(1) Hooldajatoetuse maksmise kord puudega lapse hooldajale (edaspidi kord) sätestab Halinga valla poolt puudega lapse hooldusvajaduse hindamise, hooldajatoetuse taotlemise, määramise, maksmise ja maksmise lõpetamise korra. (2) Hooldajatoetus on igakuine sotsiaaltoetus 3 kuni 18-aastase õigusaktides sätestatud korras tuvastatud puudega lapse (edaspidi puudega laps) hooldamise eest. (3) Hooldajatoetust makstakse isikule, kelle enda ja kelle puudega lapse elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Halinga vald ja kelle tegelik elukoht on Halinga vallas. (4) Hooldajaks käesoleva korra tähenduses on vanem, võõrasvanem, eestkostja või perehoolduslepingu alusel last hooldav isik (edaspidi hooldaja vastavas käändes), kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu. (5) Hooldusvajadus on Halinga Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus vastavas käändes) poolt kinnitatud hindamismetoodika alusel tuvastatud kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadus.
Hooldajatoetuse määra kehtestab vallavolikogu.
(1) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt: 1) 3-16-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldajale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu; 2) 16-18-aastase raske või sügava puudega lapse hooldajale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu. (2) Hooldajatoetust makstakse järgmistes suurustes: 1) 3-16-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldajale 75 protsenti hooldajatoetuste määrast; 2) 16-18-aastase sügava puudega lapse hooldajale 100 protsenti hooldajatoetuste määrast; 3) 16-18-aastase raske puudega lapse hooldajale 60 protsenti hooldajatoetuste määrast. (3) Määratud hooldajatoetuse suuruse muutmist tingivate asjaolude tekkimisel arvestatakse hooldajatoetus ümber nende asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.
(1) Hooldajatoetuse saamiseks esitab taotleja vallavalitsuse sotsiaalametnikule vormikohase kirjaliku avalduse. (2) Avaldusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) taotleja ja puudega lapse isikut tõendavad dokumendid; 2) arstliku ekspertiisi komisjoni või sotsiaalkindlustusameti otsus puude raskusastme määramise kohta; 3) puudega lapse rehabilitatsiooniplaan selle olemasolul; 4) abielutunnistus ja vanema nõusolek toetuse määramiseks võõrasvanemale, kui hooldajatoetust taotleb võõrasvanem; 5) eestkostja määramise kohtuotsus või perekonnas hooldamise leping, kui hooldajatoetuse taotleja ei ole vanem või võõrasvanem; 6) vanema tööraamat või muu mittetöötamist tõendav dokument; 7) toetuse taotleja omakäeline kinnitus, et ta ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu; 8) teise vanema kirjalik nõusolek, kui kumbki vanem ei tööta, või teise vanema puudumisel taotleja omakäeline kinnitus, et ta kasvatab puudega last üksinda.
(1) Sotsiaalametnik selgitab puudega lapse elukohas vastavalt hindamismetoodikale välja hooldusvajaduse ja hooldaja võimalused hoolduse tagamiseks. (2) Sotsiaalametnik koostab arvamuse hooldusvajaduse ja puudega lapsele vajalike teenuste ning hooldajatoetuse taotleja võimaluste kohta tagada puudega lapse hooldamine. Arvamuses kirjeldatakse muuhulgas lapse hooldamise tagatust teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.
(1) Vallavalitsus teeb pereabikomisjoni ettepanekul otsuse hooldajatoetuse määramise või mittemääramise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul kodukülastusest, arvestades hooldajatoetuse taotlust ja sellele lisatud dokumente sotsiaalametniku koostatud arvamust ning muid asjas kogutud andmeid. (2) Vallavalitsus võib määrata lõikes 1 nimetatud otsuses aja, millal tuleb korrata puudega lapse hooldusvajaduse hindamist. (3) Hooldajateotus määratakse tähtajaliselt: 1) kuni lapse puude kestuse viimase päevani; 2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldustoetuse taotleja või puudega laps omab tähtajalist elamisluba; 3) pereabikomisjoni otsuses määratud kordushindamise tähtajani. (4) Hooldajatoetust ei määrata: 1) taotlejale, kes saab töötutoetust või töötuskindlustuse hüvitist; 2) taotlejale, kellele on määratud raske või sügav puue; 3) taotlejale, kes saab lapsehooldustasu alla 3-aastase lapse hooldamise eest; 4) kui lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega. (5) Hooldajatoetuse uueks määramiseks lõike 3 punktis 1 ja 2 sätestatud tähtaja möödumisel esitab taotleja sotsiaalametnikule uue avalduse koos käesolevas korras nõutud dokumentidega. Kui hooldajatoetuse taotleja on esitanud avalduse hiljemalt 30 päeva jooksul puude raskusastme määramise otsuse tegemisest ning puude raskusastme määramise otsus on tehtud tagasiulatuvalt, määratakse hooldajatoetus tagasiulatuvalt puude raskusastme määramise kuupäevast.
(1) Määratud hooldajatoetus kantakse hooldaja taotluses näidatud pangakontole või makstakse sularahas vallavalitsuse kassast alates hooldajatoetuse maksmise kuu 25. kuupäevast. (2) Hooldajatoetust makstakse vallaeelarvest selleks ettenähtud vahenditest. (3) Hooldajatoetust saava isiku eest maksab sotsiaalmaksu vallavalitsus.
Puudega lapse hooldajatoetuse vahendite ülejäägist võib pereabikomisjoni ettepanekul vallavalitsuse otsusega maksta sotsiaaltoetuseid ja tasuda sotsiaalteenuste korraldamisega seotud kulusid, sh sotsiaalteenuste väljaarendamise kulusid.
(1) Isikutele, kellele maksti kuni 28. veebruarini 2009. a puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 8 lg 1 p 1 ja 2 alusel hooldajatoetust sotsiaalkindlustusameti kaudu, jätkatakse hooldajatoetuse maksmist Halinga valla poolt samade määrade alusel. (2) Lõikes 1 nimetatud isikutelt võtavad vallavalitsuse sotsiaalametnikud kuni 31. märtsini 2009. a vastu avaldusi hooldajatoetuse maksmise jätkamiseks. (3) Kui lõikes 1 nimetatud isik ei ole 31. märtsiks 2009. a sotsiaalametnikule avaldust esitanud hooldajatoetuse maksmise jätkamiseks või kui hooldaja keeldub hooldusvajaduse hindamise läbiviimisest, siis hooldajatoetust ei maksta. (4) Määrus jõustub 1. märtsil 2009. a.