(1) Käesolev Iisaku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja (edaspidi eeskiri) ülesanne on reguleerida suhteid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omaniku (valdaja), veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid osutava ettevõtja (edaspidi vee-ettevõtja) ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud veekasutajate vahel Iisaku valla territooriumil. (2) Eeskirjaga reguleeritakse 1) võetava vee mõõtmise ja ärajuhitava reovee arvestamise korda; 2) ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtusi arvestusega, et ühiskanalisatsioonist väljuv reovesi vastaks veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele ja ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ei kahjustaks ühiskanalisatsiooni toimimist; 3) reoainesisalduse kontrollimise korda; 4) veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse eest tasumise korda; 5) omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee määratlust ning nende mahu ja maksumuse määramise korda; 6) vee andmise ning reo- ja sademevee vastuvõtmise katkestamise ning taastamise korda; 7) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kahjustuse või avarii korral vee andmise ning reovee ärajuhtimise piiramise, peatamise ja taastamise korda; 8) ühisveevärgiga liitumispunktis minimaalse lubatud veerõhu piirväärtust sõltuvalt hoonestuse valdavast kõrgusest; 9) ühiskanalisatsiooniga liitumispunktis maksimaalse lubatud paisutustaseme piirväärtust. (3) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Iisaku vallas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele kes kasutavad Iisaku valla ühisveevärki ja –kanalisatsiooni.
Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) arvestusperiood – veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve; 2) klient – isik, kes on sõlminud vee-ettevõtjaga lepingu veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse kasutamiseks; 3) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed; 4) heitvesi – kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi; 5) kanaliseerimine – heit-, sademe- ja drenaaživee ning muu vee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu; 6) kinnistu – kinnisasi või ehitiste kui vallasasjade teenindamiseks määratud maa; kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus; 7) kinnistu omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteri- või veeühistu, samuti krundi õiguspärane valdaja või ehitise kui vallasasja omanik; 8) kinnistutorustik – kinnistupoolsed veevärgi- ja/või kanalisatsioonirajatised (kinnistu veevärk ja kanalisatsioon) alates piiritluspunktist ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga, sealhulgas ehitise sisevõrgud; 9) liituja – ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitumiseks taotluse esitanud kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni omanik või valdaja või, liitumise taotluse esitamise hetkel kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni puudumisel, kinnistu omanik või valdaja; 10) liitumine – ühinemine ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga vee- ja kanalisatsiooniteenuste edaspidiseks saamiseks; 11) liitumisleping – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja liituja vahel kirjalikult sõlmitav ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise leping; 12) liitumistasu – ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta liitumiseks ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga; 13) olmevesi – joogiks ja teisteks olmevajadusteks kasutatav vesi, mille kvaliteet vastab joogiveele kehtestatud normidele; 14) paisutuskõrgus – kõrgusmärk, milleni võib paisutuse puhul tõusta vee tasapind ühiskanalisatsioonis; 15) peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu piiri, krundistamata hoonestuse puhul aga enne ehitisse sisenemist; peakraan lõpetab ühendustoru; 16) liitumispunkt – koht, mis on piiriks ühisveevärgi ja kinnistutorustike vahel, liitumispunkt on piiriks omandite vahel; 17) purgimine – tekkekohast äraveetud heitvee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine; 18) reovee kanalisatsioon – rajatised ainult reovee kanaliseerimiseks; 19) sademevee kanalisatsioon – rajatised sademe-, drenaaži- ja pinnavee ning puhta heitvee kanaliseerimiseks; 20) sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini; 21) vaatluskaev – avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul; 22) vee-ettevõtja – äriühing, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; vee-ettevõtja tegevuspiirkonna kehtestab vallavolikogu oma otsusega; 23) kastmisvesi – ühisveevärgist võetud haljasalade ja õuepindade kastmiseks kasutatav vesi.
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ning sademetevee ärajuhtimise teenuste osutamine toimub vallavolikogu otsusega määratud vee-ettevõtja poolt vastavalt eeskirjale ning Iisaku Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsuse) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud halduslepingule. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett ning sademetevett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping). Teenusleping sõlmitakse vastavalt vallavolikogu poolt kehtestatud «Iisaku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirja» alusel liitunud kinnistu omaniku või valdajaga. Sama eeskirjaga on reguleeritud ka liitumise kord ja liitumistasu arvutamine. Ühekordset või lühiajalist veekasutust või reovee ning sademetevee kanaliseerimist võib vee-ettevõtja lubada tähtajalise teenuslepingu alusel. 3 (3)
(1) Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademete- ja drenaaživee ning muu pinnasevee ärajuhtimise kulud ning ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kasutatava vee eest tasutakse vastavalt vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelisele halduslepingule. (2) Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. Nõuetest mittekinnipidamisel võib vee-ettevõtja sulgeda vee andmise veevõtukohale vastavalt eeskirja § 10 lõikele 1. (3) Ühisveevärgi tuletõrje hüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante kasutab Päästekeskus (edaspidi päästekeskus) kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppustel ja neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks. (4) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenustele kehtestab hinnad Iisaku Vallavolikogu. (5) Sademete - drenaaživee ning muu pinnase - ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste ja seadmete kuulumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi määratakse vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitava lepinguga.
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa. (2) Liitumispunkt on vee-ettevõtja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni 1,0 meetrit väljaspool kinnistu piiri, võimalikult piiri juures. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt vee-ettevõtja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel. Täpne liitumispunkti asukoht fikseeritakse liitumislepingus ja piiritlusaktis. (3) Liitumispunktiks ühisveevärgiga on üldjuhul kinnistu piirist väljaspool, kuni ühe meetri kaugusel asuv peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui torustikul nõutaval kaugusel enne kinnistu piiri puudub sulgemisvahend, asub liitumispunkt kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri ühendustorul. 3 (3¹) Liitumispunktiks ühiskanalisatsioonisüsteemiga on üldjuhul kinnistu piirist väljaspool, kuni ühe meetri kaugusel kinnistu piirist, asuv kinnistupoolseim vaatluskaev. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Vaatluskaevu puudumisel ettenähtud kaugusel asub liitumispunkt ühendustorul kuni ühe meetri kaugusel kinnistu piirist. Kui hoone kanalisatsiooni väljalaskude kogumistorustik on kinnistu hoonestamata ala piiratuse tõttu paigaldatud väljapoole kinnistut, loetakse liitumispunktiks vaatluskaev, millest toimub äravool peatorusse. 3 (3²) Kui ühisveevärgi peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb ühendustorustik ehitisse, on veevärgi liitumispunktiks hargnemiskohas asuv ühenduskraan või sulgur. Ühenduskraani või sulguri puudumisel on liitumispunktiks peatoru ja ühendustorustiku hargnemiskoht. 3 (3³) Kui ühiskanalisatsioonisüsteemi peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on kanalisatsioonisüsteemi liitumispunktiks peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev, kaevu puudumisel hargnemiskoht. (4) Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja või kinnistu omanik või valdaja taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul.
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal on kliendil õigus saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett. Vee-ettevõtja tagab vee surve tarbija liitumispunktis vähemalt 1 at (välja arvatud tarbimise tipptundidel, hommikul kella 7.00-8.00, õhtul kella 17.00-19.00). Korrusmajade liitumispunktides tagatakse surve vähemalt 2 at, välja arvatud tipptundidel. (2) Ühiskanalisatsiooni paigaldussügavus ning reo- ja sademetevee paisutustase on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ning määratakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole määratud on selleks reovee kanalisatsiooni korral kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva, vaatluskaevu kaanekõrgus.
(1) Ühisveevärk on ette nähtud klientide varustamiseks veega, mille kvaliteet peab vastama sotsiaalministri määrusega kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele, samuti tulekustutusvee võtmiseks ja avalike veevõtukohtade veega varustamiseks. (2) Vee-ettevõtja peab tagama ühisveevärgi vee kvaliteedi kontrolli vastavalt sotsiaalministri poolt kehtestatud kontrollinõuetele. (3) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega. (4) Klient on kohustatud: 1) tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele, normidele ja nõuetele ning käesolevale eeskirjale; 2) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine; 3) hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana; 4) tagama vastavalt teenuslepingus ettenähtud tingimustele vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile. (5) Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest koheselt teatama vee-ettevõtjale.
(1) Kliendil on keelatud ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest koheselt vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus. (2) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või reovee ning sademetevee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju. (3) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida: 1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant; 2) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur; 3) kanalisatsioonitorustiku sulgur. (4) Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest. (5) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta: 1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga; 2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul peale plommi eemaldamist.
(1) Õigus teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava reovee ning sademetevee üle on vee-ettevõtjal vastavalt eeskirjale ja teenuslepingu tingimustele. (2) Eeskirja § 7 lõike 4 punktis 3 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja poolt sellekohane akt, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule. Vee-ettevõtjal on õigus sulgeda vee andmine lekke ilmnemisel sisendustorust koheselt, ilma eelteateta ning eeskirja § 7 lõike 4 punkti 3 ja 4 nõuete eiramisel vastavalt eeskirja § 10 lõikele 1. (3) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademete-, drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada vee kontrollmõõtmist. Kliendil või tema poolt volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel.
(1) Kliendile vee andmise või reovee ning sademetevee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda pärast kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt. (2) Teenuse peatamine toimub kui klient on viivitanud arve tasumisega üle ühe kuu, pole edastanud arvesti näitusid kahel järjestikusel kuul või kui klient ei võimalda vee-ettevõtjal kontrollida veemõõdusõlme. Erandjuhtudel, vastavalt eeskirjas toodule ning ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse korral on vee-ettevõtjal õigus klientidele vee andmine või reovee ning sademetevee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata. (3) Vee-ettevõtja ei vastuta eeskirja kohasel kliendile vee andmise või kinnistu reovee ning sademetevee kanaliseerimise sulgemisel, sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine või reovee ning sademetevee kanaliseerimine taastatakse pärast sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu.
(1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reovee ning sademetevee ärajuhtimise katkemisel teostab kliendi veega varustamist või reovee ning sademetevee ärajuhtimist vee-ettevõtja vastavalt antud valdkonna eest vastutava vallavalitsuse ametiisiku korraldustele. (2) Vee-ettevõtja on kohustatud plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seonduvatest veesulgemistest teavitama kliente kirjalikult vähemalt kolm päeva enne tööde algust. Avariilistest remonttöödest ja sellega seonduvatest veekatkestustest teavitab vee-ettevõtja koheselt pärast avariiteate saamist vallavalitsust tel: 3372730, [email protected] (3) Vee-ettevõtja võib sulgeda vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise vastavalt eeskirja § 10 lõikele 1: 1) kui rikutakse eeskirja § 7 lõike 4 punktide 1, 2 ja 3 nõudeid; 2) kui klient ei ole taganud eeskirja § 7 lõike 4 punkti 4 kohast juurdepääsu.
(1) Omavoliliseks veekasutuseks või reovee ning sademetevee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mil: 1) puudub vee-ettevõtjaga vastav leping; 2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud eeskirja § 8 lõikes 5 toodud juhud; 3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud; 4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud; 5) on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur; 6) kinnistu veevärgile enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus; 7) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee purgimine ühiskanalisatsiooni; 8) toimub sademetevee, pinnase- või pinnavee ühiskanalisatsiooni juhtimine ilma vee-ettevõtjaga vastavat lepingut omamata; 9) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata. (2) Omavolilise veekasutamise või reovee ning sademetevee kanaliseerimise ilmnemisel koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja poolt sellekohane akt ning kinnistule vee andmise või reovee ning sademetevee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik. (3) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu aeg ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm - 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm - 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad - 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitus arvutatakse lähtudes teenustasust veevarustuse ja reovee ning sademetee ärajuhtimise eest. (4) Omavolilise reovee ning sademetevee kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust: 1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele arvestuskorrale; 2) kanalisatsiooni survetorul asuva reoveearvesti, mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele arvestuskorrale reoveearvesti siseläbimõõdu järgi; 3) sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse või sademetevee kanalisatsiooni vastavalt eeskirjas toodud arvestuskorrale.
(1) Omavolilise veekasutuse või reovee ning sademetevee kanaliseerimise kestvus arvutatakse päevani, millal vee-ettevõtja esindaja võis veenduda omavolilise veekasutuse või reovee ning sademetevee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte üle 12 kuu tagasi. (2) Eeskirja § 12 lõigetes 3 ja 4 toodud hüvituse määrasid võib vee-ettevõtja, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest, vähendada. (3) Kui omavoliline veekasutamine või reovee ning sademetevee kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine või kinnistu reovee ning sademetevee kanaliseerimine vastavalt eeskirja § 10 lõikele 1 kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti. (4) Omavolilise veekasutuse või vee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu eeskirja § 12 lõigetes 3 ja 4 toodu alla, määratakse hüvitus vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel. (5) Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostatakse ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja poolt sellekohane akt. (6) Kui kliendi poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitatakse sellest tulenevad kahjud kliendi poolt.
(1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reovee ning sademetevee kanaliseerimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks, tänavakaubanduseks, kastmiseks) tähtajalise teenuslepingu alusel. (2) Ajutisi vee- või kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja poolt antud tehnilistele tingimustele. (3) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul. (4) Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi või ‑kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp. (5) Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded. (6) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada enda kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti.
(1) Reovett võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja. (2) Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav. (3) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reovett, mis sisaldab: 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid; 3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase; 4) radioaktiivseid aineid; 5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust; 6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; 7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid. (4) Kanaliseeritava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40 °C. (5) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms. (6) Reovee ning sademetevee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi. (7) Isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust põhjustatud kahju eest, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suurus arvestatakse vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestvuse järgi või kontrollmõõtmise teel.
Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa Keskkonnaministri määrusega kehtestatudpiirväärtusi.
(1) Kliendi reovee reoainesisalduse kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse vee-ettevõtja ja kliendi vahelises teenuslepingus. Kontrollkaevuks on proovivõtmise nõuetele vastav viimane (kokkuleppeliselt muu nõuetele vastav) kinnistu kanalisatsiooni vaatluskaev enne liitumist ühiskanalisatsiooniga. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepingus määratud, siis võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust. (2) Proovivõtu sagedus ja reoainete loetelu proovivõtus määratakse vee-ettevõtja poolt lähtuvalt reovee reostuse iseloomust. Reostuse iseloomu ja reoainete loetelu määramiseks onvee-ettevõtja esindajal õigus tutvuda kliendi tootmistehnoloogiaga, kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga ning lokaalsete puhastusseadmetega. Klient on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist tema reoveega ärajuhitavatest reoainetest ja tema kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest (sh bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest). (3) Avariijuhtudel, mis põhjustasid reovee reoainete kontsentratsiooni tõusu, samuti ohtlike ainete sattumisel ühiskanalisatsiooni, on klient kohustatud viivitamata teatama nimetatud juhtumist vee-ettevõtjale vajalike ohutusmeetmete rakendamiseks. (4) Proovide võtmise korraldab vee-ettevõtja kliendi esindaja juuresolekul. Inspektor-proovivõtja peab olema atesteeritud Keskkonnaministri määrusega kehtestatud korras ja omama vastavat atesteerimise tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis. (5) Reovee proovide võtmine vormistatakse aktiga kahes eksemplaris, millest üks tagastatakse kliendile pärast proovide analüüsimist järgneva proovivõtu või kontrollreidi ajal.
(1) Ühisveevärgist klientidele müüdav vesi peab olema mõõdetud kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesti abil. Veearvesti kuulub vee-ettevõtjale. (2) Veearvesti paigaldatakse veemõõdusõlme või veemõõdukaevu. Veemõõdusõlm või veemõõdukaev ehitatakse kliendi kulul (3) Ühele kinnistule paigaldab vee-ettevõtja ühe arvesti. Klient ja vee-ettevõtja võivad kokku leppida ka suurema arvu arvestite paigaldamises juhul, kui kinnistul paikneb mitu veeühendusega hoonet või rajatist. Lisaarvestite maksumuse tasub sellisel juhul klient ja annab arvestid üle vee-ettevõtjale. (4) Kinnistutel, kus liitumine ühisveevärgiga on rajatud ilma veearvestiteta, tuleb veemõõdusõlmed välja ehitada ja arvestid paigaldada hiljemalt 31. augustiks 2013. a.
-08-28 14:53:39 Veaparandus - Taastatud § 19 pealkiri. Alus: Riigi Teataja seadus § 10 lg 4 (1) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. Tehnilised tingimused veemõõdukaevu väljaehitamiseks väljastab vee-ettevõte iga veemõõdukaevu jaoks eraldi. (2) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja nõusolekul veemõõdukaevu, kui: 1) kinnistul paiknevate veeühendustega hoonete ja rajatiste suure hulga tõttu on see otstarbekas; 2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine. (3) Peale veearvesti paigaldamist koostatakse kahepoolne akt arvesti ja veemõõdusõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase säilimise eest.
(1) Klient peab tagama: 1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest; 2) veemõõdusõlme ruumi või veemõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse; 3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku; 4) veemõõdusõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana; 5) et veearvesti ei oleks uputatud ruumi või kaevu valgunud vee poolt. (2) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta. (3) Kui ei ole kinni peetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3, 4 ja 5 nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja § 10 lõikele 1. (4) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemist või arvesti ja veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. (5) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.
(1) Veearvesti rikke korral, mis ei ole aset leidnud kliendi süül, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud kuue kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arvestuskord kehtib rikke tuvastamisest kuni rikke kõrvaldamiseni. (2) Veearvesti puudumisel, kui kinnistu liitumine on rajatud enne 01. veebruari 2013. a, arvestatakse tarbitud vett vee-ettevõtja ja kliendi vahel varasemalt sõlmitud lepingute või kokkulepete alusel, kuid mitte kauem kui 31. augustini 2013. a.
(1) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarbitud vee kogusega või mõõdetakse eraldi reoveearvestiga. (2) Juhul kui kliendi poolt ühisveevärgist tarbitud vee koguse alusel ühiskanalisatsiooni juhitava reovee koguse määramine ei ole võimalik või kui klient seda nõuab, paigaldatakse reovee mõõtmiseks reoveearvesti. Reovee mõõdusõlme väljaehitamisel ja arvesti paigaldamisel lähtutakse käesolevas määruses veemõõdusõlme ja veearvesti kohta kehtestatust. Tehnilised tingimused reovee mõõdusõlme väljaehitamiseks väljastab vee-ettevõtja iga mõõdusõlme jaoks eraldi.
(1) Iisaku vald toetab väljaspool Iisaku alevikku vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas ühisveevärgist vee tarbijaid veevarustuse teenuse eest tasumisel, kui vee-ettevõtja on kehtestanud nimetatud teeninduspiirkonnas vee hinna kõrgema kui Iisaku aleviku teeninduspiirkonnas. (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud veevarustuse teenuse toetus arvutatakse külade veevarustuse tegelike kulude (mille hulka ei kuulu kulum) ja soodustusega müügihinna vahena. Vahe doteeritakse Iisaku valla eelarvest sihtfinantseerimisena vee-ettevõtjale.
(1) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu. (2) Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ning sademetevee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt Asjaõigusseadusele. Lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kliendid volitatud esindaja kaudu. (3) Eeskirjaga ettenähtud tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kliendil esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.
Tähtajalise teenustelepingu sõlmimiseks esitab klient avalduse ja dokumendi, mis tõendab tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse leping.
(1) Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest viisteist tööpäeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel uue kliendi poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul peale kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse või reovee ning sademetevee kanaliseerimise omavoliliseks. (2) Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni kaheks aastaks kinnistule veeandmise ja /või reovee ning sademetevee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud. (3) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping: 1) juhul kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine või reovee ning sademetevee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud; 2) juhul kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniümberehitamise või muu tegevuse tõttu muutub klient vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks; 3) ehitiste lammutamisel või hävimisel; 4) juriidilise isiku likvideerimisel kui tal ei ole õigusjärglast; 5) kinnistu omaniku surma korral kui tal ei ole pärijat; 6) muudel, teenuslepingust tulenevatel põhjustel. (4) Teenuslepingu lõpetamisest käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.
(1) Kliendil on kahe aasta jooksul peale teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise või reovee ning sademetevee kanaliseerimise taastamise kulud. (2) Kui kahe aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kliendilsõlmida liitumisleping.
Eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused kliendi ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud]. (2) Määrus jõustub 01. jaanuaril 2009. a.