(1) Elektroonika ja automaatika erialade riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava), mis kuulub ISCED 97 õppekavade liigituse järgi elektroonika ja automaatika õppekavarühma, määrab kindlaks kutseõppe eesmärgid ja ülesanded, eriala õppekava kutseõppe mahu ja kohustusliku sisu ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded. (2) Riiklik õppekava kehtestab järgmiste erialade kohustusliku kutseõppe sisu: 1) elektroonikaseadmete koostaja (inglise keeles assembler of electronical devices); 2) automaatik (inglise keeles automation); 3) mehhatroonik (inglise keeles mechatronic); 4) nõrkvoolusüsteemide paigaldaja (inglise keeles ICT installer); 5) telekommunikatsiooni seadmete spetsialist (inglise keeles technician of telecommunication devices); 6) telekommunikatsiooni spetsialist (inglise keeles telecommunication specialist); 7) plastitöötlemise seadistaja (inglise keeles plastic machinery installation).
(1) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks elektroonika ja automaatika valdkonnas ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. (2) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes: 1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; 2) oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd; 3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates töösituatsioonides; 4) on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele; 5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tuleb toime ohuolukordades; 6) töötab oma tervist ja keskkonda säästes; 7) oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline; 8) omab suhtlemis-, analüüsi ja teabe hankimise oskust ning valmisolekut meeskonnatööks.
(1) Elektroonikaseadmete koostaja, automaatiku, mehhatrooniku, telekommunikatsiooni seadmete spetsialisti, nõrkvoolusüsteemide paigaldaja ja plastitöötlemise seadistaja õppekava alusel võib õppima asuda isik, kes on omandanud põhihariduse. (2) Telekommunikatsiooni spetsialisti õppekava alusel võib õppima asuda isik, kes on omandanud kutsekeskhariduse elektroonika ja automaatika õppekava valdkonnas.
Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam. Erialade lõpueksamite kirjeldused on esitatud määruse lisas 3.
(1) Kutseõppe sisu on määratud järgmistes kutsestandardites esitatud kutseoskusnõuetega: 1) automaatik I; 2) automaatik II; 3) elektroonikaseadmete koostaja II; 4) elektroonik II; 5) mehhatroonik II; 6) nõrkvoolusüsteemi paigaldaja I; 7) nõrkvoolusüsteemi paigaldaja II; 8) plastitöötluse seadistaja I; 9) plastitöötluse seadistaja II. (2) Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1. (3) Elektroonika seadmete koostaja, automaatiku, mehhatrooniku, nõrkvoolusüsteemi paigaldaja, telekommunikatsiooni seadmete spetsialisti, plastitöötlemise seadistaja erialade õppekavade kohustuslike ühiste õpingute moodulite numbrid on 1–13. (4) Elektroonikaseadmete koostaja eriala kohustuslike põhiõpingute moodulite numbrid on 14, 19 ja 24–33. (5) Automaatiku eriala kohustuslike põhiõpingute moodulite numbrid on 15–23 ja 34–40. (6) Mehhatrooniku eriala kohustuslike põhiõpingute moodulite numbrid on 14, 18, 20–22 ja 41–48. (7) Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja eriala kohustuslike põhiõpingute moodulite numbrid on 15, 17, 22–24, 49–59 ja 64. (8) Telekommunikatsiooni seadmete spetsialisti eriala kohustuslike põhiõpingute moodulite numbrid on 15, 17, 22–24 ja 49–64. (9) Telekommunikatsiooni spetsialisti eriala kohustuslike õpingute moodulite numbrid on 65–67. (10) Plastitöötlemise seadistaja eriala kohustuslike põhiõpingute moodulite numbrid on 14, 16, 18, 21, 22, 43 ja 68–70.
(1) Elektroonikaseadmete koostaja, nõrkvoolusüsteemide paigaldaja, plastitöötlemise seadistaja erialade õppekava kutseõppe maht on 80 õppenädalat, millest moodustab praktika vähemalt 20 õppenädalat. (2) Mehhatrooniku, automaatiku, telekommunikatsiooni seadmete spetsialisti eriala õppekava kutseõppe maht on 100 õppenädalat, millest moodustab praktika vähemalt 25 õppenädalat. (3) Telekommunikatsiooni spetsialisti eriala õppekava kutseõppe maht on 20 õppenädalat, millest moodustab praktika vähemalt 5 õppenädalat. (4) Elektroonikaseadmete koostaja, automaatiku, mehhatrooniku, nõrkvoolusüsteemide paigaldaja, telekommunikatsiooni seadmete spetsialisti, telekommunikatsiooni spetsialisti, plastitöötlemise seadistaja erialade õppekavade praktikate lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 2.
(1) Kool koostab riikliku õppekava alusel õppekava iga õpetatava kutse- või eriala ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikud üld- ja põhioskuste moodulid ning lisades valikõpingute moodulid. (2) Kooli õppekava alusel võib kool koostada õppekava kutse- või erialaste osaoskuste omandamiseks. Õppekava nimetusena säilib aluseks oleva õppekava nimetus, mida täpsustatakse sulgudes kitsama eriala või osaoskuse nimetusega. Sulgudes paiknev täpsustav nimetus ei tohi olla eksitav ning peab üheselt iseloomustama õppekava sisu. (3) Erivajadustega õppijale koostatakse kooli õppekavast lähtuv individuaalne õppekava.
Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist ja rakendatakse hiljemalt määruse jõustumisele järgnevast õppeaastast sisseastunutele. Minister Tõnis LUKAS Kantsler Janar HOLM Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 27.01.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-00548.