lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Õigusaktid›Lennuliiklusteeninduse eriala riiklik õppekava›Võrdlus

Redaktsioonide võrdlus

Lennuliiklusteeninduse eriala riiklik õppekava
→
0 § muudetud7 § eemaldatud+0 sõna lisatud−486 sõna eemaldatud
§ 1Määruse ülesanneeemaldatud

(1) Lennuliiklusteeninduse eriala riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava), mis kuulub ISCED 97 liigituse alusel transporditeenuste õppekavarühma, määrab kindlaks kutseõppe eesmärgid ja ülesanded, eriala õppekava kutseõppe mahu ja kohustusliku sisu ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded. (2) Riiklik õppekava kehtestab lennuliiklusteeninduse (inglise keeles Air Traffic Service) eriala kohustusliku kutseõppe sisu järgmiste spetsialiseerumistega: 1) lähilennujuhtimine (inglise keeles Aerodrome Control); 2) lähenemislennujuhtimine (inglise keeles Approach Control); 3) piirkondlik lennujuhtimine (inglise keeles Area Control); 4) lennuvälja lennuinfoteenindus (inglise keeles Aerodrome Flight Information Service).

§ 2Kutseõppe eesmärgid ja ülesandedeemaldatud

(1) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks lennuliiklusteenindust pakkuvates ettevõtetes ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. (2) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesanne on ette valmistada selline töötaja, kes: 1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; 2) oskab planeerida, teha, hinnata ja arendada oma tööd; 3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi mitmesugustes tööolukordades; 4) on orienteeritud heade õpi- ja töötulemuste saavutamisele; 5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; 6) vastutab lennuohutuse nõuete täitmise eest; 7) töötab tervist ja keskkonda säästes; 8) oskab teha eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvõimeline; 9) oskab hankida ja analüüsida teavet; 10) oskab suhelda ja on valmis meeskonnatööks.

§ 3Nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamisekseemaldatud

(1) Lennuliiklusteeninduse eriala õppekava alusel võib õppima asuda isik, kellel on keskharidus, kelle inglise keele oskus vastab tasemele B2 ja kes omab kehtivat tervisetõendit. (2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivse tulemusega eriala lõpueksam. Lõpueksami kirjeldus on esitatud määruse lisas 3.

§ 4Kutseõppe sisueemaldatud

(1) Kutseõppe sisu on määratud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. augusti 2005. a määrusega nr 96 «Lennuliikluse lennujuhi ja lennuinformaatori vanusele, kvalifikatsioonile ja koolitusele esitatavad nõuded ning lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides välja antud lennunduslubade tunnustamise eeskiri». (2) Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1. (3) Lennuliiklusteeninduse õppekava kõigi spetsiaalsuste kohustuslike ühiste õpingute moodulite numbrid on 1–17. (4) Spetsialiseerumisel lähilennujuhtimisele lisandub põhiõpingute moodul number 18. (5) Spetsialiseerumisel lähenemislennujuhtimisele lisandub põhiõpingute moodul number 19. (6) Spetsialiseerumisel piirkondlikule lennujuhtimisele lisandub põhiõpingute moodul number 20. (7) Spetsialiseerumisel lennuvälja lennuinfoteenindusele lisandub põhiõpingute moodul number 21.

§ 5Kutseõppe mahteemaldatud

(1) Lennuliiklusteeninduse eriala kutseõppe maht on 40 õppenädalat, sellest praktilist tööd ja praktikat kokku vähemalt 20 õppenädalat. (2) Lennuliiklusteeninduse eriala praktika lühikirjeldus on esitatud lisas 2.

§ 6Kooli õppekava koostamineeemaldatud

(1) Kool koostab riikliku õppekava alusel õppekava iga õpetatava kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikud üld- ja põhioskuste moodulid ning lisades valikõpingute moodulid. (2) Kooli õppekava alusel võib kool koostada õppekava kutse- või erialaste osaoskuste omandamiseks. Õppekava nimetusena säilib aluseks oleva õppekava nimetus, mida täpsustatakse sulgudes kitsama eriala või osaoskuse nimetusega. Sulgudes paiknev täpsustav nimetus ei tohi olla eksitav ning peab üheselt iseloomustama õppekava sisu. (3) Erivajadusega õppijale koostatakse kooli õppekavast lähtuv individuaalne õppekava.

§ 7Kooli õppekavade määrusega vastavusse viimineeemaldatud

Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist ja rakendatakse järgnevast õppeaastast sisseastunutele. Minister Tõnis LUKAS Kantsler Janar HOLM Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 27.01.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-00548.

← Tagasi teksti juurde