Kooli nimi on Tapa Vene Gümnaasium (edaspidi kool).
Kool asub Lääne-Virumaal Tapa vallas Tapa linnas aadressil Nooruse 2.
(1) Koolis tegutsevad põhikool ja gümnaasium ühe asutusena, kusjuures põhikoolis toimub õpe kõikides põhikooliklassides. (2) Kooli pidaja on Tapa Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu). Kool on Tapa Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav asutus. (3) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tapa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja vallavalitsuse õigusaktidest, muudest õigusaktidest ning põhimäärusest.
(1) Kooli teeninduspiirkond on Tapa vald. (2) Vabade kohtade olemasolul võetakse lapsi kooli ka väljastpoolt valda.
(1) Kool võib kasutada oma sümboolikat. (2) Sümboolika kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor.
Kooli tegevuse eesmärk on tagada õppetöö vastavus riiklikus õppekavas põhikooli- ja gümnaasiumiharidusele esitatavatele nõuetele, arvestades Tapa valla ja Tapa Vene Gümnaasiumi arengukavas seatud eesmärke.
(1) Kooli ülesanne on: 1) toetada õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut; 2) luua tingimused õpilase võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks; 3) lisaks kohustuslikele õppeainetele pakkuda ka valikõppeaineid ja kujundada valikõppeainetest vähemalt kolm õppesuunda gümnaasiumis; 4) tagada kvaliteetse hariduse kättesaadavus kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest; 5) võimaluse korral arvestada õpilaste ja vanemate ettepanekutega, mis puudutavad kooli arengut; 6) kujundada koostöösuhteid õpetajate, õpilaste ja lastevanemate vahel; 7) luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks tegevuseks, suunata õppureid tegutsema noorteorganisatsioonides, huviringide töös, ürituste läbiviimisel ning paikkonna kultuurilise arengu toetamisel; 8) väärtustada elukestva õppimise põhimõtet; 9) koolil on oma ülesannete täitmiseks õigus osaleda vallavalitsuse nõusolekul organisatsioonide, liitude ja töögruppide (sealhulgas rahvusvahelised) tegevuses. (2) Põhikooli ülesanne on: 1) luua õpilastele võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks; 2) kujundada õpilastest mõtlemisvõimelisi, motiveeritud, teotahtelisi, seaduskuulekaid, iseseisvalt järeldusi tegevaid inimesi; 3) kujundada õpilasesõbralik õpi- ja arengukeskkond; 4) arvestada õppesisu valikul ja õppekorralduses piirkondlikke, õpilaste vanuselisi ning individuaalseid iseärasusi ja valla sotsiaalsest keskkonnast tulenevaid nõudmisi; 5) suunata õpilasi oma tegevust jälgima, õpitulemusi hindama, tehtud vigu analüüsima ja parandama, probleeme nägema ja püstitama, valima ja otsustama, isikupärast õpistiili kujundama; 6) kujundada õpilastes õigeid väärtushinnanguid ja eetilisi tõekspidamisi; (3) Gümnaasiumi ülesanne on: 1) noore ettevalmistamine toimima loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades; 2) aidata õpilasel leida endale huvi- ja võimetekohane tegevusvaldkond, millega siduda oma edasine haridustee; 3) luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes. (4) Kool võib vastavate õpetajate olemasolul anda kutsealast õpetust, tegeleda täiskasvanute täienduskoolituse ja kursustega ning väljastada nende läbimist tõendavat dokumenti.
Koolis toimub statsionaarne õpe ühes vahetuses.
Kooli juures tegutsevad varase- (1-4 kl.) ja hilisekeelekümblusklassid (7-9 kl.), pikapäevarühmad, aine- ja huvialaringid ja ettevalmistusrühmad koolieelikutele alushariduse omandamiseks.
(1) Hariduse omandamine toimub põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava järgi. Õppekava on õpingute alusdokument. (2) Kooli õppekava määrab kindlaks kooli õppeeesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ja korra, õppe ajalise korralduse, kohustuslike õppeainete täpsustatud ja täiendatud ainekavad ning valikainete loendi, kavad ja valikutingimused. (3) Õppekavas esitatakse nõuded õppekeskkonnale, õppe ja kasvatuse korraldusele ja kooli lõpetamisele. (4) Kooli õppekava kinnitab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. (5) Koolil on õigusteha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas ning vajadusel koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava. (6) Andmed kooli õppekava kohta kantakse hariduse infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse.
(1) Kooli õppekeskkond toetab õpilase arengut. (2) Kool lähtub koolis ja väljaspool kooli toimuva õppe ja kasvatuse korraldamisel riiklikes õppekavades ja teistes õigusaktides õppekeskkonnale sätestatud nõuetest. (3) Kooli sisustus, ruumid, hooned ja maa-ala on vastavuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud tervisekaitsenõuetega.
(1) Kool võimaldab põhiharidust omandaval õpilasel kasutada tasuta kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti ning üldkeskharidust omandaval õpilasel vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid. (2) Kool sätestab õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede kasutamise ning õpikute koolile tagastamise tingimused ja korra kooli kodukorras. (3) Õpetajad valivad igas klassis õppeks vajalikud õpikud, tööraamatud ja töövihikud hariduse infosüsteemi õppekirjanduse alamregistrist. Valiku kinnitab kooli direktor.
Põhikooli I ja II kooliastmes on kakskeelne õpe (vene ja eesti keeles), III kooliastmes ja gümnaasiumis on õppekeeleks eesti keel.
(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. (2) Õppeaasta koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest. (3) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva. Lõpuklassis on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva. Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu. Lõpueksami toimumise päev ja sellele eelnevad kaks päeva arvatakse õppepäevade hulka. (4) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, õppeveerand, kursus ja poolaasta. (5) Õppetunni arvestuslik pikkus koolis on 45 minutit. (6) Õppetund vaheldub vahetunniga, mille pikkus on vähemalt 10 minutit iga õppetunni kohta. (7) Koolil on õigus jagada õppetund mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita.
(1) Õpilase nädala õppekoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga. (2) Kool arvestab õpet kavandades ja ellu viies, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks. (3) Õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavad peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse põhikooliõpilastele teatavaks õppeveerandi ning gümnaasiumiõpilastele kursuse algul. (4) Kooli päevakava kajastab õppetundide ning õppekavaväliste tegevuste järjestust ja ajalist kestust. Kooli päevakava kehtestab direktor. (5) Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele kehtestab sotsiaalminister.
(1) Klasside komplekteerimisel lähtub kool põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud klassi täitumuse piirnormidest. (2) Direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul võib vallavalitsus kehtestada suurema klassitäitumuse ülemise piirnormi, maksimaalselt 26 õpilast.
(1) Kool võtab põhikooli õpilaseks vastu kõik selleks soovi avaldanud koolikohustuslikud isikud, kellele see kool on elukohajärgne kool. (2) Haridus- ja teadusministri määrusega volitatud ulatuses kehtestab kooli direktor kooli vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas teadmiste ja oskuste hindamise korra gümnaasiumi vastuvõtmisel. Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu valmistab ette kooli direktor ning see esitatakse enne kehtestamist hoolekogule arvamuse andmiseks. (3) Isiku õpilaste nimekirja arvamise otsuse teeb direktor.
(1) Õpilase koolist väljaarvamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister. (2) Kooli kodukorras sätestatakse täiendavaid aluseid gümnaasiumist väljaarvamiseks. (3) Õpilase koolist väljaarvamise otsuse teeb direktor.
(1) Õpilaste hindamisel lähtub kool põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud õpilaste teadmiste, oskuste ja vilumuste hindamise korrast. (2) Kool kasutab E-kooli teenuseid. Klassipäevikuna on kasutusel E-kooli päevik.
Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatu järgi.
(1) Kool sätestab kooli kodukorras õpilase õppest puudumise teavitamise korra põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel. (2) Kool peab õppest puudumiste üle arvestust ning teeb kokkuvõtte vähemalt üks kord aastas õppeveerandi jooksul ja teavitab sellest vanemat. (3) Kool kannab andmed õpilaste kohta, kes on ühe õppeveerandi jooksul õppest mõjuva põhjuseta puudunud enam kui 20 protsendist õppetundidest, hariduse infosüsteemi õpilaste alamregistrisse.
(1) Õpilase arengu toetamine: 1) koolis selgitatakse välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valitakse sobivad õppemeetodid ning korraldatakse vajadusel diferentseeritud õpe; 2) kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde; 3) kool tagab õpilasele eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenuse; 4) õpilasega korraldatakse koolis vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus; 5) arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra kehtestab kooli direktor, esitades selle enne arvamuse andmiseks õppenõukogule ja hoolekogule. (2) Vastavalt vajadusele moodustab direktor ettevalmistusrühmi koolieelikutele alushariduse omandamiseks, mis kuulub õppekavavälise tegevuse hulka. (3) Pikapäevarühm: 1) kooli direktor võib kooli pidaja nõusolekul moodustada põhikoolis pikapäevarühmi, mis kuulub õppekavavälise tegevuse hulka; 2) pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab kooli direktor; 3) pikapäevarühma täitumuse ülemine piirnorm on 24 õpilast, mida kooli pidaja võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul suurendada; 4) õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega ja vanema taotluse alusel või alaealiste komisjoni otsuse alusel. (4) Koolis toimub kooli õppekava läbimist toetav õppekavaväline huvitegevus. (5) Koolis on raamatukogu, mille töökorralduse alused kehtestab haridus- ja teadusminister.Raamatukogu kodukorra kinnitab direktor. (6) Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine: 1) kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse; 2) kooli kodukord sätestab meetmed õpilaste ja töötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks; 3) direktor kehtestab hädaolukorra lahendamise plaani.
(1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas. (2) Direktori otsusel või nõustamiskomisjoni soovitusel võib rakendada haridusliku erivajadusega õpilasele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses nimetatud meetmeid. (3) Hariduslike erivajadustega õpilaste rühmad ja klassid koolis: 1) õpiabirühmad põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks – rühmatäitumuse piirnormiga 6 õpilast; 2) klassid põhiharidust omandavatele käitumisprobleemidega õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast; 3) klassid õpiraskustega põhiharidust omandavatele õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast; 4) klassid põhiharidust omandavatele lihtsustatud õppel olevatele õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast; 5) klassid põhiharidust omandavatele kasvatusraskustega õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast. (4) Direktor võib vallavalitsuse nõusolekul moodustada ka hariduslike erivajadustega õpilaste klasse ja rühmi, mida kooli põhimääruses sätestatud ei ole.
(1) Kool võib lapsevanemalt nõuda õppekavaväliste tegevuste jaoks lapsevanema kaasrahastamist. (2) Õppekavavälised tegevused ja kaasrahastamise korra kinnitab direktor, esitades selle eelnevalt hoolekogule ja õppenõukogule arvamuse andmiseks
(1) Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes. (2) Õpilasel on õigus: 1) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras; 2) saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilaste õiguste ja kohustuste kohta; 3) saada teavet õppeveerandi või kursuse algul õppeveerandit või kursust läbivate peamiste teemade, vajalike õppeveerandite, hindamise korralduse ja planeeritavate ürituste kohta; 4) valida õppeaineid koolis õpetatavate valik- ja vabaainete piires; 5) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks õpetajalt täiendavat abi õpetaja tööaja piires; 6) moodustada koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega; 7) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises; 8) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral; 9) võtta osa klassivälistest õpilasüritustest, mis toimuvad vastavalt õppe-kasvatustöö plaanile; 10) pöörduda abi saamiseks kooli pedagoogide ja teiste kooli töötajate poole; 11) saada koolis õppimise perioodiks õpilaspilet; 12) olla kutsutud vähemalt kord aastas arenguvestlusele; 13) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja Tapa Vallavolikogu poolt kehtestatud korras ja ulatuses; 14) pöörduda oma õiguste kaitseks vallavalitsuse, Lääne-Viru maavanema, Haridus- ja Teadusministeeriumi või lastekaitseorganisatsioonide poole. (3) Õpilane on kohustatud: 1) täitma kooli kodukorda; 2) käituma koolis väärikalt; 3) suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse, hoidma loodust ja elama keskkonda säästvalt; 4) hoidma kooli kasutuses olevat vara; 5) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste tunnustamise korra, vallavolikogu määrusega kehtestatud edukate õpilaste toetamise korra ja kooli direktori poolt kehtestatud korras sätestatu järgi.
(1) Vanemal on õigus: 1) tutvuda teabega, mis puudutab õpilase õppeveerandi või kursuse jooksul läbivaid peamisi teemasid, vajalikke õppevahendeid, hindamise korraldust ja planeeritavaid üritusi; 2) saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta; 3) saada teavet õpilasele kohalduva osa kohta kooli päevakavast; 4) saada teavet õpilase hinnete kohta; 5) taotleda lapse õpetamist koduõppes. Vanema taotlusel koduõppe rakendamisel korraldab ja rahastab väljaspool kooli toimuva õppe osa vanem; 6) osaleda arenguvestlusel, kui õpilane on andnud selleks nõusoleku; 7) osaleda vähemalt üks kord aastas vanemate koosolekul, mille kutsub kokku direktor; 8) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral; 9) pöörduda oma õiguste kaitseks vallavalitsuse, Lääne-Viru maavanema, Haridus- ja Teadusministeeriumi või lastekaitseorganisatsioonide poole. (2) Vanem on kohustatud: 1) võimaldama ja soodustama lapse koolikohustuse täitmist; 2) teavitama kooli õpilase puudumisest ja põhjustest hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval; 3) hüvitama õpilase süüliselt tekitatud varalise kahju rahaliselt vara taastamise väärtuses või vara asendamisega samaväärse varaga.
(1) Koolitöötajad on pedagoogid ja teised töötajad. (2) Koolitöötajate koosseisu kinnitab direktori ettepanekul vallavalitsus, arvestades haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu. (3) Koolitöötajate vabade ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor konkursi. Konkursi läbiviimise korra kinnitab kooli hoolekogu direktori ettepanekul. (4) Koolitöötajatega sõlmib töölepingud direktor.
(1) Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. (2) Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded ning atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister. (3) Pedagoogide töötasu alammäärad kehtestab Vabariigi Valitsus.
(1) Kooli pedagoogide ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis põhineb õpetaja ja õpilase vastastikusel lugupidamisel, teineteisemõistmisel ja koostööl õpilaste vanematega. (2) Õpetaja planeerib oma tööd koostöös teiste õpetajate ja töötajatega. (3) Kooli teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majandamine ning vara säilimine ja korrasolek. (4) Personali konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kooli kodukorra, tööjuhendite, tööülesannete kirjelduse, töölepingu ning teiste õigusaktidega.
(1) Kooli alusdokumendid on kooli põhimäärus, arengukava, kodukord ja õppekava. (2) Kooli avalikustab kooli põhimääruse, arengukava, kodukorra ja õppekava oma veebilehel ning võimaldab nendega tutvuda ka paberil. (3) Õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmine ja pidamine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri kehtestatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmise korrale.
(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostab kool koostöös hoolekogu, õpilasesinduse ja õppenõukoguga kooli arengukava. (2) Kooli arengukava koostamisel lähtutakse valla arengukavast ja sisehindamise tulemustest. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks ning selles määratakse: 1) kooliarenduse põhisuunad ja –valdkonnad, sealhulgas turvalisuse tagamine koolis; 2) õpetajate täienduskoolituskava; 3) tegevuskava; 4) arengukava uuendamise kord. (3) Kooli arengukava kinnitatakse ja muudetakse vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale.
(1) Asjaajamine koolis toimub lähtuvalt arhiiviseaduses, avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, digitaalallkirja seaduses, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses, Vabariigi Valitsuse kehtestatud asjaajamiskorra ühtsetes alustes s ätestatust. (2) Kooli asjaajamise korraldus reguleeritakse asjaajamiskorraga, mille kehtestab kooli direktor käskkirjaga. (3) Koolil on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat. Pitsati sõõri ülemisel äärel on kiri „TAPA VALD“ ja sõõri alumisel äärel kiri „TAPA VENE GÜMNAASIUM“. Pitsati keskel on Tapa valla vapi kujutis.
(1) Kooli juhib direktor. Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (2) Kooli direktor kindlustab kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli õppekava, arengukava, üldtööplaani ja kodukorra täitmise, juhib õppe- ja kasvatustegevust koostöös õppenõukogu, kooli hoolekogu, õpilasomavalitsuse ja vallavalitsuse vastava valdkonna ametnikuga. (3) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisega. (4) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju. (5) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Avaliku konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab vallavalitsus. (6) Avaliku konkursi korras valitud direktori kinnitab ametisse vallavalitsus. Töölepingu ametisse valitud isikuga sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab ning kohaldab ergutusi või karistusi vallavanem või tema volitatud ametiisik. (7) Direktori ametijuhendi kinnitab vallavanem.
(1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesanne on oma pädevuse piires kooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide kindlaksmääramine, kooli toimimise ning edukuse analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. (2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. Vajadusel kaasatakse õppenõukogusse õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja. (3) Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab haridus- ja teadusminister.
(1) Hoolekogu ülesanne on kooli õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. (2) Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse vallavolikogu poolt kehtestatud korras. (3) Hoolekogu ülesanded: 1) arengukava koostamises osalemine koostöös kooli õppenõukoguga; 2) kooli eelarve kava kohta arvamuse andmine; 3) pikapäevarühma tööks ettepanekute tegemine; 4) õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmine; 5) pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kinnitamine direktori ettepanekul; 6) liikme nimetamine vanempedagoogi ametijärgu omistamise atesteerimiskomisjoni; 7) õpilasega läbiviidava arenguvestluste tingimuste ja korra kooskõlastamine; 8) kooli sisehindamise aruande kooskõlastamine; 9) õpetamist puudutavate vaidlusküsimuste arutamine ja lahendusettepanekute tegemine; (4) Kooli direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.
(1) Õpilasomavalitsus on õpilasesindus, mis luuakse seadusega kooskõlas õpilaste õiguste tagamiseks. Õpilasomavalitsus korraldab õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest. (2) Õpilaskond valib õpilasomavalitsuse, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. (3) Kooli õpilasomavalitsuse valib oma liikmete seast presidendi. (4) Õpilaskond koostab koostöös direktoriga õpilasesinduse põhimääruse, kus on sätestatud: 1) õpilasesinduse moodustamise kord; 2) õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus; 3) õpilasesinduse töökord. (5) Õpilaskond kiidab heaks õpilasesinduse põhimääruse kooli kodukorras sätestatud korras. Põhimääruse kinnitab direktor.
(1) Koolis tehakse sisehindamist, mille korra kehtestab direktor. (2) Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. (3) Sisehindamise aruande kehtestab kooli direktor, esitades selle enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja vallavalitsusele.
(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle Tapa vallavara eeskirja alusel Tapa Vallavolikogu, vallavalitsuse või teiste isikute ja asutuste poolt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. (2) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub vallavara eeskirja alusel.
(1) Kooli eelarve tulud moodustavad eraldised riigieelarvest ja Tapa valla eelarvest, laekumised ja annetused teiste omavalitsuste eelarvetest, sihtasutustelt, eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt ning füüsilistelt isikutelt, samuti kooli õppekava välistest tegevustest saadud tuludest. (2) Koolil on oma eelarve Tapa valla eelarves. (3) Kooli finantstegevust juhib direktor ja raamatupidamist peab vallavalitsus. (4) Kooli tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad proportsionaalselt koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub nende valdade haldusterritooriumil.
Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.
(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium ja Lääne-Viru maavanem. (2) Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise järelevalve teostamise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise korrakehtestab haridus- ja teadusminister igaks õppeaastaks enne eelmise õppeaasta lõppu. (3) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja kooli direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab vallavalitsus. (4) Kooli finantsmajanduslikku tegevust ja vara kasutamise sihipärasust kontrollib Tapa Vallavolikogu revisjonikomisjon, riigieelarveliste vahendite kasutamist Riigikontroll.
(1) Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud alustel. (2) Kooli korraldab ja kujundab ümber ning tema tegevuse lõpetab vallavolikogu otsuse alusel vallavalitsus. (3) Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tema tegevuse lõpetamine võib toimuda ajavahemikus 1. juulist sama aasta 31. augustini. (4) Kooli ümberkorraldamise ja ümberkujundamise ning tegevuse lõpetamise otsusest teavitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis õpilasi, lastevanemaid, pedagooge ja teisi töötajaid, õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Lääne-Viru maavanemat vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust. (5) Kooli pidaja tagab tegevuse lõpetanud kooli õpilastele võimaluse jätkata õpinguid muus koolis.
(1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab, täiendab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu. (2) Põhimääruse, selle muutmise või täiendamise eelnõu töötab välja vallavalitsus või kooli direktor. Enne määruse kinnitamist vallavolikogus vaatab eelnõu läbi vallavolikogu hariduskomisjon.
(1) Tunnistada kehtetuks Tapa Vallavolikogu 14. juuni 2007 määrus nr 62 „Tapa Vene Gümnaasiumi põhimäärus“ (2) Määrus jõustub 20. jaanuaril 2011.