lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Õigusaktid›Mehaanika ja metallitöö erialade riiklik õppekava›Võrdlus

Redaktsioonide võrdlus

Mehaanika ja metallitöö erialade riiklik õppekava
→
0 § muudetud9 § lisatud+590 sõna lisatud−0 sõna eemaldatud
§ 1Määruse reguleerimisalalisatud

(1) Mehaanika ja metallitöö erialade riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava) määrab kindlaks mehaanika ja metallitöö õppekavarühma kuuluva eriala kutsekeskhariduse õppekava eesmärgid, saavutatavad õpiväljundid ja seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga (edaspidi EKR), õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende õppemahu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi EKAP) koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning õpingute käigus omandatavad kutsed. (2) Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu keevitus- ja metallitööd (inglise keeles Welding and Metal work) erialale, EKRi tase 4, õppemaht 180 EKAPd.

§ 2Riikliku õppekava sisulisatud

(1) Riiklik õppekava koosneb eriala üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse eriala õppesisu moodulite kirjeldused. (2) Õppekava moodulite õpiväljundid kirjeldatakse kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” § 8 lõikes 8. (3) Kutsekeskhariduse omandamist võimaldav õppekava sisaldab võtmepädevuste õpet mahus 60 EKAPd, mis jaguneb erialaste põhiõpingute moodulitesse lõimitud ja kõigile erialadele ühiste üldõpingute moodulite vahel. Üldõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 1. (4) Keevitus- ja metallitööd eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 2.

§ 3Kooli õppekava koostaminelisatud
← Tagasi teksti juurde

Kool koostab riikliku õppekava alusel eriala kutsekeskhariduse õppekava, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud eriala kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid ning lisades valikõpingute moodulid.

§ 4Eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundidlisatud

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad töötada mehaanika ja metallitöö ettevõttes ja jätkata õpinguid ning osaleda elukestvas õppes. (2) Eriala õppekava läbimisel õpilane: 1) rakendab mehaanika ja metallitöö ettevõttes vajalikke suhtlemisoskusi ja töövõtteid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid ning kasutab töövahendeid säästlikult; 2) viib läbi tööriistade ja seadmete hooldustöid juhendi alusel; 3) täidab tööülesandeid vastavalt dokumentatsioonile, järgides ohutusnõudeid; 4) korraldab enda tööd ratsionaalselt, töötab iseseisvalt, tulemuslikult ja ressursisäästlikult; 5) on võimeline töötama meeskonnaliikmena, vastutades enda töö eest ning kohanedes muutuvate olukordadega; 6) väärtustab enda kutse- ja tööalast arengut ja edasist õpiteed, lähtuvalt tehnoloogia arengust; 7) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult; 8) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana; 9) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks; 10) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid; 11) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest; 12) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.

§ 5Nõuded õpingu alustamiseks ja lõpetamisekslisatud

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid. (2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on saavutanud eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.

§ 6Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemahtlisatud

(1) Keevitus- ja metallitööd eriala õppekava maht on 180 EKAPd, millest: 1) üldõpingud 30 EKAPd; 2) põhiõpingud 120 EKAPd, sh lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika 35 EKAPd; 3) valikõpingud 30 EKAPd. (2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine: 1) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd; 2) masinaehituse tehnilised alused 25 EKAPd; 3) metallitööde alused 17 EKAPd; 4) praktika 35 EKAPd; 5) käsikaarkeevitus 18 EKAPd; 6) poolautomaatkeevitus 20 EKAPd; 7) TIG keevitus 18 EKAPd; 8) toote koostamine ja kvaliteedikontroll 38 EKAPd; 9) detailide töötlemine freespingil 38 EKAPd; 10) detailide töötlemine treipingil 38 EKAPd.

§ 7Õpingute läbimisel omandatavad kutsedlisatud

(1) Käesoleva määruse lisas 2 nimetatud õppekava moodulite number 1-4 ja 5-6 või 6-7 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Keevitaja, tase 4” vastavad kompetentsid. (2) Käesoleva määruse lisas 2 nimetatud õppekava moodulite number 1–4 ja 8 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Koostelukksepp, tase 4” vastavad kompetentsid. (3) Käesoleva määruse lisas 2 nimetatud õppekava moodulite number 1–4 ja 9 või 10 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „CNC metallilõikepingi operaator, tase 4” vastavad kompetentsid.

§ 8Kooli õppekavade määrusega vastavusse viiminelisatud

Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist.

§ 9Määruse kehtetuks tunnistaminelisatud

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]