. Õppija oskab ennast tõepäraselt hinnata, edastada positiivset esmamuljet, tähelepanelikult kuulata, käituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil, suhtlemisprotsessi alustada ja lõpetada, kasutada suhtlemisel kommunikatsioonivahendeid, sh järgida telefonisuhtluse põhimõtteid ning kasutada sobivat sõnavara suulises ja kirjalikus suhtluses. 5. Töökeskkonnaohutuse alused 1 Käsitletavad teemad: töötervishoid ja tööohutus, tööhügieen, esmaabi, ergonoomia alused, käsitöömeistri töökoht, keskkond ja säästev areng, jäätmekäitlus. Õpetusega taotletakse, et õppija teab tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töökeskkonna ohutuse, tööõnnetuste ja kutsehaiguste vallas; töökeskkonna ohutegureid; kutsealaga seonduvaid tööohutus- ja tööhügieeninõudeid; esmaabi üldisi põhimõtteid; looduslike ja ühiskondlike protsesside vahelisi seoseid; üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid; jäätmekäitluse vajadust; töövõimlemise tähtsust tööprotsessis. Õppija oskab leida ja kasutada teavet töökeskkonda reguleerivate õigusaktide kohta; hinnata töökeskkonna ohutegureid, neid vältida või nende mõju vähendada; järgida kutsealaga seonduvaid tööohutus- ja tööhügieeninõudeid; töötada tervist säästvalt ja ökonoomselt; sooritada töövõimlemise harjutusi; kasutada päästevahendeid, aidata teisi, teavitada ohust, evakueeruda; anda esmaabi; koostada koduapteeki; märgata keskkonna reostamise võimalikke ohte ja neid ennetada; vältida või teavitada ohust; järgida jäätmekäitluse keskkonnasäästlikke põhimõtteid; leida võimalusi materjalide taaskasutamiseks. 6. Arvutikasutuse ja asjaajamise alused 1 Käsitletavad teemad: arvutikasutuse alused, töö Windowsis, töö dokumentidega, Internet, asjaajamise alused. Õpetusega taotletakse, et õppija teab arvuti seadmeid; ohutusnõudeid arvutiga töötamisel; akende, menüüde ja nuppude tähendusi; erinevaid failitüüpe; arvutivõrke, serverit ja arvutiviiruseid; Interneti kasutamise võimalusi; hea suhtlustava põhimõtteid, sh elektroonilises keskkonnas; dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nõudeid; algatuskirja, vastuskirja, tellimiskirja, kaaskirja, volikirja ja vabanduskirja koostamise nõudeid. Õppija oskab alustada ja lõpetada tööd arvutiga; muuta akende suurust ja kasutada menüüsid; tegutseda dialoogiaknas; luua ja kasutada erinevaid faile ja kaustu; töödelda fotofaile; leida informatsiooni Internetis; avada, luua, trükkida, salvestada dokumenti; otsida veebist infot ja seda salvestada; koostada ja saata e-kirja; koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja arvutil ja paberkandjal. 7. Rahvakunsti alused 1 Käsitletavad teemad: rahvakunsti mõiste, eesti talurahva kultuur ja elukorraldus, ornamentika, talurahva arhitektuur, savitööd, puutööd, nahatööd, kivitööd, metallitööd, tekstiilitööd, muud materjalid, õppeekskursioon. Õpetusega taotletakse, et õppija teab eesti rahvakultuuri eripära; eesti esemelist rahvakultuuri ja käsitööliike; värvikasutust ja enim levinud ornamente rahvuslikel esemetel, nende tähendusi. Õppija oskab eristada tüüpilisi eesti rahvakunstile omaseid esemeid. 8. Muistne käsitöö 2 Käsitletavad teemad: muuseum elavaks, millest saadi ja kuidas kasutati tooraineid, tekstiilitöö, nahatöö, savitöö, kivitöö, puutöö, muinasküla esemetes ja materjalides. Õpetusega taotletakse, et õppija teab kohalikku ajalugu ja loodust kui inspiratsiooniallikat tänapäeva inimesele; võimalusi rollimängude ja iidsete käsitöövõtete läbiproovimise teel arendada kultuuri- ja ajalootunnetust; millisest toorainest mida ja milleks valmistati; kogemuse ja koostöö tähtsat rolli käsitöö elamuslikuks muutmisel. Õppija oskab püstitada endale ülesande; teemat arendada, järgides teatud reegleid ja piiranguid; koguda ja kasutada muuseumikogudest, kirjandusteostest, Internetist, filmidest saadud teavet. 9. Joonistamine 2 Käsitletavad teemad: joonistusvahendid, sissejuhatus joonistamisesse, natüürmortide joonistamine, ruumi kujutamine, figuuri joonistamine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab joonistustehnikaid; joonetehnikaid; ruumilise kujutamise võtteid; perspektiivi joonistamise aluseid; joonistuse kompositsioonilise ülesehituse põhimõtteid. Õppija oskab joonistust komponeerida; kujutada perspektiivi; kujutada erinevaid materjale; kujutada esemeid ruumiliselt; visandada figuure ja esemeid natuurist. 10. Kompositsiooni alused 2 Käsitletavad teemad: väljendusvahendid, värvus väljendusvahendina, kujutamistehnikad, piiratud pinna kujutamine, motiiv kujunduses, ornamentika põhialused, toote infomaterjalide kujundamine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab värvus- ja kompositsiooniõpetuse põhitermineid ja tõdesid; väljendus- ja kujutamisvahendeid; esitlustehnilisi võtteid; motiivi osatähtsust kujundustöödes; ornamentika põhialuseid; piiratud ja piiramata pinna kujundamise põhimõtteid; kirja kasutamist toote infomaterjalide kujundamisel. Õppija oskab töötada motiiviga; kujundada piiratud ja piiramata pinda; oma ideid esteetiliselt esitada. 11. Kutsealane inglise/saksa keel 1 Käsitletavad teemad: eesti rahvuslik käsitöö, töövahendid, materjalid ja tehnoloogiad, käsitöötoodete tutvustus. Õpetusega taotletakse, et õppija teab erialast sõnavara; materjalide, töövahendite ja tehnikate nimetusi. Õppija oskab suuliselt tutvustada lühidalt eesti käsitööd; toime tulla käsitööga seotud müügi- ja esitlussituatsioonis; lugeda ja mõista erialast teksti; koostada kirjalikku toote tutvustust. 12. Tootearendus 5 Käsitletavad teemad: ideede genereerimine ja valik, toote teostamine ja esitlemine, praktiline töö. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ideede genereerimise meetodeid, klientide leidmise võimalusi, nõudeid kavandile, tööjoonisele, pakendile ja tooteinfole, ressursside arvestamist käsitöötoote tegemisel, toote esitlemise vajadust ja võimalusi. Õppija oskab sihtgruppi arvestades valida ideedest sobivaima, vormistada kavandit ja tööjoonist, arvestada optimaalset tööaja- ning materjalikulu toote teostamisel; koostada tooteinfot ja reklaamsõnumit; arvestada toote/tooteseeria omahinda; valida ja kujundada tootele sobivat pakendit, eksponeerida ja esitleda toodet. 13. Eesti tekstiilipärand ja tänapäev 2 Käsitletavad teemad: rahvusliku tekstiili uurimise allikad, tekstiili materjalid, tehnoloogia, värv ja kompositsioon, rahvuslik tekstiil Eestis 20.–21. sajandil, praktiline töö allikatega. Õpetusega taotletakse, et õppija teab rahvakunsti allikmaterjale tänapäeval; rahvakunsti üldist arengut ja regionaalset eripära Eestis; traditsioonilisi materjale, värve ja kompositsioonivõtteid; rahvakunsti kasutamist tänapäevases tootearenduses; eesti meistreid, kes kasutavad rahvakunsti tänapäevases kontekstis. Õppija oskab leida kirjandusest ja muuseumitest talle vajalikke materjale ja esemeid; kirjeldada, mõõta, visandada etnograafilist eset; kanda etnograafiliste kirjatud silmkoeesemete mustreid ruudupaberile. 14. Tekstiilide kompositsioon 3 Käsitletavad teemad: tekstiilide pinnafaktuurid, eseme funktsioonist lähtuvad kompositsioonilahendused, tekstiiltehnikate võimalused ja dekoori iseloom, värvus ja värvilisus tekstiilesemetes, traditsioonid ja tähendused eseme kompositsiooni mõjutajana, käsitöö ja mood, kollektsiooni mõiste rõivamoes ja sisustustekstiilides. Õpetusega taotletakse, et õppija teab eseme funktsioonist lähtuvaid kompositsioonilisi otsustusi; tekstiiltehnikatest ja materjalidest tulenevaid piiranguid eseme dekoori kujundamisel; faktuuride ja värvide abil komponeerimise võtteid; grupitöö põhimõtteid ja on valmis koostööks. Õppija oskab näha ja kirjeldada seoseid osa ja terviku vahel; pöörata tähelepanu värvi-, vormi- ja faktuurikasutusele rõivamoes ja sisustuses, kirjeldada tekstiilide osa tänapäevases interjööris; materjali kogumisel kasutada moe- ja käsitööajakirju, moeajaloo kogumikke, kunstiajaloo teatmikke, Internetti; edasi anda paberil tekstiilmaterjalide omapära: värv, struktuur, läige, karedus, pehmus; koostada tööjoonist mõõtkavas. 15. Tekstiilmaterjalid 2 Käsitletavad teemad: looduslikud, tehis- ja sünteetilised kiudained, tekstiilmaterjalide märgistamine, kohalik tekstiili tooraine, praktiline tekstiilmaterjali töötlemine, tekstiilesemete viimistlemine ja hooldamine, tekstiilitootmine ja keskkond. Õpetusega taotletakse, et õppija teab looduslikke kiudaineid, nende omadusi ja kasutusvõimalusi; tekstiili märgistamise rahvusvahelisi tähiseid; lina ja villa töötlemise etappe toormaterjalist lõngaks; villaloori, heiet, kedratud ja korrutatud lõnga, S- ja Z-keerdu; taimede ja sünteetiliste värvidega värvimise protsessi; tekstiilmaterjalide tootmise ja töötlemisega seotud keskkonnamõjusid ja terviseriske; esemete viimistlemise ja hooldamise võimalusi. Õppija oskab värvida tekstiilset materjali nii sünteetiliste kui taimevärvidega; pesta ja kuivatada villa ja lõnga; kerida, haspeldada ja poolida lõnga; valida käsitöölõnga vastavalt kasutusalale; leida võimalusi materjalide taaskasutamiseks; lugeda ja koostada käsitöötoote hooldusjuhendit; lugeda ja rakendada tööjuhendit. 16. Õmblemise alused 3 Käsitletavad teemad: mood muudab, loojad ja tootjad, õmblustehnoloogia, lõikeõpetuse alused, planeerimine ja praktilised õmblustööd, voodriga linane kott, kihnu vardakott, rahvusliku särgi õmblemine, praktilised tööd. Õpetusega taotletakse, et õppija teab moe muutumist 20. sajandil; eestimaiseid moeloojaid ja rõivatootjaid; figuuri rõhutavaid ja peitvaid moelahendusi; masinõmblusi ja nende kasutusvaldkonda; universaalõmblusmasina ja äärestusmasina tööpõhimõtet ja niiditamist; põhi- ja abimaterjale; õmbluste tähiseid ja tingmärke; lihtsaid õmblustehnoloogilisi töövõtteid (lihtõmblused, palistused, kandid, voodri ühendamine kottidele, tõmbluku õmblemine); tootele esitatavaid kvaliteedinõudeid; detailide kaunistamise võimalusi. Õppija oskab töökohta otstarbekalt ette valmistada; lugeda ja rakendada tööjuhendit; arvestada materjali kulu ning oma tööd ajaliselt ja etapiliselt planeerida; kasutada ratsionaalseid töövõtteid; võtta mõõte ja teha lihtsaid lõike kohandusi; konstrueerida lihtsaid detaile (kandid, kotivooder, kotisangad jne); kasutada otstarbekaid õmblemise töövõtteid käsitööesemete kvaliteetsel viimistlemisel; valida materjalile vastavat niiti ja õmblusmasina nõela; õmmelda universaal- ja äärestusmasinal erinevaid kvaliteetseid masinõmblusi; kantida ja palistada lõikeääri; kasutada abivahendeid ja õmmelda furnituuri; teostada kuumniisket töötlust, valida triikimistemperatuuri vastavalt kangale; erinevaid materjale ühes käsitöötootes kasutada ja kuumniiskelt töödelda. 17. Silmuskudumise põhialused 4 Käsitletavad teemad: silmuskudumise ajalugu, kudumismaterjalid ja töövahendid, silmuskudumistehnoloogia alused, erinevad koekirjad, ringne kudumine, silmkoeesemete viimistlemine ja hooldamine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab töövahendeid, kudumismaterjale ning nende omadusi; põhi- ja tuletatud silmuseid; tähiseid ja tingmärke; rahvuslikke silmkoeesemeid; kaasaegseid kudumeid. Õppija oskab valida ja kasutada kudumise töövahendeid, abivahendeid, sobivaid materjale; lugeda mustriskeeme ja nende järgi kududa; kududa erinevaid koepindu; kavandi järgi kududa lihtsalõikelisi silmkoeesemeid; viimistleda ja hooldada; lugeda ja rakendada tööjuhendit; kavandi järgi pakkuda võimalikke tehnoloogilisi lahendusi. 18. Heegeldamise põhialused 3 Käsitletavad teemad: ülevaade heegeldamise ajaloost, eesti etnograafilised pitsid, heegeldamistehnoloogia alused, ääre- ja vahepitsid, tuniistehnika, värvilised pitsid, praktiline töö. Õpetusega taotletakse, et õppija teab põhimõisteid, terminoloogiat, tingmärke, kasutusvaldkondi; erinevaid heegeldamistehnikaid; materjale ja töövahendeid ning nende sobivust erinevate tehnikatega; heegeldamistööde valmistamise üldpõhimõtteid, viimistlemist ja hooldamist; eesti etnograafilisi pitse. Õppija oskab lugeda mustriskeeme ja nende järgi heegeldada, arvestades kirjakorda; heegeldada tuletatud silmustega nupulisi, reljeefseid, pitsilisi, mitmevärvilisi ja motiividest esemeid; heegeldada lihtsalõikelisi esemeid; heegeldada pitse ja ääriseid (äärepitsid, kandid, vahepitsid); ühendada heegeldatud detaile; lugeda ja rakendada tööjuhendit. 19. Tikkimise põhialused 4 Käsitletavad teemad: tikandi ajalugu ja liigitus, materjalid ja töövahendid, Eesti paikkondade traditsioonilised tikandid, põhipisted, tikandid rahvarõivastel, praktilised tööd. Õpetusega taotletakse, et õppija teab õppija klassikaliste tikandite liigitust ja kasutamisvõimalusi; tikkimise tehnoloogiat (materjalide valik, mustri märkimise võimalused, põhipisted, kvaliteetne tikand, viimistlemine); erinevate Eesti paikkondade traditsioonilisi tikandeid (Lääne-Eesti ja muhu lilltikandid, Põhja-Eesti lilltikand, setu tikandid, mulgi ja kihnu tikandid, valgetikandid); erinevate kangaste ja niitide ning lõngade omadusi ning nende kasutamist; tikkimise töövahendeid ja abimaterjale. Õppija oskab valida, kasutada ja hooldada tikkimise töövahendeid ja abimaterjale; kasutada põhipisteid; kasutada tikandeid ja mustreid tänapäeva kontekstis; valida sobivaid materjale; viimistleda ja hooldada tikandeid; lugeda ja kasutada tööjuhendeid ning jooniseid; arvestada ligikaudset tööaega; lugeda ja rakendada tööjuhendit. 20. Kangakudumise põhialused 6 Käsitletavad teemad: ülevaade kangakudumise ajaloost, kangakudumise põhimõisted, kangasteljed ja telgkoe töövahendid, algkangad, lõngamaterjalid, lõime laiuse ja pikkuse arvutamine, tööjooniste tegemine ja kasutamine, kulude arvestamine ja töö operatsioonide dokumenteerimine, lõime käärimine, lõime panek kangastelgedele, kangakudumine, kanga viimistlemine ja hooldamine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab õppija kangakudumise mõisteid; liht- ja kiritelgede ehitust ja eripära, kudumistelgede detaile ja teisi telgkoe töövahendeid; algkangaid (labane, toimne, atlass) ja nende lihtsamaid tuletisi; algkangaste rakendust ning spetsiifilisi omadusi; kangaste omadusi sõltuvalt materjalist; lihtsaid kanga viimistlus- ja ääristamisvõtteid; kuidas hooldada käsitsi kootud kangaid. Õppija oskab kasutada kangastelgi, käärpuid, hasplit, kerilauda; arvutada lõime laiust ja pikkust; teha lihtsamaid materjali ja aja kulu kalkulatsioone; käärida ühtlast kangast; lugeda lihtsat rakendust ja kangast selle järgi kangastelgedele rakendada; teha lihtsamaid siduseid, neid vajadusel parandada ja reguleerida; kududa ühtlase kvaliteediga kangast; kudumisel hoida korrektseid ääri; arvestada kootud kanga kokkutõmbega; katkenud lõimelõngu parandada; mõõta kangast kudumise käigus; lugeda ja rakendada tööjuhendit; kootud kangast käsitelgedelt õigesti maha võtta; kootud kangast viimistleda. 21. Joonistamine sepatöös 1 Käsitletavad teemad: sepise kujutamine, ruumi kujutamine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab joonega kujutamise võimalusi; ruumilise kujutamise võtteid; perspektiivi joonistamise aluseid; joonistuse kompositsiooni loomise põhimõtteid. Õppija oskab joonistust komponeerida; kujutada perspektiivi; kujutada erinevate materjalide pindu; kujutada valgus-varjuga ruumilist efekti; kujutada esemeid natuurist. 22. Maalimine 2 Käsitletavad teemad: ettevalmistustööd maalimiseks, maaliliigid, maalimistehnikad, praktilised tööd. Õpetusega taotletakse, et õppija teab põhi- ja täiendvärve; võtteid kruntimisest; erinevaid maalimistehnikaid; kompositsioonilisi võtteid. Õppija oskab valmistada ette ja paigaldada lõuendit; asetada alust raamile; maalida varjundeid, erinevad kompositsioone ja murtud värvidega, vee ja peegelduse maalimist; kasutada värvide vastastikust mõju. 23. Sepistamise ajalugu ja tänapäev 1 Käsitletavad teemad: raua sulatus Eesti aladel, raua tootmine 12.–14. sajandil, sepistatud tööriistad, majapidamisvahendid ja relvad, ajaloolised ehted Eestis, käsitööliste organiseerumise vormid, sepikodade ehitus ja areng, märgid, sümbolid ja kirjad, sepist enim mõjutanud kunstivoolud. Õpetusega taotletakse, et õppija teab sepise ajalugu Eestis; ajalooliste ehete ja olmetööriistade iseärasusi paikkonniti; rahvakunsti taustaga kirjade, märkide ja ornamentide päritolu ning tähendust; arhitektuuri ja sepise seoseid läbi kunstivoolude ja tuntud eesti seppade parimate tööde põhjal. Õppija oskab hinnata sepise sobivust ajaloolisse keskkonda; kasutada rahvakunsti pärandit oma töödes. 24. Sepatöö tehnoloogia 2 Käsitletavad teemad: rauasulamid, legeerlisandid, termotöötlus, värvilised- ja väärismetallid, sepikoja seadmed, käsisepistamise töövahendid, sepise pinnatöötlus, töökaitse sepikojas. Õpetusega taotletakse, et õppija teab metallide töötlemise tehnoloogiaid; metallide keemilisi, füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi; termotöötluse protsesse ja graafikuid; sepise pinnatöötluse võimalusi; värviliste metallide töötlemise iseärasusi; sepatöö võtteid ja töövahendeid; sepistamise temperatuuri intervalle. Õppija oskab teha metallide termilist töötlemist; vastavalt tööülesandele valida ja kasutada sepatööriistu; hinnata metallide omadusi sädemete kuju, värvi ja tiheduse järgi. 25. Joonestamine sepatöös 1 Käsitletavad teemad: joonestamise töövahendid, jooniste vormistamine, joonte liigid, põhilised vaated, lõiked, jooniste mõõdistamine, koostööjoonis ja tükitabel, eskiis ja joonis, sepise joonis. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb joonestusvahendeid ja materjale; kehtivaid reegleid ja standardeid joonestamisel ja jooniste vormistamisel; joonte liike ja nende otstarbeid. Õppija oskab valida õige joonise liigi; joonestada korrektselt ja puhtalt, järgides standardeid; kirjutada standardkirjas; vormistada jooniseid vastavalt nõuetele; lugeda jooniseid. 26. Lukksepatööd 2 Käsitletavad teemad: tööriistad, metallitööpingid, töövõtted, metalli tükeldamine, praktilised tööd. Õpetusega taotletakse, et õppija teab lukksepa tööriistu ja -võtteid; ohutustehnikat lukksepatöödel; metallide töötlemise iseärasusi; põhilisi lukksepatöid. Õppija oskab käsitseda lukksepa tööriistu; hinnata metalli allumist töötlemisele; märkida, puurida, keermestada, keevitada ja neetida. 27. Sepistamine 15 Käsitletavad teemad: põhitöövõtted, sepislõikude ühendusviisid, komplekstööd. Õpetusega taotletakse, et õppija teab vabasepistamise tehnoloogilise protsessi põhireegleid; erinevate sepatööriistade kasutamist ja tööoperatsioonide sooritamise tehnoloogiaid sepiste valmistamisel; ohutustehnika juhendeid ja eeskirju. Õppija oskab sepa põhitöövõtteid; teostada sepislikke ühendusviise; ette valmistada sepa töökohta ja planeerida tööd; teostada sepatöid vastavalt tööjoonisele ja kavandile; kasutada sepistamisel käsitööriistu ja seadmeid; määrata väliste tunnuste järgi algmaterjali ja sepise kvaliteeti; kasutada kontroll-mõõteriistu. 28. Sepise kompositsioon 3 Käsitletavad teemad: sepiste pinnafaktuurid, eseme funktsioonist lähtuvad kompositsioonilahendused, geomeetrilised kujundid kompositsioonis, värv ja sepis, sepise traditsioonid ja stiilid, sepise joonis. Õpetusega taotletakse, et õppija teab eseme funktsioonist lähtuvaid kompositsioonilisi otsustusi; tehnoloogiast ja materjalidest tulenevaid piiranguid eseme kujundamisel; faktuuride ja värvide abil komponeerimise võtteid; grupitöö põhimõtteid. Õppija oskab näha ja kirjeldada seoseid osa ja terviku vahel; materjali kogumisel kasutada muuseumi materjale, ajakirju, erialast kirjandust, kunstiajaloo kogumikke, Internetti; koostada tööjoonist mõõtkavas. 29. Puutöönduse ajalugu 2 Käsitletavad teemad: puutöönduse ajalooline areng, rahvapärased puidutöötlusviisid, puutööndus ja ehitus. Õpetusega taotletakse, et õppija teab puutöönduse ajalugu Eestis; ajaloolisi tarbeesemeid ja nende valmistamiseks kasutatavaid tööriistu ja -võtteid; rahvakunsti taustaga kirjade, märkide ja ornamendimotiivide päritolu ning tähendust; ehituskunsti ja puutöönduse seoseid; tööriistade arengulugu. Õppija oskab nimetada ja iseloomustada puutöönduse ajaloo perioode; nimetada ajaloolise tarbeeseme vaatluse põhjal tema valmistamiseks kasutatud tööriistu ja kirjeldada valmistustehnikat; nimetada rahvakunsti taustaga kirjade, märkide ja ornamendimotiivide päritolu ja tähendust. 30. Puutööalane tööriistaõpetus 4 Käsitletavad teemad: kirved, noad, saed, höövlid, peitlid, puurid, liimeistrid ja voolimisrauad, puidutöötlusmasinad, mõõte-, märke- ja kontrollimisvahendid, puidutöötlemise abivahendid, käsitööriistade ja lõikeinstrumendi hooldus, turu tundmine, praktilised tööd. Õpetusega taotletakse, et õppija teab olulisemaid traditsioonilisi puidutööriistu ja -vahendeid ning masinaid; puidu töötlemist nii käsitööriistade kui masinatega; mõõte-, märkimis- ja kontrollimisvahendeid ja nende kasutamist; töötervishoiu ja tööohutusnõudeid puidu töötlemisel nii käsitööriistade kui masinate ja seadmetega töötamisel; puidutööriistade ja -vahendite hoiustamise ja transpordi nõudeid; peamiste käsitööriistade ja -vahendite ning masinate ja seadmete hankevõimalusi, ligikaudseid hindu, tootemarke, hooldusteenuseid, kohalikke hooldusteenuste pakkujaid ning tarbija õigusi. Õppija oskab valida tööriistu ja -vahendeid ning masinaid ja seadmeid vastavalt tööülesandele; kasutada olulisemaid traditsioonilisi puidutööriistu ja -vahendeid ning masinaid ja seadmeid; hinnata ja kontrollida olulisemate mõõtevahendite täpsust; kasutada olulisemaid mõõtevahendeid ja teha märkeid; seadistada ja hooldada olulisemaid traditsioonilisi puidutööriistu ja -vahendeid ning masinaid ja seadmeid; puitu ohutult, ergonoomiliselt ja ratsionaalselt saagida, hööveldada, tahuda, peiteldada, lõhestada, painutada ja puurida; järgida töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid puidu käsitsitöötlemisel; kasutada kohase töövahendi väljavalimiseks käsitööriistade ja -vahendite ning masinate ja seadmete katalooge; osta ja tellida oma tööeesmärkide saavutamiseks kohaseid töövahendeid. 31. Puiduõpetus 2 Käsitletavad teemad: puidu ehitus, puiduliigid ja nende määramine, puust tarbematerjaliks, puidu füüsikalised omadused, puidu mehaanilised omadused, puiduvedu, tarbepuidu ettevalmistamine ja käsitlemine, puidukaitse, loodusplastik, vitsad ja laastud, ümarmaterjalid, saematerjalid, plaat- ja liimpuitmaterjalid. Õpetusega taotletakse, et õppija teab erinevaid puiduliike; puiduvigu; metsa tarbematerjaliks töötlemise aluseid; metsa- ja saematerjali mõõtmise aluseid; puidu füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi; puidukaitse võimalusi; puitmaterjalide liike ja liigitamise aluseid. Õppija oskab määrata ja nimetada puidu struktuurseid osi; määrata, nimetada ja võrrelda puiduliike; kirjeldada metsa tarbematerjaliks töötlemist; mõõta metsa- ja saematerjali; määrata ja nimetada puiduvigasid; määrata ja nimetada puitmaterjalide liike. 32. Puutööalane joonestamine 2 Käsitletavad teemad: joonestamise alused, aksonomeetria. Õpetusega taotletakse, et õppija teab jooniste koostamisel kasutatavaid standardeid; jooniste vormistamise nõudeid – formaadid, mõõtkavad, joonte liigid; jooniste mõõtmestamise nõudeid; üldnõudeid tehnilise joonise valmistamisel; lõigete ja vaadete kujutamispõhimõtteid; ehitusalastel joonistel kasutatavaid tingmärke. Õppija oskab lugeda tööjooniseid: plaanidelt mõõtmeid ja lõigetelt kõrgusi, hoone ja tehnovõrkude asukohta; visandada ehituslikke eskiise; kanda mõõtmed joonisele; arvutada materjali mahtu; kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust. 33. Puitesemete korrastamine 3 Käsitletavad teemad: puitesemete korrastamise alused, puitesemete seisukorra hindamine, hooldamise ja renoveerimise tehnikad, toorme käitlemine, praktilised tööd. Õpetusega taotletakse, et õppija teab õppija puitesemete hooldamise ja renoveerimise alusmõisteid; puitesemete vananemise ja hävinemise põhjusi ja tüüpilisi kahjustusi; puitesemete hooldamis- ja renoveerimistehnikaid; puidukaitse võimalusi ja piire; toorme hankevõimalusi ja ladustamispõhimõtteid; töökoha otstarbeka ja ohutu organiseerimise aluseid. Õppija oskab määratleda sekkumiseesmärki; hinnata puitesemete kahjustusi; kõrvaldada puitesemete kahjustusi ja pidurdada nende levikut; sobitada uusi ja vanu materjale toimivaks tervikuks; koostada puiteseme tarbimisjuhendit. 34. Puutööalane arvutiõpe 4 Käsitletavad teemad: arvutijoonestamise alused, töö joonisega, fototöötluse alused, tabelarvutuse erialased rakendused. Õpetusega taotletakse, et õppija teab arvutijoonestamise põhimõtteid ja joonestuskäske; joonestus- ja fototöötlusprogrammi akende, menüüde ja käskude tähendusi; digitaalse fototöötluse põhivõtteid; tabelarvutuse rakendusvõimalusi väikeettevõtte töös. Õppija oskab kujundada ja modifitseerida arvutis lihtsa käsitöötoote mudelit; kujundada lihtsat esitlusmaterjali; koostada tabelarvutusprogrammi abil hinnapakkumist, kulutabelit, raamatupidamisaruannet. 35. Puidu töötlemine 8 Käsitletavad teemad: puidutehnoloogia alused, puitühendused, puidu masintöötlemine, valik traditsioonilisi tehnoloogiaid, töökoht ja ohutus. Õpetusega taotletakse, et õppija teab puidutehnoloogiat nii käsitööriistade kui masinatega; põhilisi puitühendusi ja nende kasutusala; põhilisi traditsioonilisi puidutehnoloogiaid; ümarmaterjalide kasutamise aluseid; puitdetailide moodustamise põhimõtteid; töötervishoiu ja tööohutusnõudeid puidu töötlemisel. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid; valida töövahendeid ja arvestada tööks vajaminevat materjali vastavalt tööülesandele; kasutada erinevaid mõõte-, kontrollimis- ja märkimisvahendeid; valmistada puitühendusi; valida baaspinda vastavalt tööoperatsioonidele; arvestada puidu töötlemisel kasutatavaid töötlemisvarusid; valida lõikeinstrumenti vastavalt sooritatavale operatsioonile; järgida tööde tehnoloogilist järjekorda puiduühenduste valmistamisel; valmistada puidust konstruktsioonide detaile; puitu ohutult saagida, hööveldada, tahuda, peiteldada ja puurida; töötada ennast ja keskkonda säästvalt. 36. Kivimaterjalide tundmine ja kivitöötlemise tehnoloogia 1 Käsitletavad teemad: kivimiliigid, kivimite kasutusalad, struktuuriline ehitus ja töödeldavus, kivitöötlemise tööriistad, täheraie, kivi hooldamine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab erinevate kivimite tekkelugusid, nende füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi, kivimiliike; kasutatavaid käsitööriistu; mehaanilisi töövahendeid; eri kivimite töötlemise spetsiifikaid; täheraies ja kuldamisel kasutatavaid tööriistu, abivahendeid. Õppija oskab kasutada tööriistu ja mehhanisme kivitöödel; kasutada mehaanilisi kivitöömasinaid; valida õigeid töö iseloomule ja kivimiliigile sobivaid töötlemise viise ja töövahendeid. 37. Kivikunsti ajalugu 1 Käsitletavad teemad: kivikunsti arenguperioodid, uusaja, idamaade ja eesti kivikunst, looduskivimite ajalugu. Õpetusega taotletakse, et õppija teab kunstialaseid mõisteid, kivikunsti ajaloo suurmeistreid; erinevaid kunstistiile ja kunstivoole. Õppija oskab määratleda visuaalse kunsti arenguloo perioode; oskab põhimõtteliselt määratleda stiile ja vorme kivikunsti puhul. 38. Mudeli ülekandmine 2 Käsitletavad teemad: mudeli ja kivi ettevalmistus, punktide väljaraie, ülekanded. Õpetusega taotletakse, et õppija teab mudeli ülekandmise, ülekandepunktide määramise ja väljaraiumise põhimõtteid ning töövahendeid ja mehhanisme. Õppija oskab seadistada ülekande- või suurendusseadeldisi; tegutseda õiges järjekorras punktide valikul ja märkimisel; kasutada ülekandeseadeldist õigesti kogu toote valmistamise protsessi jooksul. 39. Joonistamine ja perspektiiviõpetus 1 Käsitletavad teemad: ettevalmistustööd joonistamiseks, joonistustehnikad, kujundite joonistamine, komponeerimine pindadega, perspektiivjoonis, figuraalsed kompositsioonid. Õpetusega taotletakse, et õppija teab kompositsiooni ja joonestamise põhitermineid ja -tõdesid. Õppija oskab joonega joonistada; pindu komponeerida ja seda oskust kasutada; joonistada ja täiendada eskiise või kavandeid, kasutades erinevaid tehnikaid; joonistada figuraalseid kompositsioone; kasutada oma isiklikku proportsioonitaju. 40. Kiviraiumine käsitsi 10 Käsitletavad teemad: kiviraie tööriistad, raieliigid, kivi klompimine ja murdmine, viimistlustehnikad, mudeli ülekandmine, komplekstööd. Õpetusega taotletakse, et õppija teab kivitöötlemise tehnoloogiaid, töövõtteid ja -riistu. Õppija oskab tööriistu hooldada ja töökorda seada; valida erinevaid kivimeid ja tööriistu vastavalt töö iseloomule; töödelda looduskivi vastavalt vajadusele alates kivi kiilumisest kuni valmistoote poleerimiseni; kasutada sobivaid töövõtteid erinevate kivitoodete valmistamisel. 41. Kivi masintöötlemine 9 Käsitletavad teemad: ettevalmistus masintöötlemiseks, materjali lõikamine, kivi masintöötlemise töövahendid, lihvimine ja poleerimine, komplekstööd. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb kivi mehaanilise töötlemise tehnoloogiaid, töövõtteid, tööriistu ja masinaid ning tööohutuse ja tervisekaitse nõudeid kivide mehaanilisel töötlemisel. Õppija oskab kasutada erinevaid käsitööriistu; tööriistu ja kivitöötlemise masinaid hooldada ning töökorda seada; valida tööle ja kivimile vastavat tehnoloogiat ja töötlemismasinat,seda seadistada ja kasutada. 42. Täheraie ja kuldamine 1 Käsitletavad teemad: kirjastiilid ja projekteerimine, täheraie põhitõed, kuldamine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab kirjatehnika eri stiile; kompositsiooni kirjapildis; võtteid kirja kivile paigutamisel. Õppija oskab käsitleda täheraie tööriistu; raiuda kirjeid erinevast kivimist plaatidele; neid kullata. 43. Kipsvormide valmistamine 2 Käsitletavad teemad: kipsi ettevalmistamine, vormi võtmine, kipsi vormi valamine ja kipsmudeli töötlemine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb kipsi omadusi; võimalusi kipsiga töötamiseks; vormide võtmise tehnoloogiat; töö õiget järjekorda. Õppija oskab võtta mudelitelt vorme, neid õigesti ühendada; valmistada vorme kipsmudelite valamise jaoks. 44. Keraamika ajalugu ja tänapäev 2 Käsitletavad teemad: eesti keraamika uurimise allikad, keraamika materjalid, savi kasutamine, keraamika Eestis 19.–21. sajandil, praktiline töö. Õpetusega taotletakse, et õppija teab rahvusliku käsitöö traditsioone; keraamika allikmaterjale tänapäeval (kirjandus, muuseumid, igapäevaelu); keraamika üldist arengut ja eripära Eestis (keraamika traditsioonid , primitiivne keraamika Euroopas ja Eestis kivi- ja pronksiajal, vanem ja keskmine rauaaeg; lähinaabrite traditsioonilise keraamika mõjusid (kamm-, nöör- ja tekstiilkeraamika, 11. sajandi potikedral valmistatud keraamika); keskaegset keraamikat ja keraamika sissevedu läänemaadest (soolaglasuuriga keraamika, ahjupotid, fajanss ja portselan); traditsioonilisi materjale; eesti keraamikatöömeistreid ja kunstnikke ning nende loomingut; erialast kirjandust ja muid teemakohaseid allikmaterjale. Õppija oskab leida kirjandusest ja muuseumitest talle vajalikke materjale ja esemeid; töötada keraamikatoodetega (tehnoloogia määramine, mõõtmine, ornamendi joonistamine). 45. Vormiõpetus 3 Käsitletavad teemad: esitlus-tehnilised võtted, dekoreerimistehnikad, keraamika dekoreerimine, vormiõpetuse ülesanded. Õpetusega taotletakse, et õppija teab keraamilise vormi kujundamise võimalusi materjalist lähtudes; stiliseerimise võtteid keraamika kujundamisel; vormi ja komplekti kujundamise põhimõtteid. Õppija oskab vormi- ja kompositsiooniõpetuse põhitõdesid kasutades kujundada keraamilist eset; dekoreerida keraamikat; arusaadavalt kavandada ja kavandit esteetiliselt vormistada; arvestada kavandamisel võimalikke tehnoloogilisi lahendusi. 46. Joonestamise alused 1 Käsitletavad teemad: joonestuse töövahendid, formaadid, jooniste vormistamine, joonte liigid, põhilised vaated, mõõtkavad, jooniste mõõdistamine, eskiis ja joonis. Õpetusega taotletakse, et õppija teab joonestusvahendeid ja jooniste vormistamise nõudeid; kehtivaid reegleid ja standardeid joonestamisel; jooniste liike; mõõtmestamise nõudeid; lõigete ja vaadete kujutamispõhimõtteid. Õppija oskab vormistada jooniseid vastavalt nõuetele; lugeda jooniseid. 47. Materjaliõpetus ja töövahendid 4 Käsitletavad teemad: savi mõiste ja omadused, savimassi koostisained ja liigitus, angoobid, glasuurid, värvid keraamikas, töövahendid ja seadmed. Õpetusega taotletakse, et õppija teab valdkonnas kasutatavat elementaarset erialast sõnavara, keraamika tooraineid ja nende iseloomulikke omadusi; eri eesmärkidel kasutamiseks sobivaid masse ja nende omadusi (portselan, madalkuumussavid, kivinõusavi, šamottsavi); savilobri valmistamisel kasutatavaid flokulante ja deflokulante; töövahendeid ja seadmeid; keraamika dekoreerimisvõtteid (angobeerimine, glasuurimine, glasuurialune ja -pealne maal); toidunõudele sobivaid ja mittesobivaid glasuure. Õppija oskab kasutada töövahendeid ja seadmeid ning neid korras hoida, valida ja kasutada valmistatavale tootele sobivaid savimasse; arvestada katseliselt savi kahanemist kuivamisel ja põletamisel. 48. Õõnesvormi valmistamine 4 Käsitletavad teemad: primitiivkeraamika ajalugu, savi, kausi valmistamine, töövahendid ja töökoht, viimistlemine, kuivatamine, angobeerimine, glasuurimine, tööohutus, praktiline töö. Õpetusega taotletakse, et õppija teab primitiivkeraamika ajalugu; eri eesmärkidel kasutamiseks sobivaid masse ja nende omadusi; primitiivkeraamika vormimisviise, kuivatamise viise ja kiirust; angobeerimise ja glasuurimise tehnikaid; tööohutust ja enesekaitse vahendeid. Õppija oskab töökohta otstarbekalt ette valmistada; valida sobivad töövahendid ja neid õigesti kasutada, korrastada ja hooldada; viimistleda (poleerimine, riipimine); määrata kuivusastet; angobeerida ja glasuurida; anda esmaabi. 49. Vabavormi modelleerimine 5 Käsitletavad teemad: fantaasiavorm, unikaalne keraamiline objekt määratud asukohta. Õpetusega taotletakse, et õppija teab keraamilise vormi kujundamise võimalusi materjalist lähtudes; stiliseerimise võtteid keraamika kujundamisel; vormi kujundamise põhimõtteid; värvus-, vormi- ja kompositsiooniõpetuse põhitõdesid; tööohutust ja enesekaitse vahendeid; angobeerimise ja glasuurimise tehnikaid. Õppija oskab oma töös kasutada värvus-, vormi- ja kompositsiooniõpetuse põhitõdesid; pakkuda kavandi järgi võimalikke tehnoloogilisi lahendusi ja sellest lähtuvalt valida sobiva materjali ning tehnika; läheneda tööle loovalt; oma ideid arusaadavalt esitada. 50. Käsi- ja šabloontreimine 4 Käsitletavad teemad: savi sõtkumine, treimisharjutused potikedral, treitud eseme viimistlemine, sanga modelleerimine, šablooni kasutamine käsitreimises, treimise kasutamine tootmises. Õpetusega taotletakse, et õppija teab käsitreimise põhivõtteid, šabloontreimist; treimise töövahendeid. Õppija oskab savi mullivabaks sõtkuda; treida vähemalt 11 cm kõrgust kruusi; treitud eset viimistleda; esemele sanga valmistada ja seda külge kinnitada. 51. Savi valamine ja pressimine 2 Käsitletavad teemad: kipsvormide hoidmine ja kuivatamine, savilobri paksuse määramine, valuesemete valmistamine, eseme valmistamine pressvormi abil. Õpetusega taotletakse, et õppija teab eri otstarbelisi kipsvorme; erinevaid deflokulante. Õppija oskab savilobri paksust hinnata ja reguleerida; kasutada kipsvorme valamise või toppimise tehnikaks, kipsvorme hooldada, vormist võetuid esemeid viimistleda. 52. Ahju pakkimine ja põletamine 1 Käsitletavad teemad: erineva küttega keraamika põletusahjud, ahjutarvikud, ahjutarvikute hooldus, ahju pakkimine ja lahtipakkimine, ahju juhtimispuldi programmeerimine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab erineva küttega keraamikaahje, hapnikurikkast ja hapnikuvaesest põletuskeskkonnast saadavat tulemust; ahju pakkimise ja põletamise põhimõtteid (ökonoomne pakkimine, pakkejalgade paigutus, soovituslikud põletusgraafikud); ahjupesu komponente. Õppija oskab ahju juhtimispulti programmmeerida, ahju pakkida ja lahti pakkida; ahjutarvikuid hooldada. 53. Kipsvormi paljundamine 3 Käsitletavad teemad: erinevate kipsisortidega tutvumine, kipsi eraldusained, kipsisegu valmistamine, üheosalise kipsvormi võtmine, kaheosalise kipsvormi võtmine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab kipsisorte (ehituskips, vormikips); kipsisegu valmistamist; kipsi kuivatamise kõrgeimat kuumust. Õppija oskab segada kipsimassi; võtta ühe- ja kaheosalist kipsvormi; saadud vorme puhastada ja kuivatada. 54. Keraamikatoote pakendamine 1 Käsitletavad teemad: pakkematerjalid, põletamata ja põletatud esemete pakendamine transpordiks, erinevad pakendid, esemest lähtuva pakendi kavandamine ja teostamine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab erinevaid pakkematerjale, põletamata saviesemete ja keraamika pakendamise erinõudeid, esteetilisi nõudeid pakendile. Õppija oskab saviesemeid ja keraamikat transpordiks pakendada, kavandada ja teostada esemele sobiva esteetilise pakendi. 55. Eesti nahatöö ajalugu ja tänapäev 1 Käsitletavad teemad: rahvusliku nahatöö uurimise allikad, nahamaterjalid, naha kasutamine, rahvuslik nahatöö Eestis 19.–21. sajandil, praktiline töö. Õpetusega taotletakse, et õppija teab nahatöö üldist arengut ja eripära Eestis; traditsioonilisi nahamaterjale ja tehnikaid; eesti nahatöömeistreid ja kunstnikke ning nende loomingut. Õppija: oskab leida kirjandusest ja muuseumitest talle vajalikke erialaseid materjale ja esemeid; vaadelda, analüüsida ja kirjeldada nahkeseme päritolu, valmistamise tehnoloogiat ja funktsiooni. 56. Nahktoodete kompositsioon 1 Käsitletavad teemad: esitlus-tehnilised võtted, naha dekoratiivtehnikad, toote dekoreerimine, piiratud pinna kujundamine, toote kujundamine. Õpetusega taotletakse, et õppija teab eseme kujundamise võimalusi materjalist lähtudes; stiliseerimise võtteid nahast käsitööesemete kujundamisel; naha- ja nahkehistöö pinna kujutamist graafiliselt; mahuliste esemete kujundamise põhimõtteid; komplekti kujundamise põhimõtteid. Õppija oskab: kujundada nahast eset kasutades värvus- ja kompositsiooniõpetuse põhitõdesid; kujutada naha pinda ja nahkehistöö tehnikaid graafiliselt; kavandada ja kavandit esteetiliselt vormistada; kavandamisel arvestada võimalikke tehnoloogilisi lahendusi. 57. Maalimise alused 1 Käsitletavad teemad: materjalid ja töövahendid, sissejuhatus maalimisesse, praktilised tööd. Õpetusega taotletakse, et õppija teab põhi- ja täiendvärve; kompositsioonilisi võtteid; erinevaid maalimistehnikaid. Õppija oskab guašš- ja akvarellimaali tehnikaid; kasutada põhi- ja täiendvärve; maalida erinevaid kompositsioone ja materjale. 58. Õmblemise põhialused 1 Käsitletavad teemad: õmblusseadmed, õmblustehnoloogia, töö lõigetega, praktiline töö. Õpetusega taotletakse, et õppija teab tarbepisteid ja nende kasutusvaldkonda; masinõmblusi ja nende kasutusvaldkonda; detailide kaunistamise võimalusi; õmbluste tähiseid; tootele esitatavaid kvaliteedinõudeid; lihtsaid õmblustehnoloogilisi töövõtteid (lihtõmblused, palistused, kandid, voodri ühendamine kottidele, tõmbluku õmblemine); universaalõmblusmasina ja äärestusmasina tööpõhimõtet; abimaterjale (liimiriie, dubleer, niidid, lukud, nööbid, paelad, needid, trukid jne.). Õppija oskab töökohta otstarbekalt ette valmistada; kasutada ratsionaalseid töövõtteid; võtta mõõte ja teha lihtsaid lõikekohandusi; konstrueerida lihtsaid detaile (kandid, kotivooder, kotisangad jne.); arvestada materjali kulu; valida materjalile vastavat niiti ja õmblusmasina nõela; õmmelda universaal- ja äärestusmasinal; kvaliteetselt õmmelda tarbepisteid, erinevaid masinõmblusi ja furnituuri; kantida ja palistada lõikeääri; kasutada erinevaid kaunistusvõtteid; kasutada abivahendeid; teostada kuumniisket töötlust. 59. Nahkaksessuaaride valmistamine 4 Käsitletavad teemad: materjalid, töövahendid, töö lõigetega, aksessuaaride valmistamine, praktiline töö. Õpetusega taotletakse, et õppija teab nahamaterjale ja nende omadusi; enim kasutatavaid parkimisviise; nahktootele sobivaid abimaterjale; viimistlusvahendeid ja nende kasutamise võimalusi; nahatööriistu; lõigete paigutamist arvestades nahatopograafiat; traditsioonilisi aksessuaare; eseme valmistamise tehnoloogiat ja tööde teostamise järjekorda; toodete dekoreerimise võimalusi. Õppija oskab valida sobivaid nahamaterjale; valida ja kasutada tööks vajalikke tööriistu; kasutada elektrilisi ja mehaanilisi seadmeid; sooritada toote valmistamiseks vajalikke eeltöid; valida sobivaid detailide ühendamise võimalusi ja materjale; valida ja teostada dekoratiivtehnikaid; kasutada abimaterjale lähtudes tootest ja nahamaterjalist; paigutada lõikeid otstarbekalt ja ökonoomselt; peita nahapinna defekte ja viimistleda toodet; töökohta otstarbekalt ette valmistada; paigutada lõikeid otstarbekalt ja ökonoomselt; peita nahapinna defekte ja viimistleda toodet; töökohta otstarbekalt ette valmistada. 60. Nahkvormide valmistamine 4 Käsitletavad teemad: materjalid, töövahendid, töö lõigetega, mahuliste vormide valmistamine, praktiline töö. Õpetusega taotletakse, et õppija teab nahamaterjale ja nende omadusi; enim kasutatavaid parkimisviise; nahktootele sobivaid abimaterjale; kartongi ja paberi omadusi; viimistlusvahendeid ja nende kasutamise võimalusi; nahatööriistu; lõigete paigutamist arvestades nahatopograafiat; traditsioonilisi karpe ja laekaid; eseme valmistamise tehnoloogiat ja tööde teostamise järjekorda; toodete dekoreerimise võimalusi. Õppija oskab valida sobivaid nahamaterjale; valida ja kasutada tööks vajalikke tööriistu; kasutada elektrilisi ja mehaanilisi seadmeid; sooritada toote valmistamiseks vajalikke eeltöid; valmistada kartongist vajalikke vorme (karkasse); viimistleda kartongist vorme enne kattematerjaliga katmist; teostada dekoratiivtehnikaid; kasutada abimaterjale tootest lähtudes; paigutada lõikeid otstarbekalt ja ökonoomselt; peita nahapinna defekte ja viimistleda toodet; töökohta otstarbekalt ette valmistada. 61. Nahkrõivaste valmistamine 3 Käsitletavad teemad: materjalid, töövahendid, töö lõigetega, nahkrõivaste valmistamine, praktiline töö. Õpetusega taotletakse, et õppija teab nahamaterjale ja nende omadusi; nahktootele sobivaid abimaterjale; nahatööriistu; lõigete paigutamist; eseme valmistamise tehnoloogiat ja tööde teostamise järjekorda; detailide ühendamise võimalusi; toodete dekoreerimise võimalusi, viimistlusvõtteid ja -vahendeid. Õppija oskab valida sobivaid nahamaterjale; valida ja kasutada tööks vajalikke tööriistu; kasutada elektrilisi ja mehaanilisi seadmeid; sooritada toote valmistamiseks vajalikke eeltöid; valida sobivaid detailide ühendamise võimalusi ja materjale; teostada dekoratiivtehnikaid; kasutada abimaterjale; paigutada lõikeid otstarbekalt ja ökonoomselt; peita nahapinna defekte ja viimistleda toodet; töökohta otstarbekalt ette valmistada. 62. Pastla valmistamine 1 Käsitletavad teemad: materjalid, töövahendid, töö lõigetega, liistuta jalatsi valmistamine, praktiline töö. Õpetusega taotletakse, et õppija teab jalatsimaterjale, nahaparkimist; nahatööriistu; eseme valmistamise tehnoloogiat ja tööde tegemise järjekorda. Õppija oskab valida sobiva nahamaterjali; valida ja kasutada tööks vajalikke tööriistu; paigutada lõikeid otstarbekalt ja ökonoomselt; töökohta otstarbekalt ette valmistada. 63. Liistuta nahkjalatsi valmistamine 2 Käsitletavad teemad: materjalid, töövahendid, töö lõigetega, liistuta jalatsi valmistamine, praktiline töö. Õpetusega taotletakse, et õppija teab jalatsimaterjale, nahaparkimist; nahatööriistu; eseme valmistamise tehnoloogiat ja tööde teostamise järjekorda. Õppija oskab valida sobiva nahamaterjali; valida ja kasutada tööks vajalikke tööriistu; paigutada lõikeid otstarbekalt ja ökonoomselt; töökohta otstarbekalt ette valmistada. 64. Nahkköite valmistamine 3 Käsitletavad teemad: materjalid, töövahendid, töö lõigetega, nahkköite valmistamine, sissejuhatus restaureerimisse, praktiline töö. Õpetusega taotletakse, et õppija teab nahamaterjale ja nende omadusi; kartongi ja paberi omadusi; raamatuploki äärte töötlemise võimalusi; köitele sobivaid abimaterjale; viimistlusvahendeid; köite tööriistu; köite valmistamise tehnoloogiaid ja tööde tegemise järjekorda; köite dekoreerimise võimalusi; kahjustatud köite taastamise võimalusi. Õppija oskab valida sobivaid katte- ja konstruktsiooni materjale (nahk, kartong, paber); valmistada jahukliistrit; valida ja kasutada tööks vajalikke tööriistu; kasutada elektrilisi ja mehaanilisi seadmeid; sooritada eeltöid nahaga; sooritada köitetöid (eeslehtede valmistamine, raamatuploki õmblemine, raamatuploki äärte töötlemine, selja ja kaante lõikamine); valmistada kaasi ja raamatuplokki kaanestada; teostada dekoratiivtehnikaid; peita nahapinna defekte ja viimistleda toodet; töökohta otstarbekalt ette valmistada. Lisa 2KINNITATUDharidus- ja teadusministri 29. detsembri 2008. a määrusega nr 78 Praktikatööde lühikirjeldus Tekstiilitöö eriala praktika lühikirjeldus Tekstiilitöö eriala praktikaga taotletakse, et õppija tutvub tootmise põhimõtetega, täiendab vajalikke teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, omandab vilumusi ning rakendab õpitut reaalsete tööülesannete täitmisel. Õppija omandab meeskonnatöö kogemuse ja hoiaku töötamiseks rahvakunsti ja käsitööga seotud valdkondades. Õppija teab ja tunneb ettevõtte toodangut ja selle müüki; ettevõtte sisekorda ja tööohutuse nõudeid; ettevõttes kasutatavaid seadmeid ja töövahendeid; ettevõttes kasutatavat tehnoloogiat; toote arendamise ja reklaamimise võimalusi. Õppija oskab kasutada erinevaid töövahendeid ja seadmeid; valmistada tooteid näidismudeli ja -juhiste järgi; jälgida töö kvaliteeti; valmistada ühtlase kvaliteediga seeriatooteid; anda hinnangut tööle. Õppija praktiseerib tekstiilkäsitööga tegeleva ettevõtte juures, erialaliidu tunnustatud või kutsetunnistusega tekstiilimeistri juures. Sepatöö eriala praktika lühikirjeldus Sepatöö eriala praktikaga taotletakse, et õppija omandab teadmised sepikojast ja selle toimimisest tootmisüksusena. Omandab kogemusi sepa tööülesannete iseseisvaks täitmiseks ja süvendab erialaseid tööoskusi ning kujundab edaspidiseks iseseisvaks tööks vastavaid hoiakuid ja vajalikke isikuomadusi. Õppija teab ja tunneb ettevõtte toodangut; ettevõtte sisekorda ja tööohutuse nõudeid; ettevõttes kasutatavaid seadmeid; ettevõttes kasutatavat tehnoloogiat; toote arendamise ja reklaamimise võimalusi. Õppija oskab sooritada erinevaid tööoperatsioone; kasutada erinevaid töövahendeid ja seadmeid; sepistada tooteid näidismudeli järgi; jälgida töö kvaliteeti; valmistada ühtlase kvaliteediga seeriatooteid; anda hinnangut oma tööle. Rahvusliku puutöönduse eriala praktika lühikirjeldus Rahvusliku puutöönduse eriala praktikaga taotletakse, et õppija omandab teadmised puutöönduslikest ettevõtetest ja nende töökorraldusest; omandab kogemusi puusepa tööülesannete iseseisvaks täitmiseks ja süvendab erialaseid tööoskusi ning kujundab edaspidiseks iseseisvaks tööks vastavaid hoiakuid ja vajalikke isikuomadusi. Õppija teab ja tunneb ettevõtte toodangut; ettevõtte sisekorda ja tööohutuse nõudeid; ettevõttes kasutatavaid seadmeid; ettevõttes kasutatavat tehnoloogiat. Õppija oskab sooritada erinevaid tööoperatsioone; kasutada erinevaid töövahendeid ja seadmeid; valmistada tooteid näidise ja/või joonise järgi; jälgida töö kvaliteeti; valmistada ühtlase kvaliteediga seeriatooteid; anda hinnangut oma tööle. Kivitöö eriala praktika lühikirjeldus Kivitöö eriala praktikaga taotletakse, et õppija omandab teadmised kivitöökojast ja selle toimimisest tootmisüksusena. Omandab kogemusi kiviraiduri tööülesannete iseseisvaks täitmiseks ja süvendab erialaseid tööoskusi ning kujundab edaspidiseks iseseisvaks tööks vastavaid hoiakuid ja vajalikke isikuomadusi. Õppija teab ja tunneb ettevõtte toodangut; ettevõtte sisekorda ja tööohutuse nõudeid; ettevõttes kasutatavaid seadmeid; ettevõttes kasutatavat tehnoloogiat; toote arendamise ja reklaamimise võimalusi. Õppija oskab sooritada erinevaid tööoperatsioone; kasutada erinevaid töövahendeid ja seadmeid; valmistada tooteid näidismudeli järgi; jälgida töö kvaliteeti; valmistada ühtlase kvaliteediga seeriatooteid; anda hinnangut oma tööle. Keraamika eriala praktika lühikirjeldus Keraamika eriala praktikaga taotletakse, et õppija tutvub keraamikaga tegeleva firma töö ja majandamise põhimõtetega; omandab valmisoleku keraamika tööülesannete täitmiseks kasutades teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi; omandab meeskonnatöö kogemuse. Õppija teab ja tunneb ettevõtte toodangut; ettevõtte sisekorda ja tööohutuse nõudeid; ettevõttes kasutatavaid seadmeid; ettevõttes kasutatavat tehnoloogiat; toote arendamise ja reklaamimise võimalusi, tööohutust ja enesekaitse vahendeid. Õppija oskab valida sobivad töövahendid ja neid õigesti kasutada, korrastada ja hooldada; oskab kasutada tööjuhendeid, kavandeid, lõikeid ja tööjooniseid, töötada valmis eseme järgi, analüüsida oma tööd ja tööprotsessi (materjali valik ja töökäigu kirjeldus ning selle kajastumine tulemuses); kasutada eesmärgipäraseid töövõtteid, näha vigu ja neid parandada, pöörata tähelepanu detailidele; kokku sobitada keraamika töövõtteid; valmistada keraamilisi esemeid (modelleerida, valada, pressida, treida), neid viimistleda ja pakendada; valmistada rahvakunstiesemete analooge; angobeerida ja glasuurida; treida väikesemahulist lihtsat eset vastavalt ette antud mõõdule; tiražeerida (valmistada ühtlase kvaliteediga seeriaid, teha vajalikke arvutusi proovieksemplari põhjal). Nahatöö eriala praktika lühikirjeldus Nahatöömeistri eriala praktikaga taotletakse, et õppija tutvub nahamaterjalidega tegeleva firma töö ja majandamise põhimõtetega; omandab valmisoleku nahameistri tööülesannete täitmiseks, kasutades teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi; omandab meeskonnatöö kogemuse. Õppija teab ja tunneb ettevõtte toodangut; ettevõtte sisekorda ja tööohutuse nõudeid; ettevõttes kasutatavaid seadmeid; ettevõttes kasutatavat tehnoloogiat; toote arendamise ja reklaamimise võimalusi. Õppija oskab sooritada erinevaid tööoperatsioone; kasutada erinevaid töövahendeid ja seadmeid; valmistada tooteid näidismudeli/juhiste järgi; jälgida töö kvaliteeti; valmistada ühtlase kvaliteediga seeriatooteid; anda hinnangut tööle. Lisa 3KINNITATUDharidus- ja teadusministri 29. detsembri 2008. a määrusega nr 78 Lõpueksamite lühikirjeldus Tekstiilitöö eriala lõpueksami lühikirjeldus Lõpueksam koosneb kolmest osast: • erialaste tööde mapi «Minu nelik» ja inspiratsiooniallikate kogu «Minu lemmikud rahvakunstis» esitlus; • tootearenduse moodulis valmistatud toote ja selle juurde kuuluva toetava kirjaliku osa (töö käik, materjali näidised, tehnoloogia, tööjoonised, fotod) suuline esitlus; • praktiliste töövõtete demonstreerimine esitatud tootega seotud valdkonnas. Lõpueksam on tulemuslik kõigi eksamietappide positiivse sooritamise korral. Sepatöö eriala lõpueksami lühikirjeldus Lõpueksam koosneb kolmest osast: • erialaste tööde mapi «Minu nelik» ja inspiratsiooniallikate kogu «Minu lemmikud rahvakunstis» esitlus; • tootearenduse moodulis valmistatud toote ja selle juurde kuuluva toetava kirjaliku osa (töö käik, materjali näidised, tehnoloogia, tööjoonised, fotod) suuline esitlus; • praktiliste töövõtete demonstreerimine esitatud tootega seotud valdkonnas. Praktiline töö Koostatakse moodulites esitatud oskuste põhjal. Praktiliseks tööks on sepapihtide valmistamine. Õpilane peab oskama hinnata tehtava töö mahtu, kasutada ohutult tööriistu ja seadmeid, valida õigeid töövõtted, kirjeldada ja põhjendada oma tegevusi, töötada iseseisvalt ja ohutult. Praktilise töö sooritamiseks on aega kuni 5 akadeemilist tundi. Lõpueksam on tulemuslik kõigi eksamietappide positiivse sooritamise korral. Rahvusliku puutöönduse eriala lõpueksami lühikirjeldus Lõpueksam koosneb kolmest osast: • erialaste tööde mapi «Minu nelik» ja inspiratsiooniallikate kogu «Minu lemmikud rahvakunstis» esitlus; • tootearenduse moodulis valmistatud toote ja selle juurde kuuluva toetava kirjaliku osa (töö käik, materjali näidised, tehnoloogia, tööjoonised, fotod) suuline esitlus; • praktiliste töövõtete demonstreerimine esitatud tootega seotud valdkonnas. Praktiline töö Koostatakse moodulites esitatud oskuste põhjal. Praktiliseks tööks on etteantud valikust puutööndusliku töö sooritamine. Õpilane peab oskama kasutada ratsionaalselt ja ohutult tööriistu ja seadmeid, valida õigeid töövõtted, kirjeldada ja põhjendada oma tegevusi, töötada iseseisvalt, sooritama ülesande ja korrastama töökoha ning -vahendid ettenähtud ajalimiidi piires. Praktilise töö sooritamiseks on aega kuni 5 tundi. Lõpueksam on tulemuslik kõigi eksamietappide positiivse sooritamise korral. Kivitöö eriala lõpueksami lühikirjeldus Lõpueksam koosneb kolmest osast: • erialaste tööde mapi «Minu nelik» ja inspiratsiooniallikate kogu «Minu lemmikud rahvakunstis» esitlus; • tootearenduse moodulis valmistatud toote ja selle juurde kuuluva toetava kirjaliku osa (töö käik, materjali näidised, tehnoloogia, tööjoonised, fotod) suuline esitlus; • praktiliste töövõtete demonstreerimine esitatud tootega seotud valdkonnas. Praktiline töö Koostatakse moodulites esitatud oskuste põhjal. Praktiliseks tööks on erineva kujuga süvendite raiumine etteantud joonise järgi kivisse (kandiline, ümmargune ja viltuse servaga süvend). Õpilane peab oskama hinnata tehtava töö mahtu, kasutada ohutult tööriistu ja seadmeid, valida õigeid töövõtted, kirjeldada ja põhjendada oma tegevusi, töötada iseseisvalt ja ohutult. Praktilise töö sooritamiseks on aega kuni 5 akadeemilist tundi. Lõpueksam on tulemuslik kõigi eksamietappide positiivse sooritamise korral. Keraamika eriala lõpueksami lühikirjeldus Lõpueksam koosneb kolmest osast: • erialaste tööde mapi «Minu nelik» ja inspiratsiooniallikate kogu «Minu lemmikud rahvakunstis» esitlus; • tootearenduse moodulis valmistatud toote ja selle juurde kuuluva toetava kirjaliku osa (töö käik, materjali näidised, tehnoloogia, tööjoonised, fotod) suuline esitlus; • praktiliste töövõtete demonstreerimine esitatud tootega seotud valdkonnas. Lõpueksam on tulemuslik kõigi eksamietappide positiivse sooritamise korral. Nahatöömeistri eriala lõpueksami lühikirjeldus Lõpueksam koosneb kolmest osast: • erialaste tööde mapi «Minu nelik» ja inspiratsiooniallikate kogu «Minu lemmikud rahvakunstis» esitlus; • tootearenduse moodulis valmistatud toote ja selle juurde kuuluva toetava kirjaliku osa (töö käik, materjali näidised, tehnoloogia, tööjoonised, fotod) suuline esitlus; • praktiliste töövõtete demonstreerimine esitatud tootega seotud valdkonnas. Lõpueksam on tulemuslik kõigi eksamietappide positiivse sooritamise korral.