(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korralduse Saue linna territooriumil ja on kohustuslik kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Saue linna haldusterritooriumil. (2) Eeskiri kehtestatakse eesmärgiga tagada linnas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada tekkivate jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete sorteerimist ning taaskasutamist. (3) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra, ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded, tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra Saue linna haldusterritooriumil (edaspidi linn).
Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja nende rakendusaktides sätestatud legaaldefinitsioonide kohaselt.
(1) Saue linna haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad iga tegevuse juures rakendama meetmeid, et vältida või vähendada jäätmeteket ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. (2) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes kulukas. (3) Tekkinud jäätmed tuleb sorteerida ja liigiti koguda arvestades eeskirjas sätestatud nõudeid. (4) Eraldi kogutavate jäätmete kogumismahutitesse tohib panna ainult konkreetset kogutavat tüüpi jäätmeid. (5) Linnas tekkinud ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavas ning nõuetele vastavas lõppkäitluskohas. (6) Jäätmete käitlemine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistul tekkivad aia- ja pargijäätmed (lehed, okkad, oksad jms), immutamata puit ja biolagunevad jäätmed, mida võib käidelda oma kinnistu piires eeskirjas sätestatud korras.
(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral. (2) Taaskasutatavad jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb paigutada liigiti vastavatesse kogumismahutitesse või anda üle taaskasutusorganisatsioonile, tootjale või tema volitatud isikule lähtudes eeskirjas sätestatud nõuetest. (3) Jäätmete jätmine mahutitte lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud, v.a. suurjäätmed.
(1) Jäätmete kogumiseks tuleb kasutada nõuetele vastavaid kogumismahuteid. (2) Jäätmete kogumismahuti peab olema kompaktne, terve, korralikult suletav ning sellele peab olema tagatud juurdepääs. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumismahutit puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. Kogumismahuti ja selle ümbruse puhtuse ja õige kasutamise eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Jäätmemahuti peab paiknema naaberkinnistu piirist vähemalt 3m kaugusel kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (3) Kogumismahutina kasutatakse: 1) 80 kuni 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid plastmassist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivasse jäätmeveomasinasse; 2) kaanega varustatud 2,5 kuni 4 ,5m ³ metallist kogumismahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivasse jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta; 3) pressmahuteid; 4) üksikelamutes võib jäätmemahutitena kasutada niiskuskindlast materjalist valmistatud jäätmekotte. Jäätmekotid tuleb paigutada maapinnast kõrgemale, kaitstult märgumise ja loomade ligipääsu eest. (4) Teisi mahuteid võib kasutada kokkuleppel jäätmevedajaga. (5) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna ega määriks mahuteid. (6) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis viitab mahutiga kogutavale jäätmeliigile (väljaarvatud olmejäätmed). Jäätmevedaja poolt paigaldatud mahutitel peab olema kirjas mahutit tühjendava ettevõtte nimi ja kontaktandmed. (7) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. (8) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. (9) Kuni 800 liitrised väikemahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 4 meetrit. Käsitsi teisaldatava ratastel väikemahuti korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga. (10) Suuremad kui 800 liitrised mahutid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs mahuti tühjendusküljelt. (11) Mahutid on soovitatav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse või muude takistustega. Kui jäätmemaja tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. (12) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid kogumismahuteid, mis teenindavad mitut kinnistut, seejuures peavad jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad. Ühise mahuti kasutajad loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks. (13) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. (14) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab jäätmevaldaja.
(1) Olmejäätmete kogumismahutisse ei tohi paigutada: 1) ohtlikke jäätmeid; 2) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 3) üle 30 o C kuuma tuhka/jäätmeid; 4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 5) käimlajäätmeid ja kogumiskaevu setteid; 6) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 7) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid; 8) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 9) suurjäätmeid. (2) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada kogumismahutisse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud. (3) Liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.
Saue linna haldusterritoorium tervikuna on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.
Saue linna haldusterritoorium moodustab tervikuna ühe veopiirkonna.
(1) Alates 1. jaanuarist 2011 korraldab linnavalitsus korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks teenuste kontsessiooni juhindudes jäätmeseadusest ja riigihangete seadusest. (2) Linnavalitsus annab teenuste kontsessiooni riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud ettevõtjaga linna ja vedaja vahelise lepingu kuni viieks (5) aastaks.
(1) Jäätmekäitluskoha või – kohad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete käitlemiseks määrab linnavalitsus teenuste kontsessiooni hankedokumentides. (2) Linnas tekkinud ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse Tallinna prügilas või jälgides läheduse põhimõtet mõnes muus tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.
(1) Vedaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud või kes seda soovivad. (2) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse alusel. Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine vedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda mõju jäätmevaldaja liitunuks lugemisele korraldatud jäätmeveoga. (3) Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Juhul kui jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, kasutatakse jäätmemahutitena 80, 140, 240, 370, 600, 800, 2500 ja 4500 liitriseid jäätmemahuteid. (4) Jäätmevaldaja, kes kasutab eeskirjas sätestatust teistsuguseid jäätmemahuteid või jäätmekotte on kohustatud sõlmima vedajaga jäätmekäitluslepingu. Jäätmemahutite tühjendamine ei tohi toimuda harvemini kui on sätestatud jäätmehoolduseeskirjas.
(1) Olmejäätmeteks, mille kogumine ja vedamine Saue linnas toimub vastavalt korraldatud jäätmeveo nõuetele on järgmised Vabariigi Valitsuse kehtestatud jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu jaotuskoodi 20 all loetletud olmejäätmete liigid:20 01 01 - paber ja kartong20 03 01 - segaolmejäätmed20 01 08 - biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed20 03 07 - suurjäätmed (2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide eritingimused: 1) Paber ja kartong – korraldatud jäätmeveoga on alates 01.10.2009.a haaratud elamumaa sihtotstarbega kinnistud, kus asub vähemalt 5 korterit; mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistu d, kui jäätmeliike tekib üle 25 kg nädalas. Paberiks käesoleva eeskirjapunkti tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele. 2) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmed – korraldatud jäätmeveoga on alates 01.10.2009.a haaratud elamumaa sihtotstarbega kinnistud, kus on vähemalt 10 korterit, samuti mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistud, kus neid jäätmeliike tekib üle 25 kg nädalas. 3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud ühistranspordipeatustes, tänavatel, parkides ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvate jäätmete vedamine, avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed.
Segaolmejäätmete mahutite minimaalne tühjendussagedus: 1) ühe- ja kahepereelamud - vähemalt üks kord nelja nädala jooksul; 2) kolme kuni viie korteriga elamud – sõltuvalt kogumismahuti suurusest kord nelja nädala või kord kahe nädala jooksul, nii et oleks välistatud jäätmemahutite ületäitumine; 3) kuue kuni kaheteistkümne korteriga elamud – vähemalt üks kord kahe nädala jooksul;4 ) üle kolmeteistkümne korteriga elamud – üks või enam korda nädalas; 4) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikul 23.00 – 7.00; 5) Päevasel ajal peab mahutite tühjendamine toimuma kõige vähem liiklust häirival ajal.
(1) Erandkorras võib linnavalitsus jäätmevaldaja lugeda kuni kolmeks aastaks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel. (2) Kirjalikus taotluses märgitakse: 1) taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed ning olmejäätmete asukoha kinnistu aadress; 2) põhjused, miks soovib jäätmevaldaja enda mitteliitunuks lugemist; 3) tähtaeg, mille jooksul soovib olmejäätmete valdaja olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud, kuid mitte rohkem kui vedajale antud ainuõiguse kestuse lõpuni. (3) Mitteliitumise lugemise põhjuseks saab olla asjaolu, et jäätmevaldaja ei ela või ei tegutse alaliselt või ajutiselt kinnistul. (4) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab iga järgmise aasta 20. jaanuariks linnavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei ole esitanud 20. jaanuariks kirjalikku kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates. Vastav kinnitus tuleb esitada kirjalikult kas posti või e-posti teel.( 4 ) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama linnavalitsust nende asjaolude muutumisest või äralangemisest, mis olid tema mitteliitunuks lugemise aluseks, hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude teatavaks saamisest jäätmevaldajale.
(1) Linnavalitsus: 1) registreerib mitteliitunuks lugemise avalduse; 2) kontrollib jäätmevaldaja avalduse vastavust eeskirja nõuetele ning puuduste esinemisel annab täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks; 3) kontrollib avalduses sisalduvate andmete õigsust ning nõuab vajadusel taotlejalt täiendavaid dokumente ja selgitusi;4 ) vaatab mitteliitunuks esitatud taotluse läbi ja teeb otsuse avaldaja mitteliitunuks lugemise või taotluse tagasilükkamise kohta 30 päeva jooksul arvates nõuetekohase avalduse registreerimisest. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse keerukus jms) võib taotluse lahendamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. (2) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitumise luba on tähtajaline ning antakse linnavalitsuse korraldusega.
(1) Teenustasude suurused kehtivad Saue linna korraldatud jäätmeveo piirkonnas. (2) Jäätmeveo teenustasu on tasu ühekordse, vastava suurusega kogumismahutis sisalduvate jäätmete (segaolmejäätmed, paber ja kartong, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed) ja 1m ³ suurjäätmete käitlemise eest, mis on sätestatud linna ja vedaja vahelises lepingus. Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud. (3) Teenustasu koosneb: 1) kogumistasust, mis on tasu segaolmejäätmete, paberi ja kartongi, biolagunevate jäätmete või suurjäätmete kogumise eest. Kogumistasu sisaldab kõiki vedaja poolseid kulusid kogumisvahendite tühjendamise ja jäätmete vedamise teenuse osutamisel ning vedamise ettevalmistamisega seotud kulusid; 2) määratud jäätmekäitluskoha jäätmete vastuvõtutasust. (4) Vedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. (5) Vedaja saab taotleda ühe või mitme olmejäätmete liigi osas teenustasu muutmist või kõigi olmejäätmete liikide osas üheaegset muutmist, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt muudavad jäätmete kogumise, vedamise või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid. (6) Teenustasude muutmise menetlemiseks esitab vedaja kirjaliku taotluse Saue Linnavalitsusele. Taotlus peab sisaldama: 1) milliseid teenustasusid vedaja muuta soovib; 2) milliste asjaolude tõttu jäätmevedaja teenustasusid muuta soovib; 3) millised on jäätmevedaja poolt soovitavad teenustasude suurused; 4) taotletavate teenustasude kalkulatsiooni. (7) Vedaja poolt esitatud jäätmeveo teenustasude muutmise taotluse menetlemise aeg on kuni 60 kalendripäeva. (8) Vedaja poolt esitatud jäätmeveo teenustasude muutmise otsustab linnavalitsus. (9) Jäätmeveo teenustasu muutmine vormistatakse linnavalitsuse korraldusega. (10) Kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmekümne päeva pärast alates uute teenustasude avalikustamisest kohalikus ajalehes.
(1) Vedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmekäitluslepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast, sealjuures ei tohi vedaja lisatasusid arvestada mahutipargi laialipaigutamise eest ainuõiguse alguses ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel. (2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata paberi- ja kartongijäätmete kogumiseks paigaldab linnavalitsus linna territooriumile avaliku paberi- ja kartongimahuti. (2) Paberi- ja kartongijäätmete kogumiskoht on avalikustatud linna veebilehel.
(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsioonide nõuetele – pakendid peavad olema puhtad ning vajadusel (piima-, keefiri- , jogurtipakendid jt) pestud. (2) Pakendite ja pakendijäätmed kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel pakendiettevõtjate ühendus (edaspidi pakendiorganisatsioon). (3) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või pakendiorganisatsioon ise. (4) Tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel peab taaskasutusorganisatsioon tagama, et kogumiskohtade tihedus oleks: 1) vähemalt üks punkt keskmiselt 200 korteri kohta korrus- ja ridaelamutega piirkonnas; 2) üks punkt keskmise kandekaugusega kuni 500m tiheasustusega väikeelamute piirkonnas. (5) Tagatisrahata pakendijäätmete kogumiskohtade asukoht ja nende tühjendussagedus lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooni ja kohaliku omavalitsuse vahel. (6) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on 200m² , peab tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise korraldama müügikohas või selle teenindusmaal müügikoha kauplemisajal. (7) Linnavalitsus avalikustab pakendite kogumiskohtade loetelu linna veebilehel.
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik. Vastava litsentsi väljastab Keskkonnaamet. (3) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. (4) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akud, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, värvid, lakid, lahustid jne) tuleb viia Saue linnas asuvasse ohtlike jäätmete kogumispunkti. Kantavad patareid ja akud ning mootorsõidukite patareide ja akude jäätmeid saab üle anda ka turustaja müügikohtades. (5) Linnavalitsus avalikustab ohtlike jäätmete kogumispunkti aadressi linna veebilehel. (6) Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. (7) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määrusele nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord” kehtestatud korrale. (8) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. (9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.
(1) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. (2) Probleemtooted tuleb viia või tellida nende äraviimine jäätmekäitluskohta. Elektri- ja elektroonikajäätmete kogumispunktid asuvad Saue linna territooriumil. Asukohad on avalikustatud linna veebilehel. Vanad autorehvid tuleb üle anda uue ostmisel kauplusesse või rehviettevõtete kogumispunktidesse või linnavalitsuse ja rehviettevõtte poolt korraldatud kogumisringide ajal. Väiksemaid probleemtooteid (patareid, akud) saab paigutada linnavalitsuse poolt selleks ettenähtud kogumiskastidesse. Asukohad on avalikustatud linna veebilehel.
(1) Korraldatud jäätmeveoga mittehaaratud ja eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed (aia ja pargi biolagunevad jäätmed, köögijäätmed) tuleb vedada vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või kompostida kinnistul selleks ettenähtud kohas. (2) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning viisil, mis ei põhjusta kahjurite teket. (3) Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib koha peal kompostida ainult selleks ettenähtud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. (4) Kompostimisnõud ja –aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (5) Linna haljasaladel tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) tuleb muudest jäätmetest eraldi koguda ja kompostida või üle anda vastava jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele. (6) Biolagunevaid köögijäätmeid võib panna ka selleks ettenähtud mahutitesse. (7) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.
Suurjäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmekäitlusettevõttele või üle anda linnavalitsuse poolt korraldatud kogumisaktsioonide ajal.
Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda jäätmeluba omavale vanametalli kogumisega tegelevale jäätmekäitlusettevõttele või toimetada ise vastavat jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta.
(1) Saue linnas tekkinud sh korraldatud jäätmeveoga kogutavad ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi nõuetekohases tava- või ehitusjäätmete käitluskohas. (2) Tallinna Prügilasse võib kõrvaldamiseks viia igat liiki tavajäätmeid ja ohtlikest jäätmetest vaid asbesti sisaldavaid jäätmeid. Väo paekarjääri ja Kopli püsijäätmete käitluskohas võib pärast töötlemist kõrvaldada ehitus- ja lammutustöödel tekkinud mitteohtlikke püsijäätmeid ning saastumata pinnast. Kopli püsijäätmete käitluskohta võib viia ka asbesti sisaldavaid jäätmeid.
(1) Prügi ja jäätmete põletamine (v.a. kuivad aia- ja pargijäätmed, immutamata puit, paber) on Saue linnas keelatud. (2) Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi. (3) Kuivi aia- ja pargijäätmeid on erandkorras lubatud põletada. Küttekolde välise tule tegemisel tuleb lähtuda siseministri 30.08.2010 määruses nr 40 „Küttekolde välise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded” sätestatud nõuetest.
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord. (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik. (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju. (5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või kompleksloas.
(1) Käesoleva peatükk määrab kindlaks ehitus- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete, sh saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnase (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise linnas. (2) Käesolev peatükk reguleerib ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1m ³ päevas või üle 10m ³ kogu ehitusperioodi jooksul. Muudel juhtudel tuleb jäätmekäitluse korraldamisel lähtuda eeskirjas sätestatud nõuetest. (3) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise korraldab ja nende nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja.
(1) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikidekaupa kogumiseks tekkekohas; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale ettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. Ohtlikud ehitusjäätmed määratletakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel; (2) Eraldi tuleb sorteerida järgmised ehitusjäätmed: 1) puit; 2) kiletamata paber ja papp; 3) metall (eraldi must- ja värviline metall); 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, kips, jne); 5) raudbetoon- ja betoondetail; 6) kiled; 7) ohtlikud ehitusjäätmed liikide kaupa; 8) muud segajäätmed. (3) Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades. (4) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat teenustööd tegelevale jäätmekäitlusettevõttele. (5) Ehitise lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav ja kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud lammutusprojekt ning ehitusluba lammutamiseks. (6) Kui ehitus- või lammutusprojekti prognoositav jäätmekogus ületab 10m³, tuleb projekti lisana esitada õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. (7) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. (8) Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorditud ehituskivide ja telliste ning puidu ladestamine prügilas või pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. (9) Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. (10) Puhas puit tuleb kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. (11) Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmeina. (12) Saastumata pinnast või sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks. Ehitusjäätmete taaskasutamiseks maa-ala täitmiseks või korrastamiseks on vajalik jäätmekäitleja registreerimistõend või jäätmeluba.
(1) Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskivide ja tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit omavale ettevõttele. (2) Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse korral üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale isikule. (3) Puhtaid puidujäätmeid tuleb kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. (4) Kohapeal ehitamiseks taaskasutatavad ehitusjäätmed paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks. (5) Ehituse tavajäätmed, mida ei saa taaskasutada, s.h saastatud pinnas, tuleb kõrvaldada vastavat jäätmeluba omavas ladestuspaigas või üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. (6) Ehituse tavajäätmete (s.h saastumata pinnas) ja ehitusjäätmete sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu tuleb võimaluse korral taaskasutada. (7) Ehitusjäätmete ladestamine selleks mitte ette nähtud kohta on keelatud.
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. (2) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 1) asbesti sisaldavad jäätmed - eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne; 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed - tõrvapapp, immutatud isolatsioonimaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; 4) saastunud pinnas. (3) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. (4) Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnast, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud jäätmeluba vastavate ohtlike jäätmete käitlemiseks.Saastunud pinnase käitlemiseks peab olema jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsents. (5) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.
(1) Käesolev kord määrab kindlaks tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete käitlemise korra. (2) Korra järgimine on kohustuslik kõikidele Saue linnas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, s.h ohtlike jäätmete nimistus määratletud „inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena ”. (3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks.
(1) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb koguda torkekindlast materjalist valmistatud karpi (kasti), mis omab markeeringut: „Teravad ja torkivad jäätmed ”, raviasutuse nime ja pakkimise kuupäeva. Täitunud karp (kast) pakitakse plastikkotti, mis paigutatakse selleks kohandatud ruumi kuni üleandmiseni vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (2) Nakkusohtlikud jäätmed, mis võivad sisaldada elujõulisi mikroorganisme ja toksiine, samuti haigestunute kehavedelikke ei tohi ladestada prügilasse eelkäitluseta. Kogutud jäätmed tuleb asetada kilekotti, millel on markeering: „Nakkusohtlikud jäätmed ”. Nende jäätmete kahjutuks muutmine toimub põletamise või autoklaavimise teel. (3) Mikroobide poolt tekitatud haigusi kandvate patsientide väljaheiteid on vaja eelnevalt töödelda kloori sisaldava desinfitseeriva ainega, enne kui valatakse olmekanalisatsiooni. (4) Kui puudub põletamise või autoklaavimise võimalus tuleb pakitud nakkusohtlikud jäätmed hoida tervishoiuasutuse selleks kohandatud ruumis kuni üleandmiseni jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (5) Bioloogilised jäätmed (koeproovid, vere ülekandekotid, märjad ning eritistega määrdunud tekstiilid) tuleb koguda eraldi plastikkottidesse, millel on markeering „Bioloogilised jäätmed ”. Markeeritud plastikkotid säilitatakse tervishoiuasutuse selleks kohandatud ruumis kuni üleandmiseni jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (6) Ravimijäätmed pakitakse kilekotti, mis suletakse omakorda lukustatavasse kasti, millel on markeering „Ravimijäätmed ”. Ravimijäätmed antakse üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (7) Elavhõbeda jäätmed kogutakse klaaspurki, mis tihedalt suletakse. Metallilist elavhõbedat tuleb hoida veega anumas nii, et vesi katab elavhõbeda. Pakend markeeritakse „Elavhõbedajäätmed ”. Elavhõbedajäätmed antakse üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (8) Kasutusest kõrvaldatud päevavalguslambid säilitatakse tervishoiuasutuse selleks kohandatud ruumis kuni üleandmiseni jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.
(1) Klaasijäätmed kogutakse spetsiaalsesse klaaspakendi kogumise mahutisse, millel on pakendi taaskasutus organisatsiooni (kogumist- ja vedu korraldava ettevõtte) nimi, aadress ja kontakttelefoni number. Klaasijäätmete vedu korraldatakse vastavalt vajadusele. (2) Vanapaber ja kartong sorteeritakse tekkekohas ja säilitatakse paberi- ja kartongijäätmete kogumise mahutis (võib kasutada paberi pakkekasti) kuni üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. (3) Diskreetseid andmeid sisaldav vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse. (4) Kohapeal purustatud paberijäägid võib paigutada vanapaberi ja kartongi kogumise mahutisse.
Järelvalvet eeskirja täitmise üle teostavad Saue Linnavalitsus ja Keskkonnainspektsioon.
Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse „Jäätmeseaduse“ § 120-128 ja „Pakendiseaduse“ § 29-31 sätestatud korras.
(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija omal kulul. (2) Kui saastaja ei täida eeskirjas toodud kohustusi, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise omal kulul. (3) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesolevas paragrahvis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul linnavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(1) Tunnistada kehtetuks Saue Linnavolikogu 18. detsembri 2008 määrus nr 58 „Saue linna jäätmehoolduseeskiri”, 26. märtsi 2009 määrus nr 63 „Korraldatud jäätmeveo korraldamine Saue linnas” ja 20.02.2008 määrus nr 41 „Jäätmeveo teenustasu määramise korra kehtestamine”. (2) Määrus avaldatakse Saue linna veebilehel. (3) Määrus jõustub 21.02. 2011.